Lääne-Nigula valla jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 15.06.2023 nr 14
Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 66 lg 4, § 71 lg 1 ja lg 2, pakendiseaduse § 15 lg 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 365 ja 366 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Jäätmehoolduseeskirja eesmärk ja reguleerimisala
(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil.
(2) Eeskirja rakendatakse kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste jäätmehooldust reguleerivate õigusaktidega ning riigihangete seaduse alusel korraldatud jäätmeveo ja -käitlemise teenuste hankelepingu(te)ga.
(3) Eeskirja eesmärk on säilitada puhas ja tervisele ohutu elukeskkond, vältida ja vähendada jäätmeteket ning soodustada jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende korduskasutamiseks ettevalmistamist, ringlusse võttu või muud taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.
(4) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele on piirkonnas eeskirja täitmine kohustuslik.
(5) Eeskirjaga lahendamata küsimusi lahendab Lääne-Nigula Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) juhindudes jäätmeseadusest ja teistest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest. Eeskirjaga seotud dokumentide vormide kinnitamine on vallavalitsuse pädevuses.
(6) Eeskirjas kasutatud mõistete defineerimisel lähtutakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest terminitest ja mõistetest.
§ 2. Mõisted
(1) Eeskirjas kasutatakse termineid alljärgnevas tähenduses:
1) biojäätmed on biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;
2) ehitus- ja lammutusjäätmed on ehitus- ja lammutustööde käigus tekkinud jäätmed;
3) jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
4) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab ja kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja omab või on kohustatud omama selleks tegevuseks keskkonnakaitseluba, sh jäätmete vahendaja ja edasimüüja;
5) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine, sealhulgas sortimine, ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendamine või edasimüümine e;
6) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
7) jäätmekäitlusleping on jäätmete käitlemise leping, mis on sõlmitud jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja vahel ning reguleerib selliste jäätmete käitlemist, mis ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmatud, jäätmekäitluslepinguna käsitletakse ka korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise lepingut ainuõigust omava jäätmevedaja puudumisel;
8) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveo tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, kelle valitsetaval kinnisasjal asub suvila, elu- või äriruum. Jäätmevaldaja on ka kinnisasjal kinnisasja omanik, kui kinnistu on koormatud hoonestusõigusega, siis hoonestaja, korteriomandite või korterihoonestusõiguse korral korteriühistu või kui korteriühistut moodustatud ei ole, siis korteriomanike poolt volitatud isik, ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) ehitise omanik;
9) jäätmevedaja on teenuste kontsessiooni korras valitud isik, kes osutab jäätmevaldajatele sõlmitud kontsessioonilepingu alusel korraldatud jäätmeveoteenust;
10) jäätmeveoleping on jäätmevaldajale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise leping, mis on sõlmitud jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel;
11) keskkonnakaitseluba on jäätmeseaduse tähenduses jäätmeluba, keskkonnakompleksluba (edaspidi kompleksluba) ja jäätmekäitleja registreering;
12) kompostimine on biojäätmete looduslik biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostris;
13) komposter on biojäätmete käitlemiseks kasutatav suletav mahuti;
14) konteiner ehk mahuti on jäätmete kogumiseks mõeldud anum;
15) korduskasutus on toiming, millega tooteid või nende osi, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti nende esialgsel otstarbel;
16) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt;
17) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;
18) olmejäätmed on kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel. Olmejäätmete hulka loetakse ka muudest allikatest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, mis on oma koostise ja omaduste poolest kodumajapidamisjäätmete sarnased. Olmejäätmete hulka ei kuulu tootmis-, põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, septiku ega kanalisatsioonivõrgu ja reovee töötlemise jäätmed, romusõidukid ega ehitus- ja lammutusjäätmed;
19) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;
20) taaskasutusorganisatsioon on juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad. Taaskasutusorganisatsiooni eesmärk on pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine;
21) pakendipunkt on avalikuks kasutuseks mõeldud koht, kus on eri liiki pakendijäätmete kogumiseks ettenähtud konteinerid;
22) probleemtoode on toode, mille jäätmeteks muutumisega võib kaasneda keskkonnarisk või keskkonnaoht või mis võib põhjustada keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid, akud, mootorsõidukid, elektri- ja elektroonikaseadmed, rehvid ja põllumajandusplast;
23) suurjäätmed on olmejäätmed, mida nende kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu vanamööbel, sanitaartehnika jmt. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitus- ja lammutusjäätmeid, mootorsõidukeid või nende osi, sh vanarehve ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid, sh pesumasinaid, telereid, külmkappe, elektripliite ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
24) tiheasustusala on üldplaneeringu järgi tiheasustusalaks määratud osa valla territooriumist. Ülejäänud valla territoorium loetakse hajaasustusalaks;
25) tühisõit on jäätmevedaja poolt jäätmevaldaja juurde tehtud sõit, mille käigus jäätmeid polnud võimalik ära vedada, kuna jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval jäätmemahutit välja pannud, jäätmevaldaja pole võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu jäätmemahutile, jäätmemahuti on tühi või jäätmemahutis on sobimatud jäätmed;
(2) Eeskirja § 2 lõikes 1 nimetamata mõistete defineerimisel lähtutakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest terminitest ja mõistetest.
2. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED
§ 3. Jäätmekäitluse üldnõuded
(1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.
(2) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid võimalusi, mis vähendavad ja väldivad jäätmeteket.
(3) Jäätmekäitleja peab jäätmete käitlemisel lähtuma jäätmehierarhiast, eelistades jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu ja muud taaskasutust (sh energiakasutust) jäätmete kõrvaldamisele. Olmejäätmetest võib prügilasse ladestada vaid jäätmeid, mille taaskasutamine materjalina, kütusena, energiaallikana või muul viisil ei ole võimalik. Liigiti kogutud jäätmed tuleb võimalusel ringlusse võtta.
(4) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodidele:
1) paber ja kartong (20 01 01);
2) plastid (20 01 39);
3) metallid (20 01 40);
4) klaas (20 01 02);
5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07) ja tekstiilpakendid (15 01 09);
9) puit (20 01 38);
10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
11) suurjäätmed (20 03 07);
12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
13) ravimijäätmed (20 01 32, 20 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97*, 20 01 98*);
14) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud jäätmeid võib nende tekkekohas ajutiselt ladustada ühes konteineris või ühes ladustuskohas tingimusel, et need ilmastiku mõjul ei lagune, ei kujuta ohtu keskkonnale ja jäätmeid on võimalik jäätmekäitlejale üle anda liigiti.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud jäätmeid tuleb tekkekohal liigiti koguda käesoleva määruse kehtima hakkamisest.
