SotsiaalhoolekanneTeenused

SotsiaalhoolekanneToetused

Teksti suurus:

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Vormsi vallas

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Vormsi vallas - sisukord
Väljaandja:Vormsi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.03.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 07.02.2023, 14

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Vormsi vallas

Vastu võetud 20.05.2022 nr 8
RT IV, 30.12.2022, 29
jõustumine 01.08.2022

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.12.2022RT IV, 30.12.2022, 1302.01.2023
27.01.2023RT IV, 07.02.2023, 901.03.2023

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõigete 1 ja 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega sätestatakse Vormsi valla elanikele ja vältimatu abi korras isikutele, kes ajutiselt viibivad Vormsi valla territooriumil Vormsi valla eelarve vahenditest ja riigieelarvest osutatavate ja korraldatavate sotsiaalteenuste (edaspidi teenus) ja makstavate sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) kirjeldus, rahastamine ning nende taotlemise tingimused ja kord.

§ 2.   Määruse kohaldamine ja terminite kasutamine

  (1) Määrust kohaldatakse kooskõlas sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning teiste sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist reguleerivate seaduste ja Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt antavate õigusaktidega.

  (2) Sotsiaalhoolekandelist abi saama õigustatud isiku õiguste, kohustuste ja vastutuse osas rakendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 2. peatüki sätteid ning sotsiaalhoolekandelise abi õiguse käsutamist, õiguse peatumist või lõppemist määrusega eraldi ei reguleerita.

2. peatükk Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus ja üldised põhimõtted 

§ 3.   Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmisel

  (1) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, Sotsiaalhoolekande seaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ning käesoleva määrusega nimetatud Vormsi valla ülesandeid täidab üldiselt Vormsi Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi vallavalitsus).

  (2) Määruses sätestatud juhtudel otsustab sotsiaalkaitse korralduse või tagamise vallavalitsus.

  (3) Käesoleva korraga vallavalitsusele kui organile pandud ülesanded, mis ei sisalda avaliku võimu teostamise elemente, võib vallavalitsus delegeerida muudele sotsiaalteenust osutavatele isikutele või asutustele.

§ 4.   Sotsiaalkaitse korraldamise põhimõtted

  (1) Sotsiaalkaitse korraldamisel on aluseks sotsiaalseadustiku üldosa seadusega määratud sotsiaalkaitse ning selle korralduse põhimõtted, arvestades sotsiaalkaitse tagamisega seotud eriseaduste või määruste erisusi.

  (2) Vallavalitsus tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel.

  (3) Vallavalitsus peab abivajajast teada saamisel hindama sotsiaalkaitse vajaduse ja ulatuse ning vastava abi. Vajadusel abistama isikut taotluste esitamisel või toimingu tegemisel, kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta.

  (4) Isiku pöördumisel või abivajajast teada saamisel on vallavalitsus kohustatud isiku abivajadust hindama, lähtudes eelkõige isiku vajadusest ning selgitama välja parima asjakohase abi (sotsiaalteenuse osutamine, sotsiaaltoetuse andmine, teise sotsiaalkaitse korraldamisega tegelevasse asutusse suunamine), toetamaks abivajaja iseseisvat toimetulekut ning suutlikkust korraldada iseseisvalt oma elu.

  (5) Vallavalitsus võib sotsiaalkaitse ülesannete paremaks korraldamiseks ning toetuse andmise otsuse tegemise kaalumiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks moodustada vallavalitsuse juures tegutseva töörühma või komisjoni.

§ 5.   Vaidluse lahendamine

  (1) Isik, kelle õigusi on taotluse menetlemisel rikutud, võib esitada vaide vallavalitsusele või pöörduda haldusmenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Vaie haldusakti või toimingu peale tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

  (2) Vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates vaide esitamisest, kui seadus ei sätesta pikemat tähtaega. Vaide läbivaatamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

  (3) Isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda haldusmenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse.

3. peatükk Sotsiaalteenused 

1. jagu Üldsätted 

§ 6.   Teenuste loetelu

  (1) Vormsi valla poolt korraldatavad ja osutatavad teenused:
  1) koduteenus;
  2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
  3) tugiisikuteenus;
  4) täisealise isiku hooldus;
  5) isikliku abistaja teenus;
  6) varjupaigateenus;
  7) turvakoduteenus;
  8) sotsiaaltransporditeenus;
  9) eluruumi tagamine;
  10) võlanõustamine;
  11) lapsehoiuteenus;
  12) asendushooldusteenus;
  13) järelhooldusteenus;
  14) täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused.

§ 7.   Teenuste taotlemine

  (1) Teenuseid on õigus taotleda isikul, kes rahvastikuregistri järgi elab Vormsi vallas ning kelle igapäevane toimetulekuvõime on häiritud ja ta vajab toimetulemiseks kõrvalabi, välja arvatud vältimatu sotsiaalabi andmine, mida korraldab see kohaliku omavalitsuse üksus, kelle haldusterritooriumil isik abi vajamisel viibib.

  (2) Teenuse taotlemiseks esitab taotleja või kõrvalabi vajava isiku pereliige, lähedane või muu isik vallavalitsusele taotluse.

§ 8.   Abivajaduse hindamine

  (1) Teenuse taotlemisel hinnatakse abivajaja toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. Hindamise viib läbi sotsiaaltöö eest vastutav isik.

  (2) Teenuse hindamisel arvestatakse taotleja konkreetseid vajadusi ning vajadusel taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekut, varanduslikku seisu, eluasemekulusid ja muid püsikulusid.

  (3) Vallavalitsusel on õigus hinnata teenuse taotleja toimetulekut igapäevases keskkonnas.

  (4) Vallavalitsusel on põhjendatud vajaduse korral õigus teha päringuid andmete saamiseks läbi sotsiaalteenuste ja
-toetuste andmeregistri (edaspidi STAR) infosüsteemi ja muude infosüsteemide.

  (5) Isikule, kes vajab iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi, mis hõlmab ka vajadust koordineerida mitme organisatsiooni koostööd abi andmisel, kasutatakse juhtumikorralduslikku põhimõtet. Isiku kirjalikul nõusolekul koostatakse juhtumiplaan STAR infosüsteemis. Teenuste võimaldamisel lähtutakse edaspidi kehtivast juhtumiplaanist ning perioodilised vahehindamised toimuvad vähemalt kord aastas.

§ 9.   Teenuste määramine

  (1) Teenuste määramise otsustab vallavalitsus hiljemalt 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest.

  (2) Teenuse taotlejat teavitatakse otsusest 5 tööpäeva jooksul kirjalikult või muul kokkulepitud viisil. Teenuse määramise keeldumist põhjendatakse lähtuvalt käesolevast määrusest ja/või abivajaduse hindamise tulemustest.

  (3) Teenuste määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid;
  2) taotleja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida;
  3) teenuste vajadust on võimalik või otstarbekam katta teiste teenuste või muu abiga;
  4) abivajaduse katavad riiklikud või Vormsi valla teised teenused.

