SotsiaalhoolekanneTeenused

Teksti suurus:

Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord

Väljaandja:Kohila Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:07.06.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 04.06.2019, 12

Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord

Vastu võetud 18.12.2018 nr 22
RT IV, 20.12.2018, 61
jõustumine 23.12.2018

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
28.05.2019RT IV, 04.06.2019, 1107.06.2019

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punkti 5 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 14 ja § 455 ning § 4515 alusel.

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse asendus- ja järelhooldusteenuse (edaspidi ühiselt nimetatud kui teenus vastavas käändes) korraldamise ja rahastamise tingimused ja kord.

§ 2.   Asendushooldusteenuse eesmärk

  Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

§ 3.   Järelhooldusteenuse eesmärk

  Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

§ 4.   Teenuse osutaja

  (1) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu või asenduskodu (edaspidi teenuseosutaja). Asendushooldusteenuse osutaja peab vastama sotsiaalhoolekande seaduses (edaspidi SHS) sätestatud nõuetele.

  (2) Asendushooldusteenuse osutamine hooldusperes on lapse hooldamine sobivas peres, kelle liikmete hulka ta ei kuulu.

  (3) Asendushooldusteenuse osutamine perekodus on teenuse osutamine kuni kolme perevanemaga peres, kus on samal ajal kuni kuus last.

  (4) Asendushooldusteenuse osutamine asenduskodus on teenuse osutamine kasvatajatega peres, kus on samal ajal kuni kuus last.

  (5) Järelhooldusteenuse osutaja on Kohila Vallavalitsus.

§ 5.   Teenuse saaja

  (1) Asenduskoduteenus tagatakse Kohila valla poolt SHS § 459 lõikes 1 ja 2 nimetatud lastele ja lapse heaolu tagamiseks Kohila Vallavalitsuse otsusel SHS § 459 lõikes 3 nimetatud lastele.

  (2) Järelhooldusteenus tagatakse Kohila valla poolt SHS § 4516 lõikes 1 nimetatud täisealistele isikutele ja isiku toimetuleku tagamiseks Kohila Vallavalitsuse otsusel SHS § 4516 lõikes 2 nimetatud täisealistele isikutele.

§ 6.   Teenuse vajaduse hindamine ja teenusele suunamine

  (1) Sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapse asendushooldusteenusele suunamisel hindab Kohila Vallavalitsus lapse heaolust lähtuvalt asendushooldusteenuse osutaja valikut (hoolduspere, perekodu ja asenduskodu) ja põhjendab oma valikut.

  (2) Sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõikes 3 nimetatud lapse asendushooldusteenusele suunamisel hindab Kohila Vallavalitsus lapse abivajadusest ja lapse heaolust lähtuvalt teenuse osutamise vajadust ja sobivust ning suunab lapse teenusele hooldusõigusliku lapsevanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul.

  (3) Sotsiaalhoolekande seaduse § 4516 lõikes 1 ja 2 nimetatud täisealise isiku järelhooldusteenusele suunamisel osutab Kohila vald teenuseid lähtuvalt isiku juhtumiplaanis hinnatud vajadustele.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud isikute puhul teeb Kohila vallavalitsus otsuse teenusele suunamise kohta ning kannab isikule teenuse osutamise andmed sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistrisse (edaspidi STAR) SHS § 144 lõike 1 punkt 5 alusel.

  (5) Teenuse saaja ja võimalusel tema vanem või füüsilisest isikust eestkostja peab olema kaasatud teenuse vajaduse hindamise ja teenusele suunamise protsessi.

§ 7.   Teenuse rahastamine

  (1) Asendushooldusteenust SHS § 459 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapsele rahastatakse Kohila valla eelarvest ning asenduskoduteenusel oleva lapse sissetulekutest.

  (2) Asendushooldust SHS § 459 lõikes 3 nimetatud lapsele võib rahastada Kohila valla eelarvest ja lapse ülalpidamiskohustusliku isiku vahenditest.

  (3) Järelhooldusteenust rahastatakse Kohila valla eelarvest ning järelhooldusteenusel oleva täisealise isiku sissetulekutest.

  (4) Teenuse saaja isiklike kulude katteks peab Kohila valla eelarvest iga kuu tegema kulutusi SHS § 4511 lõikes 3 nimetatud ulatuses, mille kohta Kohila Vallavalitsus peab eraldi arvestust. Nimetatud arvestuse pidamise kohustuse võib Kohila Vallavalitsus panna ka asendushooldusteenuse osutajale.

  (5) Asendushooldusteenuse osutamisel hooldusperes toetab Kohila vald hoolduspere vanemat SHS § 4511 lõikes 4 nimetatud ulatuses.

  (6) Kohila vald võib toetada teenusesaaja vajaduste rahuldamist, mis ületavad igapäevahoolduseks vajalikke kulutusi.

  (7) Kohila vald võib vabade vahendite olemasolul ja võimaluste piires rahaliselt toetada sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistris mitte olevat hoolduspere vanemat.

  (8) Kohila vald võib riigi poolt asendushooldusteenuse osutamiseks eraldatud toetusfondi vahenditest toetada teenusesaaja muid kulutusi, mis on otseselt seotud teenuse osutamisega ning finantseerida kulutusi, mis tekivad asendushoolduse korraldamisel sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõikes 4 nimetatud ülesandeid täites. Teenus peab võimaldama lapsele võimalikult peresarnase elukeskkonna, mis arvestab kõiki elulisi aspekte.
[RT IV, 04.06.2019, 11 - jõust. 07.06.2019]

§ 8.   Lepingu sõlmimine

  (1) Asendushooldus- ja järelhooldusteenuse tagamiseks sõlmitakse teenuseosutajaga leping. Järelhooldusteenuse saaja peab lepingu sõlmimisel olema üheks lepingu osapooleks.

  (2) Asendushooldusteenuse osutamiseks sõlmitava lepinguga sätestatakse vähemalt lapsele osutatava teenuse sisu, maht, kestvus, rahastamine ning osapoolte õigused ja kohustused.

  (3) Teenusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on asendushooldusteenuse osutamise lepingu lisa.

§ 9.   Lepingu lõppemine ja lõpetamine

  (1) Leping lõpetatakse:
  1) teenuse vajaduse ära langemisel;
  2) lepingus sätestatud kohustuste täitmata jätmisel;
  3) lepingus sätestatud kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral;
  4) lepingupoolte vastastikusel kokkuleppel või
  5) muudel seadusest tulenevatel alustel.

  (2) Leping lõppeb:
  1) tähtaja saabumise korral;
  2) lepingupoole surma korral või
  3) teenuse saaja surma korral.

§ 10.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub üldises korras.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json