HaridusKool

Teksti suurus:

Elukohajärgse munitsipaalpõhikooli määramise tingimused ja kord

Väljaandja:Viimsi Vallavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:07.02.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 04.02.2017, 33

Elukohajärgse munitsipaalpõhikooli määramise tingimused ja kord

Vastu võetud 31.01.2017 nr 4

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel.

§ 1.  Üldsätted

 (1) Elukohajärgne munitsipaalkool (edaspidi – elukohajärgne kool) on käesolevas määruses kehtestatud tingimustel statsionaarset õpet võimaldav kool, mille kaudu Viimsi vald tagab Viimsi vallas elavale koolikohustuslikule isikule (edaspidi – õpilane) võimaluse omandada põhiharidust.

 (2) Igale õpilasele, kelle elukoha aadress Eesti Rahvastikuregistri (edaspidi – rahvastikuregister) järgi on Viimsi vallas, tagatakse õppimisvõimalus elukohajärgses koolis.

 (3) Õpilase elukohaandmed fikseeritakse kooliminekule eelneva õppeaasta 1. veebruari rahvastikuregistri andmete seisuga.

§ 2.  Viimsi valla elukohajärgsed koolid

  Elukohajärgsed koolid Viimsi vallas on Haabneeme Kool, Randvere Kool, Viimsi Keskkool, Püünsi Kool ja Prangli Põhikool.

§ 3.  Esimesse klassi taotluse esitamine ning elukohajärgse kooli määramine

 (1) Õpilase vanem või eestkostja (edaspidi – seaduslik esindaja) esitab kooliminekule eelneva õppeaasta 1. märtsist 31. märtsini taotluse elektroonilises infosüsteemis või allkirjastatult paberkandjal Viimsi Vallavalitsuse haridus- ja kultuuriametile (edaspidi – amet).

 (2) Viimsi Vallavalitsus moodustab elukohajärgse kooli määramiseks komisjoni.

 (3) Elukohajärgse kooli määramisel võetakse aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud klassi täitumuse piirnorm, õppekohtade arv koolis ja õpilase rahvastikuregistris fikseeritud elukoht ning elukohajärgse kooli määramisel lähtutakse järgmistest asjaoludest järgnevas järjekorras:
 1) õpilase elukoha lähedus koolile;
 2) õpilase elukoha lähedus koolile ning sama pere teiste laste õppimine samas koolis;
 3) õpilase seadusliku esindaja soov.

 (4) Amet teavitab seaduslikku esindajat õpilase elukohajärgse kooli määramisest elektroonilises infosüsteemis hiljemalt kooliminekule eelneva õppeaasta 20. aprilliks.

 (5) Amet esitab komisjoni poolt kinnitatud elukohajärgsete koolide õpilaste nimekirjad koolide kaupa koos esitatud taotlustega elukohajärgse kooli direktorile hiljemalt kooliminekule eelneva õppeaasta 10. juuniks. Õpilase kooli nimekirja arvamise otsuse teeb elukohajärgse kooli direktor lähtuvalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast määrusest ning komisjoni kinnitatud õpilaste nimekirjast.

 (6) Õpilase seaduslik esindaja on kohustatud hiljemalt 15. juuniks teavitama määratud elukohajärgset kooli õppekoha vastuvõtmisest või sellest loobumisest kinnitades seda elektroonilises infosüsteemis. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õppekohast loobumisel õigus valida kool, kus on vabu õppekohti pärast 15. juunit.

 (7) Juhul kui seaduslik esindaja ei ole kinnitanud 15. juuniks koolikoha vastuvõtmist elektroonilises infosüsteemis, võtab kool seadusliku esindajaga, kelle lapsele on kool elukohajärgne kool, ise ühendust.

 (8) Koolil on õigus vabaks jäänud õppekohad komplekteerida kooli vastuvõtu tingimuste ja korra järgi alates 15. juunist.

§ 4.  Taotluse esitamine määratud elukohajärgse kooli muutmiseks

 (1) Kui seaduslik esindaja soovib lapsele määratud elukohajärgset kooli muuta, siis võib ta teha taotluse elektroonilises infosüsteemis või esitada taotluse kirjalikult ametile kuni 20. maini uue elukohajärgse kooli määramiseks järgmistel juhtudel:
 1) seaduslik esindaja soovib, et lapse elukohajärgseks kooliks määratakse pere teise lapse kool;
 2) lapse elukoha andmed on rahvastikuregistris pärast 1. veebruari muutunud;
 3) seaduslikul esindajal on muid olulisi põhjusi lapsele määratud elukohajärgse kooli muutmiseks.

 (2) Taotlus vaadatakse läbi vallavalitsuse moodustatud elukohajärgse kooli määramise komisjoni poolt ja lapsele määratakse võimalusel uus elukohajärgne kool arvestades seadusliku esindaja poolt taotluses esitatud asjaoludega ning vabade õppekohtadega määratavas elukohajärgses koolis hiljemalt 1. juuniks.

§ 5.  Elukohajärgse kooli määramine, kui lapse elukoha andmed ei ole rahvastikuregistris piisava täpsusega

  Kui lapse elukoha andmed ei ole rahvastikuregistrisse kantud piisava täpsusega, määratakse lapsele elukohajärgseks kooliks kool, kus on vabu õppekohti.

§ 6.  Koolikohustuslikust east noorema lapse õppima asumine

 (1) Koolikohustuslikust east noorema lapse seaduslik esindaja esitab lisaks taotlusele lasteasutuse hinnangu lapse koolivalmiduse kohta ja nõustamiskomisjoni soovituse.

 (2) Kui seaduslik esindaja esitab taotluse pärast 1. maid, määratakse lapsele elukohajärgne kool vabade õppekohtade olemasolul.

§ 7.  Elukohajärgse kooli määramine pärast 31. märtsi

  Lapsele, kelle seaduslik esindaja esitab elukohajärgse kooli määramise taotluse pärast 31. märtsi, määratakse komisjoni poolt elukohajärgseks kooliks kool, kus on vabu õppekohti.

§ 8.  Põhiharidust omandava õpilase üleminek ühest koolist teise

 (1) Koolikohustusliku õpilase üleminekul ühest koolist teise esitab õpilase seaduslik esindaja taotluse soovitud kooli direktorile.

 (2) Kui soovitud koolis on vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud klassi täitumuse ülemisele piirnormile vabu õppekohti, otsustab direktor õpilase nimekirja arvamise vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumi seadusele, käesolevale määrusele ning kooli vastuvõtu korrale.

 (3) Kui soovitud koolis ei ole vabu õppekohti, edastab kool taotluse ametile, kes tagab õpilasele põhihariduse omandamise jätkamise võimaluse.

§ 9.  Rakendussätted

 (1) Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavalitsuse 27.01.2012 määrus nr 1 „Elukohajärgse munitsipaalpõhikooli määramise tingimused ja kord“.

 (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Rein Loik
vallavanem

Kristi Tomingas
vallasekretär