  (4) Vallavalitsus määrab teenuse haldusaktiga või halduslepinguga teenuse saaja ja teenuse osutaja vahel.

§ 10.   Teenuste maksumus

  (1) Teenuse osutamise eest võib võtta tasu. Vormsi valla poolt rahastatavate teenuste tasu tingimused ja määra kehtestab vallavalitsus korraldusega. Riigieelarveliste teenuste puhul toimub teenuste rahastamine riigi poolt.

  (2) Isikult võetava tasu suurus oleneb teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast. Teenuse eest võetava tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks.

  (3) Vallavalitsusel on õigus põhjendatud otsusega vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku sissetulekuid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja nende sissetulekuid, isikule kuuluvat kinnisvara, teenuse kasutamise põhjust ning muid juhtumiga seotud asjaolusid.

§ 11.   Teenuste kulutuste tagasinõudmine

  Vallavalitsus nõuab õigusaktidega sätestatud korras isikult talle teenuse osutamisega alusetult tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi.

§ 12.   Teenuse andmise peatamine või lõpetamine

  Teenuse andmine peatatakse või lõpetatakse, kui:
  1) teenuse saaja taotleb teenuse andmise peatamist või lõpetamist;
  2) esineb sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 18 lõikes 1 või § 19 lõikes 1 või käesolevas määruses sätestatud asjaolu, mille alusel isiku teenuse saamise õigus kas peatub või lõpeb.

2. jagu Vormsi valla sotsiaalteenused 

1. jaotis Koduteenus 

§ 13.   Koduteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Koduteenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

  (2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut üldjuhul toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine.

§ 14.   Koduteenuse taotlemine

  Teenuse taotlemiseks esitatakse taotlus.

§ 15.   Koduteenuse määramine

  (1) Koduteenuste osutamise otsustamiseks teeb vallavalitsus pärast dokumentide laekumist kodukülastuse, mille käigus hindab inimese toimetulekuvõimet ja koduteenuste vajadust. Vallavalitsus teeb otsuse koduteenuste osutamise või sellest keeldumise kohta 10 tööpäeva jooksul pärast kodukülastust ja vajalike dokumentide laekumist.

  (2) Juhul kui teenuse osutamata jätmine põhjustab isiku elule või tervisele ohtliku olukorra, osutatakse teenust koheselt ja dokumendid vormistatakse hiljemalt kahe nädala jooksul.

  (3) Koduteenust osutatakse kirjaliku koduteenuse osutamise halduslepingu alusel, mis sõlmitakse vallavalitsuse ja koduteenust vajava isiku või tema esindaja vahel. Lepingus lepitakse kokku tingimused, poolte õigused ja kohustused ning tasu suurus. Lepingu lisaks on igakuine hoolduskava, kus määratletakse teenuste loetelu, kestvus ja sagedus.

§ 16.   Koduteenuse eest tasumine

  Koduteenus on tasuline. Teenuse tasu suurus määratakse käesoleva määruse paragrahv 10 alusel.

2. jaotis Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus 

§ 17.   Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenuse eesmärk ja sisu

  Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

§ 18.   Väljaspool kodu üldhooldusteenuse taotlemine

  (1) Teenuse taotlemiseks esitatakse taotlus.

  (2) Teenust taotlev isik või tema seaduslik esindaja põhjendab taotluses hooldusteenuse vajadust.

§ 19.   Väljaspool kodu üldhooldusteenuse määramine

  Pärast taotluse või teate saamist on vallavalitsus kohustatud ühe nädala jooksul võtma kontakti hooldusteenust vajava isikuga ja selgitama välja tema hooldusvajaduse, viies läbi hindamise lähtudes käesoleva määruse paragrahvist 8.

§ 20.   Väljaspool kodu üldhooldusteenuse eest tasumine

  (1) Üldhooldusteenuse eest tasub üldjuhul üldhooldusteenuse saaja.

  (2) Kui üldhooldusteenuse saajal on perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud, tasuvad üldhooldusteenuse eest üldhooldusteenuse saaja koos ülalpidamist andma kohustatud isikutega.

  (3) Kui üldhooldusteenuse saaja või üldhooldusteenuse saaja ja tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt ning enda või oma perekonna tavalist ülalpidamist kahjustamata võimelised üldhooldusteenuse eest täies mahus tasuma, makstakse üldhooldusteenuse eest puudu jääv summa Vormsi valla eelarvest. Vormsi valla eelarvest makstava summa otsustamisel lähtutakse põhimõttest, et üldhooldusteenuse saajal võib pärast üldhooldusteenuse eest tasumist isiklikuks kasutamiseks jääda vähemalt 15% igakuisest sissetulekust.

3. jaotis Tugiisikuteenus 

§ 21.   Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

  (2) Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamise täiendav eesmärk on lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine. Last kasvatavaks isikuks ei loeta isikut, kes on sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses asendushooldusteenust vahetult osutav isik.

  (3) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.

  (4) Tugiisik ei või olla kliendi leibkonna- või pereliige.

  (5) Tugiisikuteenuse sihtgrupid on eelkõige:
  1) isikud, kes vajavad abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab toimetulekut;
  2) lapsed, kes vajavad abi psüühika- või käitumishäire tõttu;
  3) last kasvatav isik, kes vajab abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;
  4) asendushooldusteenusel, perekonnas hooldamise teenusel või eeskostel viibides või sealt lahkudes iseseisvalt elama asumisel.

  (6) Tugiisiku tegevused on reeglina:
  1) igapäevaeluõpetus nii kodus kui ka väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine;
  2) abistamine suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga;
  3) sotsiaalsete oskuste arendamine ametiasutustes ja muudes institutsioonides suhtlemise ning perekondlike sidemete hoidmise ja taastamise kaudu;
  4) koos teenusesaajaga tema tegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine;
  5) laste ja vanemate vahel toimuvate peresiseste ühistegevuste korraldamisele kaasa aitamine;
  6) vastutava ametniku või lastekaitsespetsialisti informeerimine peres toimuvatest muutustest;
  7) teenusesaaja motiveerimine erinevate erialaspetsialistide teenusele jõudmiseks;
  8) aktiivse suhtlemise ja kuulamisega psühholoogilise toe pakkumine.

  (7) Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenusesaaja vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.

  (8) Vallavalitsus abistab teenust saama õigustatud isikut tugiisiku leidmisel. Tugiisikuteenust võib osutada isik, kes sobib tugiisiku ülesandeid täitma isikuomaduste või kogemuste poolest või kellel on sihtgrupiga töötamise kogemus.

§ 22.   Tugiisikuteenuse taotlemine

  Teenuse taotlemiseks esitatakse taotlus.

§ 23.   Tugiisikuteenuse määramine

  (1) Tugiisikuteenuse määramiseks hindab vallavalitsus isiku teenuse vajadust ning kõrvalabi vajaduse ulatust.

