SotsiaalhoolekanneTeenused

SotsiaalhoolekanneToetused

Teksti suurus:

Täisealisele isikule hoolduse seadmise ja hooldaja määramise ning hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord

Väljaandja:Võhma Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:07.02.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:11.05.2018
Avaldamismärge:RT IV, 04.02.2016, 44

Täisealisele isikule hoolduse seadmise ja hooldaja määramise ning hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord

Vastu võetud 24.09.2015 nr 10
RT IV, 01.10.2015, 3
jõustumine 04.10.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
27.01.2016RT IV, 04.02.2016, 2007.02.2016

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 6 lõike 1 ja 3, § 22 lõike 1 punkti 5, sotsiaalhoolekande seaduse § 14, § 15 ja § 26 alusel
[RT IV, 04.02.2016, 20 - jõust. 07.02.2016]

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Määrus kehtestab:
 1) täisealisele isikule hoolduse seadmise ja hooldaja määramise korra Võhma linnas;
 2) täisealise isiku hooldajale, puudega lapse ühele vanemale, võõrasvanemale või eestkostjale hooldajatoetuse määramise ja maksmise tingimused ja korra Võhma linnas.

 (2) Määruse eesmärk on:
 1) täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks, vajaliku abi tagamine, pannes hooldajaks sobivale isikule konkreetsed ülesanded;
 2) hooldajatoetuse maksmisega tagada igapäevane kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve.

§ 2.  Mõisted

  Määruses kasutatakse mõisteid järgnevas tähenduses:
 1) Hooldatav – kõrvalabi, juhendamist ja järelvalvet vajav vaimse või kehalise puudega täisealine isik, kellele on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse kohaselt määratud sügav puue ning kellele on määratud linnavalitsuse poolt hooldaja;
 2) Hooldaja – linnavalitsuse korraldusega määratud hooldust teostav isik, kes tagab hooldatavale kõrvalabi, juhendamise ja järelvalve;
 3) Hooldus – (edaspidi ka hooldamine) on hooldaja igapäevane füüsiline tegevus vajaliku kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve tagamiseks isikule, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega või kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale;
 4) Hindamisinstrument – küsimustik, mille alusel selgitatakse välja isiku hooldusvajadus;
 5) Hooldajatoetus – igakuine sotsiaaltoetus isikule, kes hooldab hooldusvajadusega isikut (täisealine isik või puudega laps);
 6) Sotsiaaltöötaja – linnavalitsuse sotsiaaltöö spetsialist (sotsiaalnõunik, hoolekandespetsialist).

§ 3.  Üldsätted

 (1) Hooldus seatakse sügava puudega täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

 (2) Hooldus seatakse, kui isiku toimetulekut ei ole võimalik tagada muude teenuste, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

 (3) Hooldust ei seata üldjuhul hooldatavale, kellel on olemas perekonnaseaduse alusel ülalpidamise kohustusega isikud (abikaasa, vanem, täiskasvanud laps).

 (4) Hooldatava ja hooldaja elukohana peab olema rahvastikuregistrisse kantud Võhma linn ja tema tegelik elukoht peab asuma Võhma linnas.

 (5) Hoolduse seadmine ja hooldaja määramine ning hooldajatoetuse määramine on erinevad menetlused. Hoolduse seadmine ja hooldaja määramine ei taga hooldajatoetuse määramist.

§ 4.  Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise taotlemine

 (1) Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise aluseks on linnavalitsusele esitatud kirjalik vormikohane avaldus (Lisa 1), milles:
 1) on märgitud hooldaja ja hooldatava isikuandmed;
 2) on põhjendatud hoolduse seadmise ja hooldaja määramise vajadus;
 3) nõusolek isikuandmete töötlemiseks;
 4) hooldaja ja hooldatava nõusolek hoolduse seadmiseks.

 (2) Taotleja esitab koos avaldusega:
 1) sotsiaalkindlustusameti otsuse koopia hooldatava puude raskusastme tuvastamise kohta;
 2) koopia hooldaja ning hooldatava isikut tõendavast dokumendist;

 (3) Linnavalitsusel on vajaduse korral õigus nõuda lisaandmeid või -dokumente, mis on vajalikud hoolduse seadmiseks.

§ 5.  Hooldusvajaduse ja hooldaja sobivuse hindamine

 (1) Hooldusvajadus selgitatakse välja hindamisinstrumendi abil. Hindamine tehakse hooldatava kodus, hinnates hooldatava vajadust kõrvalabi, toetuse, juhendamise või järelevalve järele eneseteeninduses, majapidamistehingute teostamises ja asjaajamistes.

