Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Loksa linna jäätmehoolduseeskiri

Loksa linna jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Loksa Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:07.04.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 04.04.2014, 22

Loksa linna jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 27.03.2014 nr 3

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja § 22 lg 1 p 365, jäätmeseaduse § 71 lg 1 ja lg 2 ja pakendiseaduse § 15 lg 1 alusel.

1. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRJA ÜLDNÕUDED 

1. jagu Üldsätted 

§ 1.  Jäätmehoolduseeskirja eesmärk

 (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Loksa linnas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

 (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Loksa linna haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele.

 (3) Jäätmehooldust Loksa linnas korraldab ning kontrollib Loksa Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus).

 (4) Linnavalitsus korraldab järelevalvet jäätmekäitluse ja jäätmekäitluskohtade järelhoolduse üle, korraldab jäätmehoolduse arendamist, koostab jäätmehoolduse eeskirja ja esitab arvamuse jäätmeloa taotluse kohta.

 (5) Linnavalitsus korraldab jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt:
 1) nõustab linna elanikke ja levitab jäätmeteavet;
 2) kontrollib jäätmete käitlemist, sh liigiti kogumist;
 3) korraldab linna haljasaladel tekkivate aia- ja haljastusjäätmete kogumist ja kompostimist;
 4) teostab kontrolli linna territooriumi prahistamise üle ja korraldab prahistatud alade korrastamist;
 5) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid;
 6) kontrollib jäätmekäitlustoiminguid turul ja tänavakaubanduses.

 (6) Jäätmete liigiti kogumise ja arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa on sätestatud Loksa linna jäätmekavas.

§ 2.  Mõisted

  Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:
 1) jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
 2) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;
 3) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;
 4) püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi;
 5) biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, aia- ja haljastusjäätmed, paber ja papp;
 6) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed;
 7) suurjäätmed on jäätmed, mida nende kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, sh autorehve, ehitus- ja lammutusjäätmeid, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, sh külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid;
 8) aia- ja haljastusjäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne;
 9) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed;
 10) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigustekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub, nt tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid;
 11) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;
 12) jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset;
 13) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus.;
 14) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
 15) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja ajutine ladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta;
 16) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellisel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt;
 17) jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol;
 18) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti;
 19) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt;
 20) pakend on mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid;
 21) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;
 22) taaskasutusorganisatsioon keskkonnaministri poolt akrediteeritud juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad.

2. jagu Jäätmekäitluse korraldamine 

§ 3.  Jäätmekäitluse üldnõuded

 (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud.

 (2) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik on edaspidises tekstis territooriumi haldaja.

 (3) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

 (4) Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise erinevatel etappidel korraldab jäätmevaldaja.

 (5) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

 (6) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega.

 (7) Jäätmete käitlemine, sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada isiku enda tegevuse tulemusel tekkinud immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Paberi- ja papijäätmete põletamisele tuleb võimaluse korral eelistada liigiti kogumist ja taaskasutuseks üle andmist.

 (8) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa oma kinnistul asuvaisse eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud, v.a suurjäätmed, mille käitlemise kord on toodud eeskirja § 5 lõikes 2.

 (9) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.

 (10) Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas.

 (11) Jäätmekäitlusettevõtte tegevus peab olema suunatud jäätmete taaskasutamisele või kahjutustamisele.

 (12) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtted on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.

 (13) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud.

§ 4.  Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused jäätmekäitlusel

 (1) Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole registreeritud jäätmeveoks Keskkonnaametis. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei ole vaja, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema s.t omab jäätmekäitleja registreerimistõendit ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid.

 (2) Jäätmevaldaja peab säilitama vähemalt 2 (kaks) aastat dokumente, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist ning esitama need dokumendid kontrollorganite nõudmisel.

 (3) Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses nõuetele vastavaid jäätmemahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Ühismahutit on lubatud kasutada Loksa linna piires tekkivate jäätmete kogumiseks kirjaliku ühiskasutuslepingu sõlminud kinnistutel või ühise õuealaga korterelamutes, olenemata kinnistute sihtotstarbest. Ühismahuti suurus peab vastama tegelikkuses tekkivatele jäätmekogustele ja ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti.