  (2) Tugiisikuteenus seatakse üldjuhul tähtajatult, välja arvatud juhul, kui teenuse seadmise aluseks olevad asjaolud on ajutise iseloomuga või kui hooldatav taotleb teenust teatud perioodiks.

  (3) Kõrvalabi ulatusest lähtuvalt selgitab vallavalitsus välja, kas taotlusel märgitud tugiisik vastab tugiisiku nõuetele ning on võimeline tugiisikuteenust taotletud kõrvalabi määras isikule tagama.

  (4) Tugiisiku teenus määratakse halduslepinguga, milles lisaks muudele halduslepingu nõuetele sätestatakse:
  1) abi saaja;
  2) tugiisikuteenuse osutaja;
  3) kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud, eesmärgid ja teenuse maht;
  4) teenuse eest tasumise põhimõtted;
  5) aruandlus.

§ 24.   Tugiisikuteenuse eest tasumine

  Tugiisikuteenus on teenuse saajale tasuta kuni 700 tundi aastas. Teenuse tasu suurus määratakse käesoleva määruse paragrahv 10 alusel.

4. jaotis Täisealise isiku hooldus 

§ 25.   Täisealise isiku hoolduse eesmärk ja sisu

  (1) Täisealisele isikule hoolduse seadmise eesmärk on tagada vaimse või kehalise puude tõttu abivajavale isikule abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

  (2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.

§ 26.   Täisealise isiku hoolduse taotlemine

  Teenuse taotlemiseks esitatakse taotlus.

§ 27.   Täisealise isiku hoolduse seadmise tingimused

  (1) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul.

  (2) Hooldajaks ei määrata isikut, kellel on raske või sügav puue.

§ 28.   Täisealise isiku hoolduse seadmine

  (1) Teenuse taotlemisel teostatakse abivajaduse hindamine käesoleva määruse paragrahv 8 alusel.

  (2) Hooldatavale seatakse hooldus ja määratakse hooldaja ning tema ülesanded vallavalitsuse haldusaktiga.

  (3) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse kuni abivajaduse äralangemiseni.

§ 29.   Täisealise isiku hoolduse eest tasumine

  (1) Täisealise isiku hoolduse teenus on teenuse saajale tasuta.

  (2) Hooldajal on õigus hooldajatoetusele vastavalt vallavalitsuse kehtestatud korrale.

5. jaotis Isikliku abistaja teenus 

§ 30.   Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu

  (1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on abistada teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab reeglina isikut tema igapäevastes tegevustes (liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieeni-, majapidamistoimingutes, muudes toimingutes) vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

  (2) Isiklik abistaja lähtub oma töös konkreetse isiku erivajadustest ja tema antavatest tööjuhistest. Isikliku abistaja teenust kasutav puudega inimene peab olema võimeline korraldama oma asjaajamist ja koordineerima isikliku abistaja tööd.

  (3) Isiklikuks abistajaks ei määrata isikut:
  1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
  2) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga;
  3) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane.

§ 31.   Isikliku abistaja teenuse taotlemine

  Teenuse taotlemiseks esitatakse taotlus.

§ 32.   Isikliku abistaja teenuse määramine

  (1) Isikliku abistaja teenuse määramiseks hindab vallavalitsus puudega isiku kõrvalabi määra ning koostöös teenusesaajaga määrab kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ja teenuse saaja üldised juhised.

  (2) Puudega isiku kõrvalabi vajadusest lähtuvalt selgitab vallavalitsus välja, kas taotlusel märgitud isiklik abistaja vastab nõuetele.

  (3) Vajadusel abistab vallavalitsus sobiva isikliku abistaja leidmisel. Vajalik on mõlema isiku nõusolek.

  (4) Isiklik abistaja määratakse halduslepinguga, milles lisaks muudele halduslepingule kehtestatud nõuetele sätestatakse ka kõrvalabi tegevuste loetelu, teenuse maht ning vajadusel teenuse osutamise tähtaeg.

§ 33.   Isikliku abistaja teenuse eest tasumine

  Isikliku abistaja teenus on tasuline. Teenuse tasu määratakse vastavalt käesoleva määruse paragrahvile 10.

6. jaotis Varjupaigateenus 

§ 34.   Varjupaigateenuse eesmärk ja sisu

  (1) Varjupaigateenuse eesmärk on täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma, ajutise ööbimiskoha võimaluse tagamine.

  (2) Varjupaigateenust on õigus saada abivajajal, kes viibib abivajaduse hetkel Vormsi valla haldusterritooriumil.

§ 35.   Varjupaigateenuse taotlemine

  (1) Varjupaigateenuse saamiseks võib isik esitada taotluse. vallavalitsus on vajadusel kohustatud teenust korraldama ka taotlust saamata.

  (2) Kui teenust korraldatakse taotlust esitamata, peab vallavalitsus välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku varjupaika suunamiseks.

§ 36.   Varjupaigateenuse määramine ja tasumine

  (1) Teenuse määramisel teostatakse abivajaduse hindamine käesoleva määruse paragrahv 8 alusel.

  (2) Varjupaigateenus on teenuse saajale tasuline. Teenust saama õigustatud isik osaleb teenuse eest tasumisel vastavalt majanduslikele võimetele. Teenuse tasu suurus määratakse käesoleva määruse paragrahv 10 alusel.

7. jaotis Turvakoduteenus 

§ 37.   Turvakoduteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada abivajajale ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

  (2) Turvakoduteenust saama õigustatud isikud:
  1) lapsed, kes vajavad abi hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
  2) täisealine isik, kes vajab turvalist keskkonda.

  (3) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.

§ 38.   Turvakoduteenuse taotlemine

  (1) Turvakoduteenuse saamiseks võib isik esitada taotluse, kuid vallavalitsus on kohustatud teenust korraldama ka taotlust saamata.

  (2) Kui teenust korraldatakse taotlust esitamata peab vallavalitsus välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku turvakoduteenusele suunamiseks.

§ 39.   Turvakoduteenuse määramine ja tasumine

  (1) Turvakoduteenuse määramiseks on vallavalitsus kohustatud selgitama välja isiku või asutuse, kes on valmis turvakoduteenust vajavale isikule vastavat teenust osutama.

  (2) Turvakoduteenus on teenuse saajale tasuta.

8. jaotis Sotsiaaltransporditeenus 

§ 40.   Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk ja sisu

  Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puudega ja vanaduspensioniealisel isikul, kellel puue või toimetulekuvõime takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.
[RT IV, 30.12.2022, 13 - jõust. 02.01.2023]

§ 41.   Sotsiaaltransporditeenuse taotlemine

  (1) Teenuse taotlemiseks esitatakse taotlus.

  (2) Sotsiaaltransporditeenuse taotlemisel hinnatakse abivajadust käesoleva määruse paragrahv 8 alusel.

§ 42.   Sotsiaaltransporditeenuse eest tasumine

  Sotsiaaltransporditeenus on tasuline. Teenuse tasu määratakse vastavalt käesoleva määruse paragrahvile 10.

