SotsiaalhoolekanneTeenused

Teksti suurus:

Sotsiaalteenuste osutamise kord

Väljaandja:Loksa Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:07.05.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2023
Avaldamismärge:RT IV, 04.05.2022, 4

Sotsiaalteenuste osutamise kord

Vastu võetud 28.04.2022 nr 7

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Määrusega sätestatakse Loksa Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) poolt rahvastikuregistri andmetel Loksa linnas elavatele inimestele ja sotsiaalhoolekande seaduse § 5 lõigetes 2-5 nimetatud isikutele korraldatavate sotsiaalteenuste (edaspidi ka teenus) osutamise tingimused ja kord.

  (2) Linnavalitsus võib osutada sotsiaalteenust enda hallatava asutuse kaudu või volitada sotsiaalteenuse osutamise halduslepinguga eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.

  (3) Määrusega reguleerimata osas lähtutakse teenuste korraldamise põhimõtetes haldusmenetluse seadusest, sotsiaalseadustiku üldosa seadusest ja sotsiaalhoolekande seadusest.

§ 2.   Teenuste liigid

  (1) Linnavalitsuse poolt korraldatakse alljärgnevate teenuste osutamine:
  1) koduteenus;
  2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
  3) tugiisikuteenus;
  4) täisealise isiku hooldus;
  5) isikliku abistaja teenus;
  6) varjupaigateenus;
  7) turvakoduteenus;
  8) sotsiaaltransporditeenus;
  9) eluruumi tagamine;
  10) võlanõustamisteenus;
  11) lapsehoiuteenus;
  12) asendushooldusteenus;
  13) järelhooldusteenus;
  14) vältimatu sotsiaalabi.

  (2) Põhjendatud vajadusel korraldatakse abivajajale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata muud teenust, mis toetab tema ja ta perekonna arengut ja toimetulekut. Teenuse täpsem sisu ja osutamise tingimused tulenevad juhtumipõhiselt hinnatud teenusvajadusest.

2. peatükk TAOTLEMINE, OTSUSTAMINE JA RAHASTAMINE 

§ 3.   Teenuse taotlemine

  (1) Teenuse saamiseks esitab isik või tema esindaja linnavalitsusele taotluse ning muud tõendid ja dokumendid, mis on vajalikud teenuse saamise õiguse väljaselgitamiseks.

  (2) Isiku abivajadusest teada saamisel teisiti, kui isikult endalt, võib linnavalitsus algatada teenuse vajaduse hindamise isiku teavitamisega ja jätkata menetlust isiku nõusolekul.

  (3) Linnavalitsusel on vajaduse korral õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ja dokumente.

§ 4.   Abivajaduse hindamine ja otsuse tegemine

  (1) Linnavalitsuse sotsiaaltöötajad selgitavad sotsiaalteenuste vajaduse hindamise käigus välja isiku abivajaduse, lähtudes terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele ning võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid tegureid, sh isiku personaalse tegevusvõimega ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.

  (2) Teenuse osutamise või sellest keeldumise otsustab:
  1) sotsiaaltöötaja ettepanekul linnavalitsus korraldusega kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saabumise päevast - koduteenuse, väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse, tugiisikuteenuse, täisealise isiku hoolduse, isikliku abistaja teenuse, eluruumi tagamise, lapsehoiuteenuse, asendushooldusteenuse ja määruse § 2 lõikes 2 nimetatud muu teenuse korral;
  2) sotsiaaltöötaja varjupaigateenuse, turvakoduteenuse, sotsiaaltransporditeenuse, võlanõustamisteenuse, järelhooldusteenuse ja vältimatu abi korral.

  (3) Teenuse osutamisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) teenuse vajadus puudub või on seda võimalik või otstarbekas katta muude teenuste või muu abiga;
  2) linnavalitsusele ei ole esitatud kõiki teadaolevaid tõeseid ja täielikke andmeid, dokumente ja muid tõendeid, mis on vajalikud teenuse määramise otsuse tegemiseks;
  3) taotleja ei võimalda teenuse vajadust hinnata;
  4) teenuse saaja käitumine (agressiivsus, ebaviisakas käitumine, alkoholi või narkootiliste ainete kuritarvitamine vms) või teenuse saaja isikust tulenev muu objektiivne põhjus (nt tervislik seisund) muudab teenuse osutamise võimatuks.

  (4) Teenuse osutamiseks vajalikud toimingud määratakse kindlaks enne teenuse osutamise alustamist ja nimetatakse teenuse osutamise haldusaktis või halduslepingus.