 (4) Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult linnavalitsuse loal ja tingimustel.

 (5) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (6) Mahutid peavad olema terved ja puhtad, neid tuleb regulaarselt pesta. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.

 (7) Jäätmete valdajana on elanike ülesanne tekkivate jäätmete hulga vähendamine kättesaadavate vahenditega ja nad on kohustatud käitlema jäätmeid või andma need üle eeskirjaga määratud korras.

 (8) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid linnas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest.

3. jagu Jäätmete kogumine 

§ 5.  Jäätmete kogumise üldnõuded

 (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, v.a korraldatud olmejäätmeveo korral.

 (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutitesse. Suurjäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, võib jäätmevaldaja paigutada ajutiselt oma maaüksusel asuvate mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt 7 päeva jooksul. Jäätmevedaja on kohustatud ära vedama mahuti ümbrusesse paigutatud suurjäätmed hiljemalt seitsme päeva jooksul alates jäätmevaldaja esitatud tellimusest.

 (3) Olmejäätmete mahutisse ei või panna:
 1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
 2) vedelaid jäätmeid;
 3) ohtlikke jäätmeid;
 4) käimlajäätmeid;
 5) kogumiskaevude setteid;
 6) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
 7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;
 8) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
 9) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
 10) ehitus- ja lammutusjäätmeid.

 (4) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.

 (5) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

 (6) Eraldikogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.

§ 6.  Taaskasutatavate jäätmete kogumine

 (1) Elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (korteriühistutes, ridaelamutes, korterelamutes jne) tuleb taaskasutatavaid jäätmeid koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse:
 1) vanapaberit ja pappi, kui kinnistul on 5 või enam korterit;
 2) kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid, kui kinnistul on 10 või enam korterit.

 (2) Mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel vanapaberit ja pappi, immutamata puitu ning kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid, kui neid jäätmeliike tekib kinnistul eraldivõetuna üle 25 kg nädalas.

 (3) Vanapaberiks käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele.

 (4) Pakendijäätmeid tuleb koguda vastavalt käesoleva eeskirja paragrahvile 10.

 (5) Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud jäätmeliike koguda eraldi ka väiksema korterite arvuga ja väiksema jäätmetekkega kinnistutel. Seejuures on eraldi kogutud biolagunevad jäätmed soovitatav väikeelamute puhul kompostida oma kinnistul.

§ 7.  Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete ja vanade autorehvide kogumine

 (1) Elektri- ja elektroonikaseadmed sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid või neist tekkinud jäätmed, tuleb üle anda elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumiskohtadesse või uue toote ostmisel kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse § 267 või viima jäätmejaama.

 (2) Vanad autorehvid tuleb üle anda vanarehvide kogumiskohtadesse või jäätmejaama või uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseaduse § 23. Jäätmeseaduse § 23 mõistes rehvide tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

 (3) Informatsioon lõigetes 1 ja 2 nimetatud avalike kogumiskohtade paiknemise kohta on üleval linna kodulehel.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tootjate kohustused laienevad ka neile elektri- ja elektroonikaseadmete ja autorehvide jäätmetele, mis on tekkinud enne vastuvõtukohustuse jõustumist (endisaegsed jäätmed). Kui tootja on juriidilise isikuna likvideeritud või ei ole nende kohustuste rakendamine mingil muul põhjusel võimalik, kanduvad kohustused üle jäätmeteks muutunud toodet asendava samalaadse toote või samalaadset funktsiooni täitva toote tootjale või tootjate ühendusele.

§ 8.  Ohtlike jäätmete kogumine

 (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

 (2) Ohtlikke jäätmeid võib käidelda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omav isik.

 (3) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad.

 (4) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määrusele nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“.

 (5) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumiskohas nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.

 (6) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

 (7) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete avalikesse kogumiskohtadesse. Avalikud kogumiskohad on avalikes kohtades paiknevad erikonteinerid, linna jäätmejaam, patareide kogumiskastid või kogumisreidide vastuvõtukohad. Avalikes kogumiskohtades võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt. Informatsioon avalike kogumiskohtade paiknemise kohta on üleval linna kodulehel.

