Kadrina valla jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 26.01.2022 nr 3
RT IV, 04.02.2022, 28
jõustumine 11.04.2025
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 26.03.2025 | RT IV, 08.04.2025, 1 | 11.04.2025 |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 67 lõike 6, § 69, § 70, § 71 ja pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, veopiirkonna, vedamise sageduse ja aja, jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra, jäätmekäitluse üle järelevalve teostamise ning jäätmekäitluse arendamise Kadrina vallas (edaspidi vald).
(2) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile valla haldusterritooriumil asuvatele või elavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning isikutele, kellele kuulub valla territooriumil kinnisasi, millel toimuvast tegevusest tekivad jäätmed.
(3) Jäätmehooldust korraldavad ja arendavad vallas Kadrina Vallavalitsus (edaspidi ametiasutus) ning Mittetulundusühing Lääne-Viru Jäätmekeskus (edaspidi Lääne-Viru Jäätmekeskus) vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele. Jäätmehoolduse eest vastutab vallas keskkonnaspetsialist (edaspidi ametnik).
§ 2. Mõisted
(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) jäätmed – mis tahes vallasasi, mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
2) olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed;
3) segaolmejäätmed ehk prügi – olmejäätmed, mida ei ole liigiti kogutud või liigiti kogutud olmejäätmetest üle jäänud sortimisjääk
4) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed – aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (rohi, lehed ja oksad);
5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed – kodumajapidamistes, kauplustes, toitlustusasutustes muudes ettevõtetes ja asutustes tekkinud toidu- ja köögijäätmed;
6) ehitus- ja lammutusjäätmed – ehitamise, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed ning väljaveetud pinnas;
7) suurjäätmed – olmejäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada segaolmejäätmete mahutisse (mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, kraanikausid jms). Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid k.a aknaraamid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid (autoromud või nende osad, vanarehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed või nende jäätmed, pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid jms) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
8) ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;
9) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks (paber, kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, suurjäätmed, metallijäätmed, puidujäätmed ning aia- ja haljastusjäätmed);
10) pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeks. Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke;
11) äätmete kogumine – jäätmete kokku korjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja eelladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta;
12) jäätmejaam – spetsiaalselt rajatud ja tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigaldatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmatöötlemiseks jäätmemahutid;
13) jäätmekäitleja – juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks keskkonnaluba või kes on registreeritud Keskkonnaametis;
14) jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus;
15) jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud rajatis või ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
16) jäätmekäitlusleping – jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja või jäätmevedaja vahel sõlmitud leping, millega jäätmekäitleja või jäätmevedaja võtab endale jäätmete osalise või täieliku käitlemise kohustuse ning millega jäätmekäitleja muutub jäätmevedajaks pärast seda, kui jäätmevedajale on jäätmed üle antud, kui leping ei näe ette teisiti;
17) jäätmetekitaja – isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või kooslus muutub;
18) jäätmemahuti – konteiner, mahuti jm anum ja pakend, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed;
19) komposter – biolagunevate jäätmete kogumiseks tekkekohas mikro- ja makroorganismide kaasabil aeroobseks lagundamiseks kasutatav mahuti, kuhu on takistatud lindude ja loomade juurdepääs;
20) kompostimine – biolagunevate jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamise eesmärgil
21) tiheasustusala – üldplaneeringuga tiheasustusalaks määratud osa valla territooriumist (Kadrina ja Hulja alevik). ülejäänud valla territooriumi loetakse hajaasustusalaks;
22) tühisõit – jäätmevedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule või krundile tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirjas sätestatud nõuete täitmata jätmise tõttu;
23) jäätmevedaja – jäätmekäitleja, kellele ametiasutus on riigihanke tulemusena sõlminud hankelepingu korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks Kadrina valla haldusterritooriumil või jäätmete vedamiseks vastavat luba omav jäätmekäitleja.
24) romusõiduk – liiklusseaduse § 2 lõigetes 36 ja 40 nimetatud sõidukite ja nende osade jäätmed: maastikuautod ja mootorsõidukid, v.a. mootoriga jalgratas, pisimopeed, tramm.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõistete kasutamisel lähtutakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides määratletud mõistetest, vastava mõiste puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.
2. peatükk Jäätmehoolduse korraldus
§ 3. Jäätmehoolduse üldnõuded
(1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise ja vähendamise võimalusi. Jäätmete käitlemisel tuleb eelistada jäätmete korduskasutust, ringlussevõttu või taaskasutust, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.
(2) Jäätmeid tuleb sortida nende tekkemomendil või vahetult peale seda tekkekohas, tagamaks väljasorditud jäätmematerjali kõrgema kvaliteedi, mis võimaldab nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.
(3) Jäätmevaldaja on kohustatud koguma liigiti vähemalt keskkonnaministri 16.01.2007 määrusega nr 4 kirjeldatud olmejäätmed ning hoiustama neid kuni jäätmekäitlejale üleandmise hetkeni nii, et oleks tagatud jäätmete kuivalt säilimine.
(4) Liigiti kogutud jäätmeid on keelatud nii jäätmevaldaja kui ka jäätmevedaja poolt segada teiste jäätmetega või muude materjalidega, millel on erinevad omadused.
(5) Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamise jäätmetega samalaadsete jäätmete kohta. Eraldi jäätmemahuti omamise kohustuse puudumine ei vabasta jäätmevaldajat jäätmete liigiti kogumise kohustusest.
(6) Toitlustusasutused on kohustatud lisaks eraldi koguma toiduõli ja -rasva.
(7) Mootorsõidukite ja mootorrataste hoolduse ja remondiga tegelevad ettevõtted on lisaks kohustatud eraldi koguma ohtlikud jäätmed, sh vanaõli, õlifiltrid, reostunud pakendid, ning andma need üle vastavat luba omavale isikule.
(8) Keelatud on jäätmete ladestamine või ladustamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse.
(9) Jäätmete ladustamisel ei saa taaskasutamisele suunatud jäätmeid ladustada kauem kui kolm aastat ning kõrvaldamisele kuuluvaid jäätmeid ei ole lubatud ladustada üle ühe aasta.
(10) Jäätmete käitlemine on keelatud ilma vastavat keskkonnakaitseluba omamata.
§ 4. Jäätmete kogumise ja mahutisse paigutamise nõuded
(1) Jäätmete kogumise, sorteerimise ja hoidmise ning käitluse eest kinnistul vastutab jäätmevaldaja kuni jäätmevedajale üleandmise hetkeni. Tootjavastutusega kaetud jäätmete valdajad on vastavad taaskasutusorganisatsioonid.
(2) Jäätmevaldajate omavahelise kokkuleppe alusel võib erinevaid liiki jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid jäätmete kogumismahuteid, järgides eeskirja §-s 13 sätestatut.
(3) Kinnistul tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada ja anda üle vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud kogumismahutisse. Nimetatud kogumismahutitesse (nt pakend, klaas, papp- ja paber jne) tohib panna ainult selleks ettenähtud jäätmeid.
(4) Kergesti riknevad (biolagunevad jäätmed) ja halvasti lõhnavad või kergesti lenduvad jäätmed (nt jahtunud tuhk ja pühkmed, kassiliiv, koerte väljaheited) tuleb koguda eraldi ja paigutada vastavatesse kogumismahutitesse paber- või kilekotti pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.
(5) Jäätmeid ei ole lubatud jätta kogumismahuti kõrvale või lähedusse, välja arvatud suurjäätmeid, kui nende äravedu korraldatakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
(6) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek ja võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.
§ 5. Jäätmete vedamine ja kõrvaldamine
(1) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul kujutab endast ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt.
(2) Jäätmemahutite tühjendamine ning jäätmete kogumine ja vedamine ei tohi põhjustada keskkonnareostust, kujutada ohtu inimese tervisele ega kahjustada tema vara.
(3) Kui kinnistul tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.
(4) Korraldatud jäätmeveo korral kogub riigihanke korras valitud ettevõtja korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid veopiirkonnas kokku ja veab jäätmekäitluskohta.