§ 5.   Teenuse osutamise lõpetamine

  Teenuse osutamise võib lõpetada, kui teenuse saaja:
  1) on esitanud valeandmeid;
  2) on rikkunud teenuse saamiseks kehtestatud nõudeid (nt sisekord, leping vm);
  3) ei ole mõistliku aja jooksul teavitanud linnavalitsust teenuse saamise õigust ja teenuse määramist mõjutavatest asjaoludest või nende muutumisest;
  4) ei ole kasutanud määratud abi sihipäraselt;
  5) abivajadus on ära langenud;
  6) on asunud elama teise omavalitsusüksusesse;
  7) on asunud teisele teenusele, mis katab tema abivajaduse;
  8) ei soovi enam teenust.

§ 6.   Tasu teenuse eest

  (1) Teenuse osutamise eest võib võtta tasu määruses sätestatud juhtudel.

  (2) Linnavalitsuse poolt osutatava teenuse eest võetava tasu suuruse kehtestab linnavalitsus korraldusega.

  (3) Teenuse saajalt võetava tasu suurus oleneb teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.

  (4) Kui teenuse saajalt võetava tasu suurus ei kata teenuse kogumaksumust, kaetakse puuduolev osa linnaeelarvelistest vahenditest.

  (5) Linnavalitsusel on õigus põhjendatud otsusega vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku sissetulekuid, ülalpidamiskohustusega isikute olemasolu ja nende sissetulekuid, isikule kuuluvat kinnisvara, teenuse kasutamise põhjust ning muid juhtumiga seotud asjaolusid.

3. peatükk SOTSIAALTEENUSED 

§ 7.   Koduteenus

  (1) Koduteenuse eesmärgiks on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

  (2) Koduteenust saavad taotleda isikud toiminguteks, mida nad terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine.

  (3) Koduteenuse saaja tasub teenuse eest vastavalt linnavalitsuse korraldusega kehtestatud hinnakirjale.

  (4) Kui koduteenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määr muutub isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu, viib sotsiaaltöötaja läbi korduva hindamise.

§ 8.   Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus

  (1) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (edaspidi üldhooldusteenus) eesmärgiks on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

  (2) Üldhooldusteenuse osutamisel lähtutakse teenuse saaja hooldusvajadusest ja hooldusplaanist.

  (3) Üldhooldusteenus on teenuse saajale tasuline.

  (4) Isikul, kelle sissetulekutest ja varast ei piisa hooldusteenuse eest tasumiseks ja kelle hooldusteenuse finantseerimisel ei võimalda ülalpidamiskohustusega isikute osalus hooldusteenuse eest täies ulatuses tasumist, on õigus taotleda hooldusteenuse osalist tasumist linna eelarvest.

  (5) Hooldusteenust finantseeritakse linna eelarvest ulatuses, mis tagab hooldusteenuse maksumuse tasumise. Linna eelarvest makstakse hooldusteenuse maksumuse see osa, mis jääks katmata, kui hooldust vajav isik ja tema ülalpidamiskohustusega isikud on tasunud hooldusteenuse eest vastavalt oma varalisele olukorrale.

§ 9.   Tugiisikuteenus

  (1) Tugiisikuteenuse eesmärgiks on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

  (2) Lapsele osutatakse teenust tema seadusliku esindaja nõusolekul ja arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab.

  (3) Tugisikuteenust osutatakse üldjuhul teenusesaaja igapäevases elukeskkonnas, milleks võib olla isiku elukoht, lasteaed, kool või töökoht. Tugiisik võib kohtuda teenusesaajaga ka mujal mõlemale sobivas kohas või olla saatjaks väljaspool kodu jm.

  (4) Tugiisikuteenus on last kasvatavale isikule tasuta. Muul juhul tasub tugiisikuteenuse saaja teenuse eest vastavalt linnavalitsuse korraldusega kehtestatud hinnakirjale.

§ 10.   Täisealise isiku hooldus

  (1) Hooldus seatakse täisealisele isikule (edaspidi hooldatav), kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

  (2) Teenus on pikaajaline ja toetava iseloomuga, mille pidev osutamine on vajalik selleks, et hooldust saav isik saaks jätkuvalt elada edasi oma kodus.

  (3) Hooldus seatakse ja hooldav isik määratakse hooldatava nõusolekul.

  (4) Hooldajaks võib määrata teovõimelise isiku, kes on oma tervisliku seisundi ning elukorralduse tõttu võimeline hooldaja ülesandeid täitma.