 (8) Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (10) Ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

§ 9.  Loomsed jäätmed

 (1) Avastatud/leitud loomakorjus tuleb käitlemiseks üle anda loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse või teavitada korjusest linna heakorraasutust, kes korraldab jäätmete kahjutustamise.

 (2) Surnud lemmiklooma võib üle anda loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse, matta lemmikloomade surnuaeda või oma kinnistule vähemalt 1 meetri sügavusele.

4. jagu Pakendite ja pakendijäätmete kogumine 

§ 10.  Pakendite ja pakendijäätmete kogumise nõuded

 (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumiskohtadesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele.

 (2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon. Info pakendijäätmete kogumiskohtade kohta on saadaval pakendikäitlemisega tegelevate ettevõtete kodulehtedel: Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO), Eesti Pakendiringlus MTÜ (EPR) ja Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO).

 (3) Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või -pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas teises müügikohas müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile.

 (4) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, v.a tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses linnavalitsuse loal ja tingimustel.

 (5) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendit ei pea tagasi võtma tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik, kui müügikoha suurus on alla 20 m2.

 (6) Tarbija paremaks teenindamiseks korraldab taaskasutusorganisatsioon pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtukohad tihedusega keskmiselt üks kogumiskoht 1000-1500 elaniku kohta, sh üks kogumiskoht keskmiselt 450 korteri kohta korrus- ja ridaelamutega linnaosas ja üks kogumiskoht keskmisel kandekaugusel 200 meetrit väikeelamutega linnaosades. Kogumiskohtades asukohad ja paigaldamistingimused kooskõlastab taaskasutusorganisatsioon linnavalitsustega.

 (7) Pakendijäätmete veo kogumiskohast käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise või ühineb linna korraldatud jäätmeveoga. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutusorganisatsiooniga, peab ta vedama kogutud pakendijäätmed käitluskohta ise või kasutama selles piirkonnas korraldatud jäätmeveoluba omava ettevõtja veoteenust.

 (8) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

5. jagu Jäätmete vedu 

§ 11.  Jäätmeveo nõuded

 (1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, v.a olmejäätmete korraldatud vedu.

 (2) Segunenud olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust - vähemalt üks kord nelja nädala jooksul.

 (3) Biolagunevate jäätmete kogumismahuteid tuleb tühjendada vähemalt kord kahe nädala jooksul.

 (4) Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete mahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveo puhul rakendada nende jäätmeliikide mahutitele kindlaid tühjendussagedusi.

 (5) Jäätmed tuleb vedada jäätmekäitluskohta.

 (6) Jäätmete vedu elurajoonidest ei tohi häirida öörahu.

 (7) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast otsest ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb kohe ära vedada.

 (8) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.

 (9) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrguv vesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

§ 12.  Korraldatud jäätmevedu

 (1) Loksa linna haldusterritoorium kuulub tiheasustusalana tervikuna piirkonda, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajatele kohustuslik.

 (2) Korraldatud jäätmeveo korraldab linnavalitsus.

 (3) Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamise sagedus ja aeg ning teenustasu piirmäär ja teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse eraldi linnavolikogu määrusega.

 (4) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele Loksa linna haldusterritooriumi piires. Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Jäätmevaldajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik.

 (5) Jäätmevaldaja loetakse jäätmeseaduse § 69 lg 1 alusel liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveolepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud. Jäätmekäitluslepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest.

 (6) Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühismahutit, on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmevedajaga jäätmeveolepingu sõlmimiseks. Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks. Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

 (7) Korraldatud jäätmeveo riigihanke tulemusel linnavalitsusega hankelepingu sõlminud isikul on õigus osutada jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava hankelepingu kestus on kuni viis aastat. Piirkond, kust jäätmed kokku kogutakse ning jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, sealhulgas sortimisettevõtted ja prügila, märgitakse jäätmeloale.

§ 13.  Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamine

 (1) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või keskkonnakompleksluba.

 (2) Linnavalitsus võib jäätmevaldaja erandkorras vabastada teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Liitumisest vabastamise aluseks on jäätmevaldaja kirjalik vormikohane taotlus (LISA), mis peab sisaldama:
 1) andmeid jäätmevaldaja isiku kohta (nimi või ärinimi, elu- või tegevuskoht, kontaktandmed);
 2) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise põhjust (kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata);
 3) ajaperioodi, mil jäätmevaldaja soovib enda lugemist korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatuks.