9. jaotis Eluruumi tagamine 

§ 43.   Eluruumi tagamise eesmärk ja sisu

  Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

§ 44.   Puudega isikule eluruumi tagamine

  Isikuid, kellel on puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab vallavalitsus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel.

§ 45.   Sotsiaalkorter ja sotsiaalpind

  (1) Eluruumi tagamise teenuse korraldab vallavalitsus Vormsi vallale kuuluvate sotsiaalkorteri ja sotsiaalpinna kasutusele andmisega.

  (2) Vallavalitsus määrab korraldusega need eluruumid või pinnad, mida kasutatakse eluruumi tagamise teenuse korraldamiseks. Teenusena kasutusele antavat eluruumi võib anda kasutusse sotsiaalkorterina või sotsiaalpinnana.

  (3) Sotsiaalpind käesoleva määruse tähenduses on eluruum, mis koosneb ühest või mitmest toast ja/või abiruumidest ning mis antakse üürile sotsiaalteenusena eluaset vajavale isikule. Sotsiaalpinda võivad kasutada ka mitu isikut ühiselt.

§ 46.   Eluruumi taotlemine

  Teenuse taotlemiseks esitatakse taotlus.

§ 47.   Eluruumi määramine

  (1) Teenuse määramisel teostatakse abivajaduse hindamine käesoleva määruse paragrahv 8 alusel.

  (2) Eluruumi tagamise teenus määratakse isikule vallavalitsuse korraldusega.

  (3) Eluruumi tagamise teenuse kasutamiseks sõlmitakse isikuga üürileping, milles määratakse kindlaks eluruumi kasutamise tingimused.

§ 48.   Eluruumi üürileping

  (1) Eluruumi kasutusse andmiseks sõlmitakse taotlejaga kirjalik üürileping. Üürileping sõlmitakse 15 tööpäeva jooksul vallavalitsuse otsuse taotlejale teatavakstegemisest arvates. Nimetatud tähtaja jooksul mõjuva põhjuseta üürilepingu sõlmimata jätmisel taotleja poolt on vallavalitsusel õigus tunnistada vastav korraldus kehtetuks.

  (2) Eluruumi üürilepingus sätestatakse, et eluruum antakse kasutusse sotsiaalhoolekande seadusest tuleneva eluaseme tagamise teenuse osutamiseks ning et üürilepingule ei laiene võlaõigusseaduses eluruumide üürimise kohta sätestatu.

  (3) Üürilepingu tähtaja lõppemisel võib vajadusel eluruumi üürilepingut pikendada.

  (4) Üürilepingu sõlmimisel ja lõpetamisel koostatakse eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt, milles kajastatakse eluruumi seisukord.

§ 49.   Eluruumi tagamise teenuse eest tasumine

  (1) Eluruumi tagamise teenus on tasuline.

  (2) Teenuse tasu suuruse määrab vallavalitsus. Eluruumi tagamise teenuse hind võib olla kehtestatud kindla tasuna või tasu arvestusliku alusena.

  (3) Määratud teenuse hinda käsitletakse eluruumi üürina või eluasemekuluna.

  (4) Kõrvalkulude suurus sõltub eluruumi kasutamisega seotud Vormsi valla või kolmandate isikute osutatud teenuste tegelikust maksumusest ning vajalikest kuludest elamu hoolduseks.

10. jaotis Võlanõustamisteenus 

§ 50.   Võlanõustamisteenuse eesmärk ja sisu

  Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

§ 51.   Võlanõustamiseteenuse taotlemine

  (1) Teenuse taotlemiseks esitatakse taotlus.

  (2) Vallavalitsuse algatusel on õigus määrata isikule võlanõustamisteenus tema nõusoleku alusel.

§ 52.   Võlanõustamisteenuse määramine

  Teenuse määramisel teostatakse abivajaduse hindamine käesoleva määruse paragrahv 8 alusel.

§ 53.   Võlanõustamisteenuse eest tasumine

  Võlanõustamisteenus on teenuse saajale tasuta.

11. jaotis Lapsehoiuteenus 

§ 54.   Lapsehoiuteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.

  (2) Lapsehoiuteenust võimaldatakse:
  1) 1,5 kuni 3 aastase lapse vanematele nende nõusolekul lasteaiakoha asemel;
  2) kuni 18 aastasele raske või sügava puudega lapsele.

  (3) 18 aastaseks saanud raske või sügava puudega isiku osutatakse lapsehoiuteenust kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil ta 18 aastaseks sai.

§ 55.   Lapsehoiuteenuse taotlemine

  Teenuse taotlemiseks esitatakse taotlus.

§ 56.   Lapsehoiuteenuse määramine

  (1) Lapsehoiuteenuse määramisel lähtutakse lapse hooldusvajadusest ja lapsele osutatavate teiste teenuste mahust.

  (2) Raske ja sügava puudega laste puhul hindab vallavalitsus lapsehoiuteenuse vajadust igal lapsel eraldi.

§ 57.   Lapsehoiuteenuse eest tasumine

  Lapsehoiuteenuse eest tasub üldjuhul lapsevanem. Vallavalitsus võib toetada lapsevanemaid lapsehoiuteenuse eest tasumisel. Teenuse tasu suurus määratakse käesoleva määruse paragrahv 10 alusel.

12. jaotis Asendushooldusteenus 

§ 58.   Asendushooldusteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

  (2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu

  (3) Asendushooldusteenust osutatakse:
  1) pikaajalise ööpäevaringse teenusena käesoleva määruse § 59 lõikes 1 nimetatud juhul;
  2) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul katkematult kuni 90 päeva;
  3) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul periooditi.

§ 59.   Asendushooldusteenusele õigustatud isik

  (1) Vallavalitsus tagab lapsele asendushooldusteenuse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kui:
  1) lapse vanem on surnud;
  2) lapse vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
  3) vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud;
  4) laps on vanemast eraldatud.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laps on enne 18-aastaseks saamist asunud õppima ja jätkab õppimist statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, siis tagab vallavalitsus lapsele asendushooldusteenuse:
  1) õpingute lõpetamise või katkestamiseni, kuid mitte kauem kui lapse 19-aastaseks saamiseni;
  2) lapse 19-aastaseks saamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni.

  (3) Vallavalitsus võib tagada asendushooldusteenuse abivajavale lapsele, kelle hooldusõiguslik vanem või füüsilisest isikust eestkostja on andnud nõusoleku, et asendushooldusteenust osutatakse kuni 90 päeva või periooditi.

§ 60.   Asendushooldus teenuse eest tasumine

  Asendushooldusteenuse eest tasutakse Vormsi valla eelarvest, kui vallavalitsus täidab asendushooldusel oleva lapse eestkostja ülesandeid või eestkostja puudumisel on lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohaks Vormsi vald.

13. jaotis Järelhooldusteenus 

§ 61.   Järelhooldusteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

  (2) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel vallavalitsus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.

