SotsiaalhoolekanneToetused

Teksti suurus:

Sotsiaaltoetuste andmise kord Loksa linnas

Väljaandja:Loksa Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:07.05.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 04.05.2022, 14

Sotsiaaltoetuste andmise kord Loksa linnas

Vastu võetud 29.04.2021 nr 6
RT IV, 06.05.2021, 16
jõustumine 09.05.2021

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
28.04.2022RT IV, 04.05.2022, 507.05.2022

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Sotsiaaltoetuste andmise kord (edaspidi kord) sätestab Loksa linnas sotsiaaltoetuste liigid, taotlemise, määramise ja maksmise korra ning tingimused.

  (2) Korra eesmärgiks on luua võimalused Loksa linna elanike toimetulekuraskuste ennetamiseks, leevendamiseks või kõrvaldamiseks ja seeläbi nende elukvaliteedi parandamiseks.

  (3) Käesoleva korra järgi makstavaid sotsiaaltoetusi võib vajadusel asendada olukorrale vastavate sotsiaalteenuste osutamisega.

§ 2.   Mõisted

  Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) Loksa linna elanik – isik, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Loksa linnas;
  2) leibkond - üksi elav isik või perekond või ühist eluruumi ja ühtset tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud;
  3) vanemliku hoolitsuseta laps – alaealine, kellel faktiliselt puuduvad mõlemad vanemad põhjusel, et vanemad on surnud, kohus on neilt võtnud ära lapse hooldusõiguse, vanemad on psüühilise erivajaduse tõttu paigutatud hoolekandeasutusse või vanemad viibivad kinnipidamisasutuses;
  4) huviharidus käesoleva korra tähenduses on munitsipaal- või erahuvikoolides antav haridus;
  5) huvitegevus käesoleva korra tähenduses on süsteemne juhendatud tegelemine vaba tahte alusel üldhariduse tasemeõppest ja õppetööst vabal ajal, et omandada süvendatud teadmised ja oskused valitud huvialal. Huvitegevusega tegeletakse huviringides, klubides, stuudiotes vms. Huvitegevuseks ei loeta lühiajalisi kursuseid ja tervisesporti.

§ 3.   Loksa Linnavalitsuse sotsiaalhoolekande komisjon

  (1) Loksa Linnavalitsuse sotsiaalhoolekande komisjon (edaspidi komisjon) moodustatakse Loksa Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) juurde.

  (2) Komisjoni eesmärgiks on riigi poolt omavalitsusüksustele sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamiseks ja arendamiseks eraldatud vahendite, samuti linna eelarveliste sotsiaal- ja tervishoiualaste vahendite kasutamiseks esitatud taotluste läbivaatamine ja lahendamine.

  (3) Komisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab linnavalitsus.

§ 4.   Sotsiaaltoetustele õigust omavad isikud

  (1) Käesolevas korras sätestatud tingimustel määratakse ja makstakse sotsiaaltoetusi Loksa linna elanikele ja sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 5 lõikes 4 loetletud isikutele.

  (2) Vältimatu abi korras on sotsiaaltoetusi õigustatud taotlema ka sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 5 lõigetes 2 ja 5 loetletud isikud.

§ 5.   Sotsiaaltoetuste andmete kandmine registrisse

  (1) Andmed sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kohta kantakse sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistrisse.

  (2) Andmete kandmine registrisse ja andmete väljastamine registrist on kaitstud avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel.

2. peatükk SOTSIAALTOETUSTE LIIGID JA MÄÄRAD 

§ 6.   Sotsiaaltoetuste liigid ja määrad

  (1) Riigieelarvelised sotsiaaltoetused on:
  1) toimetulekutoetus;
  2) matusetoetus;
  3) huvihariduse ja huvitegevuse toetus;
  4) raske või sügava puudega lapse abistamise toetus.

  (2) Kohaliku omavalitsuse eelarvest makstavad sotsiaaltoetused on:
  1) toidutoetus;
  2) kohamaksu toetus;
  3) ühekordne toetus;
  4) sünnitoetus;
  5) ranitsatoetus;
  6) elluastumise toetus;
  7) juubelitoetus;
  8) pensionitoetus;
  9) puudega lapse hooldajatoetus.