(5) Jäätmeid vedav isik on kohustatud:
1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras ja elanikke kõige vähem häirival viisil;
2) tühjendama jäätmemahutid lepingus kokkulepitud ajagraafiku järgi. Tühjendusteenuse osutamata jätmisel teavitama jäätmevaldajat esimesel võimalusel;
3) tühjendama jäätmemahuteid neid kahjustamata ning pärast jäätmemahuti tühjendamist paigutama endisesse asukohta selliselt, et oleks tagatud liiklusohutus.
4) vedaja peab koristama jäätmemahutite tühjendamisel ja jäätmete vedamisel maha kukkunud jäätmed.
(6) Jäätmemahutite tühjendamine ja jäätmete vedu ei ole lubatud teostada tööpäevadel ajavahemikus kella 22.00-st kuni 7.00-ni ja nädalavahetustel 20.00-st kuni 9.00-ni.
(7) Jäätmevaldaja, kes viib oma jäätmed ise nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta, peab jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja eeskirjas sätestatud nõudeid ning jäätmete nõuetekohase üleandmise tõestuseks hoidma ühe aasta jooksul alles jäätmete üleandmist tõendavad dokumendid.
(8) Jäätmeveokid võivad olla kas kinnised ja vajadusel varustatud jäätmemahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga või lahtised, nt suurjäätmete ning ehitusjäätmete vedamiseks, kui on tagatud, et jäätmete laadimise ja vedamise ajal sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi ei satuks keskkonda.
§ 6. Jäätmete põletamine
(1) Jäätmete põletamine väljaspool vastavat jäätmeluba omavat ettevõtet on keelatud.
(2) Küttekolletes võib loata põletada ainult töötlemata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja kartongi. Paberi ja kartongi puhul tuleb eelistada nende taaskasutamist põletamisele.
(3) Küttekoldevälise tule (lõkke) tegemisel võib põletada ainult töötlemata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja kartongi mahus, mis on vajalik tule süütamiseks. Hajaasustuses võib lõkkes põletada töötlemata puitu ja haljastujäätmeid tingimusel, et t ule tegemine peab vastama siseministri 03.07.2021 määruses nr 18 „Lõkke tegemisele ja grillimiskohale esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele.
§ 7. Jäätmekäitluse korraldus avalikel üritustel
(1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse, sh jäätmemahutite ja/või jäätmekottide paigaldamise ja tühjendamise eest ürituse korraldaja.
(2) Jäätmemahuteid ja/või jäätmekotte peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga, et vältida nende ületäitumist.
(3) Avalike ürituste korraldamisel peab soodustama jäätmete liigiti kogumist. Avalikel üritustel peab segaolmejäätmetest eraldi koguma vähemalt pakendijäätmed (sh ühekordsed nõud ja topsid) ja biojäätmed ning suunama need taaskasutusse.
(4) Võimalusel peab avalikel üritustel vältima jäätmeteket ning kasutama ühekordsete nõude ja topside asemel alternatiivseid võimalusi (nt kasutada korduvkasutatavaid joogitopse).
§ 8. Jäätmekäitlus kalmistutel
(1) Jäätmekäitlust kalmistutel korraldab kalmistu omanik. Kalmistu omanik paigutab territooriumile jäätmete liigiti kogumiseks avalikus kasutuses olevad jäätmemahutid.
(2) Kalmistul tuleb avalikult kasutatavatesse jäätmemahutitesse või kogumiskohta eraldi koguda biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning kalmistul tekkivad segaolmejäätmed.
(3) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvasse avalikult kasutatavatesse jäätmemahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.
§ 9. Jäätmete käitlemise eest vastutav isik ja jäätmevaldaja kohustused
(1) Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmekäitlust jäätmete asukohajärgse kinnisasja omanik.
(2) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks.
(3) Jäätmevaldaja on kohustatud:
1) sortima ja liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja, jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende seaduste alusel antud rakendusaktide nõuetele ja korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed andma üle jäätmevedajale, muud jäätmed andma üle selleks õigust omavale isikule;
2) omama või rentima piisavas koguses ja suuruse jäätmemahuteid või jäätmekotte, vältides mahutite ületäitumist, ümbruse reostamist, haisu ja kahjurite teket ning levikut;
3) hoidma jäätmemahuteid tervena ja puhtana ning vajadusel korrapäraselt puhastama. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmekäitluslepingu ei sätesta teisiti;
4) tagama veopäeval jäätmemahuti/jäätmekoti kättesaadavuse;
5) koristama oma kinnistul või hallataval territooriumil tekkinud või sinna toodud jäätmed juhul, kui ei suudeta tuvastada jäätmete tekitajat;
6) omama ülevaadet tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale;
7) vältima tavajäätmete ja ohtlike jäätmete omavahelist segunemist ning kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks;
8) andma korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmed üle isikule, kellel on keskkonnakaitseluba või viima jäätmed ise nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või taaskasutama vastavalt kehtivatele nõuetele;
9) jäätmeid üle andes veenduma, et vastuvõtjal on vastav keskkonnakaitseluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks (sh vedamiseks);
10) jäätmete üleandmisel selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba või kompleksluba vaja ei ole, veenduma, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid. Jäätmed, milleks jäätmeluba või kompleksluba vaja ei ole, on nimetatud keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21.
(4) Kinnistut hooajaliselt kasutav jäätmevaldaja võib taotleda ametiasutuselt jäätmeveo ajutist peatamist perioodil 1. november kuni 30. aprill juhul, kui nimetatud perioodil kinnistut ei kasutata. Perioodil 1. mai kuni 31. oktoober on kinnistut hooajaliselt kasutav jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunud (perioodiliselt liitunud).
(5) Lähestikku asetsevatel kinnistutel või ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks ning korraldatud jäätmeveo korras üleandmiseks on jäätmevaldajatel lubatud taotleda ühise jäätmemahuti kasutamist vastavalt §-s 13 toodule.
(6) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja (sealhulgas korteriühistu, kinnisvarahaldusega ja -hooldusega tegelev ettevõtja) on kohustatud teavitama oma hallatava hoone elanikke või oma ettevõtte töötajaid Kadrina valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest ning pidama oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise üle koguselist ja liigilist arvestust.
(7) Kaubandusettevõtted, ametiasutused, toitlustus- ja teenindusettevõtted on kohustatud paigaldama vähemalt lahtioleku ajaks hoone sissepääsu juurde olmejäätmete mahuti ning korraldama nende õigeaegse tühjendamise ning vastutama ümbruse korrashoiu eest.
§ 10. Jäätmemahutitele esitatavad nõuded
(1) Jäätmemahuti peab olema ilmastikukindel, komplektne ja vigastusteta, tagamaks ohutuse keskkonnale, jäätmete üleandjale, jäätmete veoks vastuvõtjale ja tema veotehnikale. Mahutite mahutavus peab olema vastavuses konkreetse jäätmeliigi tegeliku jäätmetekkega, jäätmete kaaluga ja veosagedusega.
(2) Jäätmemahutina võib kasutada:
1) ühe pere jäätmete kogumiseks kuni 150-liitriseid (maksimaalselt 10 kg) niiskuskindlast paberist või plastist jäätmekotte, mis peavad olema piisavalt tugevad, et nad transportimisel autosse ei puruneks ning jäätmekotti ei tohi panna üleandmiseks sobimatuid k.a ohtlikke jäätmeliike. Jäätmekott peab olema paigutatud nii, et jäätmekott oleks kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ja lindude ligipääsu eest;
2) käsitsi teisaldatavat suletavaid (ratastel) jäätmemahuteid (põhiliselt 80, 120, 140, 240, 370, 600, 660, 770, 800, 1100 liitrit), mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
3) muid (1500, 2500, 4500 liitrit) suletavaid metallist jäätmemahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada.