§ 62.   Järelhooldusteenusele õigustatud isik

  (1) Vallavalitsus tagab järelhooldusteenuse alusel asendushooldusel viibivale täisealisele isikule, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkab järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes:
  1) esmase õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni või õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni;

  (2) Vallavalitsus võib tagada järelhooldusteenuse isikule, kes:
  1) on kuni 21-aastane ega õpi ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusel või eestkostel;
  2) on kuni 25-aastane ja õpib ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis eestkostel ja pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkas järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes.

§ 63.   Järelhooldusteenuse eest tasumine

  Järelhooldusteenust rahastatakse Vormsi valla eelarvest ning järelhooldusel oleva isiku sissetulekutest.

14. jaotis Täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused 

§ 64.   Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste eesmärk ja sisu

  (1) Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste eesmärk on osutada abivajajatele teenuseid lähtuvalt isiku tegelikust vajadusest.

  (2) Täiendavateks vajaduspõhisteks sotsiaalteenusteks on:
  1) pesu pesemise teenus;
  2) duši kasutamise teenus;
  3) toiduabi;
  4) psühholoogi nõustamisteenus;
  5) perenõustamisteenus;
  6) perelepitusteenus;
  7) kriisiabi sh laste leinalaagris osalemin;
  8) tugirühmades ja tugiprogrammides osalemine;
  9) Muud toetavad teenused
  10) integreeritud hoolekandeteenused (mh koduteenus, isikliku abistaja teenus või tugiisikuteenus) ehk abivajaja vajadustele vastavalt kombineeritud teenus.

§ 65.   Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste taotlemine

  (1) Teenuse taotlemiseks esitatakse taotlus.

  (2) Vallavalitsusel on õigus isik suunata tema nõusolekul vajaduspõhisele teenusele.

§ 66.   Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste määramine

  (1) Teenuse määramisel teostatakse vajadusel abivajaduse hindamine käesoleva määruse paragrahv 8 alusel.

  (2) Erakorralisel juhul korraldatakse teenust koheselt.

  (3) Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste osutamise kohta koostatakse vajadusel haldusakt või haldusleping, määrates selles muu hulgas kindlaks teenuse kirjelduse, üldised juhised ja finantseerimise.

§ 67.   Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste eest tasumine

  (1) Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaaltoetuste eest võib võtta tasu (välja arvatud toiduabi).

  (2) Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste tasu määratakse vastavalt käesoleva määruse paragrahvile 10.

4. peatükk Vältimatu sotsiaalabi 

§ 68.   Vältimatu sotsiaalabi eesmärk ja sisu

  (1) Vältimatu sotsiaalabi eesmärk on tagada teenuste kaudu sotsiaalselt abitus olukorras olevale isikule (sh ajutiselt Eestis viibivatele välismaalastele) hädavajaliku toidu, riietuse, ajutise peavarju, sotsiaalnõustamise ja transpordi elatusvahendite kaotuse või puudumise või eluaseme ootamatu kasutuskõlbmatuks muutumise korral.

  (2) Vältimatu sotsiaalabi teenuseid osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

§ 69.   Teenuse osutamine ja selle eest tasumine

  (1) Vältimatu sotsiaalabina teenuste osutamise kulud kantakse Vormsi valla eelarvest ja on isikule ajaliselt ja koguseliselt piiritletud ning tasuta.

  (2) Kui isik soovib vältimatu sotsiaalabi teenuseid kasutada kauem kui käesolevas korras määratletud, tasub isik teenuse osutamise kulud vastavalt tegelikele kulutustele temale teenuse osutamisel või kehtestatud hinnakirjale ja temale osutatavat teenust ei käsitleta enam vältimatu sotsiaalabina.

  (3) Alates ajast, mil isiku rahvastikuregistri andmetel väljaspool Vormsi valda registreeritud elukoha omavalitsusele või välisriigi esindusele on teatatud isiku vältimatu sotsiaalabi vajadusest, osutatakse vältimatut sotsiaalabi ja muid sotsiaalteenuseid kooskõlastatult isiku registreeritud elukoha omavalitsusega või vastava välisriigi esindusega ning teenuse osutajal on õigus nõuda tehtud kulutuste hüvitamist.

§ 70.   Vältimatu sotsiaalabi osutamise lõpetamine

  (1) Vältimatu sotsiaalabi osutamine lõpetatakse, kui isik:
  1) ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras;
  2) toimetulek on tagatud muude toetuste ja teenustega, mis ei ole vältimatu sotsiaalabi.

5. peatükk Sotsiaaltoetused 

1. jagu Üldsätted 

§ 71.   Sotsiaaltoetuste liigid ja määrad

  (1) Valla elanikele valla eelarvest makstavad toetused on sissetulekutest mittesõltuvad, isiku, perekonna või leibkonna sissetulekust sõltuvad ja erakorralised sotsiaaltoetused.

  (2) Sissetulekust mittesõltuvad toetused:
  1) sünnitoetus;
  2) esimesse klassi mineva õpilase toetus;
  3) üheksandat klassi lõpetava õpilase toetus;
  4) [kehtetu - RT IV, 07.02.2023, 9 - jõust. 01.03.2023]
  5) Lasteaialaste päevatoidu toetus;
  6) jõulutoetus;
  7) Juubelitoetus;
  8) Matusetoetus

  (3) Sissetulekust sõltuvad toetused:
  1) peretoetus;
  2) ravimitoetus;
  3) muude erakorraliste kulude hüvitamine.

  (4) Toetuste määrad kehtestab vallavalitsus.

§ 72.   Toetuse saaja

  Toetust makstakse isikule, kelle elukohaks on rahvastikuregistri andmetel Vormsi vald, välja arvatud matusetoetuse puhul. Erandina makstakse toetust vältimatu abi korras Vormsi valla territooriumil viibivale isikule. Toetust võib taotleda toetust vajava isiku huvides ka tema vanem, eestkostja, hooldaja või muu isik.

2. jagu Toetuste taotlemise ja määramise tingimused 

§ 73.   Toetuse taotlemine

  (1) Toetuse saamiseks esitab abi vajav isik, isiku pereliige, eestkostja või hooldaja vallavalitsusele taotluse.

  (2) Toetuste määramise alused kinnitab vallavalitsus.

  (3) Sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse taotlemisel lisatakse taotlusele:
  1) sotsiaalhoolekande seaduse § 133 alusel taotleja ja perekonna kõigi liikmete eelmise kuu sissetulekute ja perekonna jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude suurust tõendavad dokumendid;
  2) tehtud kulutusi tõendavad dokumendid, mille kompenseerimiseks sotsiaaltoetust taotletakse.

  (4) Vallavalitsusel on õigus küsida täiendavaid andmeid ja dokumente, mis põhjendavad toetuse või teenuse vajadust, kohtuda taotlejaga, vajadusel külastada abivajaja elukohta ning teha päringuid andmeregistritesse.