 (3) Saanud kirjaliku taotluse kontrollib selleks pädevust omav linnavalitsuse teenistuja taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud nõuetele ning kontrollib kohapeal, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

 (4) Veendunud vabastamise aluste õigsuses ja olemasolus, kujundab teenistuja oma seisukoha ja edastab linnavalitsusele.

 (5) Linnavalitsus otsustab, lähtudes taotlusest ja arvestades eelmises lõikes toodud seisukohta, kas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmevaldaja liitumisest vabastamise taotlus rahuldada või jätta rahuldamata.

 (6) Menetlus taotluse esitamisest kuni korralduse teatavakstegemiseni, ei tohi kesta kauem kui üks kuu alates taotluse laekumisest.

 (7) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama linnavalitsust tema vabastamise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates jäätmevaldajale nende asjaolude teatavaks saamisest.

 (8) Jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks linnavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Linnavalitsuse poolt vabastatud jäätmevaldaja, kes ei esita nimetatud kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

6. jagu Olmejäätmete kompostimine 

§ 14.  Olmejäätmete kompostimise nõuded

 (1) Väikeelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides.

 (2) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket.

 (3) Väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Aia- ja haljastusjäätmed võib komposteerida lahtiselt aunades.

 (4) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (5) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

 (6) Linna haljasaladel tekkivaid aia- ja haljastusjäätmed (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja kompostida linnas selleks rajatavatel kompostimisväljakutel või teistes jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõtetes.

7. jagu Jäätmekäitluse tehnilised nõuded 

§ 15.  Jäätmekäitluse tehnilised nõuded

 (1) Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, kuuma veega pestavad (v.a jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust.

 (2) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:
 1) ühe pere jäätmete kogumiseks kuni 100-liitriseid jäätmekotte, mis on aiaga piiratud territooriumil paigutatud kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust;
 2) põhiliselt plastist 100, 140, 240, 370, 600 või 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse;
 3) kaanega varustatud plastikust või metallist 1500, 2500, 4500 liitriseid konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta.

 (3) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmekäitlejaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele.

 (4) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada erinevaid märgistatud jäätmemahuteid:
 1) roheline – segaolmejäätmed;
 2) pruun – biolagunevad jäätmed;
 3) punane – ohtlikud jäätmed.

 (5) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile.

 (6) Kui jäätmemahuti värv ei vasta mingil põhjusel kogutavale jäätmeliigile, peab selle kaas olema värvitud kogutavale jäätmeliigile vastava värviga ja selle esiküljele peab olema kõigile nähtavalt, suurte tähtedega ning kogutavale jäätmeliigile vastava värviga kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus.

 (7) Jäätmeid tohib paigutada:
 1) jäätmekottidesse mitte üle 10 kg;
 2) väikekonteineritesse ja konteineritesse vastavalt jäätmeveolepingule.

 (8) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

 (9) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast.

§ 16.  Jäätmemahutite paiknemiskohtade ja juurdepääsuteede nõuded

 (1) Kuni 800 liitrised väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõvakattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 4 meetrit. Käsitsi teisaldatava ratastel väikekonteineri korral määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga.

 (2) Suuremad kui 800 liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

 (3) Väljas paiknevad jäätmekotid peavad asetsema tasasel, tugeval ning maapinnast kõrgemal alusel. Kotid peavad olema riputatud hoidjale ja kaitstud sademete vahetu mõju eest.

 (4) Vajaduse korral tuleb mahutid varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud.

 (5) Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 3,5 m laiad ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 m. Need peavad olema puhastatud lumest ja jääst, nende kalle ei tohi ületada 1:10.

 (6) Mahutid on soovitav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajale sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule.

 (7) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.

2. peatükk EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHI KÄITLEMISE NÕUDED 

§ 17.  Üldsätted

 (1) Käesolev peatükk määrab kindlaks ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) käitlemise korra Loksa linnas.

 (2) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel). Selliste jäätmete taaskasutamiseks on vajalik jäätmekäitleja registreerimistõend või jäätmeluba.