4) süvamahutit või presskonteinerit, mis vastavad Eesti Vabariigi kehtivale standardile ja mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;
5) vanapaberijäätmete, pakendijäätmete ja haljastujäätmete üleandmiseks võib kasutada kuni 150-liitriseid jäätmekotte, mille kaal täidetuna ei ületa 10 kg. Jäätmekotti ei koguta teravaid ning torkivaid jäätmeid;
6) biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumiseks on soovituslik kasutada kuni 140-liitriseid konteinereid, aga mitte suuremaid kui 240 liitrit.
(3) Kokkuleppel jäätmevedajaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust jäätmemahutit, mida on võimalik jäätmevedajal tühjendada jäätmeveokisse ja mis ei põhjusta ohtu jäätmevedajale ja keskkonnale.
(4) Jäätmemahuti peab olema piisava suurusega tekkivate jäätmete mahutamiseks, mahuti kaas peab jäätmete üleandmisel olema suletud ning jäätmeid ei või jätta mahuti kõrvale.
(5) Jäätmemahutite märgistus peab olema üheselt mõistetav. Avalikuks kasutamiseks mõeldud jäätmemahutitel (tootjavastutusega hõlmatud jäätmete mahutil) peab olema nähtavas kohas, selgelt loetavalt kirjutatud, mis liiki jäätmeid sinna tohib paigutada ja jäätmeliiki täpsustav näidisloetelu.
(6) Jäätmemahuti soovituslikud värvid:
1) segaolmejäätmed – hall, must või roheline;
2) paber ja kartong (vanapaber) – sinine;
3) biolagunevad jäätmed – pruun;
4) segapakend, pakendijäätmed – kollane;
5) klaaspakend – roheline
6) ohtlikud jäätmed – punane.
(7) Segaolmejäätmete kogumiseks mõeldud jäätmemahuti vähim suurus on:
1) eramutes – jäätmekott kuni 150 liitrit (max kaal 10 kg) või jäätmemahuti alates 80 liitrit;
2) kahe korteriga elamutel – vähemalt 140 liitrit;
3) 3 kuni 8 korteriga elamutel – vähemalt 360 liitrit;
4) 9 ja enama korteriga elamutel – vähemalt iga korteri kohta 20 liitrit nädalas;
5) mitteelamutes – alates 140 liitrit.
§ 11. Jäätmemahuti paigutamine ja juurepääs
(1) Jäätmemahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse kokkuleppe alusel kasutatavasse ühismahutisse.
(2) Kuni 1100-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel jäätmemahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse jäätmemahuti tühjendamistingimused jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahelise kokkuleppega.
(3) Suurem kui 1100-liitrine jäätmemahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, millele jäätmeveok pääseb vahetult juurde jäätmemahuti tühjendusküljelt.
(4) Jäätmemahuti lukustamisel peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval.
(5) Korterelamute territooriumil tuleb võimalusel jäätmemahutid paigutada selleks otstarbeks rajatud jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu jäätmemahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune lukustatakse, tuleb kindlustada jäätmevedajatele vaba sissepääs ja manööverdamisruum vastavalt jäätmekäitluslepingule. Nimetatud jäätmemaja, katusealune või aedik tuleb ehitada ametiasutuse poolt antud tingimustel ja kooskõlastatud eskiisi alusel.
(6) Üksikelamu kogumismahuti tuleb jäätmeveo lihtsustamiseks paigutada jäätmeveo päeval tee või tänavaga külgnevale alale tingimusel, et jäätmemahuti ei takista liiklemist.
(7) Juurdesõidutee kogumismahutini peab olema:
1) piisava kandevõimega;
2) võimaldama jäätmeveoauto ligipääsu ja/või mahutit hõlpsalt käsitsi teisaldada;
3) vähemalt 3 meetrit lai;
4) vaba kõrgusega tee kohal vähemalt 4,5 meetrit;
5) puhastatud lumest ning vajadusel tähistatud ja teostatud libedusetõrje.
(8) Jäätmevaldajad, kelle kinnistule puudub määruse nõuetele vastav ligipääsutee või puudub kinnistul jäätmeauto ümberpööramise võimalus, annavad jäätmed üle muus jäätmevedajaga kokkulepitud asukohas.
(9) Jäätmemahuti asukoht ei tohi häirida liiklust, teehooldust ega jalakäijaid.
(10) Jäätmemahuti paiknemiskoha määramisel tuleb arvestada naaberkinnistuga mitte lähemal kui 2 meetrit, kui naabrid ei lepita kokku teisiti ning mahutit jm põlevmaterjali ei tohi paigutada hoonete välisseina lähedale nii, et süttimisel tekib oht hoonele.
(11) Jäätmemahuti paiknemiskoha ja ümbruse korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja.
(12) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused ja muud sarnased) paigutab kogumismahutid ametiasutus või territooriumi haldaja.
(13) Eriotstarbelised jäätmemahutid paigaldatakse projektijärgse ehituse puhul ehitusprojektis ettenähtud asukohta ja ajaks, muudel juhtudel kinnistule, millel jäätmed tekivad.
§ 12. Jäätmemahutite tühjendamise sagedus ja aeg
(1) Jäätmemahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostamist.
(2) Segaolmejäätmete mahutite minimaalne tühjendussagedus korraldatud jäätmeveo korral:
1) jäätmemahutite tühjendamine vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;
2) jäätmekoti tühjendussagedus ei saa olla tihedam kui üks kord nelja nädala jooksul.
[RT IV, 08.04.2025, 1 - jõust. 11.04.2025]
(3) Biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid tuleb eraldi koguda kinnistutelt, millelt antakse ühes kalendrikuus üle vähemalt 4500 liitrit olme- ja pakendijäätmeid.
[RT IV, 04.02.2022, 28 - jõust. 01.05.2022]
(4) Alates 1.05.2023 on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumine või tekkekohal nõuetekohane kompostimine on kohutuslik kõikidel elamumaa sihtotstarbega kinnistutel, toitlustusasutustes, koolides, lasteaedades, hoolekandeasutustes, kauplustes, ettevõtetes, kus tekib toidu- ja köögijäätmeid.
[RT IV, 04.02.2022, 28 - jõust. 01.05.2022]
(5) Biolagunevate jäätmete mahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahuti üle täitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid mitte harvemini kui üks kord nelja nädala jooksul.
[RT IV, 08.04.2025, 1 - jõust. 11.04.2025]
(6) Jaemüügikohtades ja toitlustusasutustes (sh koolid, lasteaiad, hooldekodud, kauplused, kohvikud, tanklad jmt) on segaolmejäätmete mahutite tühjendussagedus vähemalt üks kord 4 nädala jooksul.
(7) Majutusteenust pakkuva ettevõtte juures asuva segaolmejäätmete mahuti tühjendussagedus on vähemalt üks kord nelja nädala jooksul.
(8) Tootmismaa ja ärimaa sihtotstarbega kinnistutel ja juriidilised isikud olenemata asukohast on segaolmejäätmete mahuti tühjendussagedus vähemalt üks kord nelja nädala jooksul.
(9) Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete (v.a biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed) mahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele ja kokkuleppele jäätmevedajaga.
(10) Jäätmemahutite tühjendamine ja jäätmete vedu toimub tööpäevadel ajavahemikus kella 7.00-st hommikul kuni 22.00-ni õhtul, nädalavahetustel ajavahemikus kella 9.00-st hommikul kuni 20.00-ni õhtul.
§ 13. Ühise jäätmemahuti kasutamine
(1) Lähestikku asetsevatel kinnistutel või ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes ning garaažiühistutes tekkivate jäätmete kogumiseks ning korraldatud jäätmeveo korras üleandmiseks on jäätmevaldajatel lubatud taotleda ühise jäätmemahuti kasutamist alljärgnevalt:
1) ühise jäätmemahuti kasutamiseks tuleb esitada taotlus Kadrina Vallavalitsuse iseteeninduskeskkonna kaudu, näidates ära kinnistu nime ja jäätmevaldaja, kelle kinnistul asub ühine jäätmemahuti. Taotluse ja jäätmemahuti suuruse kinnitab jäätmevaldaja, kelle kinnistul asub ühine jäätmemahuti.
