ElamumajandusSoojamajandus

Teksti suurus:

Kaugküttepiirkonna määramine

Väljaandja:Keila Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:07.02.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 04.02.2017, 39

Kaugküttepiirkonna määramine

Vastu võetud 31.01.2017 nr 4

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja kaugkütteseaduse § 5 lõike 2 ja lõike 6 alusel.

§ 1.  Kaugküttepiirkond

 (1) Keila linna kaugküttepiirkonna piirid on toodud käesoleva määruse lisas 1, milleks on piirikirjeldus ja lisas 2, milleks on skeem.

 (2) Kaugküttepiirkonna hulka arvatakse ka kaugküttepiirkonna piiriga vahetult külgnevad krundid.

§ 2.  Kaugküttevõrguga liitumine

 (1) Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omanduses või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega (soojusenergiaga) varustamiseks, välja arvatud § 3 nimetatud erandjuhtudel.

 (2) Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, võivad jätkata senise kütteviisi kasutamist ja ei ole kohustatud liituma kaugküttevõrguga.

 (3) Soojusettevõtja on võrgu tehniliste võimaluste piires kohustatud ühendama võrguga kõik kaugküttepiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust.

 (4) Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud korras.

 (5) Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu.

§ 3.  Erandid muude kütteviiside kasutamise lubamiseks

 (1) Erandid, mille esinemise korral lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on:
 1) ajutised ehitised;
 2) ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus küttele ja ventilatsioonile on alla 50 kW;
 3) ehitised, mille soojuskoormus küttele ja ventilatsioonile kokku paigaldatava trassi jooksva meetri kohta on väiksem kui 0,8 kW
 4) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse;
 5) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse ainult kütusevabadest taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat;
 6) kaugküttepiirkonda jäävad eramud.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud erisuste kasutamine määratakse kas detailplaneeringu, projekteerimistingimuste või muude ehitamise aluseks olevate dokumentidega.

§ 4.  Kaugküttevõrgust eraldumine

 (1) Võrgust eraldumine on võrguühenduse alaline likvideerimine. Võrgust eraldumiseks loetakse ka soojuse müügilepingu ülesütlemist ning soojatarbimise lõpetamist.

 (2) Soojavarustuse katkestamise ja taastamise üldtingimused ning kord võrguettevõtjale on sätestatud kaugkütteseaduses.

 (3) Soojavarustuse katkestamine ja taastamine tarbija (käesolevas korras ei käsitleta mõistet tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses) taotlusel peab olema kooskõlastatud võrguettevõtjaga.

 (4) Korterelamu puhul ei ole üksiku korteri eraldumine kaugküttesüsteemist lubatud.

 (5) Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on tarbijal lubatud taotleda alljärgnevatel juhtudel:
 1) kaugküttevõrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamisel või konserveerimisel;
 2) ehitise rekonstrueerimisel selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise;
 3) ehitise soojavarustuse parameetrite muutmisel rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega kaugküttevõrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu.

 (6) Eraldumist taotlev tarbija peab võrguettevõtjale esitama võrgust eraldumise põhjendatud taotluse kolme kuulise etteteatamisega.

 (7) Võrguettevõtja peab vastama tarbija taotlusele 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates.

 (8) Eraldumistingimustes määratakse kindlaks:
 1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks 6 kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest arvates;
 2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded ja põhjendatud kulud, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.

 (9) Eraldumist taotlev tarbija peab tasuma võrguettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud.

 (10) Omavolilise eraldumise puhul peab tarbija taastama kaugküttesüsteemi endises ulatuses ja hüvitama võrguettevõtjale kõik sellega tekitatud kahjud.

§ 5.  Kvaliteedinõuete tagamine

 (1) Võrguettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate püsiva varustamise vajalikus koguses soojusega ning hoidma kaugküttevõrgus stabiilset hüdraulilist režiimi ja soojuskandja temperatuurigraafikut milles on tarbijaga kokku lepitud.

 (2) Konkreetsed kaugküttevõrgu kvaliteedinõuded esitatakse võrguettevõtja ja tarbija vahel sõlmitavas soojuse müügilepingus.

§ 6.  Võrguettevõtja arenduskohustus

 (1) Võrguettevõtja peab arendama võrke lähtudes Keila linna soojusmajanduse arengukavast, linna üld- ja detailplaneeringutest ning nende realiseerimise vajadusest.

 (2) Võrguettevõtja peab arendama tema omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja tõstma nende efektiivsust, et oleks tagatud kaugküttepiirkonnas uute liitujate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine.

§ 7.  Soojuse piirhinna kooskõlastamine ja järelevalve

 (1) Võrguettevõtja peab soojuse hinna kooskõlastama Konkurentsiametiga vastavalt kaugkütteseadusele.

 (2) Järelevalvet määruse täitmise üle teostab Keila Linnavalitsus.

§ 8.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Tanel Mõistus
Keila Linnavolikogu esimees

Lisa Lisa 1

Lisa Lisa 2

/otsingu_soovitused.json