§ 74.   Toetuste määramine

  (1) Sissetulekust mittesõltuvate toetuste taotlused vaatab läbi vallavalitsus, kes kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust. Toetus määratakse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest.

  (2) Sissetulekust sõltuvat toetust on õigus saada isikul või perekonnal, kelle netosissetulek (taotleja ja perekonna kõigi liikmete eelmise kuu sissetulekust on maha arvatud jooksaval kuul tasumisel kuuluvad eluasemekulud) ühes kuus on väiksem kui riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahekordne määr pereliikme kohta.

  (3) Sissetulekutest sõltuvate toetuste määramisest võib keelduda kui:
  1) taotleja on esitanud valeandmeid;
  2) taotleja ei esita nõutavaid täiendavaid dokumente;
  3) taotleja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida;
  4) taotleja või tema pereliikmete kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või tema pereliikmetele toimetulekuks piisavad elatusvahendid;
  5) taotleja ei vasta määrusega kehtestatud tingimustele;
  6) taotleja on eelnevalt määratud toetust kasutanud mittesihipäraselt.

  (4) Vallavalitsusel on õigus määrata valla eelarvest toetusi nimekirja alusel kindlale sihtgrupile, mis makstakse välja vallavalitsuse korralduse alusel ilma taotleja avalduseta.

§ 75.   Toetuste maksmine

  (1) Toetusi makstakse valla eelarvest.

  (2) Toetus makstakse vallavalitsuse korralduse alusel või sotsiaaltöö eest vastutava isiku otsuse alusel.

  (3) Määratud toetus makstakse taotlejale sularahas või kantakse 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest:
  1) taotleja pangakontole;
  2) taotleja nõusolekul taotleja poolt volitatud isiku või avalduse aluseks olnud arve esitaja arvelduskontole.

  (4) toetuse sihipärase kasutamise tagamiseks taotleja hoolekannet korraldava isiku pangakontole.

  (5) Toetuse maksmise erisused sätestatakse vastava toetuse liigi juures.

3. jagu Sissetulekust mittesõltuvad toetused 

1. jaotis Sünnitoetus 

§ 76.   Sünnitoetuse eesmärk ja sisu

  (1) Sünnitoetuse eesmärk on lapse kasvatamisega kaasnevate kulutuste osaline katmine.

  (2) Sünnitoetust makstakse kui vastsündinu registreeritakse Vormsi valla aadressile ja tema vanem on olnud Vormsi valla elanik vähemalt pool aastat.

  (3) Kui lapse vanem või vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse sünnitoetus lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale.

§ 77.   Sünnitoetuse taotlemine ja määramine

  (1) Sünnitoetuse taotlemiseks esitab lapsevanem vallavalitsusele taotluse.

  (2) Sünnitoetus määratakse lapse sünnikuupäeval kehtinud sünnitoetuse määras.

  (3) Sünnitoetust ei määrata, kui laps sündis surnult.

  (4) Sünnitoetuse määrab vallavalitsuse poolt kehtestatud summas sotsiaaltöö eest vastutav isik.

§ 78.   Sünnitoetuse maksmine

  (1) Sünnitoetust makstakse kui lapse sünd registreeritakse Eesti rahvastikuregistris Vormsi valla aadressiga ja vanem on olnud vahetult enne lapse sündi Vormsi valla elanikud vähemalt pool aastat.

  (2) Mitmike sünni puhul makstakse sünnitoetust iga vastsündinu kohta.

2. jaotis Esimesse klassi mineva õpilase toetus 

§ 79.   Esimesse klassi mineva õpilase toetuse eesmärk ja sisu

  (1) Esimesse klassi mineva õpilase toetus on ühekordne toetus, mille eesmärk on lapse kooli minemisega kaasnevate kulutuste osaline katmine.

  (2) Esimesse klassi mineva õpilase toetust makstakse õpilasele kui tema elukoht rahvastikuregistris on registreeritud Vormsi valla aadressile.

§ 80.   Esimesse klassi mineva õpilase toetuse taotlemine ja määramine

  (1) Esimesse klassi mineva õpilase toetuse taotlemiseks esitab lapsevanem vallavalitsusele vormikohase taotluse.

  (2) Esimesse klassi mineva õpilase toetuse määrab vallavalitsuse poolt kehtestatud summas sotsiaaltöö eest vastutav isik.

§ 81.   Esimese klassi mineva lapse toetuse maksmine

  Esimesse klassi mineva õpilase toetust makstakse Vormsi Lasteaed-Põhikooli esimesse klassi statsionaarsesse õppevormi õppima asuva lapse vanemale.

3. jaotis Üheksandat klassi lõpetava õpilase toetus 

§ 82.   Üheksandat klassi lõpetava õpilase toetuse eesmärk ja sisu

  (1) Üheksandat klassi lõpetava õpilase toetus on ühekordne toetus, mille eesmärk on lapse põhikooli lõpetamisega kaasnevate kulutuste osaline katmine.

  (2) Üheksandat klassi lõpetava õpilase toetust makstakse õpilasele kui tema elukoht rahvastikuregistris on registreeritud Vormsi valla aadressile.

§ 83.   Üheksandat klassi lõpetava õpilase toetuse taotlemine ja määramine

  (1) Üheksandat klassi lõpetava õpilase toetuse taotlemiseks esitab lapsevanem vallavalitsusele taotluse.

  (2) Üheksandat klassi lõpetava õpilase toetuse määrab vallavalitsuse poolt kehtestatud summas sotsiaaltöö eest vastutav isik.

§ 84.   Üheksandat klassi lõpetava õpilase toetuse maksmine

  Üheksandat klassi lõpetava õpilase toetust makstakse Vormsi Lasteaed-Põhikooli statsionaarses õppevormis üheksanda klassi lõpetava lapse vanemale.

4. jaotis Üld- või kutseharidust omandava õpilase toetus 

§ 85.   Üld- või kutseharidust omandava õpilase toetuse eesmärk ja sisu

  (1) Üld- või kutseharidust omandava õpilase toetuse eesmärk on lapse mandril õppimisega kaasnevate kulutuste osaline katmine.

  (2) Üld- või kutseharidust omandava õpilase toetust makstakse esmakordselt statsionaarses õppevormis üld- või kutseharidust omandavale õpilasele, kes on lõpetanud Vormsi Lasteaed-Põhikooli, kelle pere elab aastaringselt saarel ja kelle vanus ei ületa 19 eluaastat.
  1) erandkorras makstakse vallavalitsuse otsusega üld- või kutseharidust omava õpilase toetust kui Vormsi Lasteaed-Põhikoolis ei ole võimalik korraldada õpet tulenevalt õpilase hariduslikust erivajadusest. Seda juhul kui õpilane nõustamiskomisjoni soovituste kohaselt, vastavalt PGS § 49 lg 3 on sunnitud asuma õppima mujale riigi poolt PGS § 2 lg 4 järgi tagatud haridusliku erivajadusega õpilastele (nägemise-, kuulmise- ja kõnepuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, liitpuudega õpilastele, intellektipuudega õpilastele, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavad) mõeldud õppeasutusse või kui õpilane muul objektiivsetest põhjustest tingitud erakorralisel juhul on sunnitud jätkama õpinguid väljaspool saart ning seetõttu ei olnud võimalust lõpetada Vormsi Lasteaed-Põhikooli või kui õpilane ei ole tulenevalt oma hariduslikust erivajadusest omandanud üld- või esmakordselt kutseharidust 19 eluaasta jooksul.