[RT IV, 08.04.2025, 1 - jõust. 11.04.2025]
2) ühise jäätmemahuti suurus peab vastama tegelikkuses tekkivatele jäätmekogustele ja ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti;
3) nõusoleku ühismahuti kasutamiseks annab ametnik.
(2) Valla territooriumil elav ja mitme hoonestatud kinnistu omanik liitub kõikide tema omandis olevate veopiirkonnas asuvate kinnistutega ning tal on õigus neil kinnistutel tekkivad jäätmed üle anda tema poolt valitud kinnistul. Kinnistute omanik esitab lõike 1 punkti 1 kohase taotluse.
(3) Ametnik kontrollib taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määratakse taotluse esitajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, märkides, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata.
(4) Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik ühist jäätmemahutit kasutavad jäätmevaldajad. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumiseks kasutatava ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
3. peatükk Korraldatud jäätmevedu
§ 14. Korraldatud jäätmeveo ulatus ja veopiirkond
Kadrina valla haldusterritoorium on tervikuna hõlmatud korraldatud jäätmeveoga ja moodustab ühe jäätmeveopiirkonna. Nimetatud jäätmeveo piirkonnas on korraldatud jäätmeveoga liitumine kõigile jäätmevaldajatele kohustuslik.
§ 15. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu
(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse vähemalt järgmistele olmejäätmetele:
1) 20 03 01 – segaolmejäätmed;
2) 20 01 08 – biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;
3) 20 02 01 –biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed;
4) 20 01 01 – paber ja kartong;
5) 20 03 07 – suurjäätmed;
(2) Korraldatud jäätmeveoga võidakse hõlmata ka teisi jäätmeliike, kui seda tingib oluline avalik huvi.
(3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
1) ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed;
2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed;
3) tootjavastutusorganisatsioonidele kuuluvad pakendikogumispunktid.
(4) Korraldatud jäätmeveoga võib hõlmata jäätmejaama haldamist.
§ 16. Jäätmevedaja leidmine
(1) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja ning teenustasud selgitatakse välja riigihanke korras. Ametiasutus korraldab jäätmevedaja leidmiseks kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse lähtudes riigihangete seaduses sätestatust ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu kestvusega kuni viis aastat.
(2) Korraldatud jäätmeveo riigihanke tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus ja kohustus osutada korraldatud jäätmeveo teenust hankelepingus märgitud ajal, jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas.
(3) Korraldatud jäätmeveoteenuse osutajal on kohustus teavitada kõiki jäätmevaldajaid, saates e-posti või kirja teel jää tmeveoperioodi alguses jäätmeveo lepingu, jäätmeveograafiku, hinnakirja, klienditeeninduse kontaktandmed ning telefoni teel teenindamise ajad ning muu olulise informatsioon, mis mõjutab jäätmete üleandmist.
§ 17. Korraldatud jäätmeveo teenustasu suuruse määramine ja muutmine
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt riigihankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses.
(2) Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduses sätestatud kulud. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud ning nende tegevustega seotud toimingute eest. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja hankedokumentides toodud tingimustel.
(3) Jäätmete vedamisega seotud toimingud on:
1) jäätmevaldajate teavitamine, jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, muutmine ja lõpetamine,
2) jäätmemahuti tühjendamine, jäätmete äravedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine;
3) jäätmeveolepingu täitmisega seotud teadete, arvete, ja veograafikute väljastamine ja edastamine (v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine);
4) jäätmekoti ja ratastel jäätmemahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 meetrit;
5) jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale renditavate või müüdavate jäätmemahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni kolme kuu jooksul ja jäätmemahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel.
(4) Ametiasutusel on õigus riigihanke algatamisel täiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveoga hõlmatud toimingute loetelu.
(5) Jäätmevedaja peab osutama teenust pakkumuses esitatud teenustasu hinnaga kogu lepingu kestvuse perioodi. Erandkorras on võimalik muuta teenustasu, kui teenustasu muutmine on tingitud riigipoolse käibemaksu, kütuseaktsiisi, tulumaksu, sotsiaalmaksu, keskkonnatasude määra muutmise või muu teenuse hinda mõjutava riikliku maksu või riikliku tasu muutmise korral, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal pakkumuse esitamise momendil ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses.
(6) Teenustasu muutmise taotlemine peab olema erakorraline ja põhjendatud ning kooskõlas jäätmehoolduseeskirja, hankelepingu ja seadusandlusega. Teenustasu muutmise aluseks olevate asjaolude esinemist on kohustatud tõendama pool, kes teenustasu muutmist taotleb.
(7) Hankelepingu kehtivuse jooksul ei muudeta pakutud lisateenuste hinnakirja, v.a juhul, kui esineb käesoleva paragrahvi lõikes 5 toodud asjaolu.
(8) Jäätmevedaja esitatav teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada:
1) taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga;
2) lõppenud majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aruanne;
3) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus kehtivates teenustasudes.
(9) Ametiasutusel on õigus muuta jäätmeveo teenustasu jäätmevedaja põhjendatud taotluse alusel mitte rohkem kui üks kord hankeperioodi jooksul ning mitte varem kui 24 kuud pärast hankelepingu sõlmimist.
(10) Jäätmevedaja esitab lõikes 8 nimetatud taotluse ametiasutusele, kes otsustab korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise 60 päeva jooksul nõuetekohase taotluse registreerimisest.
(11) Kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui 30 päeva möödumisel alates uute teenustasude avalikustamisest ajalehes Kodukant ja valla veebilehel.
§ 18. Lisateenused
(1) Lisateenus eeskirja tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus, mida jäätmevedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta osutatud teenuse eest tasu.
(2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.
(3) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib jäätmevedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja kirjalikul nõusolekul. Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.
§ 19. Jäätmeveo hankelepingu ennetähtaegne lõpetamine
(1) Ametiasutusel on õigus võtta jäätmevedajalt enne tähtaja lõppu ära õigus jäätmete vedamiseks veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu:
1) jäätmevedaja ei ole sõlminud hankedokumentides nimetatud tähtaja jooksul vallaga hankelepingut;
2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas jäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus sätestatud tähtpäevast;
3) jäätmevedaja on kolmel korral järjest jätnud jäätmemahutid õigeaegselt tühjendamata;
4) jäätmevedaja korduva jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide ning hankelepingu rikkumise korral;
5) jäätmevedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid rentida või osta soovivaid jäätmevaldajaid hankelepingus sätestatud jäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevaks päevaks;
6) jäätmevedajat on karistatud korraldatud jäätmeveo loa tingimuste rikkumise eest jäätmeseaduse § 1201alusel.
(2) Juhul, kui esineb vähemalt üks lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab ametiasutust sellest koheselt jäätmevedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku selgitust, mis tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest.
(3) Juhul, kui jäätmevedaja ei esita lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid jäätmevedaja lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab ametiasutus hankelepingu ennetähtaegse lõpetamise.
(4) Jäätmevedaja korraldatud jäätmeveo õigus jäätmete vedamiseks piirkonnas loetakse ennetähtaegselt lõppenuks päevast, mil hankeleping loetakse lõpetatuks.
§ 20. Korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine
(1) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates Kadrina valla korraldatud jäätmeveo registreeringu kehtima hakkamisest või jäätmeseaduse § 66 lõikes 4 nimetatud määruse jõustumisest. Liitumisajaks loetakse antud loa või määruse jõustumise ajast hilisemat aega.
(2) Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveo mõistes ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.
(3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba, aga soovi korral võivad liituda korraldatud jäätmeveoga.
(4) Jäätmevedaja informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga ning sõlmib korraldatud jäätmeveo piirkonnas jäätmevaldajatega jäätmeveo lepingud. Jäätmeveolepingu sõlmimisel on jäätmevaldajal ja jäätmevedajal kokkuleppeliselt õigus täpsustada jäätmeveo tingimusi.