  (3) Kohalik omavalitsuse eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste piirmäärad on kehtestatud käesoleva korra lisana (lisa 1).

3. peatükk RIIGIEELARVELISED SOTSIAALTOETUSED 

§ 7.   Toimetulekutoetus

  Toimetulekutoetust määratakse ja makstakse riigieelarvelistest vahenditest sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.

§ 8.   Matusetoetus

  (1) Matusetoetust makstakse Loksa linna elaniku surma korral tema matuse korraldajale matusetoetuse taotluse (lisa 2) alusel.

  (2) Matusetoetus kantakse taotleja poolt esitatud arvelduskontole.

§ 9.   Huvihariduse ja huvitegevuse toetus

  (1) Huvihariduse ja huvitegevuse toetus on mõeldud toimetulekuraskustega perede lastele või lasterikaste perede laste huvitegevuse toetamiseks, et luua neile lisaks üldhariduskoolis omandatavale haridusele võimalusi isiksuse mitmekülgseks arenguks ning toetada noore kujunemist hästi toimetulevaks ühiskonnaliikmeks.

  (2) Toetust makstakse toimetulekuraskustega pere või lasterikka pere iga lapse ühe spordivaldkonna ja ühe muu valdkonna huviringi eest.

  (3) Toetust makstakse ka asenduskoduteenusel või hooldusperes viibiva Loksa linna lapse huvitegevuse toetamiseks lähtumata käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud eeldustest.

  (4) Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise eeldused on järgmised:
  1) pere on toimetulekuraskustega või lasterikas (kolm või enam last);
  2) huvikoolis huviharidust omandav või huvitegevusega tegelev laps ja tema vähemalt üks vanem või muu seaduslik esindaja on Loksa linna elanikud;
  3) huvitegevusega tegelev või huvikoolis huviharidust omandav laps õpib Loksa linna üldhariduskoolis või on oma tervisliku seisundi tõttu sunnitud omandama üldharidust väljaspool Loksa linna.

  (5) Erandjuhtudel võib linnavalitsus toetada lapse huvihariduse omandamist mõne teise omavalitsuse huvikoolis, kui Loksal on vastava huviala õppimise võimalused küll olemas, kuid lapse poolt valitud huvikool pakub huviharidust kõrgemal tasemel.

  (6) Huvihariduse ja huvitegevuse toetuse taotlemiseks esitab käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud eeldustele vastava õpilase vanem, muu seaduslik esindaja, ringijuhendaja või õpetaja linnavalitsusele vormikohase taotluse (lisa 3). Lõikes 3 sätestatud juhul on taotluse esitaja asendushooldusteenuse osutaja või hoolduspere vanem.

  (7) Toetuse taotlus tuleb esitada hiljemalt toetust taotletava kalendrikuu 15. kuupäevaks. Kui toetuse taotlus esitatakse peale 15. kuupäeva, hakatakse toetust arvestama järgmise kuu esimesest kuupäevast.

  (8) Linnavalitsus otsustab toetuse määramise komisjoni ettepaneku alusel.

  (9) Toetus lapse eest kantakse huvikoolile, erahuvikoolile, mittetulundusühingule ja teise omavalitsuse territooriumil asuvale munitsipaalhuvikoolile üle esitatud arve alusel.

  (10) Linnavalitsusel on õigus kontrollida lapse osalemist huvitegevustes või huvikoolides.

  (11) Huvikoolist lahkumise korral või huvitegevuse lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud sellest hiljemalt 5 tööpäeva jooksul informeerima linnavalitsust.

  (12) Huvikool teavitab linnavalitsust, kui laps on huvikoolist puudunud ilma mõjuva põhjuseta rohkem kui üks kuu.

  (13) Käesoleva paragrahvi sätete rikkumise korral on linnavalitsusel õigus peatada huvihariduse või huvitegevuse toetuse maksmine, nõuda toetuse tagastamist ja keelduda edaspidi toetuse andmisest.

§ 10.   Raske või sügava puudega lapse abistamise toetus

  (1) Riigieelarves määratakse vastavalt riigieelarve võimalustele kohaliku omavalitsuse üksustele toetus raske ja sügava puudega lastele abi osutamiseks. Toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt raske ja sügava puudega laste arvule, lahutades tulemusest kohaliku omavalitsuse üksusele jooksvale aastale eelnenud aastatel samaks otstarbeks antud vahendite jäägi.