 (3) Käesoleva peatükiga reguleeritakse ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigustekib jäätmeid üle 1 m3 päevas või üle 20 m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda käesoleva eeskirja 1. peatüki nõuetest.

 (4) Kui ehitamise käigustekib käesoleva peatüki mõistes jäätmeid, tuleb nende käitlemine kooskõlastada linnavalitsuse keskkonnaspetsialistiga. Ehitusprojektides peab olema näidatud:
 1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;
 2) pinnasetööde mahtude bilanss;
 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
 4) jäätmete edasine suunamine.

 (5) Kui ehitamise käigustekib käesoleva paragrahvi mõistes jäätmeid, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta ning seletuskiri jäätmete käitlemise kohta.

 (6) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis on kooskõlastatud linnavalitsuse keskkonnaspetsialistiga ja lammutusluba. Lammutustööde lõpetamiseks tuleb vormistada linnavalitsuses jäätmeõiend.

 (7) Kui pinnasetööde käigus avastatakse arheoloogilist kultuurkihti (muinsuskaitselisi objekte, nende fragmente, ürikuid, inimsäilmeid jt), tuleb pinnasetööd koheselt peatada. Tööde jätkamine kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.

 (8) Loksa linnas tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas või antakse taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (9) Ehitusjäätmeid ei tohi anda kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu.

 (10) Käesolevas peatükis sätestamata juhtudel tuleb lähtuda kehtivatest riigi ja Loksa linna õigusaktidest.

§ 18.  Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel

 (1) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt käesoleva peatüki nõuetele vastutab jäätmevaldaja.

 (2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

 (3) Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

 (4) Ehitusettevõtja on tegevusluba omav ehitustööde tegija või väikeelamu, taluhoonete, suvila aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga garaaži omanikust ehitaja.

 (5) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

 (6) Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud:
 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;
 3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
 4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele;
 5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks;
 6) kooskõlastama linnavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse;
 7) kooskõlastama linnavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise parkidesse või haljasaladele;
 8) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;
 9) teavitama oma töötajaid linnas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

§ 19.  Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritavate liikide arv lähtub jäätmete taaskasutuse võimalustest. Eraldi tuleb sorteerida:
 1) puit;
 2) kiletamata paber ja papp;
 3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
 5) raudbetoon- ja betoondetailid;
 6) tõrva mittesisaldav asfalt;
 7) kiled.

 (2) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed sorteerimiseks üle anda vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna.

 (3) Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Mineraalsed ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, taaskasutatakse jäätmekäitluskohas. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

 (4) Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.

 (5) Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).

 (6) Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Eelsorteeritud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku jäätmena.

§ 20.  Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määruse nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ ja Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määruse nr 103 „Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord“ alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
 1) asbesti sisaldavad jäätmed - eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne;
 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed s.h nende kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;
 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed - tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
 4) saastunud pinnas. Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määrusega nr 103 „Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord“ kehtestatud piirnormide.

 (2) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määrusele nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.

 (3) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valvatavad.

 (4) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida asbestitöökaitse eeskirja ja tööandjal peab olema Tööinspektsiooni luba.

 (5) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

 (6) Ohtlikud ehitusjäätmed, s.h ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnast, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

 (7) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda vastava projekti ja l innavalitsuse kooskõlastuse alusel. Saastunud pinnase käitlemiseks peab olema jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsents.

 (8) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

 (9) Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.

3. peatükk TERVISHOIUTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD 

§ 21.  Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmekäitlus

 (1) Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus (edaspidi jäätmenimistu) määratletud " inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena ".

 (2) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata heitgaasidega ja heitvetega keskkonda suunatavate jääkide suhtes.

§ 22.  Olmejäätmete käitlemise nõuded

 (1) Olmejäätmed käesoleva peatüki tähenduses on sellised tervishoiuasutustes tekkinud jäätmed, mis ei vaja erikäitlust, s.h koristusjäätmed.

 (2) Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli värvi jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Mahutid paigaldab selleks ettenähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitlusettevõte.

 (3) Väiksemad jäätmekotid tuleb vajadusel pakkida suuremasse sama värvi jäätmekotti, mis suletakse ning asetatakse olmejäätmete mahutisse.