(5) Jäätmeveolepingu kirjalik sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele mõju.
(6) Korraldatud jäätmeveo puhul korraldab jäätmevaldaja jäätmete liigiti üleandmise korraldatud jäätmeveo luba omavale ettevõtjale.
(7) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval jäätmemahutit või jäätmekotti kokkulepitud asukohta välja pannud või võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu jäätmemahutile või kui mahutis olevad jäätmed ei vasta kogutavale jäätmeliigile või sisaldavad sobimatuid jäätmeid, on jäätmevedajal õigus jätta jäätmemahuti tühjendamata ning rakendada tasu tühisõidu eest.
(8) Juhul kui jäätmevaldaja ja jäätmevedaja ei ole sõlminud korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks kirjalikku lepingut, lähtutakse kogumismahuti suuruse ja tühjendamise sageduse leidmisel eeskirja § 10, § 11 ja § 12 toodust.
(9) Jäätmevaldajad koguvad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid liigiti vastavalt eeskirja peatükis 4 toodule.
§ 21. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamise alused
(1) Ametnik võib jäätmevaldaja erandkorras vabastada korraldatud jäätmeveoga jäätmete üleandmise kohustusest teatud tähtajaks, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.
(2) Ametnik võib vabastada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost talveperioodiks (1. november kuni 30. aprill), kui kinnistul asub suvila või hoone, mida kasutatakse ainult suveperioodil.
(3) Ametnik võib lubada kinnistul asuva olmejäätmete mahuti harvemat tühjendamissagedust, kui biojäätmete kompostimine tekkekohas on tagatud vastavalt eeskirja § 29 toodule või biojäätmed antakse üle jäätmevedajale.
(4) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete üleandmise kohustusest vabastamiseks esitab jäätmevaldaja ametiasutusele taotluse Kadrina Vallavalitsuse iseteeninduskeskkonna kaudu..
[RT IV, 08.04.2025, 1 - jõust. 11.04.2025]
(5) Taotluses märgitakse:
1) andmed jäätmevaldaja ja kinnistu kohta;
2) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist;
[RT IV, 08.04.2025, 1 - jõust. 11.04.2025]
3) ajavahemik, mille jooksul jäätmevaldaja soovib olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud;
4) tõendid, kui need on olemas.
(6) Ametnik kontrollib taotluse vastavust eeskirjas sätestatud nõuetele ning taotlusega esitatud tõendeid.
(7) Korraldatud jäätmeveost liitumisest vabastamise või vabastamata jätmise otsusest teavitatakse jäätmevaldajat ning vabastamise otsusest jäätmevedajat, millest alates ja kui kaua on nimetatud jäätmevaldaja loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. Liitumisest vabastamise korral teeb ametnik vastava kande jäätmevaldajate registrisse.
(8) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama ametiasutust liitumisest vabastamise või harvema tühjendussageduse aluseks olnud asjaolu äralangemisest k.a kinnistu müük hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates asjaolu talle teatavaks saamisest.
(9) Suvilana kasutatava kinnistu omaniku/jäätmevaldaja saab ametiasutus jäätmevaldaja põhjendatud taotluse alusel lugeda korraldatud jäätmeveoga ajutiselt mitteliitunuks kuni viieks aastaks.
(10) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja peab esitama iga järgmise aasta 20. jaanuariks ametiasutusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole mitteliitunuks loetud aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud.
(11) Jäätmevaldaja, kes ei ole esitanud 20. jaanuariks kirjalikku kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates. Vastava kinnituse võib esitada digitaalselt allkirjastatult e-posti teel.
(12) Ametnik võib jäätmevaldaja vabastada biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete veokohustusest, kui jäätmevaldaja on esitanud Kadrina valla iseteeninduskeskkonna kaudu kompostimisest teavituse.
[RT IV, 08.03.2025, 1 - jõust. 11.04.2025]
§ 22. Korraldatud jäätmeveo peatumine
(1) Korraldatud jäätmeveo ühe- või mitmekordne ärajäämine ei vabasta jäätmevaldajat eeskirja nõuete täimise kohustusest.
(2) Jäätmemahutile ligipääsu probleemide tõttu peatunud jäätmeveo korral peab jäätmevaldaja leppima jäätmevedajaga kokku jäätmemahuti uue paiknemise koha või tagama ligipääsu jäätmemahuti vanale asukohale 7 päeva jooksul.
(3) Kui jäätmevedu peatub kinnistul jäätmeveo eest võlgnevuse tõttu, loetakse seda eeskirja nõuete rikkumiseks ning jäätmevaldaja on kohustatud tagama kiire võlgnevuse tasumise ja tagama jäätmeveo taastamise.
§ 23. Jäätmete kogumiskohad
(1) Jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud taaskasutatavad jäätmed vedama taaskasutamiseks või taaskasutamise ettevalmistamiseks jäätmete tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse keskkonnakaitse luba omavasse jäätmekäitluskohta.
(2) Ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi vastavat keskkonnakaitseluba omavas nõuetekohases käitluskohas.
(3) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool vastavat keskkonnakaitseluba omavaid jäätmekäitluskohti on keelatud.
4. peatükk Jäätmete liigiti kogumise nõuded
§ 24. Jäätmete liigiti kogumise kohustus
(1) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid (sulgudes jäätmekoodi number):
1) paber ja kartong (20 01 01);
2) plastid (20 01 39);
3) metallid (20 01 40)
4) klaas (20 01 02);
5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
7) bioloogilised mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
9) puit (20 01 38);
10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
11) suurjäätmed (20 03 07);
12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
13) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (koodiga 20 01 ja tähistatud tärniga*) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud liigiti kogutud olmejäätmeid saab ära anda vastavalt eeskirjas sätestatud eri liiki jäätmete käitlemise nõuetele ja viisile kas:
1) korraldatud jäätmeveo raames;
2) viies jäätmed ise jäätmejaama või vastavatesse avalikesse kogumispunktidesse, sh jäätmemajadesse;
3) andes jäätmed üle jäätmete kogumisringidel või taaskasutusorganisatsioonidele;
4) andes jäätmed üle jäätmekäitlusettevõttele;
5) toimetades jäätmed ise vastavat jäätmeluba omavasse jäätmekäitluskohta.
§ 25. Segaolmejäätmed
(1) Segaolmejäätmete kogumismahutisse on lubatud koguda vaid neid olmejäätmeid, mille liigiti kogumine ei ole vallas korraldatud.
(2) Segaolmejäätmete kogumismahutisse ei tohi panna aineid ja esemeid, mis võivad kahjustada jäätmemahuteid, jäätmeveokeid, jäätmevedajaid või teisi isikuid.
(3) Segaolmejäätmete kogumismahutisse on keelatud panna:
1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele (paber ja kartong, pakendid jne)
2) ehitus- ja lammutusprahti;
3) ohtlikke jäätmeid;
4) tule-ja plahvatusohtlikke jäätmeid sh üle 40℃ kuuma tuhka;
5) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
6) käimlajäätmeid;
7) kogumiskaevude setteid;
8) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
9) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid;
10) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada kogumismahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokku pressimist;
11) probleemtooteid, sh vanarehve, elektroonikaromusid, patareisid ja akusid;
12) nakkusohtlikke jäätmeid;
13) taaskasutatavaid jäätmeid, mille eraldi kogumine on vallas korraldatud.
(4) Segaolmejäätmete mahutisse on keelatud panna taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele (välja arvatud juhul kui need on määrdunud ja taaskasutamiseks kõlbmatud).
§ 26. Paber ja kartong
(1) Paberi- ja kartongjäätmeid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle jäätmevedajale, viia ise jäätmejaama või avalikku kogumispunkti.
(2) Paberi- ja kartongjäätmete kogumismahutisse tohib panna vaid paberit, pappi ja kartongi v.a määrdunud ja taaskasutuseks kõlbmatu märgunud vanapaber. Kõik muust materjalist osad (nt kile) ja pakkevahendid tuleb enne kogumismahutisse panemist eemaldada. Tühjad papp- ja kartongkastid tuleb eelnevalt kokku pressida, et vältida kogumismahuti ületäitumist.
