Väljaandja: Maardu Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 07.05.2021 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 04.05.2021, 18 Maardu linna koerte ja kasside pidamise eeskiri Vastu võetud 27.04.2021 nr 100 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 36^2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrus sätestab koerte ja kasside (edaspidi ka loom) pidamise nõuded Maardu linna (edaspidi linn) haldusterritooriumil. (2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile linna territooriumil elavatele, tegutsevatele ja viibivatele isikutele, kelle pidamisel (omandis või valduses) loom on. (3) Isiku omandis olevaks loetakse looma, kui isik ise tunnistab, et loom kuulub temale või loom elab alaliselt isiku elukohas, samuti kui loom on nõuetekohaselt märgistatud ja kantud selle omaniku nimele vähemalt ühes üleriigilises lemmikloomaregistris või muus vastavas registris. (4) Loom on isiku valduses, kui looma kuuluvust isikule ei ole võimalik kindlaks teha, kuid isik on asunud järjepidevalt looma hooldama s.h toitma või kui loom kuulub omandiõiguse alusel mõnele muule isikule, ent elab valdaja juures ajutiselt või alaliselt ja on tema pidamisel. (5) Looma ei loeta isiku omandis ega valduses olevaks, kui loom on juhuslikult sattunud või arvatavalt teiste isikute poolt selle isiku elukohta toodud ja isikul puudub tahe looma endale jätmiseks ja pidamiseks ning isik on looma ilmumisest ja selle asjaoludest viivitamatult teada andnud Maardu Linnavalitsusele (edaspidi linnavalitsus). (6) Kahtluse korral esitatud andmete õigsusesse on linnavalitsusel õigus isiku poolt antud informatsiooni kontrollida võimalike tunnistajate ütluste vm allikate kaudu. Kui ilmneb, et isik on andnud valeinformatsiooni ning sellega püüdnud linna kulul vabaneda enda omandis või valduses olevast loomast, tasub varjupaiga kulud või hüvitab juba kantud kulud linnale looma omanik või valdaja. (7) Looma pidamisel lähtutakse headest tavadest, loomakaitseseadusest, loomatauditõrje seadusest, korrakaitseseadusest, veterinaarkorralduse seadusest, Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2002 määrusest nr 130 „Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord”, põllumajandusministri 24. juuli 2008 määrusest nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded” ja muudest loomapidamist reguleerivatest õigusaktidest ning käesolevast määrusest. § 2. Mõisted () Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) avalik koht – territoorium, rajatis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav (pargid, teed, tänavad, hoovid, haljasalad, parklad, kalmistud, avalikud veekogud, staadionid, mänguväljakud, bussootepaviljonid, ettevõtete piirdeaiata territooriumid, väljakud vms), üldkasutatavad hooned (ametiasutused, koolid, klubid, raamatukogud, spordihooned, toitlustus- ja kaubandusettevõtted, saunad, lasteaiad, kirikud vms), kortermajade üldkasutatavad ruumid (trepikojad, pööningud, keldrid vms), ühistransport; 2) loom on antud eeskirja kontekstis koer või kass; 3) hulkuv loom – märgistamata loom, kelle omanikku ei ole võimalik tuvastada või loomapidaja juurest lahti pääsenud loom, kes viibib omaniku või looma eest vastutava isiku juuresolekuta väljaspool loomapidajale kuuluvat või tema kasutuses olevat territooriumi; 4) loomapidaja – füüsiline või juriidiline isik, kelle omandis või valduses on loom või kes tegeleb looma pidamisega rendi- või muu selletaolise suhte alusel loomaomanikuga; 5) häirimine – inimeste igapäevaseid käitumisharjumusi segav tegevus; 6) ohustamine – lemmikloomapidaja tegevus või tegevusetus, millega seatakse ohtu teiste inimeste elu, tervis või vara või teiste loomade elu ja tervis; 7) varjupaik – hulkuvate loomade pidamiseks ettenähtud ning selleks kohandatud koht; 8) varjupaiga pidaja – hulkuvate lemmikloomade püüdmist, omaniku kindlakstegemist, varjupaika toimetamist, varjupaigas pidamist, uue omaniku otsimist ning lemmikloomade hukkamist korraldav kohaliku omavalitsuse partner; 9) tunnusmärk – veterinaararsti poolt paigaldatud mikrokiip, mis võimaldaks välja selgitada lahtipääsenud looma omaniku; 10) registreerimine – Maardu linna haldusterritooriumil asuvate lemmikloomade registrisse kandmine; 11) lemmikloomaregister – elektrooniline andmebaas, mis võimaldab loomade kohta arvestust pidada, informatsiooni koguda ning järelevalveta loomade omanike kiiret leidmist (www.llr.ee). 