(7) Piirkonnas, kus puudub kehtiv korraldatud jäätmevedu, on jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad kohustatud kas ise või volitatud esindaja vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta.
(8) Jäätmete jätmine mahuti lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud, v.a suurjäätmed, mille käitlemise kord on toodud käesolevas eeskirjas. Jäätmevaldaja on kohustatud tellima ületäitunud mahuti tühjendamise.
(9) Liigiti kogutud jäätmete kogumisel ja veol peab vältima nende segunemist teiste jäätmeliikidega.
(10) Segaolmejäätmete äraveo minimaalne sagedus on tiheasustusalal üks kord 4 nädala jooksul, hajaasustusalal üks kord 12 nädala jooksul, maksimaalne sagedus tiheasustusalal on üks kord nädalas ja hajaasustusalal üks kord 2 nädala jooksul, olenemata kasutatava mahuti suurusest. Tiheasustusalal asuvalt kinnistult, kus biojäätmete kompostimine on tagatud, st kõiki biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid ning köögi- ja sööklajäätmeid käesoleva eeskirja kohaselt kompostitakse kinnises kompostris või kinnistult, kust toimub graafikujärgne biojäätmete äravedu vähemalt üks kord 14 päeva jooksul, võib jäätmevedaja olmejäätmeid regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul.
(11) Jäätmete vedu on keelatud kell 23.00 kuni 6.00, välja arvatud juhul, kui vallavalitsus on andnud nõusoleku olmejäätmete vedamiseks nimetatud ajal.
(12) Jäätmed, mille hoidmine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt. Jäätmete nõuetekohase äraveo eest vastutab jäätmevaldaja või territooriumi haldaja.
(13) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.
(14) Keelatud on jäätmete käitlemine, ladestamine või ladustamine ja kõrvaldamine selleks mitteettenähtud kohtadesse, välja arvatud biojäätmete kompostimine oma kinnistul vastavalt eeskirjas sätestatud nõuetele.
(15) Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada tehnoloogiliselt sobivas ning tervise- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.
(16) Info liigiti kogutud jäätmete kogumiskohtade ja jäätmejaamade kohta on leitav vallavalitsuse veebilehelt.
§ 4. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused
(1) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud:
1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele;
2) sortima ja liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja nõuetele ja paigutama need vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse;
3) vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist omavahel või teiste jäätmetega;
4) vältima ohtlike jäätmete segunemist ja segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks;
5) kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud, välja arvatud laiendatud tootjavastutuse alla kuuluvad jäätmeliigid, kui jäätmevaldaja on need üle andnud eeskirjas sätestatud viisil;
6) koristama oma kinnistul või hallataval territooriumil tekkinud või sinna toodud jäätmed juhul, kui ei suudeta tuvastada jäätmete tekitajat;
7) andma jäätmed üle ainult vastavat luba omavale jäätmekäitlejale või isikule, kes on üle antavate jäätmete käitlejana Keskkonnaametis registreeritud. Jäätmed võib viia ka nende jäätmete kogumiseks määratud ja vastavalt tähistatud kohta, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt veenduma, et isikul, kellele ohtlikud jäätmed üle antakse, on lisaks ohtlike jäätmete käitluslitsents. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo luba omavale isikule;
8) organiseerima jäätmemahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu või kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse;
9) jäätmete kogumiseks omama või rentima piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid või kasutama lepingu alusel ühismahuteid vastavalt eeskirjas toodud tingimustele;
10) hoidma mahutid tervena ja puhtana, vastutama jäätmemahuti õige kasutamise ning selle ümbruse ja juurdesõidutee korrashoiu eest;
11) tagama mahuti kättesaadavuse jäätmevedajale veopäeval. Jäätmemahuti peab veopäeval asuma jäätmevedajale nähtaval kohal;
12) paigutama jäätmemahutid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse;
13) vajadusel enne paigutamist jäätmekonteinerisse pakkima jäätmed jäätmekottidesse, kotid sulgema, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele, talvel ei külmuks konteineri külge ega määriks neid;
14) käitlema ehitus- ja lammutusjäätmeid, tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmeid vastavalt eeskirjas toodud nõuetele.
(2) Juriidilised isikud (sh korteriühistud) on täiendavalt kohustatud:
1) teavitama oma hallatavate hoonete elanikke, rentnikke või oma ettevõtte töötajaid eeskirja nõuetest;
2) jäätmeseaduses sätestatud juhtudel omama keskkonnakompleksluba, jäätmeluba, registreerimistõendit või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. Loa või tõendi saamiseks vajaliku taotlusmaterjali koostab taotleja oma kulul;
3) kaubandusettevõtted, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud vähemalt lahtioleku ajaks paigaldama olmejäätmete mahutid hoone sissepääsude juurde, mille õigeaegse tühjendamise ja ümbruse korrashoiu eest vastutab ettevõte või asutus ise.
(3) Kui jäätmetekitaja ja jäätmevaldaja on erinevad isikud, määratakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või muu lepinguga.
(4) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused ja muud taolised alad) paigutab vajadusel jäätmemahutid vallavalitsus või territooriumi haldav juriidiline või füüsiline isik.
§ 5. Nõuded kogumismahutile ja selle paiknemisele
(1) Jäätmete kogumiseks peab kasutama kogumismahutit, mis välistab ohu inimeste tervisele, varale ja keskkonnale ning tagab:
1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil;
2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil;
3) lekke vältimise;
4) veega pestavuse võimalikkuse (v.a jäätmekotid).
(2) Olmejäätmete kogumisvahendina võib kasutada:
1) ühepereelamu jäätmete kogumiseks 30 liitrist jäätmekotti, mis peab oma vastupidavuselt tagama jäätmete üleandmise ning olema keskkonnaohutu;
2) käsitsi teisaldatavat 80, 140, 240, 360, 370, 600, 660, 800 või 1100 liitrist kaanega suletavat kogumismahutit, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
3) kaanega suletavat 1,5 m3, 2,5 m3ja 4,5 m3 kogumismahutit, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
4) presskonteinereid, vertikaalpresse ja süvakogumismahuteid;
5) pakendite üleandmiseks ka kuni 200-liitrist kotti.