(3) Paberi- ja kartongjäätmete kogumiseks tuleb kasutada eraldi kogumismahutit elamutes, s.h kortermajades ja mitteeluruumides, kus tekib nädalas üle 20 kg paberit ja kartongi.
(4) Diskreetset teavet sisaldavaid pabereid tuleb jäätmetekkekohas hoida kõrvalistele isikutele kättesaamatult ning purustada või anda üle jäätmekäitlusettevõttele.
(5) Kui jäätmetekkekoht ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, tuleb liigiti koguda paber ja kartong ning anda üle jäätmejaama või viia ise vastavalt tähistatud avalikku kogumispunkti.
§ 27. Pakend ja pakendijäätmed
(1) Pakend on mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni.
(2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja paigutada selleks ettenähtud pakendijäätmete mahutisse, viia jäätmejaama või anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmevedajale.
(3) Üleantavad pakendid peavad olema tühjad ja puhtad ning vajadusel (näiteks mahlapakid jms) enne jäätmemahutisse asetamist kokku surutud. Avalikesse pakendijäätmete kogumismahutisse pakendi ja pakendijäätmete paigutamine on tasuta. Muude jäätmete paigutamine pakendijäätmete kogumismahutitesse on keelatud.
(4) Pakendijäätmete kogumiseks kasutatakse tekkekohal kogumist, avalikke kogumispunkte ning üleandmist jäätmejaamas.
(5) Tekkekohal kogumine ehk pakendikoti ja/või individuaalse kogumismahuti teenus on mõeldud pakendi ja pakendijäätmete kogumiseks eramajades või korteriühistutes. Tekkekohal kogumise tingimused lepitakse kokku teenuse pakkuja ja kliendi vahel järgides kõiki vastavast seadusandlusest tulenevaid nõudeid.
(6) Pakendijäätmete avalikes kogumispunktides (mahutites) peab olema võimalik ära anda kõiki pakendiliike. Kogumismahutite ava suurused peavad olema pakendiliigile vastavad ja piisavad pakendite mugavaks sisestamiseks ning luukide katted (kui on) peavad olema mugavalt avatavad ka miinuskraadidega. Segapakendite puhul on minimaalne ava suurus 30x20 cm.
(7) Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid (mahutid) paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus. Kogumispunktis kogutud jäätmete veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.
(8) Pakendiettevõtted ja taaskasutusorganisatsioonid sõlmivad ametiasutusega kirjaliku lepingu, milles määratakse kindlaks pakendipunktide (mahutite) asukohad, miinimumarv ja maht iga pakendipunkti kohta, tüüp, välimus, tühjendussagedus ja vajadusel muud olulised tingimused.
(9) Avalike pakendipunktide (mahutite) asukohad on avaldatud Kadrina valla veebilehel.
(10) Avalike pakendijäätmete kogumismahutite märgistus peab olema eesti ja vene keeles, selgesti loetav, kulumiskindel, püsiv välismõjutuste ja -tingimuste suhtes ning esitama asjakohast teavet, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada. Segapakendite kogumismahuti peab olema kollane või kollase tähisega, klaaspakendi kogumismahuti peab olema roheline või rohelise tähisega ja paberpakendi kogumismahuti peab olema sinine või sinise tähisega. Kogumismahutite märgistuste uuendamisel tuleb lähtuda Keskkonnaministeeriumi soovitatud siltidest.
(11) Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või pakendijäätmed pakendiseaduses ettenähtud korras. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile.
(12) Postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale.
(13) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendite ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.
(14) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma pakendipunktis olevad kogumismahutid puhtad ja tervena, vältima kogumismahutite ületäitumist, koristama pakendipunkti ja selles olevate kogumismahutite ümbruse kolme meetri raadiuses kogumismahutite tühjendamisel sinna maha kukkunud või paigutatud pakenditest ja pakendijäätmetest. Pakendimahuti tuleb tühjendada hiljemalt viie päeva jooksul, kui see on täitunud.
(15) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud tagama enda hallatavate pakendimahutite puhastamise illegaalsest graffitist, tahmast, roostest, jäätmetest jms.
(16) Pakend, millele on määratud tagatisraha, tuleb lõppkasutaja või tarbija poolt tagastada müügikohta või selle vahetus läheduses selleks ettenähtud kohta (taarapunkti, taaraautomaati). Tagatisrahaga pakendit ei pea tagasi võtma tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik, kui müügikoha suurus on alla 20 m² ja see paikneb tiheasustusalal.
§ 28. Biolagunevad jäätmed
(1) Biolagunevad jäätmed on biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed. Biojäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi kogumismahutisse ning anda üle korraldatud jäätmeveo teenuse osutajale või kompostida omal kinnistul vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 2 kuni 10.
(2) Biolagunevad jäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse paberist või muust biolagunevast materjalist kotti pakendatult. Biolagunevate jäätmete kogumismahutisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.
(3) Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib nii tiheasustusalal kui ka hajaasustusalal kompostida kompostris või lahtiselt kompostimisaunas oma kinnistu piires või anda üle käitlemiseks jäätmevedajale. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult asjakohase keskkonnaloaga jäätmekäitluskohas.
(4) Tiheasustusalal võib köögi- ja sööklajäätmeid kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus/kompostris. Hajaasustusega aladel tekkivaid köögi- ja sööklajäätmeid võib kompostida lahtiselt kompostimisaunades koos aia- ja haljastusjäätmetega, kui jäätmed ei reosta ümbruskonda ning ei häiri naaberkinnistute elanikke.
(5) Keelatud on komposti segada jäätmeid (nt heitvee ja settekaevude setted, käimlajäätmed jm), mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks.
(6) Kompostitav materjal tuleb käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. Biojäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid.
(7) Korrastamata, roiskuva, haisva, prügise, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja tervisele ohtliku ning mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik omal kulul.
(8) Kompostimiskoht (aun või nõu) peab paiknema naaberkinnistust vähemalt kahe meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(9) Kompostimiskoht peab paiknema väljaspool kaevu kaitsetsooni, milleks on vähemalt 10 meetrit.
(10) Biolagunevaid jäätmeid ei tohi panna segaolmejäätmete kogumismahutisse.
§ 29. Probleemtoodete jäätmed, sh vanarehvid
(1) Probleemtoodete jäätmed on jäätmed, mis põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist, nt elektri- ja elektroonikatoodete jäätmed, vanarehvid, kasutuskõlbmatud patareid ja akud, romusõidukid, põllumajandusplast (silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör jm).
(2) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon ning jäätmevaldajal on õigus probleemtooteid tasuta üle anda.
(3) Elektri- ja elektroonikajäätmeid (s.h külmkapid, elektripliidid, pesumasinad, telerid, kuvarid jm) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda elektri- või elektroonikaseadmete tootja määratud kogumiskohta, taaskasutuskeskusesse või uue toote ostmisel vastavasse müügikohta.
(4) Vanarehve saab üle anda jäätmejaama, tootja poolt määratud kogumiskohta või uue rehvi ostmisel vastavasse müügikohta.
(5) Kasutuskõlbmatud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või avalikesse patareide kogumiskohtadesse, kauplustesse kooskõlas jäätmeseaduse nõuetega või anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule.
(6) Romusõidukeid võib üle anda vaid vastavat jäätmeluba omavatele jäätmekäitlejatele, tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, vanametalli kogumispunkti või uue sõiduki ostmisel vastavasse müügikohta.
(7) Romusõidukite demonteerimine on lubatud vaid vastava jäätmeloa omajatel ning mootorsõidukite või nende oluliste osade kokkuost jäätmetena on lubatud isikult vaid Transpordiamet või tema volitatud isiku poolt väljastatud tõendi alusel sõiduki arvelt kustutamise kohta või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena need jäätmed on tekkinud.
(8) Põllumajandusplast tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle tootjale, jäätmekäitlusettevõttele või mõnda teise põllumajandusplasti kogumispunkti.