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib kasutada riigieelarvelist toetust raske ja sügava puudega laste lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust.

  (3) Toetusega kompenseeritakse lapsevanema toimetulekut või töötamist toetavaid teenuseid, mille osutamise vältel tagab lapsevanema asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja.

  (4) Toetus määratakse lapsevanemale, kui lapse hoiuteenuse vajadus on kirjas lapse rehabilitatsiooniplaanis, aga Loksal puuduvad sobivad arengu- ja õpivõimalused.

  (5) Toetusega kompenseeritavad teenused:
  1) lapsehoiuteenus – osutab lapsehoidja kutset omav või eripedagoogika, koolieelse pedagoogika, lapsehoidja või sotsiaaltöö eriala lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kellele on väljastatud kehtiv tegevusluba ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kellel on lapsehoiuteenuse osutamine põhimäärusejärgne ülesanne ning kes on lapsehoiuteenuse osutajana kantud majandustegevuse registrisse;
  2) tugiisikuteenus;
  3) sotsiaaltransporditeenus;
  4) muud teenused või toetused, mis soodustavad raske või sügava puudega lapse ja tema perekonna toimetulekut.

  (6) Toetuse taotleja esitab linnavalitsusele kirjaliku taotluse (lisa 4) koos rehabilitatsiooniplaani koopia ja Sotsiaalkindlustusameti otsuse koopiaga puude raskusastme tuvastamise kohta

  (7) Otsuse toetuse määramise või mittemääramise kohta teeb linnavalitsus komisjoni ettepanekul.

  (8) Toetuse väljamaksmine toimub kuludokumentide alusel. Raha kantakse kuludokumentide esitamisest 10 tööpäeva jooksul taotleja või tema poolt määratud isiku arvelduskontole.

  (9) Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamist korraldab ja kasutamise üle peab arvestust linnavalitsus. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud rahaliste vahendite ülejääk kantakse järgmise aasta eelarvesse raske või sügava puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ning arendamiseks.

  (10) Lapse toidukulud katab lapsevanem, kui linnavalitsus ei ole komisjoni ettepanekul otsustanud teisiti. Viimasel juhul on aluseks lasteasutuse poolt esitatud arved.

  (11) Lapsevanema minimaalne omaosalus teenuse eest tasumisel on võrdne Loksa linna koolieelses lasteasutuses kehtestatud kohatasu suurusega. Omaosaluse tasumine peab olema tõendatav.

4. peatükk KOHALIKU OMAVALITSUSE EELARVEST MAKSTAVAD SOTSIAALTOETUSED 

§ 11.   Puudega lapse hooldajatoetus

  (1) Puudega lapse hooldajatoetus (edaspidi hooldajatoetus) on igakuine sotsiaaltoetus 3- kuni 18-aastase raske või sügava puudega lapse hooldamise eest, mida makstakse isikule, kes ise ja kelle puudega laps on Loksa linna elanikud.
(2) Hooldajaks käesoleva korra tähenduses on vanem, võõrasvanem, eestkostja või hoolduspere vanem, kes ei saa töötada puudega lapse hooldamise tõttu.
(3) Toetuse taotleja esitab linnavalitsusele kirjaliku taotluse (lisa 5) koos rehabilitatsiooniplaani koopia ja Sotsiaalkindlustusameti otsuse koopiaga puude raskusastme tuvastamise kohta.
(4) Sotsiaalametnik koostab arvamuse hooldusvajaduse ja puudega lapsele vajalike teenuste ning hooldajatoetuse taotleja võimaluste kohta tagada puudega lapse hooldamine. Arvamuses kirjeldatakse muuhulgas lapse hooldamise tagatust teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.
(5) Linnavalitsus otsustab toetuse määramise komisjoni ettepaneku alusel.
(6) Hooldajatoetus määratakse:
  1) kuni lapse puude kestuse viimase päevani;
  2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldajatoetuse taotleja või puudega laps omab tähtajalist elamisluba.
(7) Hooldajatoetust ei määrata, kui lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.
(8) Hooldajatoetust makstakse hooldajatoetuse määramise otsuse tegemisele järgnevast kuust. Hooldajatoetust makstakse kuni hooldajatoetuse määramise otsuses nimetatud tähtajani.
(9) Hooldajatoetus kantakse hooldaja poolt esitatud arvelduskontole.
(10) Tööle asumise korral on toetuse saaja kohustatud sellest hiljemalt 10 päeva jooksul informeerima linnavalitsuse sotsiaaltöötajat.