2. peatükk Loomapidamise nõuded ja kohustused § 3. Loomapidamise nõuded (1) Looma on lubatud pidada hoones ja piiratud territooriumil selle territooriumi omaniku loal või muu õigustatud isiku nõusolekul. Territoorium peab olema piiratud nii, et loom sealt omavoliliselt välja ei pääseks. Loomapidajal tuleb välistada looma ärajooksmise ja inimestele või teistele loomadele kallaletungimise võimalus. (2) Koera pidamisel õues tarastatud või muul moel eraldatud territooriumil on loomapidaja kohustatud paigaldama territooriumi sissepääsu juurde nähtavale kohale sildi, mis teavitab sisenejaid koera olemasolust. (3) Loomapidaja peab tagama loomale liigikohased pidamistingimused vastavalt loomakaitseseadusele ja põllumajandusministri 24. juuli 2008 määrusele nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded“. (4) Avalikku kohta pääsemise võimalusega territooriumil peetav kass on soovituslik steriliseerida/kastreerida. (5) Looma pidamine ei tohi häirida avalikku korda ega ohustada inimesi, vara või teisi loomi. Loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest, välja arvatud kui looma kasutatakse õigusvastase tegevuse takistamiseks. (6) Looma on keelatud hüljata, vigastada, abitusse seisundisse jätta, tekitada valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi, põhjustada looma hukkumist või panna toime muud looma suhtes lubamatut tegu. (7) Kaasomandis olevas korteris võib looma pidada kõigi korteris elavate täisealiste isikute nõusolekul. Korterelamu üldkasutatavates ruumides ja territooriumil loomaga viibides on loomapidaja kohustatud järgima korteriomanike kokkuleppeid, korteriühistu või selle haldaja kehtestatud korda ja avalikku korda. (8) Kui loomapidajaks on juriidiline isik, on tal kohustus määrata looma heaolu eest vastutav isik. (9) Loomapidaja peab välistama looma poolt kaaskodanike või teiste loomade häirimise või ohustamise või neile kahju tekitamise. § 4. Loomapidamise nõuded avalikus kohas (1) Loomapidaja peab tagama järelevalve oma looma üle. (2) Koera tohib viia avalikku kohta jalutusrihma otsas ja vajadusel ka suukorvistatult, tagades kaaskodanike ja loomade ohutuse. Koeral on lubatud jalutusrihmata viibida avalikus kohas vaid teenistusülesannete täitmisel. Jalutusrihmaga ohjamata võib koeraga avalikus kohas viibida ka koerte treenimisaladel ning inimasustusest eemalasuvates kohtades, kui on tagatud loomapidaja pidev järelevalve koera üle ning võimalus koer vajaduse korral koheselt jalutusrihma külge kinnitada. (3) Ühistranspordis peab koeral olema jalutusrihm ja suukorv, välja arvatud koertel, kes on süles või kandmisvahendis. (4) Kasse on lubatud ühistranspordis vedada kandmisvahendis, mis ei ohusta looma tervist ja on põgenemiskindel. (5) Koera tohib jätta lahtipääsemist välistaval moel kinniseotult hoone juurde ajaks, mil loomapidaja viibib selle hoone ruumides, kui seejuures ei ohustata avalikku korda, teisi isikuid, liiklust ning koera tervist ja loomapidaja eemalviibimine jääb mõistliku aja piiridesse, kuid mitte kauemaks kui pool tundi. (6) Käesoleva paragrahvi lõigete 2, 3 ja 5 nõudeid ei rakendata vaegnägija juhtkoera ja teenistusülesannet täitva erikoolituse saanud teenistuskoera suhtes. (7) Pimedal ajal loomaga liikudes on soovitav kasutada helkurrihma, helkurvööd või muud nähtavust parandavat eset. § 5. Loomapidaja kohustused (1) Looma pidamisel on loomapidaja kohustatud: 1) paigaldama temale kuuluva