§ 30. Ohtlikud jäätmed
(1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis jäätmeseaduse § 6 lõikes 1 toodud komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas on nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu, olles ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale.
(2) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.
(3) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni vastavat jäätmeluba omavale isikule.
(4) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistavad nende sattumise keskkonda ja jäätmeid ei tohi valada kanalisatsiooni.
(5) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvid jt olmes kasutatavad kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara ja materjalid (kaltsud, saepuru jm),vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid jms tuleb viia jäätmejaama, ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda üle keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale ohtlike jäätmetena.
(6) Kõlbmatuid ravimeid peavad tarbijatelt vastu võtma ja hävitamisele suunama apteek, veterinaarravimite osas ka veterinaarapteek.
(7) Ohtlike jäätmete kogumismahuti ja pakend peavad olema märgistatud.
(8) Kui jäätmete koostis on välja selgitamata, tuleb pakendile kanda jäätmete nimetusena „Ohtlikud jäätmed, tundmatu koostisega“.
(9) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja ning asutus, kelle tegevuse tulemusena tekivad ohtlikud jäätmed, peab tagama oma territooriumil ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite olemasolu ning andma need üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.
§ 31. Ehitus- ja lammutusjäätmed
(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) hulka kuuluvad pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke aineid sisaldavad materjalid), mis tekivad ehitamisel, remontimisel, sealhulgas ümberehitamisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine).
(2) Ehitusjäätmete nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja.
(3) Ehitusjäätmed tuleb tekkekohas liigiti koguda. Ehitamisel tuleb liigiti koguda ohtlikud jäätmed, pakendid, vanapaber ja papp, puidujäätmed, metallijäätmed, plastijäätmed sh kile, püsijäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
(4) Ehitusjäätmed tuleb koguda kogumismahutisse ja kergeid jäätmeid sisaldav kogumismahuti tuleb pealt katta, vältimaks jäätmete lendumist. Ehitamise ajal, ehitusjäätmete kogumisel, jäätmeveokile laadimisel ja veol tuleb vältida tolmu ja jäätmete levikut, sh pinnase levikut teedele ja tänavatele veoki rataste alt.
(5) Liigiti kogutud ehitusjäätmed tuleb võimalusel taaskasutada või anda üle taaskasutamiseks või edasiseks käitlemiseks vastavat keskkonnaluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
(6) Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.
(7) Ehitusjäätmete taaskasutamiseks või tekkekohas kõrvaldamiseks on vajalik Keskkonnaameti poolt väljastatud vastav luba.
(8) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud pinnast, kive ja süvenduspinnast võib väljaspool tekkekoha kinnisasja kasutada tingimusel, kui tegevus on registreeritud Keskkonnaametis.
(9) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid, peab ehitusprojektile olema lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust.
(10) Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada aruanne ehitusjäätmete tekke ja käitlemise kohta, sealhulgas jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid.
(11) Ehitise lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt. Lammutustööde lõpetamisel tuleb vormistada aruanne jäätmete tekke ja käitlemise kohta, s.h jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid. Aruanne tuleb esitada ametiasutusele 14 päeva jooksul arvates tööde lõpetamisest.
(12) Ametiasutus kehtestab vajadusel lõikes 11 nimetatud aruande vormi tingimused ning täiendavad tingimused ehitus, -lammutusjäätmete käitlemise korraldamise reguleerimiseks.
(13) Ohtlikud ehitusjäätmed (asbesti sisaldavad jäätmed, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud materjalid, naftaprodukte sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas, ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal) tuleb koguda liikide kaupa eraldi ja anda üle vastavate jäätmete käitlemise õigust omavale isikule.
(14) Vedelaid ohtlikke ehitusjäätmeid ei tohi omavahel segada ega kallata teiste tahkete jäätmete hulka.
(15) Saastunud pinnast võib käidelda ainult nõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.
(16) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni selleks õigust omavale isikule.
§ 32. Tervishoiu- ja veterinaarjäätmed
(1) Tervishoiu- ja veterinaarteenistuse osutamise kohas tekkinud, kuid käesolevas peatükis nimetamata jäätmed kuuluvad käitlemisele käesoleva eeskirjaga määratud üldise korra järgi.
(2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajate jäätmete käitlemise nõuded on kohustuslikud täitmiseks kõikidele Kadrina valla haldusterritooriumil tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele (edaspidi tervishoiuasutused).
(3) Tervishoiuasutused peavad koguma tervishoiu- ja veterinaarjäätmeid liikide kaupa, pakendama vastavalt jäätmeliigile ning andma üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.
(4) Liigiti tuleb koguda:
1) teravad ja torkivad jäätmed (nõelad, ampullikillid, kasutatud katseklaasid, infusioonisüsteemide teravad osad jm);
2) bioloogilised jäätmed (ühekordsed süstlad, verised või niisked sidumismaterjalid, muud patsiendi kehavedelikega kokku puutunud meditsiinitarbed jm;
3) nakkusohtlikud jäätmed (v erega või teisi potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelikega saastunud meditsiinitarbed ja muud nakkusohtlikud jäätmed);
4) laboratooriumi jäätmed;
5) ravimijäätmed;
6) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa;
7) olmejäätmed ja nendega sarnased jäätmed;
8) taaskasutatavad jäätmed.
(5) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemisele suunamiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete käitlemisele suunamise eest, peab saama vajaliku informatsiooni ja/või koolituse.
(6) Tervishoiu- ja veterinaarjäätmed tuleb pakkida ja märgistada tekkekohas, st tervishoiu- ja veterinaarasutus peab tagama vajalike pakendite olemasolu ning need vastavalt märgistama.
(7) Diskreetset teavet sisaldavat paberit nagu isikuandmete ja tervishoiuasutuse töö andmetega hävitamisele kuuluvaid dokumente või pabereid tuleb jäätmetekkekohas hoida kõrvalistele isikutele kättesaamatult ning purustada tervishoiuasutuses või anda üle jäätmekäitlusettevõttele.
(8) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada mitte läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed“. Pakendile tuleb märkida jäätmetekitaja nimi ja pakkimiskuupäev. Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmete kogumiskohas teistest jäätmetest eraldi.
(9) Bioloogilised jäätmed tuleb tekkekohas pakkida jäätmekotti, millel on markeering „Bioloogilised jäätmed“. Jäätmekott peab olema hoolikalt suletud. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja nimi ning pakkimiskuupäev ning viia iga päev tekkekohast jäätmete kogumiskohta, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi.
(10) Nakkusohtlikke jäätmeid peab tekkekohas koguma eraldi jäätmekotti, mis suletakse tihedalt ja varustatakse markeeringuga „Nakkusohtlikud jäätmed“. Pakendile tuleb märkida jäätmetekitaja nimi ja pakkimiskuupäev. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb viia pärast jäätmekotti paigutamist jäätmete kogumiskohta ning paigutada täiendavasse markeeringuga jäätmekotti. Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.
(11) Ravimijäätmed, mis on riknenud või mille lubatud kasutusaeg on lõppenud, pakitakse jäätmetekkekohas plastikkotti markeeringuga „Ravimijäätmed“. Plastikkotti pannakse ravimid koos ravimi originaalpakendiga. Ravimijäätmeid tuleb hoida jäätmete kogumiskohas teistest jäätmetest eraldi.
(12) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest ja muudest jäätmetest eraldi. Elavhõbedajäätmed pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Elavhõbedajäätmetega pakend tähistatakse markeeringuga „Elavhõbedajäätmed“ ning pakendile märgitakse tervishoiuasutuse nimi ning jäätme kirjeldus.
(13) Kemikaalide jäätmed nagu ohtlike kemikaalide jäägid tuleb koguda jäätmetekkekohas suletud mittepurunevasse anumasse mis ei reageeri kemikaaliga ning märgistada „Kemikaalide jäätmed”. Kemikaalide jäätmeid tuleb hoida jäätmete kogumiskohas teistest jäätmetest eraldi.