 (2) Hooldusvajaduse hindamisel hinnatakse ja võetakse arvesse:
 1) eelnevat hoolduskorraldust;
 2) hooldatava majanduslikku toimetulekut, isiku ja tema seadusjärgsete ülalpidajate rahalisi võimalusi ja kliendi rahalisi võimalusi, mis peegeldab tema võimalusi tasuda ise teenuse eest. Arvestuse aluseks võetakse kuu sissetulek ja keskmised kulutused kuus;
 3) elukeskkonda;
 4) elamispiirkonna tingimusi, mis raskendavad puudega inimese toimetulekut;
 5) puudega isiku tervislikku seisundit ja sooritusvõimega seotud riske;
 6) vaimset ja emotsionaalset seisundit;
 7) suhteid, sotsiaalset võrgustikku ja hooldajate olemasolu;
 8) hooldatava vajadust hooldaja järele ööpäevaringselt või igal ööpäeval;
 9) kui võimalik hooldaja on perekonnaseaduse järgi ülalpidamiskohustusega või samal pinnal elav isik, hinnatakse kas hoolduse käigus toimub tavapärane igapäevane pereelu (näiteks eluruumide kütmine, toidu valmistamine, ruumide korrashoid, tarbe- ja toidukaupadega varustamine) või tagatakse hooldusega hooldatavale täiendav hooldus ööpäevaringselt.
28.06.2016 14:04
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus, lisatud tühik Riigi Teataja seaduse § 10 lg 4 alusel.

 (3) Hindamisinstrumendi täitjal on õigus konsulteerida hinnangu saamiseks teiste eriala spetsialistidega. Kui spetsialisti arvamus või hinnang viibib, võib hindamise ja otsustamise läbiviimise aega pikendada. Sotsiaalnõunik on kohustatud sellest taotlejat koheselt informeerima.

 (4) Hindamise käigus hinnatakse ka hooldaja sobivust hoolduse teostamiseks.

 (5) Hindamisinstrumendi vormi kehtestab linnavalitsus.

§ 6.  Hoolduse seadmine ja hooldaja määramine

 (1) Pärast avalduse saamist hindab sotsiaaltöötaja hindamisinstrumendi abil hooldatava elukohas abi, toetuse ja järelevalve vajaduse ning kooskõlastab hooldatavaga hooldaja ülesanded.

 (2) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul.

 (3) Hooldajaks ei määrata:
 1) isikut, kellele on sotsiaalkindlustusameti poolt määratud raske või sügav puue;
 2) kes on piiratud teovõimega või alaealine;
 3) üldjuhul isikut, kellel on hooldatava ees perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus;
 4)
[Kehtetu - RT IV, 04.02.2016, 20 - jõust. 07.02.2016]

 (4) Hooldus on hooldaja igapäevane füüsiline tegevus hooldatavale kõrvalabi osutamisel ja juhendamisel söömisel, hügieenitoimingutes, riietumisel, liikumisel või suhtlemisel, abistamine hooldatava õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimingutes ja tehingutes, milles hooldatava teovõime ei ole piiratud. Hooldus sisaldab ka järelevalvet, st ohutuse tagamist inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. Hooldaja võib hooldatavat esindada üksnes hooldatavalt saadud sellekohase volituse alusel.

 (5) Hindamise läbiviinud sotsiaaltöötaja teeb hindamistulemuste põhjal ettepaneku linnavalitsuse sotsiaalkomisjonile. Komisjon esitab linnavalitsusele ettepanekud hoolduse seadmiseks, hooldaja määramiseks ja hooldaja ülesannete kohta protokollilise otsusena.

 (6) Linnavalitsus kinnitab hoolduse seadmise ja hooldaja määramise korraldusega.
[RT IV, 04.02.2016, 20 - jõust. 07.02.2016]

 (7) Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise korralduses märgitakse:
 1) hooldatava ja hooldaja isikuandmed;
 2) hoolduse seadmise põhjused;
 3) hooldaja ülesanded;
 4) hoolduse tähtaeg.

 (8) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse tähtajaliselt:
 1) tähtaeg on üldjuhul hooldust vajava isiku puude raskusastme kehtivuse tähtaja lõppemiseni, kui lühema tähtaja määramist ei tingi hooldajast või hooldust vajavast isikust tulenevad asjaolud;
 2) kui tähtajaliselt seatud hoolduse lõppemisel jätkub hoolduse vajadus ja hooldaja jätkuvalt vastab hooldaja nõuetele ning hoolduse seadmise ja hooldaja määramise taotlus on esitanud hiljemalt hoolduse lõppemise kalendrikuule järgneval kalendrikuul, jätkub hooldus ning hooldaja õigused ja kohustused katkemata. Kui hooldaja esitab taotluse hiljem, jätkub hooldus ning hooldaja õigused ja kohustused taotluse esitamise kalendrikuule järgnevast kalendrikuust;
 3) kui puude raskusaste on määratud tähtajatult, seatakse hooldus tähtajaga kuni 3 aastat.