territooriumi (v.a korterelamu) sissepääsule koera olemasolust teavitava hoiatussildi; 2) tagama eelneva etteteavitamise korral teenistuskohustuste täitmisel oleva ametniku ohutu pääsu ja viibimise loomapidaja territooriumile; 3) tagama loomale liigikohased pidamistingimused ja piisavas koguses vett ja toitu; 4) tagama muud looma terviseks ja heaoluks vajalikud tegevused, s.h haiguste ennetuseks läbi viima vaktsineerimised ja elementaarsed tervisekontrollid ning vajadusel ravi. Esmane vaktsineerimine tuleb teostada 3 kuu vanustel loomadel ja hilisemad vaktsineerimised tegema veterinaararsti poolt määratud tähtajal. Esitama pädeva ametiisiku nõudmisel talle looma vaktsineerimist kinnitava tõendi; 5) tagama, et loom ei häiriks kaaskodanikke, ei ohustaks neid ega tekitaks neile kahju. Korterelamus peab loomapidaja järgima kaasomanike ja/või korteriühistu poolt kehtestatud eeskirju ja täitma kokkuleppeid. Kõik majasisesed ja korteriühistu territooriumil tekkinud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel või kohtus; 6) tagama looma märgistamise tegevusluba omava veterinaararsti poolt paigaldatava mikrokiibiga. 7) tagama looma registreerimise lemmikloomade registris; 8) järgima veterinaar-, sanitaar- ja hügieeninõudeid, tagama avalikus kohas koheselt oma looma väljaheidete koristamise; 9) võtma tarvitusele meetmed looma ärajooksmise takistamiseks ning inimestele ja teistele loomadele kallaletungimise võimaluse vältimiseks; 10) looma kadumisel viivitamata korraldama looma otsimist ning teavitama looma kadumisest registri registripidajat ja varjupaika; 11) pöörduma teadmata põhjusel looma hukkumisel veterinaarasutuse või litsentseeritud veterinaararsti poole hukkumise põhjuste selgitamiseks; 12) viivitamatult teavitama veterinaarasutust inimest või teist looma hammustanud loomast; 13) loomapidamise lõpetamisel tagama loomale uue omaniku leidmise, looma varju- või hoiupaika viimise või nõuetekohase eutanaasia ning kandma sellega seotud kulud; 14) teavitama 7 päeva jooksul lemmiklooma registri registripidajat registreeritud looma omaniku vahetumisest või esitama asjakohased andmed registriandmete muutmiseks, sh hukkunud või surnud looma registrist kustutamiseks. (2) Loomapidajal on keelatud: 1) viia looma avaliku asutuse ruumi või territooriumile, kuhu on paigaldatud sellekohased keelavad sildid; 2) lubada loomal reostada hoone ühiskasutuses olevaid ruume ja territooriumi; 3) viibida loomaga rahvakogunemistel ja avalikel üritustel, v.a selleks ettenähtud kohtades või juhul, kui avaliku ürituse korraldaja ei otsusta teisiti; 4) viibida avalikus kohas nakkusohtlikult haige loomaga; 5) ujutada ja pesta looma avalikes supluskohtades, tiikides või purskkaevudes; 6) looma kaasavõtmine lastemänguväljakutele ja linna haldusterritooriumil sportimiseks ettenähtud maa-alale; 7) koera või kassi avalikus kohas toitmine; 8) registreerimata koera või kassi võõrandamine. § 6. Looma märgistamine ja registreerimine (1) Maardu linna haldusterritooriumil peetav loom peab olema märgistatud mikrokiibiga. Loomapidajal on soovituslik kasutada koeral kaelarihma, millel on märgitud loomapidaja kontaktandmed. Kiipimiskohustusest võib vabastada ainult täiesti tubased kassid ja enne käesoleva määruse jõustumist tätoveerimise teel märgistatud koerad. (2) Loom tuleb märgistada mikrokiibiga enne looma 3. kuu vanuseks saamist või 1. kuu jooksul vanema kui 3-kuulise kiibistamata looma omandamise või valdusse saamise päevast. (3) Loom tuleb registreerida lemmikloomaregistris (edaspidi ka register) käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud tähtpäevaks. (4) Looma märgistamise ja registrisse kandmisega seotud kulud tasub loomapidaja. (5) Registreerimisel kantakse registrisse järgmised andmed: 1) looma omaniku nimi, isikukood, elukoht, telefoninumber ja e-posti aadress; 2) mikrokiibi kood, olemasolul muud looma märgistamisel kasutatud tunnuste kirjeldused; 