  (5) Hooldajaks määratud isik on kohustatud:
  1) tagama piisava kõrvalabi ja juhendamise hooldatavale, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise ja suhtlemisega;
  2) tagama hooldatava ohutuse, kui hooldatav oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale;
  3) teavitama linnavalitsust hooldusega seoses tekkinud probleemidest või hooldusvajaduse lõppemisest või edasist hooldust võimatuks muutvatest asjaoludest kümne päeva jooksul asjaolude tekkimisest.

  (6) Hooldajaks määratud isikule tasu ei maksta.

§ 11.   Isikliku abistaja teenus

  (1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

  (2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.

  (3) Teenuse saajal on õigus valida teenust vahetult osutavat isikut. Soovi esitamise korral abistab kohaliku omavalitsuse üksus teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku leidmisel. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.

  (4) Isikliku abistaja teenuse saaja tasub teenuse eest vastavalt linnavalitsuse korraldusega kehtestatud hinnakirjale.

  (5) Kui isikliku abistaja teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määr muutub isiku terviseseisundi või elukeskkonna tõttu, viib sotsiaaltöötaja läbi korduva hindamise.

§ 12.   Varjupaigateenus

  (1) Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.

  (2) Ajutiseks ööbimiskohaks loetakse linnale kuuluva eluruumi ajutist kasutamist.

  (3) Varjupaigateenuse saaja tasub teenuse eest vastavalt linnavalitsuse korraldusega kehtestatud hinnakirjale.

  (4) Linnavalitsus võib halduslepinguga volitada varjupaigateenuse osutamise otsustamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule, linnavalitsuse hallatavale asutusele või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.

§ 13.   Turvakoduteenus

  (1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada teenust vajavale isikule ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi.

  (2) Ajutise eluaseme tagamisena mõistetakse voodikoha, isikliku hügieeni võimaluse, pesupesemise ja toidu tagamist.

  (3) Turvalise keskkonna tagamisena mõistetakse vastavalt teenust vajava isiku eale järelevalve ja hooldamise tagamist.

  (4) Esmase abi tagamisena mõistetakse vastavalt vajadusele kriisiabi, meditsiiniabi ja muu sarnase abi korraldamist.

  (5) Linnavalitsuse lastekaitsetöötaja otsuse alusel võib teenust osutada teenust vajavale isikule koos tema seadusliku esindajaga.

  (6) Teenuse osutamist korraldab linnavalitsus.

  (7) Turvakoduteenuse saaja jaoks on teenus tasuta. Teenust vajava isiku seadusliku esindaja võib arve tasumisest vabastada linnavalitsus lastekaitsetöötaja ettepaneku alusel.

§ 14.   Sotsiaaltransporditeenus

  (1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

  (2) Teenuse osutamist korraldab linnavalitsus.

  (3) Teenuse saaja tasub teenuse eest vastavalt linnavalitsuse korraldusega kehtestatud hinnakirjale või teenuse osutaja poolt esitatud arvele.

§ 15.   Eluruumi tagamine

  (1) Eluruumi tagamise eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

  (2) Linnale kuuluvate eluruumide kasutusele andmise kord reguleeritakse Loksa Linnavolikogu määrusega.

  (3) Isikuid, kellel on puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab linnavalitsus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel tingimustel, et kasutuses olev eluruum asub Loksa linna haldusterritooriumil.

  (4) Kulu ei hüvitata, kui taotleja või tema ülalpidamiskohustusega isikute varaline seisund võimaldab kulu kanda ise.

  (5) Kulude hüvitamiseks esitab isiku linnavalitsusele taotluse, milles põhjendab eluruumi kohandamise vajadust, nimetab töö valmimise planeeritava tähtaja ning esitab andmed eluruumi kasutamise õiguse kohta. Taotlusele lisatakse eksperdihinnang eluruumi kohandamise vajalikkuse ja võimalikkuse kohta, töö ja materjali hinnapakkumised ning eluruumi omaniku kirjalik nõusolek eluruumi kohandamise kohta, kui taotleja ei ole kohandatava eluruumi omanik.

  (6) Linnavalitsuse sotsiaaltöötajal on õigus nõuda lisadokumente, kontrollida kohandamist vajavat eluruumi, kaaluda eksperdi hinnangut ning töö ja materjali hinnapakkumisi ning teha säästlikumate lahenduste kasutamise ettepanekuid.

  (7) Hüvitise väljamaksmiseks esitab taotleja linnavalitsusele kulu tõendavad dokumendid ja kirjaliku kinnituse, et töö on teostatud taotlusega koos esitatud hinnapakkumiste alusel.

§ 16.   Võlanõustamisteenus

  (1) Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

  (2) Teenuse sihtgrupiks on võlaprobleemidega isikud või isikud, kellel on võlgnevuse tekkimise oht ning kes ei ole võimelised iseseisvalt tekkinud (tekkivaid) rahalisi kohustusi täitma.