(3) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust kogumismahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab käesoleva eeskirja nõuetele.
(4) Jäätmekott tuleb paigutada nii, et see oleks kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ja lindude ligipääsu eest.
(5) Kogumismahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav eestikeelne kiri või märgistus, mis viitab kogumismahutiga kogutavale jäätmeliigile ja jäätmetekkekoha aadressile (kinnistu aadress) v. a. eramajapidamises.
(6) Jäätmemahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed tekivad või teisele kinnistule selle kinnistu omanikuga kokkuleppel. Juhul, kui mahutid paiknevad teisel kinnistul selle kinnistu omaniku loal, tagab korrashoiu mahutite kasutaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Jäätmemahuti peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi eelnevalt kokku teisiti.
(7) Kogumismahuti tehnilise korrashoiu tagab kogumismahuti omanik.
(8) Kuni 1100-liitrised käsitsi teisaldatavad ratastel väikekonteinerid tuleb paigutada tasasele ja kõvale maapinnale või neid konteinereid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale alusele nähtavasse kohta, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 20 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmeveolepinguga või jäätmekäitluslepinguga.
(9) Jäätmemahuti tühjendamiseks on lubatud kuni 1100-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel jäätmemahuti jäätmeveo päeval paigutada oma kinnistu piirist välja, kuid võimalikult kinnistu piiri lähedale. Kinnistu piirist välja paigutatud jäätmemahuti ei tohi häirida liiklust ega jalakäijaid.
(10) Suurem kui 1100-liitrine kogumismahuti tuleb paigutada jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, kruus jms) alusele selliselt, et seda saab tühjendada vahetult jäätmeveoki paiknemiskohast.
(11) Juurdesõidutee mahutile peab olema piisava kandevõimega ja tasane, talvisel ajal lumest puhastatud ja vaba muudest transporti takistavatest esemetest.
(12) Kogumismahuti paiknemiskoha ja ligipääsutee korrashoiu eest kinnistul vastutab kinnistu omanik.
(13) Jäätmemahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutile. Kui jäätmemaja, katusealust, väravat või jäätmemahutit lukustatakse, peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval.
(14) Jäätmevedaja on kohustatud koristama jäätmemahutite paiknemiskoha, kui see on prahistatud vedaja süül, sealhulgas toimumata jäänud tühjenduskorra tõttu mahuti juurde kuhjunud jäätmed.
§ 6. Ühismahuti kasutamine
(1) Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi jäätmeliikide kogumiseks ja üleandmiseks, kui jäätmevaldajad on omavahel sõlminud vastava ühismahuti kasutamise kokkuleppe.
(2) Vormikohane taotlus korraldatud jäätmeveo kogumismahuti(te) ühiseks kasutuseks tuleb esitada vallavalitsusele kooskõlastamiseks.
(3) Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik ühismahutit kasutavad jäätmevaldajad, hõlmatavad kinnistud, jäätmekäitluse eest vastutav isik ja ühismahuti asukoht.
(4) Korraldatud jäätmeveopiirkonnas loetakse ühismahuti kasutaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
(5) Ühismahutina ei või kasutada segaolmejäätmete üleandmiseks jäätmekotti.
(6) Ühismahutit on lubatud kasutada üksnes lähestikku asetsevatel kinnistutel või kruntidel või ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks samuti valla territooriumil mitut kinnistut omavatel jäätmevaldajatel.
§ 7. Jäätmete põletamine
(1) Jäätmete põletamine on keelatud, kui selleks ei ole Keskkonnaameti poolt väljastatud vastavat luba.
(2) Küttekolletes võib loata põletada immutamata, lakkimata ja värvimata puitu. Kiletamata paberi ja kartongi põletamine on lubatud ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks.
(3) Aia- ja haljastujäätmeid võib põletada selliselt, et suits ei segaks naabreid ja tagada tuleb tuleohutus.
§ 8. Jäätmete vedu
(1) Jäätmeid vedav isik on kohustatud:
1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras, elanikke kõige vähem häirival viisil;
2) vedama jäätmemahutisse toodud jäätmed lepingus kokkulepitud ajagraafiku järgi;
3) teenuse osutamata jätmisel jäätmevaldajat esimesel võimalusel teavitama, miks ei olnud võimalik jäätmemahutit tühjendada ja millal on võimalik kordustühjendamine.
(2) Jäätmevedaja tohib jäätmed üle anda käitlemiseks vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.
(3) Jäätmeveok peab olema kinnine ja vajadusel varustatud jäätmemahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal sattuda keskkonda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke või nõrgvett. Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises jäätmeveokis, tagades, et vedamise ajal ei satuks jäätmed keskkonda. Juhul kui jäätmed satuvad laadimise või veo ajal keskkonda, tuleb need jäätmevedaja poolt koheselt koristada.
(4) Jäätmeveoki registrimass ja mõõtmed peavad vastama teedele kehtestatud kandevõime ja sõiduki mõõtmete piirangutele.
3. peatükk JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMINE
§ 9. Segaolmejäätmed
(1) Segaolmejäätmete mahutisse on lubatud koguda vaid segaolmejäätmeid, mille liigiti kogumist ei ole vallavalitsuse poolt korraldatud.
(2) Segaolmejäätmete mahutisse ei või panna:
1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on kohustuslik vastavalt eeskirjale;
2) ohtlikke jäätmeid;
3) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid;
4) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
5) üle 40 #CP1252# ŗ C kuuma tuhka;
6) vedelaid jäätmeid;
7) käimlajäätmeid ja kogumiskaevude setteid;
8) probleemtooteid;
9) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
10) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid, jäätmeveokeid, jäätmemahuti kasutajat või hooldajat, jäätmevedajat või teisi isikuid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
11) nakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
12) erikäitlust vajavaid jäätmeid.
§ 10. Paber ja kartong
(1) Paber ja kartong (sealhulgas ajalehed, raamatud, paberist kaustikud, ajakirjad jm) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.
(2) Kui kinnistul on vähemalt nelja kasutuses oleva korteriga elamu, mille kütmiseks kasutatakse kaugkütet, vedel- või gaasikütus, peab kinnistul olema eraldi kogumismahuti paberi ja kartongi kogumiseks. Kõrvuti asetsevad kinnistud võivad omavahelisel kokkuleppel kasutada ühist kogumismahutit.