§ 12.   Toidutoetus

  (1) Toidutoetus määratakse vähekindlustatud Loksa linna lapsele, kes käib Loksa Lasteaias Õnnetriinu tingimusel, et vähemalt üks vanematest on Loksa linna elanik.

  (2) Toidutoetus määratakse juhul, kui leibkonna netosissetulek pereliikme kohta on väiksem kui 50% töötasu alammäärast kuus.

  (3) Lapsevanem või lapse esindaja esitab linnavalitsusele toetuse saamiseks taotluse (lisa 6), milles on ära toodud andmed leibkonna suuruse ja sissetulekute kohta.

  (4) Linnavalitsus otsustab toetuse suuruse ja määrab toetuse komisjoni ettepaneku alusel.

  (5) Toetuse määr on kuni 100% tegelikust kulust. Toidutoetus määratakse toidutoetuse taotluse esitamisele järgnevast kalendrikuust.

  (6) Komisjonil on õigusteha linnavalitsusele ettepanek toetuse eralduse muutmiseks, kui toetuse saamise asjaolud muutuvad.

§ 13.   Kohamaksu toetus

  (1) Kohamaksu toetus on Loksa Lasteaias Õnnetriinu koha kasutamisel lapsevanema poolt kaetava osa hüvitis, mis määratakse Loksa linna lapsele tingimusel, et vähemalt üks vanematest on Loksa linna elanik.

  (2) Kohamaksu toetus määratakse juhul, kui taotleja leibkonna netosissetulek pereliikme kohta on väiksem kui 50% töötasu alammäärast kuus.

  (3) Lapsevanem või lapse esindaja esitab linnavalitsusele toetuse saamiseks taotluse (lisa 7), milles on ära toodud andmed leibkonna suuruse ja sissetulekute kohta.

  (4) Linnavalitsus otsustab toetuse suuruse ja määrab toetuse komisjoni ettepaneku alusel.

  (5) Toetuse määr on kuni 100 % kohamaksust. Kohamaksu toetus määratakse kohamaksu toetuse taotluse esitamisele järgnevast kalendrikuust.

  (6) Komisjonil on õigusteha linnavalitsusele ettepanek toetuse eralduse muutmiseks, kui toetuse saamise asjaolud muutuvad, rakendub alates asjaolude muutumise järgmisest kalendrikuust.

§ 14.   Ühekordne toetus

  (1) Ühekordset toetust makstakse Loksa linna elanikule majanduslike raskuste puhul vältimatute kulude hüvitamiseks, kui taotleja leibkonna netosissetulek pereliikme kohta on väiksem kui 50% töötasu alammäärast kuus.

  (2) Toetuse saamiseks esitatakse linnavalitsusele vormikohane taotlus (lisa 8), millele tuleb lisada sissetulekuid ja kulusid tõendavad dokumendid.

  (3) Linnavalitsus otsustab toetuse suuruse ja määrab toetuse komisjoni ettepaneku alusel.

  (4) Kriisiolukorras operatiivse tegutsemise vajaduse ilmnemisel on linnavalitsusel õigus iseseisvalt eraldada toetust, vajadusel kuni kahekordse töötasu alammäära ulatuses.

  (5) Toetus kantakse taotleja poolt esitatud arvelduskontole.

§ 15.   Sünnitoetus

  (1) Sünnitoetust makstakse lapse sünni puhul lapse emale, kui lapse ema on Loksa linna elanik vähemalt 6 kuud vahetult enne lapse sündi.

  (2) Sünnitoetust makstakse lapse emale ka juhul, kui lapse isa on Loksa linna elanik vähemalt üks aasta enne lapse sündi ja lapse ema on linnaelanikuks registreerinud enne lapse sündi.