§ 23.  Taaskasutatavad klaasijäätmed, vanapaber, papp ja kartong

 (1) Klaasijäätmed on terved või purunenud värvilised ja värvitud klaaspudelid, -purgid ja -anumad.

 (2) Klaasijäätmed tuleb paigutada vastavalt klaasi koguva jäätmekäitleja nõuetele eraldi mahutitesse. Mahutid peavad olema kaanega suletavad ja valmistatud raskesti läbitorgatavast materjalist. Täitunud mahutid tuleb jäätmete tekkekohast viia suletuina jäätmehoidlasse. Kogutud klaas antakse sealt üle klaasikogumisettevõttele.

 (3) Vanapaber tuleb sortida tekkekohas. Kogumiseks võib kasutada paberi pakkekasti. Vanapaber viiakse tekkekohast jäätmehoidlasse ning antakse seal üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Vajadusel võib majapidamis- ja kontoripaberi koguda eraldi.

 (4) Diskreetne vanapaber on paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega. Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud ruumis, kapis jne) ning purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse. Tervishoiuasutuses purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse. Purustatud mittetaaskasutatav diskreetne vanapaber pannakse olmejäätmete mahutisse. Purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlejale.

 (5) Taaskasutatav papp ja kartong on puhtad papp-pakendid, mis ei sisalda ümbertöötlemist segavaid aineid (kile, plastmass).

 (6) Papp-pakendid tuleb suruda vajaduse korral tekkekohas kokku või lahti lõigata ja viia jäätmehoidlasse. Jäätmehoidlast antakse need üle vastavale jäätmekäitlejale.

§ 24.  Bioloogilised jäätmed

 (1) Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigustekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsiooni torud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed ja katseloomade jäänused.

 (2) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Bioloogilised jäätmed”. Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt “Bioloogilised jäätmed”. Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

 (3) Jäätmed viiakse tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis, ning antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

§ 25.  Teravad ja torkivad jäätmed

 (1) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms.

 (2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev.

 (3) Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Vajadusel võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt “Teravad ja torkivad jäätmed”.

 (4) Teravad ja torkivad jäätmed viiakse jäätmehoidlasse. Neid võib hoida ühes ruumis koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega.

 (5) Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.

§ 26.  Nakkusohtlikud jäätmed

 (1) Nakkusohtlikud jäätmed, tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

 (2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse selleks ettenähtud omaette lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg.

 (3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale ühe nädala jooksul.

 (4) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

 (5) Eriolukorras, nt epideemia piirkondades, tuleb toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti korraldusele.

§ 27.  Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed

 (1) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed on vastavates laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed (BK‑positiivne tuberkuloos, viirushepatiit, HIV jt).

 (2) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Peale autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid tavajäätmetena.

§ 28.  Radioaktiivsed jäätmed

 (1) Radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt).

 (2) Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering “Radioaktiivsed jäätmed”. Pakendile tuleb märkida ka tervishoiuasutus ja osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev.

 (3) Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta.

 (4) Vananenud, vähese radioaktiivsusega jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, viiakse peale kiirguskontrolli prügilasse.

 (5) Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena.

§ 29.  Ravimijäätmed

 (1) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud.

 (2) Ravimeid ei eemaldata originaalpakenditest. Ravimijäätmed (v.a jäätmenimistus koodiga 18 01 09 nimetatud) pakitakse plastikkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavatesse kastidesse. Kastidele märgitakse asutuse nimi ja markeeritakse sildiga “Ravimijäätmed”.

 (3) Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse märkega “Tsütostaatravimijäätmed”.

 (4) Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

§ 30.  Elavhõbedajäätmed

 (1) Elavhõbedajäätmed tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest. Ka amalgaami jäätmed on elavhõbedajäätmed.

 (2) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud.

 (3) Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.

 (4) Pakend tähistatakse markeeringuga “Elavhõbedajäätmed”. Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätme kirjeldus.

 (5) Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.

§ 31.  Kasutatud elavhõbedalambid

 (1) Kasutatud elavhõbedalambid on kasutusest kõrvaldatud elavhõbedat sisaldavad halogeen- ja luminofoorlambid ning lambid valgustitest.