(3) Kui kinnistul on tahkekütust kasutav lokaalküttega elamu, tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti ning viia jäätmed selleks ettenähtud kogumispunkti, jäätmekäitluskohta või põletada küttekoldes mahus, mis on vajalik tule süütamiseks.
(4) Paberi ja kartongi mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid, mahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist.
(5) Korraldatud jäätmeveol kasutatavate paberi ja kartongi kogumismahutite vähim suurus jäätmetekkekohtadel on 140 l, mida peab tühjendama vähemalt kord kvartalis.
§ 11. Pakend ja pakendijäätmed
(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse, viia vastavalt tähistatud, selleks ettenähtud pakendipunkti või jäätmejaama või anda üle pakendiettevõtjale, taaskasutusorganisatsioonile või pakendijäätmeid vedavale isikule.
(2) Pakendeid võib pakendimahutisse panna lahtiselt või pakendatult. Soovitav on kasutada pakendamisel läbipaistvata kilekotti. Taaskasutusorganisatsioon või pakendiettevõtja ei või jätta pakendimaterjale ringlusse võtmata põhjendusel, et üle antud pakendid on pakendatud.
(3) Kui kinnistul on vähemalt nelja kasutuses oleva korteriga elamu, peab kinnistul olema eraldi kogumismahuti pakendijäätmete kogumiseks, kui samas asulas puudub avalik pakendipunkt.
(4) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja võimalusel kokkupressitud ning vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni vastavas juhendis toodud nõuetele.
(5) Pakend, millele on määratud tagatisraha ehk pant (sellekohane märgis on kantud pakendile või etiketile), tuleb tarbija poolt tagastada müügikohta või taaravastuvõtu punkti.
(6) Pakendipunktide asukohad, jäätmemahutite miinimum- ja maksimumarv ja -maht igas pakendipunktis ning nende minimaalne tühjendamissagedus lepitakse kokku taaskasutusorganisatsiooni või pakendiettevõtja ja vallavalitsuse vahel sõlmitavas lepingus. Pakendipunktis peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide vastuvõtmine. Pakendipunktis kogutakse eraldi mahutitesse vähemalt kolm pakendimaterjali liiki: paber- ja kartongpakend, klaaspakend ja segapakend. Klaaspakendit võib koguda ainult segapakendi konteineriga, kui see tagab vähemalt sama suure klaaspakendi ringlussevõtu määra ja vastav kokkulepe on lepingus sätestatud.
(7) Pakendijäätmete kogumiskonteinerisse on keelatud panna muid jäätmeid.
(8) Pakendijäätmete kogumiskonteinerit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist, haisu teket ning ümbruskonna reostust, kuid mitte harvemini kui üks kord 12 nädala jooksul.
§ 12. Pakendiettevõtja, taaskasutusorganisatsiooni ja pakendijäätmeid vedava isiku kohustused
(1) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires olevas pakendipunktis.
(2) Kui tagatisrahata müügipakendi ja -pakendijäätmete vastuvõtmist ei ole võimalik korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires, võib selle korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse nõusolekul ja tingimustel.
(3) Pakendiettevõtjad, kes ei ole liitunud taaskasutusorganisatsiooniga, on kohustatud sõlmima vallavalitsusega lepingu, milles määratakse kindlaks pakendipunktide asukohad ja mahutite paigaldustingimused piirkonnas, mahutite arv ja maht igas pakendipunktis, tüüp, välimus, minimaalne tühjendamissagedus, haldamine ja pakendipunkti korrashoid.
(4) Pakendimahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas tähistus, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid mahutisse tohib paigutada, pakendikonteineriga pakendeid koguva taaskasutusorganisatsiooni nimi, veebilehe aadress, kontaktandmed.
(5) Vallavalitsus võib kokkuleppel taaskasutusorganisatsiooni või pakendiettevõtjaga suurendada pakendipunktide tihedust pakendiseaduses sätestatud miinimumist.
(6) Pakendijäätmeid võib koguda tekkekohas. Kui tekkekohas kogumine toimub tasuta, võib vallavalitsuse nõusolekul vähendada avalikkusele suunatud pakendipunktide tihedust, mahutite arvu, mahtu või tühjendussagedust võttes aluseks seadusest tuleneva kogumiskohtade tiheduse ja piirkonna rahvastiku arvu. Tekkekohas on lubatud kõik pakendimaterjali liigid koguda ühte mahutisse, kuid taaskasutusorganisatsioon peab tagama pakendite järelsortimise ja taaskasutusse suunamise. Tekkekohas kogumisel tiheasustusalal ei või küsida niinimetatud tühisõidutasu.
(7) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendite ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.
(8) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud:
1) hoidma pakendipunktis olevad mahutid terved ja puhtad tagades vajadusel nende puhastamise;
2) tagama, et kaane, luugi vmt suletavad mahutid on ohutud ja kergelt avatavad;
3) vältima mahutite ületäitumist ning nende tühjendamisel koristama tühjendamise käigus ja ületäituvuse tõttu maha kukkunud pakendijäätmed ning need pakendijäätmed, mis on pandud mahuti kõrvale maha, kuna neid ei ole oma suuruse tõttu võimalik mahutisse paigutada;
4) korraldama pakendijäätmete koristamise kuni 3 m raadiuses pakendipunktist, kui pakendikonteinerid on olnud ületäitunud ning kui pakendipunkti ümbruse koristamise kohustuses ei ole maaomaniku ja pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni vahel kokku lepitud teisiti.
(9) Pakendimahuteid tuleb tühjendada regulaarselt ja vastavalt vajadusele selliselt, et oleks välditud jäätmemahuti ületäitumine või ümbruskonna reostus ja elanikele tagatud pakendite või pakendijäätmete üleandmise võimalus. Pakendijäätmete mahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu või on ületäitunud.