  (3) Võlanõustamisteenust osutavad linnavalitsuse sotsiaaltöötajad või vastavat kvalifikatsiooni omav teenuseosutaja.

  (4) Võlanõustamisteenus on isikule tasuta.

§ 17.   Lapsehoiuteenus

  (1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada pooleteise- kuni seitsmeaastast last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadustest tulenevat hoolduskoormust.

  (2) Teenust osutab Loksa Lasteaed Õnnetriinu, kui vanemad seda soovivad.

  (3) Teenuse osutamisega seotud kulud kaetakse osaliselt või täielikult linna eelarvest ja volikogu kehtestatud korras lapsevanema poolt tasutud kohamaksu ja toiduraha arvelt.

  (4) Raske ja sügava puudega lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse tagab taotleja asemel puudega lapsega individuaalselt tegelev lapsehoidja väljaõppega isik.

  (5) Raske ja sügava puudega laste puhul hindab linnavalitsuse sotsiaaltöötaja lapsehoiuteenuse vajadust igal lapsel eraldi ja soovi esitamise korral nõustab teenuse saajat lapsehoiuteenuse osutaja valikul.

  (6) Linnavalitsus võib halduslepinguga volitada lapsehoiuteenuse osutamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.

§ 18.   Asendushooldusteenus

  (1) Asendushooldusteenus on linnavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

  (2) Linnavalitsus tagab lapsele asendushoolduse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kui:
  1) lapse vanem on surnud;
  2) lapse vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
  3) vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud;
  4) laps on vanemast eraldatud.

  (3) Teenuse osutamise vajadust hindab linnavalitsuse sotsiaaltöötaja lapse heaolust lähtuvalt. Otsuse paigutada laps hooldusperre või lapse olulisi huve arvestades erandina perekodusse või asenduskodusse teeb linnavalitsus.

  (4) Teenus tagatakse lapsele hooldusperes, perekodus või asenduskodus sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõigetes 1 ja 2 toodud tingimustel, vajadusel kuni 90 päeva või periooditi.

  (5) Teenust osutatakse lähtuvalt lapse juhtumiplaanist, mille koostab ja pärast lapse asendushooldusele suunamist täiendab koostöös asendushooldusteenuse osutajaga linna sotsiaaltöötaja. Asendushooldusele suunatud lapse juhtumiplaan vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas.

  (6) Lapse ülalpidamisega seotud kulud kaetakse ja teenuseosutajale teenuse eest tasutakse linna eelarvest ning asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest, mis laekuvad lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks.

§ 19.   Järelhooldusteenus

  (1) Järelhooldusteenus on linnavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus. mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

  (2) Linn tagab teenuse sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel asendushooldusel viibivale täisealisele isikule.

  (3) Teenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel linn tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused. Linna sotsiaaltöötaja vaatab isiku juhtumiplaani üle vähemalt üks kord aastas.

  (4) Järelhooldusteenust rahastatakse linnaeelarvest ning järelhooldusel oleva isiku sissetulekutest.

§ 20.   Vältimatu sotsiaalabi

  (1) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse abivajajale, kes viibib Loksa linna haldusterritooriumil ja on piisavate elatusvahenditeta ning kellel puudub mitteformaalne tugivõrgustik ja ressursid endale toidu ja riietuse tagamiseks.

  (2) Vältimatu sotsiaalabina tagatakse abivajajale tema vajadusest lähtuvalt:
  1) toidupakk, mis sisaldab vähemalt üheks söögikorraks piisava koguse toiduaineid;
  2) aastaajale vastavad, terved, puhtad ja abivajaja kehamõõtmetega sobivad alus- ja ülerõivad ning jalatsid.

  (3) Vältimatu sotsiaalabi on abi saajale tasuta.

§ 21.   Järelevalve

  Haldusjärelevalvet ja riiklikku järelevalvet sotsiaalhoolekande seaduse alusel antud Loksa linna haldusaktide õiguspärasuse ning sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi, samuti riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite kasutamise üle teostab Sotsiaalkindlustusamet.

§ 22.   Vaidemenetlus

  (1) Kui taotleja leiab, et käesoleva korra alusel vastu võetud haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib ta linnavalitsusele esitada vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

  (2) Vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras arvestades sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 36 lõikes 2 sätestatud erisust 30 päeva jooksul arvates vaide esitamisest linnavalitsusele.

§ 23.   Rakendussätted

  (1) Loksa Linnavolikogu 15.03.2018 määrus nr 1 „Sotsiaalteenuste osutamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Rein Heina
volikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json