(14) Tervishoiuasutus, kes osutab teenust inimestele, peab jäätmehoidla ruum olema mitteköetav, varjatud päikese eest, näriliste- ja putukatevaba, ventileeritav ja lukustatud.
(15) Veterinaarteenust osutava tervishoiuasutuse jäätmete kogumiskoht peab olema eraldatud ruum, milles on loodud tingimused jäätmete ohutuks hoidmiseks ja säilitamiseks ning peab olema tagatud, et jäätmetele ei pääse juurde kõrvalised isikud, loomad, linnud ja kahjurid.
(16) Loomsed jäätmed tuleb anda üle tunnustatud loomsete jäätmete käitlusettevõttele. Suurlooma korjus tuleb koheselt kuni viimiseni loomsete jäätmete ümbertöötlemise tehasesse paigutada lekkekindlasse jahedasse kohta, kus on tõkestatud loomade, lindude ja kõrvaliste isikute juurdepääs. Loomsete jäätmete matmine on keelatud. Loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid tuleb käidelda vastavalt loomatauditõrje seadusele.
(17) Surnud või hukkunud suurlooma korjuse peab loomaomanik andma üle käitlemiseks loomsete jäätmete tehasele. Üle 48 kuu vanuse veise ja üle 18 kuu vanuse lamba korjuse puhul on eelnevalt vajalik teavitada Põllumajandus- ja Toiduameti Ida regiooni Rakvere esindust ning võimaldada võtta koeproov.
(18) Surnud lemmiklooma, kes ei surnud nakkushaigusesse, võib matta ka oma kinnistule, kuid matmispaik ei tohi asuda karstialal, veekaitsevööndis, kaevu sanitaarkaitsealal või hooldusalal. Matmine peab toimuma nii, et on välistatud lihatoiduliste ja kõigetoiduliste loomade juurdepääs ning keskkonda võimalikult kahjustamata.
(19) Rangelt on keelatud surnud loomade, kontide, loomsete jäätmete jms materjali viimine loodusesse (taudileviku oht jms).
§ 33. Suurjäätmed, plasti-, klaasi-, metalli-, tekstiili- ja rõivajäätmed ning bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed
Suurjäätmed, plasti-, klaasi-, metalli-, tekstiili- ja rõivajäätmed ning bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle § 35 nimetatud jäätmekäitluskohtadesse või korraldatud jäätmeveo teenuse osutajale.
§ 34. Puidujäätmed
Puidujäätmed on erinevad puidust jäätmed, mis tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale või viia § 35 lõikes 1 nimetatud jäätmekäitluskohta. Puidujäätmete tekkekohas võib põletada ainult immutamata, lakkimata, värvimata puidujäätmeid, eelistades puidujäätmete põletamist kütmise eesmärgil.
§ 35. Jäätmekäitluskohad
(1) Kadrina vallas on järgmised jäätmekäitluskohad:
1) Kadrina jäätmejaam, aadressil Raua tänav 2, Kadrina alevik.
2) Mittetulundusühing Lääne-Viru Jäätmekeskus, aadressil Piira küla, Vinni vald.
3) Korduskasutuseks sobilikke esemeid on võimalik viia ka taaskasutuskeskusesse.
(2) Biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid võetakse Kadrina jäätmejaamas vastu hooajaliselt, etteteatamisega. Muul ajal saab biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmevedajale, võimalusel kompostida tekkekohal või anda üle Lääne-Viru Jäätmekeskusele.
(3) Bioloogiliselt mittelagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid ja ehitusjäätmeid saab üle anda Lääne-Viru Jäätmekeskusele.
(4) Ametiasutus võib täiendavalt kehtestada Kadrina jäätmejaamas vastuvõetavate jäätmete liigid, vastuvõetavad kogused ja hinnakirja.
(5) Kadrina jäätmejaama töötajal on õigus aruande esitamiseks vajalike andmete küsimiseks (jäätmete tooja nimi ja kinnistu nimi, jäätmeliik, jäätmete kogus jm).
5. peatükk Järelevalve ja vastutus
§ 36. Järelevalve ja vastutus
(1) Järelevalvet eeskirjast tulenevate nõuete täitmise üle teostab ametiasutus käesolevas eeskirjas, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.
(2) Ametiasutusel on õigus:
1) teostada järelevalvet eeskirja täitmise üle ja koostada ettekirjutusi;
2) rakendada ettekirjutuse täitmata jätmisel või mittekohasel täitmisel asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud sunnivahendeid.
(3) Ametiasutusel on õigus käesolevas eeskirjas sätestatud ülesannete täitmiseks määrata või volitada tema nimel tegutsevaid isikuid.
(4) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).
(5) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed käitleb ja nendest põhjustatud saastatuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul ettekirjutuse alusel.
(6) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastatuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastatuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või ametiasutuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub.
§ 37. Karistusõiguslik vastutus ja kohtuväline menetleja
(1) Jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 1207 alusel.
(2) Eeskirja rikkumisest tulenevat väärteoasja menetleb kohtuväliselt:
1) ametiasutus;
2) muu seadusega määratud isik.
6. peatükk Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded
§ 38. Jäätmekäitluskoht
(1) Jäätmekäitluskohad on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks (nt jäätmejaam, jäätmepunkt, kompostimisväljak, pinnasetäitekoht). Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik.
(2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.
§ 39. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.
(2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada ja puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.
(3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.
(4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik oht tervisele, varale ja keskkonnale.
7. peatükk Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa
§ 40. Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded ja tähtajad
(1) Paberi ja kartongi liigiti kogumise eesmärgiks on jäätmete sortimine tekkekohas ja taaskasutamine materjalina. Eesmärgi saavutamiseks lisatakse paberi ja kartongi kogumine korraldatud jäätmeveo hankesse 2022. aastal. Jätkatakse paberi ja kartongi kokkukogumist avalikes kogumiskohtades, Kadrina jäätmejaamas ja Lääne-Viru Jäätmekeskuses.
(2) Pakendijäätmete, suurjäätmete ja biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete tekkekohas liigiti kogumise võimaluse lisamine 2022. aastal korraldatud jäätmeveo hankesse.
Lisaks jätkatakse pakendijäätmete kokkukogumist avalikes kogumiskohtades, Kadrina jäätmejaamas ja Lääne-Viru Jäätmekeskuses ning suurjäätmete kokkukogumist Kadrina jäätmejaamas ja Lääne-Viru Jäätmekeskuses.
Biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete kogumist jätkatakse Lääne-Viru Jäätmekeskuses ja vajadusel konteinerite kohaletoomise etteteatamisega Kadrina jäätmejaamas.
(3) Pakendijäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on avalike pakendipunktide sihipärasem kasutamine. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik teha teavitustööd ja järelevalvet ning koostööd pakendiorganisatsioonidega.
(4) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumise suurendamiseks lisatakse nende kogumine korraldatud jäätmeveo hankesse 2022. aastal.
(5) Elektri- ja elektroonikaseadmete, ohtlike jäätmete, plastide, klaasi, metallide, puidu, tekstiili ja vanarehvide liigiti kogumise eesmärgiks on säilitada nende jäätmete vastuvõtmine Kadrina jäätmejaamas ja Lääne-Viru Jäätmekeskuses ning korraldatud ohtlike jäätmete kogumisringidel.
(6) Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on suunata taaskasutusse 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed. Selleks on vajalik teha teavitustööd ja järelevalvet, et ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine toimiks kohapeal materjalipõhiselt ning toimuks jäätmete kohtsortimine. Ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on jätkata nende jäätmete üleandmine Lääne-Viru Jäätmekeskuses.
8. peatükk Rakendussätted
§ 41. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine
[Käsolevast tekstist välja jäetud.].
§ 42. Määruse rakendamine
Enne eeskirja jõustumist sõlmitud korraldatud jäätmeveo hankeleping ja haldusaktid kehtivad kuni hankelepingu lõpptähtajani, s.o 30.04.2022.
§ 43. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Facebook
X.com