(10) Taaskasutusorganisatsioonil ja pakendiettevõtjal on kohustus esitada vallavalitsuse nõudmisel andmeid avalikkusele suunatud kogumisvõrgustiku kaudu või muude kogumisviiside abil piirkonnast kogutud pakendite ja pakendijäätmete kohta. Pakendimaterjali liikide kaupa esitatakse järgmised andmed:
1) piirkonnast kogutud pakendite mass;
2) taaskasutusse või kõrvaldamisse suunatud pakendi mass vastavalt jäätmete taaskasutamis- ja
kõrvaldamistoimingute nimistule;
3) käitlemisteenuse osutajate nimekiri ja neile üle antud kogused pakendimaterjali liikide kaupa;
4) piirkonnas tehtud teavitustöö kirjeldus avalikkuse ja tarbijate teavitamiseks pakendi ja pakendijäätmete tagastamise korrast ja nõuetest;
5) isikute arv ja loetelu, kellelt pakendeid ja pakendijäätmeid kogutakse tekkekohal.
§ 13. Ohtlikud jäätmed
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Jäätmete ohtlikkuse määratlemisel lähtutakse jäätmenimistust, kus ohtlikud jäätmed on tähistatud tärniga.
(2) Ohtlikud jäätmed tuleb viia ohtlike jäätmete kogumiskohtadesse või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale (sh ohtlike jäätmete kogumisringi käigus, mis toimub vähemalt üks kord 3 aasta jooksul). Ravimijäägid võib tagastada apteeki.
(3) Teiste isikute tegevuse tulemusena tekkinud ohtlikke jäätmeid võib vedada ja käidelda isik, kellele Keskkonnaamet on väljastanud vastava jäätmeloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.
(4) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates ja lekkekindlates mahutites, mis välistab nende sattumise keskkonda.
(5) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.
(6) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.
(7) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.
§ 14. Probleemtooted ja nende jäätmed
(1) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.
(2) Elektroonikaromud (sh külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, boilerid, elektroonilised mänguasjad jms) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle elektroonikaromude kogumiskohta, jäätmejaama või uue seadme ostmisel turustaja müügikohta. Jäätmevaldajal on õigus komplektsed elektroonikaromud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda. Elektri- ja elektroonikaseadme turustaja on kohustatud oma müügikohas, mille müügipind on vähemalt 400 m2, tasuta tagasi võtma väikseid elektroonikaromusid, mille ükski väline mõõde ei ületa 25 cm, sõltumata sellest, kas kasutaja ostab uue sama liiki seadme või kas selles müügikohas müüakse sellist liiki seadmeid.
(3) Vanarehvid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia vanarehvide kogumispunkti, jäätmejaama või hooldustöökotta viimase nõusolekul.
(4) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia müügikohta, jäätmejaama või muudesse kogumispunktidesse. Jäätmevaldajal on õigus patareid ja akud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.
(5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, lammutuskotta või vanametalli kogumiskohta, mis omavad selleks vastavat õigust. Mootorsõidukite kasutatud osad võib üle anda neid osi turustavasse müügikohta.
(6) Põllumajandusplast tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle tootjale, jäätmekäitlusettevõttele, viia jäätmejaama või põllumajandusplasti kogumispunkti.
§ 15. Suurjäätmed
(1) Suurjäätmed on olmejäätmed, mida nende kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu vanamööbel, sanitaartehnika jmt. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitus- ja lammutusjäätmeid, mootorsõidukeid või nende osi, sh vanarehve ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid, sh pesumasinaid, telereid, külmkappe, elektripliite ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid.
(2) Suurjäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja võib ajutiselt paigutada kogumismahuti vahetusse lähedusse, kui nende äravedu korraldatakse hiljemalt viie (5) tööpäeva jooksul või viia jäätmejaama, vastavalt tähistatud suurjäätmete kogumiskohta, anda üle suurjäätmete kogumisringi käigus, mis toimub vähemalt üks kord 2 aasta jooksul, või vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.
§ 16. Metalli-, plasti-, klaasi-, puidu-, tekstiili- ja rõivajäätmed
Metalli-, plasti-, klaasi-, puidu-, tekstiili- ja rõivajäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.
§ 17. Biojäätmed
(1) Biojäätmed on biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed. Biojäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või selleks ettenähtud ja nõuetele vastavasse kogumiskohta või anda üle jäätmevedajale või kompostida tekkekohas vastavalt eeskirja nõuetele.
(2) Üksikelamu, paarismaja, ridaelamuboksi ja kuni 3 korteriga kinnistul ei pea olema biojäätmete mahutit juhul, kui biojäätmeid kompostitakse eeskirja § 18 kohaselt samal kinnistul. Ühise õuealaga paarismaja, ridaelamu või lähestikku asetsevate üksikelamutega kinnistutel on lubatud kompostida ühiselt kirjalikul kokkuleppel. Kui kasutuses on 4 või enam korterit tiheasustusalal, siis peavad kinnistud biolagunevaid jäätmeid koguma eraldi kogumismahutitesse ning üle andma korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedajale. Eraldi biojäätmeid peavada kogumismahutitesse panema ka toitlustusettevõtted, toidupoed ja toitlustust pakkuvad asutused. Eel loetelust välja jäänud kinnistutel on võimalus kasutada kompostimist ja kui biojäätmete teke on vähene, on võimalik teha ühiskasutuse kokkulepe kinnistutega, kus on olemas biojäätmete mahuti või kompostimise võimalus.
(3) Vallavalitsusel on õigus teha vajadusel kompostimise osas kontrolli, st teha paikvaatlust.
(4) Biojäätmed tuleb paigutada biojäätmete konteinerisse lahtiselt, pakitult paberist kotti või täielikult biolagunevasse kotti. Biojäätmete konteiner võib olla vooderdatud biolaguneva kotiga. Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmed võib panna biojäätmete konteinerisse mahus, mis kokkuvõttes ei ületa mahutile seatud kaalunõudeid.
(5) Biojäätmete konteinerisse on keelatud panna sobimatuid jäätmeid.
(6) Korraldatud jäätmeveol kasutatavate biojäätmete konteinerite maksimaalne suurus jäätmetekkekohtadel on 240 liitrit mida peab tühjendama vähemalt üks kord 14 päeva jooksul.
§ 18. Biojäätmete kompostimisnõuded
(1) Kinnistul tekkivaid biojäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides.
(2) Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed võib kompostida lahtiselt kompostiaunas või kompostris.
(3) Tiheasustusalal võib biojäätmed kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostris.
(4) Hajaasustusega aladel tekkivaid biojäätmeid võib kompostida lahtiselt kompostimisaunades.
(5) Kompostimisaun või komposter peab paiknema vähemalt 3 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ja vähemalt 10 meetri kaugusel kaevust ning järgides veekaitsenõudeid.
(6) Biojäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimiksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mitte sobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik.
(7) Selliste jäätmete kompostimine, mis kahjustab komposti või muudab selle kasutuskõlbmatuks, on keelatud.
§ 19. Jäätmekäitlus avalikel üritustel ja randades
(1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse, sh jäätmemahutite paigaldamine eest ürituse korraldaja.
(2) Avalikul üritusel ja avalikus rannas peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga jäätmemahuteid, et vältida nende ületäitumist, sh eraldi mahutid pakendijäätmete kogumiseks.
(3) Avalikel üritustel on lubatud jäätmete kogumisvahendina kasutada kilekotte.
(4) Avalikus rannas on keelatud klaaspakendis jookide müümine ja tarbimine.
§ 20. Jäätmekäitlus Osmussaarel
(1) Saarel on soovitatav kasutada ühismahutit, mis asub väikesaarel kokkulepitud kohas.
(2) Jäätmete transpordi saarelt mandrile korraldab ja kulud kompenseerib vallavalitsus.
(3) Jäätmekäitluse ning vastava järelevalve korraldamise eest vastutab saarevaht.
§ 21. Jäätmekäitlus kalmistutel
(1) Kalmistul tuleb eraldi koguda biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid ning segaolmejäätmeid.
(2) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse jäätmekonteineritesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.
4. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU
§ 22. Korraldatud jäätmeveo regulatsiooni ulatus
Eeskirja käesoleva peatükiga sätestatakse:
1) jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu;
2) korraldatud jäätmeveo piirkond ja korraldatud jäätmeveoga liitumine;
3) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise ja vedamise tingimused, sealhulgas vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveolepingute sõlmimise kord;
4) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmekäitlusalaste lisateenuste osutamise tingimused;
5) jäätmeveo teenustasude suuruse määramise kord;
6) korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmiseks riigihanke korraldaja ja jäätmevedaja valiku tingimused, sealhulgas jäätmekäitluskoha määramise kord;
7) jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamise kord.
§ 23. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu
Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse kodumajapidamistes, ettevõtetes ning asutustes tekkinud olmejäätmetele:
1) 20 03 01 – prügi (segaolmejäätmed);
2) 20 01 01 – paber ja kartong;
3) 20 01 08, 20 02 01 – biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmed selles ulatuses, mida kogutakse biojäätmete mahutisse;
4) 15 01 06 – segapakend, mis on osaliselt korraldatud jäätmeveos;
5) 20 03 07 – suurjäätmed, mis on korraldatud kogumisringidena;
6) koodiga 20 olmejäätmete alajaotisesse kuuluvad ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed), sh liigiti kogutavad jäätmed ja koodiga 15 01 10* (ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid), va 20 01 37* (ohtlikke aineid sisaldav puit), mis on korraldatud kogumisringidena.
§ 24. Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud
1) ühistranspordi peatustes, teedel ja tänavatel, supluskohtades, parkides, kalmistutel, sadamates ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed;
1) ühistranspordi peatustes, teedel ja tänavatel, supluskohtades, parkides, kalmistutel, sadamates ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed;
2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed;
3) eritehnikat nõudvate presskonteinerite tühjendamine;
4) jäätmekäitluse lisateenused ning jäätmemahutite üürimine või müümine.
§ 25. Korraldatud jäätmeveo piirkond ja korraldatud jäätmeveoga liitumine
(1) Lääne-Nigula valla haldusterritoorium moodustab ühe jäätmeveopiirkonna. Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud Osmussaar.
(2) Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunud alates korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Jäätmevaldajal on kohustuslik jäätmevedajaga sõlmida kirjalik jäätmeveoleping, millega täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat.
(3) Asjaolu, kas vallavalitsus on jäätmevaldajat kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele ega vabasta jäätmevaldajat kohustusest jäätmeid jäätmevedajale üle anda ja korraldatud jäätmeveo teenuse eest esitatud arveid tasuda.
(4) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle jäätmeid vedavale isikule, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.
(5) Jäätmevedaja on kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmeveolepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes on selleks kohustatud.
(6) Jäätmevedaja on kohustatud kontsessiooni saamisel saatma jäätmevaldajale jäätmeveolepingu ning olema veendunud, et jäätmevaldaja on lepingu kätte saanud. Juhul, kui jäätmevaldaja ei tagasta tegeliku jäätmeveo alguseks lepingut või keeldub selle sõlmimisest, informeerib jäätmevedaja vallavalitsust.
(7) Jäätmeveolepingus sätestatakse muuhulgas ka lisateenuste osutamise ja jäätmeveo teenustasude maksmise tingimused.
(8) Jäätmevaldaja, kes ühise kogumismahuti kasutamisel on teiste jäätmevaldajatega sõlmitud ühise kogumismahuti kasutamise kokkuleppe alusel määratud vastutavaks lepingupooleks, on kohustatud sõlmima jäätmevedajaga jäätmeveolepingu.
(9) Jäätmeveolepingut mitte sõlminud jäätmevaldajatel toimub jäätmekogumisvahendite tühjendamine vähemalt üks kord 12 nädala jooksul hajaasustuses ja üks kord nelja nädala jooksul tiheasustusega aladel, miinimumpaketi (80 liitrit) alusel. Vedaja koostab veograafiku ja edastab selle jäätmevaldajale.
(10) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja poolt esitatud arvetele.
(11) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba, või vallavalitsuse poolt sellest kohustusest vabastatud isikud.
§ 26. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedamine
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedamine toimub käesolevas eeskirjas sätestatud korras.
(2) Kui jäätmevaldaja ei ole sõlminud jäätmeveolepingut ja ei anna jäätmeid üle või ei ole võimaldanud jäätmevedajale juurdepääsu kogumismahutile, on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest.
(3) Kui liigiti kogutud jäätmete jaoks ettenähtud mahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, siis on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest ja lisaks esitada arve segaolmejäätmete vedamise eest. Käesolevas lõikes nimetatud tasu tühisõidu eest on vedajal õigus rakendada üksnes siis, kui vedajal ei ole võimalik mahutis asuvaid jäätmeid vedada sama jäätmeveokiga, millega veetakse liigiti kogutavaid jäätmeid, ning vedaja on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tingimuse.
(4) Kui jäätmevaldaja ei ole vedajale võimaldanud juurdepääsu mahutile, siis on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest vastavalt teenuste kontsessioonilepingule. Tühisõit on võrdsustatav jäätmeveolepingus sätestatud suurusega jäätmekogumisvahendi tühjendamise 50% teenustasuga, kuid mitte vähem kui üks (1) euro. Jäätmeveolepingu puudumisel loetakse tühisõit võrdseks jäätmete teenustasuga kõige väiksemast konteinerist.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud asjaolude ilmnemisel on vedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama hiljemalt kahe tööpäeva jooksul asjaoludest, mis ei võimaldanud jäätmemahutit tühjendada, ning tagama tühjendamata jäänud mahuti tühjendamise ühe nädala jooksul.
(6) Teenustasu tühisõidu eest ei rakendata erandlike ilmaolude ja/või vääramatu jõu esinemisel ning vallavalitsuse poolt kehtestatud tee ajutiste massipiirangute puhul (eelnevalt pakkujale edastatud). Vedaja võib jätta teenuse antud kuupäeval osutamata (N: tormimurd teel, lumetuisk vms). Vedu teostatakse nädala jooksul peale takistuse likvideerimist.
(7) Kogumismahutite tühjendamise minimaalseim sagedus on sätestatud eeskirja § 3 lõikes 9. Kui kogumismahuti on ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb kogumismahutit tühjendada sagedamini.
(8) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid veetakse eeskirja § 3 lõikes 11 sätestatud ajal. Nimetatud piiranguga seotud asjaolusid võib täpsustada korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankedokumentides.
(9) Jäätmevaldaja, kes omab eeskirja § 5 sätestatud nõuetele vastavat kogumismahutit, võib kasutada segaolmejäätmete ning paberi- ja kartongi kogumiseks endale kuuluvat kogumismahutit.
(10) Kui jäätmevaldaja kogumismahuti ei vasta eeskirja § 5 sätestatud tingimustele või kui jäätmevaldajal ei ole kogumismahutit, on jäätmevedaja kohustatud varustama jäätmevaldaja tema tellimusel vajalikus koguses ja suuruses kogumismahutitega.
(11) Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma kogumismahutite ümbruse puhtana ning kokkuleppel jäätmevedajaga reguleerima kogumismahutite tühjendamise sagedust selliselt, et oleks välditud kogumismahutite ületäitumine ja nende ümbruse reostumine.
(12) Jäätmevaldaja tellimusel on jäätmevedaja kohustatud koristama kogumismahutite tühjendamise ajal nende ümbruse sinna paigutatud pakendatud segaolmejäätmetest (välja arvatud suuremõõtmelistest jäätmetest, mille kogumine ja vedamine on sätestatud eeskirja § 15 lõikes 2).
(13) Kogumismahutite paiknemine jäätmeveopäeval on sätestatud eeskirja §-s 5.
§ 27. Jäätmekäitlusalased lisateenused
(1) Jäätmevedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmeveolepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. Jäätmevedaja ei tohi lisatasusid arvestada kogumismahutite laialipaigutamise eest teenuste kontsessiooni alguses ega nende äraveo eest teenuste kontsessiooni lõppemisel.
(2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.
§ 28. Jäätmeveo teenustasu suuruse määramine
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo teenustasud määratakse kindlaks korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni andmise hankelepingus.
(2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo maksumus kujuneb vastavalt kinnistule paigaldatud jäätmemahuti mahule ja tühjendussagedusele ning ei sõltu sellest, kas mahuti on täis. Teenustasule lisatakse jäätmemahuti rendi maksumus, kui jäätmevaldaja rendib jäätmemahutit jäätmevedajalt.
(3) Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama kõiki jäätmemahuti tühjendamise, jäätmete transpordi ning edasise käitlemise ning nende toimingutega vältimatult kaasnevate tegevustega seotud kulusid ja jäätmevedaja ei tohi lisatasu küsida jäätmevaldajalt olmejäätmete veo eest teistel põhjustel, mida pole nimetatud jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitud lepingus.
(4) Korraldatud jäätmeveo toimingud on muuhulgas jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine (v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine posti teel), jäätmemahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 20 meetrit, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate mahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo perioodi teenuse osutamise alguses kuni kolme kuu jooksul ja mahutite äravedu renditeenuse osutamise lõppemisel olenemata mahuti kasutamise perioodi pikkusest. Hankijal on õigustäiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveo toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama korraldatud jäätmeveo toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende eest eraldi tasu.
(5) Teenustasude muutmist võib taotleda pärast hankelepingu sõlmimist ainult riigipoolse käibemaksu, kütuseaktsiisi, keskkonnatasude, tulumaksu või sotsiaalmaksu määra muutmise või muu teenuse hinda mõjutava riikliku maksu või riikliku tasu muutmise korral, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal pakkumuse esitamise momendil ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses.
(6) Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse vallavalitsusele. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Vallavalitsusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Teenustasude muutmise otsustab vallavalitsus hiljemalt 30 päeva jooksul alates vastavasisulise taotluse saamisest.
(7) Vallavalitsuse poolt kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui 30 päeva pärast alates vallavalitsuse vastava korralduse avalikustamisest vallavalitsuse veebilehel.
(8) Jäätmevedaja teavitab kirjalikult jäätmevaldajat jäätmeveo teenustasude muutumisest mitte vähem kui 30 päeva ette.
(9) Jäätmevaldaja on kohustatud jäätmevedajale tasuma teenustasu vastavalt korraldatud jäätmeveo hankelepingus ja jäätmeveolepingus sätestatud tingimustele ning jäätmevaldajale arveldusperioodil osutatud teenuste alusel esitatud arvele.
(10) Jäätmevaldajal on õigus mitte maksta jäätmevedajale talle osutatud mittekvaliteetse teenuse eest. Vaidluse tekkimisel jääb määravaks vallavalitsuse seisukoht.
§ 29. Korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus
Korraldatud jäätmeveo teenuste osutaja leidmiseks korraldab vallavalitsus kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse lähtuvalt riigihangete seaduses sätestatust.
§ 30. Jäätmevaldaja vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest
(1) Jäätmevaldaja võib taotleda kinnistu erandkorras vabastamist korraldatud jäätmeveost perioodiliselt või aastaringselt kuni viieks aastaks, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.