§ 86.   Üld- või kutseharidust omandava õpilase toetuse taotlemine ja määramine

  (1) Üld- või kutseharidust omandava õpilase toetuse taotlemiseks esitab lapsevanem vallavalitsusele taotluse.

  (2) Üld- või kutseharidust omandava õpilase toetuse määrab vallavalitsuse poolt kehtestatud summas sotsiaaltöö eest vastutav isik.

§ 87.   Üld- või kutseharidust omandava õpilase toetuse maksmine

  Üld- või kutseharidust omandava õpilase toetust makstakse igakuiselt 1. septembrist kuni 31. maini.

5. jaotis Lastaia õppemaksu toetus 
[Kehtetu - RT IV, 07.02.2023, 9 - jõust. 01.03.2023]

§ 88.   Lastaia õppemaksu toetuse eesmärk ja sisu
[Kehtetu - RT IV, 07.02.2023, 9 - jõust. 01.03.2023]

§ 89.   Lasteaia õppemaksu toetuse maksmine
[Kehtetu - RT IV, 07.02.2023, 9 - jõust. 01.03.2023]

6. jaotis Lasteaia päevatoidu toetus 

§ 89.   Lasteaia päevatoidu toetuse eesmärk ja sisu

  (1) Lasteaia päevatoidu toetuse eesmärk on lapse lasteaias käimisega seotud kulutuste osaline katmine.

  (2) Eesti Hariduse infosüsteemis (EHIS) registreeritud Vormsi Lasteaed-Põhikoolis alusharidust omandavate laste päevatoidu maksumusest 2/3 kaetakse valla eelarvest.

§ 90.   Lasteaia päevatoidu toetuse maksmine

  Lasteaia päevatoidu toetust arvestatakse Vormsi Lasteaed-Põhikooli nimekirja alusel vallavalitsuse poolt kehtestatud korras.

7. jaotis Jõulutoetus 

§ 91.   Jõulutoetuse eesmärk ja sisu

  Jõulutoetus on valla eelarvest üks kord aastas makstav toetus, mille eesmärk on Vormsi laste ja üksik- ning paljulapseliste perede meelespidamine aasta lõpul.

§ 92.   Jõulutoetuse maksmine

  Üksikvanematele ja kolme ning enamalapselistele peredele makstakse iga aasta neljandas kvartalis ühekordset toetust vallavalitsuse poolt kinnitatud nimekirja alusel.

8. jaotis Juubelitoetus 

§ 93.   Juubelitoetuse eesmärk ja sisu

  Juubelitoetuse eesmärk on Vormsi eakate meelespidamine sünnipäevadel ja juubelitel.

§ 94.   Juubelitoetuse maksmine

  (1) Vormsi valla elanikele makstakse alates 70. eluaastast juubelitoetust Juubel on numbriga 0 või 5 lõppev sünnipäev.

  (2) Alates 80. eluaastast makstakse Vormsi valla elanikule toetust igal sünnipäeval, mis ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 1.

  (3) Juubelitoetust makstakse vallavalitsuse poolt kehtestatud korras.

9. jaotis Matusetoetus 

§ 95.   Matusetoetuse eesmärk ja sisu

  (1) Matusetoetuse eesmärk on matuse korraldamisega kaasnevate kulude osaline katmine. Toetust makstakse ühekordse toetusena Vormsi valla eelarvest.

  (2) Matusetoetust makstakse matuse korraldajale selle isiku matuse kulude katmiseks, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asus surma registreerimisel Vormsi vallas.

  (3) Matusetoetust makstakse matuse korraldajale, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asub Vormsi vallas ja kes taotleb toetust sellise isiku matuse kulude katmiseks, kellel puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht või kelle eest ei olnud võimalik saada toetust käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel lahkunu elukohajärgsest kohaliku omavalitsuse üksusest.

  (4) Vallavalitsus ei maksa isiku abivajadust hindamata matusetoetust, kui isikule on makstud matusetoetust teisest kohalikust omavalitsusest.

§ 96.   Matusetoetuse taotlemine ja määramine

  (1) Toetuse taotlemiseks esitab matuse korraldaja vallavalitsusele taotluse ühe kuu jooksul alates isiku surma registreerimisest.

  (2) Matusetoetuse määrab vallavalitsuse poolt kehtestatud summas sotsiaaltöö eest vastutav isik.

§ 97.   Matusetoetuse maksmine

  (1) Matusetoetus makstakse isiku surmakuupäeval kehtinud matusetoetuse määras.

  (2) Matusetoetus makstakse riigieelarvest Vormsi vallale määratud matuse korraldamise kulude katmise toetuse vahenditest ja nende lõppemisel Vormsi valla eelarvest.

10. jaotis Puudega lapse hooldajatoetus 

§ 971.   Puudega lapse hooldajatoetuse eesmärk ja sisu

  Puudega lapse hooldaja toetus on perekonna toimetuleku toetamiseks igakuiselt makstav sotsiaaltoetus 3 kuni 18-aastase raske või sügava puudega lapse hooldamise eest, mida makstakse, kui puudega alaealise lapse hooldaja ei saa töötada puudega lapse igapäevase hooldamise tõttu.
[RT IV, 30.12.2022, 13 - jõust. 02.01.2023]

§ 972.   Puudega lapse hooldajatoetuse taotlemine ja määramine

  (1) Toetustaotluse esitab puudega lapse hooldaja, lisades taotlusele:
  1) sotsiaalkindlustusameti otsus lapse puude raskusastme tuvastamise kohta;
  2) puudega lapse kehtiv rehabilitatsiooniplaan, kui see on koostatud;
  3) eestkostjaks määramise kohtumäärus või hooldusperega sõlmitud leping, kui toetuse taotleja ei ole lapse vanem.

  (2) Sotsiaaltöötaja selgitab puudega lapse hooldusvajaduse ja hooldaja võimalused hoolduse tagamiseks vastava hindamismetoodikaga või võtab aluseks puudega lapsele koostatud juhtumiplaani või rehabilitatsiooniplaani.

  (3) Toetus määratakse kuni lapse puude kestuse viimase päevani, puudega lapse täisealiseks saamiseni või eestkoste või perehoolduslepingu lõpptähtajani.

  (4) Toetust ei määrata kui lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.
[RT IV, 30.12.2022, 13 - jõust. 02.01.2023]

§ 973.   Puudega lapse hooldajatoetuse maksmine

  (1) Toetust makstakse rahvastikuregistri järgi Vormsi vallas elava puudega lapse hooldamise eest.