 (2) Kasutatud (sh katkised) elavhõbedalambid tuleb panna kaanega suletavasse kasti või originaalpakendisse, nii et lambid ei puruneks. Pakendile märgitakse jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

 (3) Kasutatud elavhõbedalampe hoitakse jäätmehoidlas selleks ettenähtud pakendites ning antakse üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.

 (4) Lampidega ühte pakendisse ei tohi panna teisi jäätmeid.

§ 32.  Kemikaalide jäätmed

 (1) Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid.

 (2) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

 (3) Pakendile tuleb lisada märge “Kemikaalide jäätmed” ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

 (4) Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas.

 (5) Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle käitlemiseks jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.

§ 33.  Vananenud (kasutatud) akud ja patareid

  Vananenud (kasutatud) akud ja patareid tuleb viia jäätmehoidlasse ning panna sobivasse kogumisvahendisse. Sealt tuleb need anda üle (koos akuvedelikuga) jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.

§ 34.  Kasutusest kõrvaldatud ilmuti, kinniti ja filmid

  Kasutusest kõrvaldatud kinniti ja ilmuti tuleb valada jäätmekanistrisse ning hoida ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas. Pakendile tuleb märkida jäätmete nimetus ja tekitaja (tervishoiuasutus, osakond). Kinniti, ilmuti ja filmid antakse üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.

§ 35.  Naftasaadusi sisaldavad jäätmed

 (1) Naftasaadusi sisaldavad jäätmed on seadmete hooldusel tekkinud õlide ja määrdeainete jäätmed.

 (2) Naftasaadusi sisaldavad jäätmed tuleb koguda nende tekkekohas sobivatesse mahutitesse. Täitumisel viiakse mahutid jäätmehoidlasse ning säilitatakse ohtlike jäätmetena.

 (3) Naftasaadusi sisaldavad jäätmed tuleb anda üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.

§ 36.  Tehnilised nõuded tervishoiu- ja veterinaarasutuse jäätmehoidlatele

  Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:
 1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitavalt eraldi väljapääsuga hoonest;
 2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning seal ei tohi olla närilisi ega putukaid;
 3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist;
 4) põranda ja seina liitekoht peab olema teostatud ümarnurgana;
 5) juhul, kui jäätmehoidlal on aken, peab see asetsema ühes tasapinnas seinaga;
 6) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm);
 7) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav;
 8) jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti;
 9) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.

4. peatükk VASTUTUS 

§ 37.  Jäätmehoolduseeskirja rikkumine

  Jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 1207 alusel.

§ 38.  Väärtegude menetlejad

 (1) Käesoleva eeskirja nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku vastavaid sätteid.

 (2) Paragrahvis 36 nimetatud alusel toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse § 127 lõikes 2 ja pakendiseaduse § 33 lõikes 2 nimetatud isikud.

§ 39.  Järelevalve

  Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad linnavalitsus, politseiprefektuur ja keskkonnainspektsioon.

§ 40.  Keskkonnareostuse likvideerimine

 (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul linnavalitsuse ettekirjutuse alusel.

 (2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

 (3) Kui saastaja ei täida lõikes 1 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

 (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida lõikes 3 toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul linnavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 41.  Jäätmeluba, jäätmekäitleja registreerimine, aruandlus ja järelvalve

 (1) Isikud, kelle tegevuseks on vajalik jäätmeluba, peavad taotlema jäätmeluba vastavalt jäätmeseadusele.

 (2) Isik, kes jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel on vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest, samuti tavajäätmete vedaja, välja arvatud olmejäätmeid majandus- või kutsetegevuses vedav isik, registreeritakse tegevuskohajärgses keskkonnaametis.

 (3) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta.

 (4) Jäätmevaldaja on kohustatud säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid kahe aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale linnavalitsuse keskkonnaspetsialistile viimase nõudmisel.

 (5) Linnas tegutsev ohtlike jäätmete käitlemisega tegelev ettevõte on kohustatud pidama arvestust oma tegevuse käigus linnas käideldud jäätmete üle ning esitama vastava jäätmeülevaate üks kord aastas linnavalitsusele.

§ 42.  Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  Loksa Linnavolikogu 28.02.2008 määrus nr 4 “Loksa linna jäätmehoolduseeskirja kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks.

§ 43.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.

Rein Heina
volikogu esimees

Lisa Taotlus korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks