Keskkond ja heakordKalmistu

Teksti suurus:

Rae valla kalmistute kasutamise eeskiri

Väljaandja:Rae Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.03.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 04.06.2014, 21

Rae valla kalmistute kasutamise eeskiri

Vastu võetud 20.03.2012 nr 77

Määrus kehtestatakse „Kalmistuseaduse“ § 7 lõike 1 alusel.


Rae valla kalmistute kasutamise eeskiri

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Kalmistu kasutamise eeskirja reguleerimisala

 (1) Rae valla kalmistute kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Rae valla haldusterritooriumil asuvate kalmistute haldamist ja kasutamist. Eeskiri on kohustuslik kõigile kalmistul viibivatele isikutele ja hauaplatsi kasutajatele.

 (2) Lisaks eeskirjas sätestatule tuleb eeskirja täitmisel lähtuda Rae valla heakorra eeskirjast ja Rae valla avaliku korra eeskirjast.

 (3) Rae valla haldusterritooriumil olevad kalmistud, mis on hõlmatud käesoleva eeskirja regulatsiooniga on Jüri kalmistu ja Aruküla kalmistu. Nimetatud kalmistud on tunnistatud kultuurimälestisteks.

§ 2.  Mõisted

  Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) surnu – inimese surnukeha või surnud inimese säilmed;
 2) kalmistu – tähistatud, vajalike ehitistega maa-ala inimeste surnukehade või nende tuha matmiseks ja surnute mälestamiseks;
 3) hauaplats – kalmistul asuv maa-ala ühe või mitme surnu matmiseks kirstus või tuhaurnis;
 4) matmiskoht – hauaplats, ridahaud, kolumbaarium või tuhapuiste ala;
 5) kasutusleping – matmiskoha eraldamisel kalmistu haldamise korraldaja ja matja vahel sõlmitud matmiskoha kasutamise leping;
 6) hauakoht – koht hauaplatsil kirstu või urni matmiseks;
 7) ridahaud – hauaplats tundmatute surnute matmiseks kirstus;
 8) kalmistu haldaja – Rae vald;
 9) kalmistu haldamise korraldaja – Rae Vallavalitsuse majandusamet (edaspidi amet);
 10) matmiskoha kasutaja – isik, kellel on matmiskoha kasutamise õigus;
 11) matja – isik, kes korraldab surnu matmise;
 12) hauarajatis – hauaplatsil paiknev maapinnaga koht-kindlalt ühendatud ehitis (piirdeaed, hauaplatsi rant, hauakamber vms);
 13) hauatähis – ühte või mitut hauakohta tähistav rist, plaat, sammas, kivi või muu tähis.

2. peatükk Haldamine 

§ 3.  Kalmistu haldamine

 (1) Rae valla kalmistute haldamist korraldab Rae Vallavalitsuse majandusamet.

 (2) Kalmistu haldamise korraldaja tagab kalmistu heakorra ja korraldab kalmistu kasutamist, s.h eraldab matmiskohad, korraldab kalmistu jäätmete veo, täidab kalmistu kujundamisega seotud ülesandeid, peab kalmistute registrit, võtab arvele kasutajata matmiskohad ning täidab teisi õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

 (3) Rae Vallavalitsus kinnitab kalmistu haldamise korraldaja ettepanekul kalmistu muinsuskaitse eritingimustest, vanades matmiskvartalites ajalooliselt väljakujunenud kujundus-tavadest, kalmistu looduslikust eripärast ja arhitektuurse planeerimise nõuetest kalmistute kujunduspõhimõtted.

 (4) Kalmistu haldamise korraldaja sõlmib matmiskoha eraldamisel matjaga matmiskoha kasutuslepingu (edaspidi kasutusleping). Matmiskoha kasutuslepingu tüüptingimused ja kasutuslepingu vormi kinnitab Rae Vallavalitsus.

 (5) Kalmistu haldamise korraldajal on õigus sõlmida kalmistu haldamisega seotud ülesannete täitmise volitamiseks halduslepinguid.

§ 4.  Kalmistu heakorra nõuded

 (1) Kalmistu territooriumil tuleb hoida korda, puhtust ja hauarahu.

 (2) Kalmistu territooriumil on keelatud:
 1) risustada, rikkuda ja rüüstata hauaplatse ning üldkasutatavat maa-ala;
 2) kahjustada hooneid, väravaid, piirdeid, veevõtukohti, kalme, hauatähiseid ja ‑rajatisi;
 3) murda lilli, puude ja põõsaste oksi ning raiuda puid ilma raieloata;
 4) panna maha olmejäätmeid ja rikkuda jäätmete kogumise nõudeid, sh paigutada jäätmeid väljapoole mahuteid või selleks mitte ette nähtud kohtadesse;
 5) viibida lemmikloomaga, v.a selleks ettenähtud kohad;
 6) matta loomi;
 7) viibida alkohoolses või narkootilises joobes ja tarvitada alkoholi või narkootikume;
 8) muu avalikku korda, heakorda  ja hauarahu rikkuv tegevus;
 9) teha lõket.

 (3) Ilma kalmistu haldamise korraldaja kirjaliku loata on kalmistul keelatud:
 1) kaevata hauda ja matta;
 2) istutada puid ja põõsaid ning rajada hekke;
 3) suurendada hauaplatsi mõõtmeid;
 4) paigaldada inventari ja rajatisi;
 5) püstitada või ümber teha hauarajatisi;
 6) võtta kalmistult liiva, mulda ja lõigata mättaid;
 7) sõita mootorsõiduki või jalgrattaga

 (4) Kalmistul viibiv isik peab kalmistu territooriumil täitma Rae valla jäätmehooldus-eeskirjas sätestatud jäätmekäitlusnõudeid.

3. peatükk Matmiskoht 

§ 5.  Matmiskoha suurus

 (1) Matja taotleb matmiskohaks hauaplatsi.

 (2) Hauaplats eraldatakse kas kirstus ja/või urnis matmiseks.

 (3) Matja soovi kohaselt eraldatakse kas ühe- või kahekohaline, erandjuhtudel suurem ehk pereplats.

 (4) Hauaplatsi mõõtmed kirstus matmise korral:
 1) ühe hauakohaga hauaplats 1,25x2,50 m;
 2) kahe hauakohaga hauaplats 2,50x2,50 m;
 3) kolme hauakohaga hauaplats 2,75x2,50m.

 (5) Hauaplatsi mõõtmed urnis matmise korral: urnimatuste ala on üldjuhul 1,0x1,0 m.

§ 6.  Matmiskoha eraldamine ja selle kasutamise õiguse andmine

 (1) Matmiskoha eraldamisel sõlmib kalmistu haldamise korraldaja matjaga kasutuslepingu.

 (2) Matmiskoha looduses eraldamisel ja hauaplatsi kujundamisel tuleb arvestada, et säiliks juurdepääs teistele piirnevatele matmiskohtadele.

 (3) Kasutuslepingusse kantakse:
 1) matmiskoha kasutaja andmed, matmiskoha asukoht ja kasutusse antava matmiskoha suurus;
 2) kasutuslepingust tulenevad poolte õigused ja kohustused;
 3) kasutuslepingu kehtivuse tähtaeg;
 4) kasutuslepingu muutmise ja lõpetamise ja kolmandale isikule üleandmise kord;
 5) hauaplatsi kujundamise ja hooldamise nõuded;
 6) poolte vastutus matmiskoha kasutamisel ja vaidluste lahendamise kord;
 7) matmiskoha kasutaja kinnitus kalmistute kasutamise eeskirja tundmise ja täitmise kohta.

 (4) Juhul kui matmiskoha kasutaja soovib kalmistu haldamise korraldajalt tellida teenuseid, sõlmitakse matmiskoha kasutaja ja kalmistu haldamise korraldaja või selleks volitatud subjekti vahel eraldi teenuse osutamise leping, milles sätestatakse:
 1) tellitud teenused;
 2) teenuste maksumus;
 3) teenuste eest tasumise kord.

§ 7.  Kasutuslepingu tähtaeg

 (1) Kasutusleping sõlmitakse tähtajaga kuni 15 aastat.

 (2) Kasutuslepingu tähtaja saabumisel loetakse kasutusleping lõppenuks. Kuus kuud enne kasutuslepingu lõppemist teavitab kalmistu haldamise korraldaja matmiskoha kasutajat kasutuslepingu lõppemisest kirjalikult, saates teate kasutuslepingus toodud posti- või e-posti aadressile. Kui ühe kuu jooksul adressaat ei võta ühendust, siis saadetakse korduv teade rahvastikuregistris olevale aadressile.

 (3) Matmiskoha senisel kasutajal on eesõigus uue kasutuslepingu sõlmimiseks. Uue kasutuslepingu sõlmimiseks esitab matmiskoha kasutaja kalmistu haldamise korraldajale kirjaliku avalduse enne kasutuslepingu tähtaja möödumist. Uue kasutuslepingu sõlmimise avalduse esitamata jätmisel loetakse kasutusleping lõppenuks ka juhul, kui matmiskoha kasutaja jätkab matmiskoha kasutamist.

§ 8.  Kasutuslepingu üleandmine ja üleminek

 (1) Matmiskoha kasutaja võib kasutuslepingu üle anda kolmandale isikule kalmistu haldamise korraldaja nõusolekul. Kasutuslepingu üleandmine vormistatakse lepingu lisana kirjalikult kalmistu haldamise korraldaja juures või digitaalselt allkirjastatuna.

 (2) Matmiskoha kasutaja surma korral on tema perekonnaliikmel, matjal või pärijal õigus astuda kasutuslepingusse matmiskoha kasutaja asemele. Matja võib astuda kasutaja asemele juhul, kui ta on ise pärija, pärija puudub või pärija loobub matja kasuks. Kasutuslepingusse astumise vormistab kalmistu haldamise korraldaja lepingu lisana kirjalikult või digitaalselt allkirjastatuna matmiskoha kasutaja surmatõendi esitamisel.

§ 9.  Kasutuslepingu lõppemine

 (1) Kasutusleping lõppeb tähtaja möödumisel või lepingu ülesütlemisel.

 (2) Matmiskoha kasutaja võib kasutuslepingu ühepoolselt enne tähtaja lõppu üles öelda, esitades kalmistu haldamise korraldajale kirjalikult kasutuslepingu ülesütlemise avalduse.

 (3) Kalmistu haldamise korraldaja võib kasutuslepingu ühepoolselt enne tähtaja lõppu lõpetad kui hauaplats on tunnistatud hooldamata hauaplatsiks.

 (4) Matmiskoha, mille kasutusleping on lõppenud, võtab kalmistu haldamise korraldaja arvele kui kasutajata matmiskoha.

§ 10.  Erandid hauaplatsi eraldamisel ja kasutuslepingu sõlmimisel

 (1) Erandina võib kalmistu haldamise korraldaja Rae Vallavalitsuse nõusolekul eraldada mitme matmiskohaga matmisala juriidilisele isikule, kutse- või loomeliidule, kelle tegevusalasse kuulub Eesti avalikus elus silmapaistvate isikute kultuuripärandi säilitamine.

 (2) Mitme matmiskohaga eraldatud maa-ala kohta sõlmitakse kasutusleping.

4. peatükk Matmine 

§ 11.  Matmise korraldamine

 (1) Surnu maetakse hauaplatsile üldjuhul kirstus.

 (2) Surnu tuhk maetakse hauaplatsile üldjuhul urnis.

 (3) Kõik matmised tuleb registreerida kalmistu haldamise korraldaja juures vähemalt kaks päeva enne matust.

 (4) Kalmistu haldamise korraldaja registreerib matmise surnu surmatõendi ja matja isikut tõendava dokumendi alusel, kui matmiskoht on matjaga kooskõlastatud ja matja on tellitud teenuste eest tasunud.

 (5) Kalmistule matmine toimub ainult valgel ajal, üldjuhul ajavahemikul kell 10.00-17.00.

 (6) Esmaspäevadel ja riiklikel pühadel matusetalitusi üldjuhul ei korraldata.

§ 12.  Matmine hauaplatsile

 (1) Haua kaevamise ja matmise korraldab kalmistu haldamise korraldaja kui eelnevalt ei ole lepitud kokku teisiti. Muldasängitamine ja hauakääpa kujundamine toimub matja osavõtul.

 (2) Matmist takistavate hauatähiste ja hauarajatiste ajutise kõrvaletõstmise ja taaspaigaldamise kulud kannab matja või hauaplatsi kasutaja.

 (3) Kirstuhaua sügavus maapinnast hauapõhjani peab jääma vahemikku 1,5–2,0 m.

 (4) Urnihaua sügavus maapinnast peab olema vähemalt 1,0 m.

 (5) Kui haua kaevamisel tuleb pinnasest välja varem maetu säilmeid, maetakse need tagasi sama haua põhja kaevatud süvendisse. Tervena säilinud kirst jäetakse puutumata.

 (6) Haua kaevamise ja teiste matusega seotud teenuste osutamise käigus hauaplatsi kõrval olevatele hauaplatsidele tekitatud kahjustused kõrvaldab matja või hauaplatsi kasutaja kolme päeva jooksul pärast matust, kui eelnevalt ei ole kalmistu haldajaga lepitud kokku teisiti.
 1) Hauaplatside korrastamata jätmisel kõrvaldab kalmistu haldamise korraldaja tekitatud kahjustused ja kulud tasub kahju tekitaja.

§ 13.  Tundmatu või omasteta surnu matmine

 (1) Tundmatu või omasteta surnu matmise korraldab kalmistu haldamise korraldaja.

 (2) Tundmatu või omasteta surnu säilmed maetakse Jüri kalmistul asuvasse ridahauda.

 (3) Ridahauda maetud surnu registreeritakse kalmistute registris.

 (4) Ridahauda hooldab ja heakorrastab kalmistu haldamise korraldaja.

§ 14.  Pealematmine

 (1) Samale hauakohale võib peale matta kõige varem kakskümmend aastat pärast viimast matmist.

 (2) Kultuurimälestiseks tunnistatud hauale peale ei maeta.

§ 15.  Ümbermatmine

 (1) Ümbermatmise korraldab kalmistu haldamise korraldaja. Ümbermatmiseks esitab matja kalmistu haldamise korraldajale Terviseameti piirkondliku talituse loa ja ümbermatmiseks kasutatava matmiskoha kasutuslepingu või kasutaja tõestatud allkirjaga nõusoleku juhul, kui ta ise ei ole kasutaja.

 (2) Enne ümbermatmist peab liivapinnase puhul olema matmisest möödunud vähemalt üks aasta ja niiske pinnase puhul vähemalt kolm aastat.

 (3) Säilmete väljakaevamine hauast peab üldjuhul toimuma külmal aastaajal.

5. peatükk Hauaplatsi kujundamine ja hooldamine 

§ 16.  Kalmistu ja hauaplatsi kujundamine

 (1) Hauaplats on kalmistu osa ja selle kujundamisel tuleb järgida Rae Vallavalitsuse poolt kehtestatud kujunduspõhimõtteid nii hauarajatiste, hauatähiste kui ka haljastuse osas. Hauaplatsi kujundab hauaplatsi kasutaja.

 (2) Hauaplatsi rajamiseks ja kujundamiseks tuleb eelnevalt koostada tööprojekt või eskiis, mis kooskõlastatakse kirjalikult kalmistu haldamise korraldajaga.

 (3) Hauaplats peab olema tähistatud risti, hauaplaadi, ‑kivi, ‑samba või muu tähisega. Hauatähised, -rajatised ja haljastus peavad asuma hauaplatsi piirides.

 (4) Hauaplatsile paigutatud hauatähised ja -rajatised loetakse hauaplatsi kasutaja omandiks.

 (5) Hauatähiste või ‑rajatiste teisaldamine või eemaldamine tuleb kirjalikult kooskõlastada kalmistu haldamise korraldajaga.

 (6) Hauaplatsi, mille puhul ei ole järgitud kalmistu kujunduspõhimõtteid, tähistab kalmistu haldamise korraldaja hoiatussildiga ning edastab hauaplatsi kasutajale kirjaliku ettekirjutuse kasutuslepingus ja rahvastikuregistris oleval aadressil. Ettekirjutuses märgitakse hauaplatsi olukord, hauaplatsi korrastamise kohustus ja tähtaeg ning hoiatus kohustuse täitmata jätmise tagajärgede kohta.

 (7) Kui ettekirjutuse edastamisele järgneva kuue kuu jooksul hauaplatsi kasutaja ei kõrvalda kalmistu kujunduspõhimõtetele mittevastavaid hauarajatisi, hauatähiseid või haljastust, kõrvaldab kalmistu haldamise korraldaja need hauaplatsi kasutaja kulul.

 (8) Kasutajata või hooldamata hauaplatsiks tunnistatud hauaplatsi eraldamisel uuele kasutajale säilitatakse väärtuslikud hauatähised või -rajatised ning lisatakse vastav kohustus uue hauaplatsi kasutajaga sõlmitavasse kasutuslepingusse.

§ 17.  Hauaplatsi hooldamine

 (1) Hauaplatsi hooldamise eest vastutab hauaplatsi kasutaja.

 (2) Hauaplats peab vastama kalmistu kujunduspõhimõtetele ning järgmistele nõuetele:
 1) hauaplatsile istutatud taimed on terved ja elujõulised;
 2) hauaplatsilt on eemaldatud kuivanud ja murdunud taimed, pärjad;
 3) hauaplatsi piiravaid hekke pügatakse regulaarsel;
 4) hauatähised ja piirded on terved ja neil olev tekst loetav;
 5) hauaplatsilt on ära riisutud lehed ja muu praht.
Hauaplatsi võib hauaplatsi kasutaja ja kalmistu haldamise korraldaja vahel sõlmitud lepingu kohaselt tasulise teenusena hooldada kalmistu haldamise korraldaja või selleks volitatud juriidiline- või eraisik.

6. peatükk Kasutajata matmiskoha arvelevõtmine 

§ 18.  Kasutajata matmiskoha arvelevõtmine

  Kasutajata matmiskohana võetakse arvele matmiskoht, mille kasutuslepingu tähtaeg on möödunud, kasutusleping on enne tähtaja lõppu lõpetatud või hauaplats, mis on tunnistatud hooldamata hauaplatsiks.
Kasutajata matmiskoha võib kalmistu haldamise korraldaja eraldada uuesti kasutamiseks, kui viimasest matmisest on möödunud vähemalt kakskümmend aastat.

§ 19.  Hooldamata hauaplatsiks tunnistamine

 (1) Hooldamata hauaplatsiks loetakse hauaplats, millel esineb vähemalt üks järgmistest tunnustest:
hauaplatsi pinnasest on olulises osas läbi kasvanud rohi või võsa;
hauarajatised ja ‑tähised on tugevalt sammaldunud, roostetanud või lagunenud;
hauaplatsile kogunenud prahist ja lehtedest nähtub, et hauaplatsi ei ole pikka aega hooldatud.

 (2) Hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks tunnistamiseks ja kasutajata hauaplatsina arvelevõtmiseks korraldab kalmistu haldamise korraldaja selle ülevaatamise.

 (3) Hauaplatsi ülevaatamiseks moodustab Rae vallavalitsus kalmistu haldamise korraldaja ettepanekul komisjoni, kuhu kuuluvad kalmistu haldamise korraldaja esindaja, kalmistu eripära tundev isik ja vallavalitsuse esindaja.

 (4) Komisjon vaatab hauaplatsi üle kahel korral:
 1) esmase ülevaatuse käigustuvastatakse, et hauaplats on hooldamata ja märgistatakse see sildiga, millel on kiri “Hooldamata hauaplats”. Sildile märgitakse ülevaatuse järjekorranumber, ülevaatuse kuupäev, järgmise ülevaatuse kuupäev ja kalmistu haldamise korraldaja kontaktandmed. Kalmistu haldamise korraldaja edastab hauaplatsi kasutajale kirjaliku hoiatuse kasutuslepingus toodud aadressile, milles palutakse võtta ühendust kalmistu haldamise korraldajaga ühe kuu jooksul. Kui seda ei ole tehtud, edestab kalmistu haldamise korraldaja korduvhoiatuse rahvastikuregistris olevale aadressile;
 2) teine ülevaatus toimub mitte varem kui aasta pärast esimest ülevaatust. Selle käigus kontrollitakse esimesel ülevaatusel märgistatud hauaplatsi seisukorda ja võetakse vastu otsus hauaplatsi kasutajata hauaplatsiks tunnistamise või tunnistamata jätmise kohta.

 (5) Ülevaatuse kohta koostatakse protokoll, milles tuuakse ära hooldamata hauaplatsi asukoht, suurus ja kirjeldus. Teise ülevaatuse ajal lisatakse protokolli märge otsusest hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks tunnistamise kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik ülevaatusel osalenud komisjoni liikmed. Hauaplatsi kasutajale saadetakse kasutuslepingus ja rahvastikuregistris olevale aadressile protokolli koopia.

 (6) Hooldamata hauaplatsiks tunnistatud hauaplatside kohta avaldatakse teade ajalehes, milles avaldatakse Rae valla ametlikke teadaandeid, andes hauaplatsi kasutajale võimaluse ühe kuu jooksul pärast teate avaldamist võtta ühendust kalmistu haldamise korraldajaga ja korrastada hauaplats või loobuda hauaplatsi kasutamise õigusest ja kasutusleping lõpetada.

 (7) Pärast ühekuulise tähtaja möödumist võib kalmistu haldamise korraldaja kasutuslepingu ühepoolselt üles öelda. Hauaplatsi, millel ei ole kehtivat kasutuslepingut, loetakse kasutusõigus lõppenuks.

7. peatükk Mälestised 

§ 20.  Mälestistena kaitse all olevad objektid

 (1) Rae valla kalmistute kui muinsuskaitsealuste kinnismälestiste kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, millele kohaldatakse muinsuskaitseseaduse § 25 sätestatud kitsendusi ja milles tehtavad leevendused märgitakse kaitsekohustuse teatisse. Kaitsevööndiks on üldjuhul 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

 (2) Kalmistutel võib asuda üksikobjektidena ajaloo-, arheoloogia-, kunsti- ja arhitektuurimälestisi. Kalmistul paiknevatele kinnismälestistele eraldi kaitsevööndit ei kehtestata.

 (3) Muinsuskaitseameti loata on kalmistute kaitsevööndis keelatud:
 1) püstitada ehitisi, rajada teid, kraave ja trasse ning teha muid mulla- ja ehitustöid;
 2) istutada, maha võtta ning välja juurida puid ja põõsaid.

 (4) Mälestiste ja kalmistul asuvate ehitiste muinsuskaitse eritingimused, konserveerimise, restaureerimise ja remondi projektid ning mälestistel ja kalmistutel tehtavate mulla- ja ehitustööde projektid tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

 (5) Mälestiseks tunnistatud hauaplats, hauarajatis ja sakraalehitis tähistatakse eritähisega. Mälestise tähistamist korraldab Muinsuskaitseamet vastavalt muinsuskaitseseadusele.

 (6) Muudatused mälestiseks tunnistatud hauaplatsil peavad olema kooskõlastatud vastavalt muinsuskaitseseadusele.

 (7) Kui mälestiseks tunnistatud hauaplatsi kasutaja loobub hauaplatsi kasutamise õigusest, läheb hauaplatsi kasutamise õigus üle kalmistu haldamise korraldajale.

8. peatükk Järelevalve ja vastutus 

§ 21.  Järelevalve ja vastutus

 (1) Vastutus eeskirja rikkumise eest on sätestatud seadusega.

 (2) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad Rae Vallavalitsuse majandusamet ja Rae Vallavalitsuse maa- ja keskkonnaamet vastavalt oma pädevusele.

 (3) Eeskirja nõuete rikkumise korral on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asutustel õigusteha rikkujale ettekirjutus. Ettekirjutuse mittetäitmisel võib ettekirjutuse teinud asutus rakendada asendustäitmist ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.

9. peatükk Rakendussätted 

§ 22.  Matmiskohtade kasutamine

 (1) Enne eeskirja jõustumise kuupäeva sõlmitud kasutusleping on jõus selle kehtivuse tähtaja lõpuni, välja arvatud tähtajatu leping, mis lõppeb kümne aasta möödumisel käesoleva eeskirja jõustumisest, kui matmiskoha kasutaja ei ole selle aja jooksul sõlminud uut kasutuslepingut.

 (2) Senisel matmiskoha kasutajal, s.t isikul, kelle nimele on kalmistute registris vormistatud matmiskoha kasutamise õigus, on kohustus esitada kalmistu haldamise korraldajale taotlus kasutuslepingu sõlmimiseks ühe aasta jooksul pärast eeskirja jõustumist. Kalmistu haldamise korraldaja tagab pärast andmete kontrollimist esitatud taotluste alusel lepingute sõlmimise hiljemalt kolme aasta jooksul arvates eeskirja jõustumisest.

§ 23.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Rae Vallavolikogu 19. mai 1998 määrus nr 44 "Rae valla kalmistute heakorra eeskiri" tunnistatakse kehtetuks.

§ 24.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 25. märtsil 2012.

Agu Laius
Vallavolikogu esimees

/otsingu_soovitused.json