Märjamaa Vallavalitsuse teenistujate koolituse põhimõtted ja kord
Vastu võetud 27.01.2021 nr 2
Määrus kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse § 31 lõike 7 ja töölepingu seaduse § 15 lõike 2 punkti 4 ja § 28 lõike 2 punkti 5 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala ja eesmärk
(1) Märjamaa Vallavalitsuse (edaspidi ametiasutus) teenistujate koolituse kord reguleerib koolitustegevuse korraldamise põhimõtteid ja sätestab ühtsed alused ametnike ja töötajate (edaspidi koos teenistujad) koolituse korraldamisel.
(2) Koolituse eesmärk on teenistujate teadmiste ja oskuste pidev täiendamine, et luua eeldused ametiasutuse strateegiliste eesmärkide ja planeeritud arengusuundade saavutamiseks läbi kompetentsete teenistujate.
§ 2. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) koolitus – eesmärgistatud süsteemne õppimis- ja arendustegevus, mille käigus luuakse tingimused teenistuja professionaalsuse ja enesearendusvalmiduse suurendamiseks ning väärtushinnangute kujundamiseks;
2) tööalane täienduskoolitus – väljaspool tasemekoolitust organiseeritud õppetegevus (sh konverents, infopäev, seminar, foorum), mille eesmärgiks on tagada teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamine ning täiendamine vastavalt teenistuskohale esitatavatele nõuetele, asutuse vajadustele ja eesmärkidele ning isiku arenguvajadustele;
3) avatud koolitus – tööalane täienduskoolitus, kus teenistujad osalevad erinevatele asutustele suunatud koolitusasutuse poolt pakutaval koolitusel;
4) tellimuskoolitus – tööalane täienduskoolitus, mis tellitakse ametiasutuse konkreetsest vajadusest lähtuvalt ja on suunatud kõikidele ametiasutuse teenistujatele või teenistujate grupile;
5) sisekoolitus – tööalane täienduskoolitus, mille läbiviijaks on ametiasutuse enda teenistuja ja koolitamine või juhendamine ei tulene tema teenistuskoha eesmärgist ega ametijuhendist;
6) veebikoolitus – tööalane täienduskoolitus, mis on aja ja koha suhtes paindlik ning mille puhul õppimine toimub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaasabil.
§ 3. Koolituspõhimõtted
(1) Ametiasutus võimaldab teenistujale koolitust, mis loob eeldused või toetab teenistuja teenistusülesannete nõuetekohast täitmist.
(2) Eelistatult osaletakse kohalikule omavalitsusele suunatud tööalastel täienduskoolitustel ja arendustegevuse raames võimaldatavatel infopäevadel, seminaridel, foorumitel jms, mis üldjuhul on osalejale tasuta.
(3) Teenistuja osalemine tööalasel täienduskoolitusel on teenistusülesande täitmine ja koolitusel osalemise ajal säilitatakse teenistujale palk.
§ 4. Koolituse planeerimine ja korraldamine
(1) Koolitustegevus hõlmab koolitusvajaduse hindamist, koolituse planeerimist ja korraldamist, koolituskulude hüvitamist ja koolitusarvestust.
(2) Koolitusvajaduse hindamise eesmärk on välja selgitada, keda, millises valdkonnas ja kuidas koolitada. Koolitusvajadust hinnatakse vahetu juhi ja teenistuja vahel toimuva arengu- ja hindamisvestluse käigus ning lähtuvalt teenistujate koolitusvajadustest ka aasta kestel.
(3) Koolituse planeerimise käigus viiakse teenistujate koolitusvajadused kokku ametiasutuse võimaluste ning pakutavate koolitusvõimalustega, määratletakse koolituse eesmärgid ja kavandatakse vajalikud koolitustegevused (koostatakse iga-aastane koolitusplaan).
(4) Koolitusele suunamise aluseks on vahetu juhi kooskõlastusega lähetustaotlus. Veebikoolitusele suunamisel on aluseks vahetu juhi kooskõlastusega e-kiri. Kooskõlastatud koolituse lähetustaotlus või e-kiri koos koolituse kavaga edastatakse hiljemalt viis tööpäeva enne koolitust valla kantseleisse dokumendiregistris registreerimiseks.
§ 5. Koolituse rahastamine ja koolituskulude hüvitamine
(1) Vahendid koolituseks planeeritakse valla eelarves, arvestades seatud eesmärke ja teenistujate koolitusvajadusi.
(2) Ametiasutus hüvitab teenistuja tööalase täienduskoolituse ja selle koolituslähetuse kulud täienduskoolituste eest, millele on teenistuja ametiasutuse poolt suunatud või mille on teenistuja algatusel heaks kiitnud vahetu juht ja vallavanem.
(3) Üldjuhul rahastatakse valla eelarvest vaid selline tööalane täienduskoolitus (v. a sisekoolitus), mille viib läbi täienduskoolitusasutuse pidaja täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses.
(4) Ametiasutus võib hüvitada võõrkeele täienduskoolituse (v. a riigikeele õppe) tingimusel, et selle võõrkeele oskus on teenistuskohustuste täitmiseks vajalik. Üldjuhul lepitakse teenistujaga kokku, et ametiasutus tasub võõrkeele täienduskoolituse osaliselt.
(5) Väljaspool ametikoha asukohta toimuval koolitusel osalemine vormistatakse vallavanema käskkirjaga ja koolituslähetuse kulud hüvitatakse seadusega sätestatud tingimustel ja korras.
§ 6. Koolitusarvestus ja -aruandlus
(1) Koolitusarvestuse eesmärk on saada teavet toimunud koolitustest ning kavandada edasist koolitustegevust.
(2) Iga-aastase koolituse kohta statistikaandmete saamiseks ja Rahandusministeeriumile esitamiseks peab arvestust personalitööga tegelev spetsialist personaliarvestuse keskkonnas PERSONA.
(3) Teenistujad esitavad läbitud koolituse kohta koolitaja poolt antud tõendi (õiendi) personalitööga tegelevale spetsialistile hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pärast koolituse lõppemist.
§ 7. Koolituse tulemuslikkuse hindamine
(1) Koolituse tulemuslikkust hindab teenistuja vahetu juht.
(2) Koolituse tulemuslikkuse hindamise eesmärk on saada tagasisidet ja teavet koolitustegevuse edasiseks korraldamiseks ja parendamiseks.
(3) Koolituse tulemuslikkuse hindamise käigus hinnatakse koolituse mõju teenistuja töötulemustele ja koolitusele seatud eesmärkide saavutamisele.
§ 8. Rakendussätted
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Meelis Välis
vallavanem
Maigi Linna
vallasekretär
Facebook
Twitter