  (3) 50% toetuse summast kantakse sünni registreerimise järgselt ja 50% lapse 1-aastaseks saamisel, kui lapsevanemad on jätkuvalt rahvastikuregistri andmetel Loksa linna elanikud.

  (4) Toetuse esimese osa kandmise aluseks on sünnitoetuse taotlus (lisa 9). Toetuse teine osa kantakse toetuse saaja arvelduskontole perekonnaseisuametniku esildise alusel.

§ 16.   Ranitsatoetus

  (1) Ranitsatoetust makstakse lapse eest, kes on Loksa linna elanik ja kes asub esmakordselt õppima Loksa Gümnaasiumi 1. klassi.

  (2) Toetust makstakse õpilase seadusliku esindaja poolt linnavalitsusele esitatava vormikohase taotluse (lisa 13) alusel õppeaasta algul kuni 1. oktoobrini.
[RT IV, 04.05.2022, 5 - jõust. 07.05.2022]

§ 17.   Elluastumistoetus

  (1) Elluastumistoetust makstakse vanemliku hoolitsuseta Loksa linna noorele iseseisva elu alustamisel.

  (2) Elluastuja vormikohane taotlus (lisa 10) koos dokumentidega, mis tõestavad iseseisva elu alustamist, suunatakse arutamiseks komisjonile, kes teeb linnavalitsusele ettepaneku toetuse põhjendatuse ja suuruse kohta.

  (3) Komisjon võib soovitada toetada noort mitte rahaliselt, vaid iseseisva elu alustamiseks vajalike esemete muretsemisega.

  (4) Toetus kantakse taotleja poolt esitatud arvelduskontole.

§ 18.   Juubelitoetus

  Juubelitoetust makstakse vormikohase taotluse (lisa 11) alusel Loksa linna eakale elanikule alates 80-ndast eluaastast iga nulli ja viiega lõppeval sünnipäeval taotleja poolt esitatud arvelduskontole.

§ 19.   Pensionitoetus

  (1) Pensionitoetust makstakse mittetöötavale pensionärile alates 70. eluaastast.

  (2) Pensionitoetus makstakse välja toetuse taotleja sünnikuus vormikohase ühekordse taotluse (lisa 12) alusel taotleja poolt esitatud arvelduskontole.

  (3) Pensionitoetuse taotlus loetakse ühekordselt esitatuks ka isikutel, kes on linnavalitsusele esitanud pensionitoetuse taotluse juba 2020. aastal.

  (4) Tööle asumise korral on toetuse saaja kohustatud sellest hiljemalt 10 päeva jooksul informeerima linnavalitsuse sotsiaaltöötajat.

5. peatükk SOTSIAALTOETUSTE TAOTLEMINE, MÄÄRAMINE JA MAKSMINE 

§ 20.   Sotsiaaltoetuste taotlemine

  (1) Sotsiaaltoetusi määratakse isiku taotluse või vastava teenistuse poolt koostatud esildise alusel.

  (2) Sotsiaaltoetuse taotleja võib olla toetusele õigust omav isik või tema esindajana kolmas isik (hooldaja või eestkostja, õpetaja, perearst jne), kui ta tunnetab toetusevajadust ja kui õigust omav isik ei ole ise taotlemiseks võimeline.

§ 21.   Taotlemiseks vajalikud dokumendid

  (1) Sotsiaaltoetuse taotlemiseks esitatakse linnavalitsusele järgmised dokumendid:
  1) vormikohane taotlus;
  2) isikut tõendav dokument esmakordsel pöördumisel.

  (2) Ühekordse toetuse, kohamaksu toetuse, toidutoetuse taotlemisel esitatakse komisjonile lisaks vajalikud andmed leibkonna sissetulekute kohta ja kulutusi tõendavad dokumendid.

  (3) Elluastumistoetuse taotlemisel esitatakse lisaks dokumendid, mis tõestavad iseseisva elu alustamist.

  (4) Raske või sügava puudega lapse abistamise toetuse ja puudega lapse hooldajatoetuse taotlemisel esitatakse lisaks lapse rehabilitatsiooniplaani koopia ning Sotsiaalkindlustusameti otsus puude raskusastme tuvastamise kohta.