 (9) Üks isik võib olla määratud hooldajaks samaaegselt kuni kahele hooldust vajavale isikule, kui hooldaja ja hooldatavad elavad samal elamispinnal või lähestikku.

 (10) Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise või sellest keeldumise põhjendatud korraldus saadetakse taotlejale viie tööpäeva jooksul korralduse vastuvõtmisest.

 (11) Hoolduse teostamiseks sõlmib linnavalitsus kolmepoolse lepingu linnavalitsuse, hooldatava ja hooldaja vahel. Lepingu vormi kehtestab linnavalitsus.

§ 7.  Järelevalve hooldaja ülesannete täitmise üle

 (1) Sotsiaaltöötajal on õigus kontrollida hooldamiseks sõlmitud lepingu täitmist.

 (2) Vähemalt üks kord kahe aasta jooksul hooldaja määramisest külastab sotsiaaltöötaja hooldatava kodu eesmärgiga kontrollida hooldaja tegevust hooldamisel ja hoolduse vastavust hooldatava vajadustele. Kodukülastuse tulemused fikseeritakse hindamisinstrumendis.

 (3) Tulenevalt kontrolli tulemustest võib sotsiaaltöötaja teha linnavalitsusele ettepaneku hoolduse ümberhindamiseks või uue hooldaja määramiseks.

§ 8.  Hoolduse lõpetamine

 (1) Hooldus lõpeb tähtaja möödumisel.

 (2) Hooldaja kohustuseks on teavitada linnavalitsust kirjalikult kümne tööpäeva jooksul asjaoludest, mis toovad kaasa hoolduse lõpetamise ennetähtaegselt.

 (3) Linnavalitsus annab korralduse hoolduse ennetähtaegse lõpetamise kohta, kui:
 1) langevad ära hoolduse seadmise alused;
 2) hooldaja tegevus hooldamisel ei vasta hooldatava vajadustele;
 3) hoolduse lõpetamist taotleb hooldaja;
 4) hoolduse lõpetamist taotleb hooldatav;
 5) hooldatav vahetab elukohta teise omavalitsusse;

 (4) Hoolduse ennetähtaegse lõpetamise korraldus tehakse hooldatavale ja hooldajale teatavaks viie tööpäeva jooksul korralduse vastuvõtmisest. Hooldus lõpeb korralduse teatavakstegemisest, kui korralduses ei ole märgitud teist kuupäeva.

§ 9.  Hooldajatoetuse taotlemine

 (1) Hooldajatoetust saab taotleda:
 1) täisealise isiku hooldaja, kes on määratud hooldajaks käesoleva määruse alusel ning hooldaja on taotlenud hooldajatoetust käesoleva määruse § 4 lõikes 1 sätestatud vormikohase avaldusega;
 2) 3–18-aastase raske või sügava puudega lapse üks vanem, võõrasvanem või eestkostja, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu. Puudega lapse ja puudega lapse hooldajatoetust taotleva isiku elukohana peab olema rahvastikuregistrisse kantud Võhma linn ja tema tegelik elukoht peab asuma Võhma linnas.

 (2) Puudega lapse hooldajatoetust taotlev isik (edaspidi ka kui puudega lapse hooldaja) esitab linnavalitsusele:
 1) vormikohase kirjaliku avalduse (Lisa 2);
 2) koopia lapse ja taotleja isikuttõendavast dokumendist;
 3) lapse rehabilitatsiooniplaani;
 4) sotsiaalkindlustusameti otsuse koopia lapse puude raskusastme tuvastamise kohta;
 5) vanemate kirjaliku nõusoleku toetuse määramiseks, kui toetust taotleb võõrasvanem;
 6) koopia eestkostjaks määramise kohtuotsusest, kui toetuse taotleja on eestkostja.

 (3) Kui isik on määratud mitme hooldust vajava isiku hooldajaks, on tal õigustaotleda hooldajatoetust iga hooldatava hooldamise eest. Kui isik on mitme raske või sügava puudega lapse vanem, võõrasvanem või eestkostja, on tal õigustaotleda toetust iga puudega lapse eest.

 (4) Kui korduva hooldajatoetuse taotlus on esitatud hiljemalt hooldajatoetuse lõppemise kalendrikuule järgneval kalendrikuul, jätkub hooldajatoetuse maksmine katkemata. Kui hooldaja esitab taotluse hiljem, jätkub hooldajatoetuse maksmine taotluse esitamise kalendrikuule järgnevast kalendrikuust.