3) looma tõug, sugu, nimi, vanus/sünniaeg, värv, eritunnused või looma välimuse lühikirjeldus; 4) muud registri põhimääruses ette nähtud registri eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed. (6) Looma võõrandamisel või pidamise kohustuse üleandmisel pikemaks perioodiks kui 3 kuud, tuleb loomapidaja andmed käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud registris muuta 1 kuu jooksul võõrandamise või pidamise kohustuse üleandmise päevast. Loomapidaja andmete muutmiseks tuleb esitada registri pidajale avaldus, milles näidatakse uue loomapidaja andmed. (7) Looma surma või kadumise korral tuleb registri pidajat sellest teavitada. 3. peatükk Hulkuvad loomad § 7. Hulkuvad loomad (1) Hulkuvate loomade püüdmist korraldab Maardu Linnavalitsus või linnavalitsusega lepingulistes suhetes olev vastava teenuse osutaja (edaspidi varjupaiga pidaja). Varjupaiga pidaja korraldab omaniku kindlakstegemist, varjupaika toimetamist, varjupaigas pidamist, uue omaniku otsimist ning loomade hukkamist. (2) Hulkuvad loomad püütakse kinni omaniku kindlakstegemiseks ja omanikule tagastamiseks. Varjupaiga pidaja on hulkuva looma kinnipüüdmisel kohustatud kontrollima looma märgistust loomapidaja kindlakstegemiseks. Kui märgistuse abil on võimalik loomapidaja kindlaks teha või kui varjupaiga pidajale on loomapidaja teada, siis on ta kohustatud viivitamata teatama loomapidajale looma leidmisest. Kui loomapidajat ei ole võimalik kindlaks teha, loomapidajaga ei ole võimalik kontakteeruda või kui identifitseeritud looma ei ole võimalik loomapidajale kohe tagastada, siis toimetatakse loom varjupaika. (3) Omanikuga looma püüdmise, varjupaika toimetamise, varjupaigas pidamise, sealhulgas veterinaarülevaatuse kulud tasub loomapidaja. Loomapidaja väljendatud tahteavaldus loomast loobuda ei vabasta loomapidajat kulude kandmise kohustusest. (4) Kinnipüütud loomi hoitakse varjupaigas 14 päeva arvates hulkuva looma kirjelduse avalikustamisest varjupaiga interneti koduleheküljel või ajakirjanduses või linna kodulehel. Nimetatud aja jooksul võib loomapidaja looma tagasi nõuda, tasudes eelnevalt looma püüdmis- ja ülalpidamiskulud. Pärast eelnimetatud aja möödumist võidakse loom anda uuele loomapidajale. (5) Hulkuva looma söötmist ja jootmist kauem kui viis ööpäeva või alalise võimaluse loomist looma viibimiseks oma elu- või abiruumides või õuealal, aga ka korterelamu üldkasutatavates ruumides, käsitletakse loomapidamisena ja sellisele isikule laienevad loomakaitseseadusega ja käesoleva määrusega loomapidajale pandud kohustused. Nimetatud kohustust ei teki, kui isik on ametiasutust hulkuvast loomast teavitanud. (6) Hulkuvaks loomaks ei loeta jahil olevat jahikoera. Juhul, kui jahikoer tekitab inimesele või tema varale või teisele loomale kahju, vastutab tekitatud kahju eest looma omanik. 4. peatükk Järelevalve § 8. Loomapidamise eeskirja rikkumine () Eeskirja nõuete rikkumise eest kannavad süüdlased vastutust kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66^3 sätestatud alusel ja korras. § 9. Kohtuväline menetleja () Eeskirja rikkumisel on kohtuväline menetleja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66^4 lg 2 sättes linnavalitsus ja Politsei- ja Piirivalveamet. § 10. Järelevalve () Järelevalvet määruse täitmise üle teostavad linnavalitsus ning Politsei- ja Piirivalveamet vastavalt oma pädevusele. 5. peatükk Rakendussätted § 11. Määruse rakendamine (1) Enne käesoleva määruse jõustumist linna haldusterritooriumil peetavad koerad tuleb märgistada § 6 lõikes 1 märgitud viisil ja registreerida lemmikloomaregistris hiljemalt 1. maiks 2022. a. (2) Enne käesoleva määruse jõustumist tätoveerimise teel märgistatud koer registreeritakse registris hiljemalt 1. maiks 2022. a. (3) Tunnistada Maardu Linnavolikogu 20.06.2003. a määrus nr 23 "Koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine“ kehtetuks. Ailar Lyra Maardu Linnavolikogu esimees