§ 22.   Andmete õigsus

  (1) Sotsiaaltoetuse taotleja vastutab esitatud andmete õigsuse eest oma allkirjaga.

  (2) Linnavalitsusel ja komisjonil on õigus ja kohustus põhjendatud kahtluse korral toetuse andmise aluseks olevaid asjaolusid kontrollida, hankida taotleja kohta lisainformatsiooni ning nõuda täiendavate andmete või dokumentide esitamist.

  (3) Sissetulekute varjamise või teadvalt valeandmete esitamise korral katkestatakse taotluse menetlemine, valeandmete alusel määratud sotsiaaltoetused kuuluvad tagasimaksmisele sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatud korras.

§ 23.   Sissetulekute arvestamine

  (1) Sissetulekute kindlaks määramisel võetakse arvesse leibkonna kõigi liikmete taotlemisele eelnenud kolme kuu sissetulekud, millest on maha arvatud riiklikud maksud.

  (2) Leibkonna sissetulekute arvutamisel võidakse arvesse võtta taotlejast eraldi elava lähisugulase sissetulekuid, kui ta perekonnaseadusest tulenevalt on kohustatud taotlejat või tema perekonda ülal pidama.

  (3) Sissetulekute hulka ei loeta käesoleva korra järgi saadud sotsiaaltoetusi, perehüvitiste seaduse alusel makstavat lapsetoetust, üksikvanema lapse toetust, ajateenija lapse toetust, eestkostetava lapse toetust või hoolduspere vanema toetust ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi.

§ 24.   Taotluse läbivaatamine ja otsustamine

  (1) Taotlus esitatakse linnavalitsusele, kes vajadusel suunab materjalid arvamuse saamiseks komisjonile.

  (2) Komisjon teeb kaalutlusotsuse alusel linnavalitsusele ettepaneku taotluse rahuldamiseks või tagasilükkamiseks.

  (3) Taotluse võib tagasi lükata, kui komisjon leiab, et taotleja sissetulekud või tema ja ta perekonna omandis/kasutuses olev vara tagavad toimetulekuks piisavad vahendid.

  (4) Tagasilükatud taotluse esitajale teatatakse taotluse tagasilükkamise põhjus 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast.

  (5) Erandjuhtudel on linnavalitsusel õigus määrata sotsiaaltoetusi ka käesoleva korraga fikseerimata juhtudel.

§ 25.   Sotsiaaltoetuste maksmine

  (1) Sotsiaaltoetus kantakse reeglina saaja isiklikule arvelduskontole.

  (2) Taotleja isikliku taotluse alusel või komisjoni ettepanekul võib toetuse üle kanda mitte toetuse saajale, vaid maksta kolmandale isikule tšekkide või arvete tasumiseks toetuse saajale osutatud teenuste või ostetud kaupade eest, samuti maksta määratud summa välja osade kaupa.

6. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 26.   Kontroll ja järelevalve

  Kontrolli ja järelevalvet käesoleva määruse täitmise üle teostab linnavalitsus.

§ 27.   Rakendussätted

  (1) Loksa Linnavolikogu 03.05.2018 määrus nr 4 “Sotsiaaltoetuste andmise kord Loksa linnas” tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Lisa 1 Sotsiaaltoetuste piirmäärad
[RT IV, 04.05.2022, 5 - jõust. 07.05.2022]

Lisa 2 Matusetoetuse taotlus

Lisa 3 Huvihariduse ja huvitegevuse toetuse taotlus

Lisa 4 Raske või sügava puudega lapse abistamise toetuse taotlus

Lisa 5 Puudega lapse hooldajatoetuse taotlus

Lisa 6 Toidutoetuse taotlus

Lisa 7 Kohamaksu toetuse taotlus

Lisa 8 Ühekordse toetuse taotlus

Lisa 9 Sünnitoetuse taotlus

Lisa 10 Elluastumise toetuse taotlus

Lisa 11 Juubelitoetuse taotlus

Lisa 12 Pensionitoetuse taotlus

Lisa 13 Ranitsatoetuse taotlus
[RT IV, 04.05.2022, 5 - jõust. 07.05.2022]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json