  (2) Toetust makstakse toetuse määramise otsuse tegemise kuu esimesest kuupäevast. Toetust makstakse kuni toetuse määramise otsuses nimetatud tähtajani.

  (3) Toetuse maksmine lõpetatakse hooldaja taotluse alusel või kui on ära langenud toetuse määramise alused.

  (4) Hooldaja on kohustatud teavitama sotsiaaltöötajat 10 tööpäeva jooksul asjaoludest, mis toovad kaasa hoolduse lõpetamise.
[RT IV, 30.12.2022, 13 - jõust. 02.01.2023]

4. jagu Sissetulekust sõltuvad toetused 

1. jaotis Peretoetus 

§ 98.   Peretoetuse eesmärk ja sisu

  Peretoetus määratakse vajadusel üksikvanematele, mittetöötavatele pensionäridele, kolme ja enama lapselistele peredele, puudega isikutele ja majanduslikult vähekindlustatud isikutele või peredele igapäevaelus toimetulemiseks.

§ 99.   Peretoetuse taotlemine

  Toetuse taotlemiseks esitab isik vallavalitsusele taotluse.

§ 100.   Peretoetuse maksmine

  (1) Toetust makstakse suuruses, mis tagab taotlejale toimetulekupiiri. Muudel juhtudel kehtestab toetuse määra vallavalitsus.

  (2) Peretoetust makstakse vallavalitsuse korralduse alusel.

2. jaotis Ravimitoetus 

§ 101.   Ravimitoetuse eesmärk ja sisu

  Üksikvanematele, mittetöötavatele pensionäridele, kolme ja enama lapselistele peredele, puudega isikutele ja majanduslikult vähekindlustatud isikutele või peredele makstakse piisavate rahaliste ressursside olemasolu korral toetust igapäevaelus vajaminevate ja krooniliste haiguste leevendamiseks vajalike, arsti poolt väljakirjutatud retseptiravimite soetamise kulude katmiseks.

§ 102.   Ravimitoetuse taotlemine

  Toetuse taotlemiseks esitab isik vallavalitsusele taotluse koos retseptiravimitele tehtud kuludokumentidega.

§ 103.   Ravimitoetuse maksmine

  (1) Toetust makstakse ulatuses, mis tagab taotlejale toimetulekupiiri, muudel juhtudel kehtestab vallavalitsus toetuse määra.

  (2) Ravimitoetust makstakse vallavalitsuse korralduse alusel.

3. jaotis Muude erakorraliste kulutuste hüvitamine 

§ 104.   Erakorraliste kulutuste hüvitamise eesmärk ja sisu

  Muude erakorraliste kulutuste hüvitamise eesmärk on osaliselt leevendada isiku või tema perekonna elu, tervist või toimetulekut ohustavat olukorda.

§ 105.   Erakorraliste kulutuste hüvitamise taotlemine

  (1) Toetust saab taotleda:
  1) õnnetusjuhtumi, tulekahju, varguse, haiguse või muu raske sündmuse korral;
  2) elukorralduse või eluasemega seotud kulude katmiseks, mille tegemise vajadus on vältimatu.

  (2) Toetuse taotlemiseks esitab isik või erandkorras kolmas isik vallavalitsusele taotluse, millele võimalusel lisatakse vastavate ametkondade tõendid taotluse põhjendatuse kinnitamiseks (politsei, päästeamet, tervishoiuasutus vms).

§ 106.   Erakorraliste kulutuste hüvitamise määramine ja maksmine

  (1) Toetuse määramisel võetakse arvesse isiku või perekonna toimetulekuvõimet ning elukondlikke vajadusi. Erakorraliste kulutuste hüvitamiseks määratakse toetust ulatuses, mis tagab isikule kehtiva toimetulekupiiri.

  (2) Toetus määratakse ja makstakse koheselt, kui ohus on inimese tervis ja elu või kui toetuse hilisem maksmine toob kaasa täiendavaid kulutusi.

5. jagu Riigieelarvest kaetavate toetuste maksmine 

§ 107.   Toimetulekutoetus

  (1) Riigieelarvest valla eelarvesse laekunud toimetulekutoetuse vahenditest määrab ja maksab vallavalitsus toimetulekutoetust.

  (2) Toimetulekutoetust määrab ja maksab vallavalitsus sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.

  (3) Toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavad eluasemekulude piirmäärad kehtestab vallavalitsus.

6. jagu Riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite kasutamine 

§ 108.   Toimetulekutoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitiseks eraldatud vahendite kasutamine

  Toimetulekutoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitiseks eraldatud vahendeid kasutab vallavalitsus alljärgnevalt:
  1) sotsiaaltöötajate koolituskuludeks;
  2) sotsiaaltöötajatele vajalike töövahendite ja inventari soetamiseks;
  3) sotsiaaltöötajate täiendavate teenistusülesannete täitmise hüvitamiseks.

§ 109.   Raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetuse kasutamine

  (1) Riigieelarvest Vormsi vallale määratud raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetuse vahendeid kasutab vallavalitsus raske ja sügava puudega laste ja nende peredega seotud toetavate teenuste osutamiseks.

  (2) Toetatavad teenused:
  1) lapsehoiuteenus;
  2) sotsiaaltransporditeenus;
  3) tugiisikuteenus.
  4) muud teenused, mis aitavad parandada raske ja sügava puudega lapse arengut ja tema pere toimetulekut ning aitavad vähendada perekonna hoolduskormust või puudest tulenevaid lisavajadusi.

  (3) 18-aastaseks saanud raske ja sügava puudega isiku puhul võib vallavalitsus riigieelarvest Vormsi vallale määratud raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetust kasutada kuni kalendriaasta lõpuni.

§ 110.   Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise toetuse kasutamine

  Riigieelarvest Vormsi vallale määratud asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise toetuse vahendeid kasutab vallavalitsus asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks.

§ 111.   Matuse korraldamise kulude katmise toetuse kasutamine

  Riigieelarvest Vormsi vallale määratud matuse korraldamise kulude katmise toetuse vahendeid kasutab vallavalitsus:
  1) matusetoetuse maksmiseks käesolevas määruses sätestatud korras;
  2) Vormsi valla poolt matuse korraldamise kulude katmiseks.

§ 112.   Riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite kasutamine arvestus

  (1) Vallavalitsus peab eraldi arvestust riigieelarvest Vormsi valla eelarvesse sihtotstarbeliselt eraldatud raha kasutamise kohta.

  (2) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud vahendid kantakse samaks otstarbeks üle järgmise aasta eelarvesse.

6. peatükk Rakendussätted 

§ 113.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 114.   Määruse rakendamine

  Vallavalitsusel kehtestada käesoleva määruse rakendamise kord, tasuliste sotsiaalteenuse hinnad ja sotsiaaltoetuste määrad.

§ 115.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 01.08.2022.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json