§ 10.  Hooldajatoetuse määramine ja maksmine

 (1) Täisealise isiku hooldajale määratakse hooldajatoetus käesoleva määruse § 6 sätestatud hoolduse seadmise ja hooldaja määramise regulatsiooni alusel.

 (2) Puudega lapse hooldajale hooldajatoetuse määramisel lähtutakse järgmistest asjaoludest:
 1) lapse isiklikust rehabilitatsiooniplaanist;
 2) sotsiaaltöötaja poolt tehtud lapse hooldusvajaduse ja hoolduskoormuse hindamise tulemustest, vajadusel küsides erialaspetsialistide arvamust. Sotsiaaltöötajal on õigus külastada hooldusvajaduse väljaselgitamiseks lapse kodu ja küsitleda hooldust vajava isiku lähedasi;
 3) puudega lapse hooldamise ja kasvatamise tõttu on hooldajal takistatud tööle minek.

 (3) Hooldajatoetust ei määrata:
 1) hooldajale, kes saab riiklikku pensioni või vanemahüvitist;
 2) isikule, kes saab töötutoetust või töötukindlustuse hüvitist;
 3) puudega lapse hooldajale, kellele on määratud raske või sügav puue;
 4) kui lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

 (4) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt:
 1) täiskasvanud isiku hooldajale hoolduse tähtaja lõpuni;
 2) puudega lapse hooldajale lapsele määratud puude raskusastme kehtivuse lõpptähtajani;
 3) kui tegemist on tähtajalise elamisloaga isikuga, siis mitte kauem kui tähtajalise elamisloa lõpuni.

 (5) Hooldajatoetuse määramiseks või mittemääramiseks teeb ettepaneku sotsiaalnõunik linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni otsusena linnavalitsusele.

 (6) Hooldajatoetuse määramise või tagasilükkamise otsus tehakse kümne tööpäeva jooksul avalduse või nõutud lisadokumendi või -andmete esitamisest või esitamise tähtaja möödumisest. Hooldajatoetuse määramise või sellest keeldumise põhjendatud korraldus saadetakse taotlejale viie tööpäeva jooksul korralduse vastuvõtmisest.
[RT IV, 04.02.2016, 20 - jõust. 07.02.2016]

 (7) Hooldajatoetuse saaja eest maksab sotsiaalmaksu linnavalitsus, kui seda ei ole makstud muudel alustel, tagades nii hooldajale sotsiaalkindlustuse saamise.

 (8) Hooldajatoetust hakatakse maksma toetuse määramise otsuse tegemise kalendrikuule järgnevast kuust. Toetus kantakse hooldajatoetuse saaja nimetatud arvelduskontole igakuiselt jooksva kuu eest alates 21. kuupäevast.

§ 11.  Hooldajatoetuse määr ja suurus

 (1) Käesoleva määruse alusel sügava puudega täisealise isiku hooldajaks määratud isikule makstakse hooldajatoetust 100% riikliku puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määrast.

 (2) Puudega lapse hooldajatoetuse suurus:
 1) 3–18-aastase sügava puudega lapse hooldajale 100% riikliku puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määrast;
 2) 3–18-aastase raske puudega lapse hooldajale 75% riikliku puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määrast.

§ 12.  Hooldajatoetuse maksmise lõpetamine

 (1) Hooldajatoetuse maksmine lõpeb tähtaja möödumisel.

 (2) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse ennetähtaegselt:
 1) kui on ära langenud hooldajatoetuse määramise alused;
 2) puudega laps ja tema hooldaja asuvad elama teise omavalitsusse;
 3) puudega lapse 18-aastaseks saamisel.

 (3) Hooldaja kohustuseks on teavitada linnavalitsust kirjalikult kümne tööpäeva jooksul asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse lõpetamise ennetähtaegselt.

 (4) Kui lõikes 2 nimetatud asjaoludest ei teatatud ühe kuu jooksul, on linnavalitsusel õigus enammakstud hooldajatoetus tagasi nõuda.

§ 13.  Rakendussätted

 (1) Võhma Linnavalitsuse poolt enne käesoleva määruse jõustumist hoolduse seadmise ja hooldajatoetuse maksmise otsused kehtivad kuni neis märgitud tähtajani või kuni määruse jõustumise ajal kehtivate puude raskusastme otsuste kehtivusaja lõpuni.

 (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud].

 (3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Lisa 1  Avalduse vorm (täisealine)

Lisa 2 Avalduse vorm (laps)