(2) Jäätmevaldaja esitab kas kirjalikult paberkandjal, E-postiga elektroonselt allkirjastatult või valla veebilehel asuvat E-vormi kasutades kirjaliku taotluse, milles on märgitud:
1) taotleja nimi, e-posti aadress, elukoht, telefoninumber;
2) kinnistu, mille kohta taotletakse jäätmeveost vabastust, aadress ja katastrinumber;
3) põhjused, miks jäätmeveost vabastust taotletakse;
4) periood, mille jooksul kinnistul ei elata või seda ei kasutata ja mille kestel soovitakse jäätmeveost vabastust;
5) kinnistu elektritarbimise andmed eelneva aasta kohta, v.a juhul kui kinnistu on seni kasutuses olnud.
(3) Vallavalitsus määrab ametniku(d), kes menetlevad esitatud taotlusi ja teevad otsused vallavalitsuse nimel.
(4) Kui taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud nõuetele, annab ametnik jäätmevaldajale tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, selgitab puudused ja teavitab, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata.
(5) Ametnikul on õigus nõuda muid asjakohaseid tõendeid kinnistu kasutamises või mittekasutamises veendumiseks.
(6) Ametnik kontrollib kohapeal, et taotluses esitatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.
(7) Ametnik teeb vallavalitsuse nimel otsuse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise või mittevabastamise kohta hiljemalt 30 päeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest. Erandkorras võib ametnik otsuse tegemise tähtaega pikendada. Otsuses märgitakse vabastamise või mittevabastamise põhjus, vabastuse kestus ning jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja kohustused.
(8) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, vallavalitsusele jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole vabastuse perioodil elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates. Vallavalitsusel on õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.
(9) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust korraldatud jäätmeveost vabastamise asjaolude muutumisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest.
(10) Jäätmeveost vabastatud jäätmevaldajat ei loeta väljaspool olmejäätmete kogumissüsteemi olevaks.
(11) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõpeb, kui ametniku otsuses märgitud tähtaeg on möödunud või käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud alusel.
(12) Ametnik tunnistab jäätmeveost vabastamise otsuse kehtetuks, kui:
1) otsuse aluseks olnud taotlus sisaldas valeandmeid;
2) jäätmevaldaja esitab vallavalitsusele asjakohase taotluse;
3) vabastamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud;
4) kinnistul on tuvastatud jäätmete väärkäitlemine.
(13) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest jäätmeseaduse § 69 lõike 4 alusel vabastatud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja kuni määratud tähtaja lõpuni.
5. peatükk EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE
§ 31. Ehitusjäätmete käitlemise üldnõuded
(1) Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb korraldada nende liigiti kogumine tekkekohal.
(2) Ehitusprojektile peab olema lisatud dokument, milles sisaldub:
1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt eeskirjas sätestatule;
2) pinnasetööde mahtude bilanss;
3) selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil;
4) ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatavate mahutite tüübid;
5) jäätmete kavandatavad käitlustoimingud ja –kohad.
(3) Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m³, tuleb ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele lisada vormikohane ehitusjäätmete õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.
(4) Lammutustööde lõpetamisel tuleb esitada vormikohane ehitusjäätmete õiend.
(5) Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis, omama vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba, ohtlike jäätmete vedamisel ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.
(6) Keskkonnaameti vastava loa või registreeringu olemasolul võib tekkinud ehitusjäätmed taaskasutada või kõrvaldada ehitusjäätmete käitluskohas.
(7) Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks vaid isikule, kellel on asjakohane keskkonnakompleksluba, jäätmeluba või kes on nende jäätmete käitlejana Keskkonnaametis registreeritud. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.
(8) Ehitusjäätmed tuleb korduskasutuseks ette valmistada või taaskasutada. Kõrvaldada võib ainult selliseid jäätmeid, mille taaskasutamine pole võimalik.
(9) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Kaevise kasutamiseks väljaspool kinnisasja tuleb Keskkonnaametile esitatavale taotlusele lisada väljavõte vallavalitsuse poolt kooskõlastatud projektist. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.
(10) Ehitamise käigus välja kaevatud pinnas tuleb ladustada eraldi ja seda võib kasutada samal kinnistul maastiku kujundamiseks.
§ 32. Ehitusjäätmete valdaja kohustused
(1) Ehitusjäätmete ohutu hoidmise ja käitlemise eest vastavalt eeskirja nõuetele vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik. Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.
(2) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks vastava lepinguga.
(3) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:
1) mõistliku töö korraldusega vältima ja vähendama jäätmete teket;
2) koguma ehitusjäätmed nende tekkekohal liigiti, kui ehitusjäätmeid tekib eeldatavasti kokku üle 10 m3, kasutades selleks vastavalt tähistatud mahuteid või selleks eraldatud ala ehitusobjektil. Liigiti tuleb koguda vähemalt:
1. puit;
2. paber ja kartong;
3. metall;
4. mineraalsed jäätmed (kivid, tellised, krohv, betoon jms);
5. klaas;
6. pinnas;
7. plastijäätmed;
8. ohtlikud jäätmed;
9. korduskasutuseks sobivad materjalid;
10. pakendid.
3) valima jäätmete kogumiseks viisi, mille puhul on välistatud nende sattumine keskkonda ning kõrvaliste isikute juurdepääs jäätmetele;
4) andma käesoleva paragrahvi lõikes 3 punktis 2 nimetatud jäätmed üle vaid isikule, kellel on vastav õigus nende jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või muul moel taaskasutamiseks, kui tal endal pole võimalik neid jäätmeid korduskasutada või taaskasutada;
5) vajadusel tõendama jäätmete nõuetekohast kogumist, käitlemist ja üleandmist käesoleva paragrahvi lõikes 3 punktis 4 nimetatud isikule;
6) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja nende veol või nende kohapeal taaskasutamisel;
7) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks ja tagama juurdepääsu jäätmeveokile mahutite teenindamiseks;
8) kooskõlastama vallavalitsusega jäätmemahuti paigutamise tänavale, sõidu- või kõnniteele ning parklasse või parki ja haljasalale;
9) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud jäätmemahutid eri liiki jäätmete kogumiseks;
10) teavitama oma töötajaid kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.
§ 33. Ohtlikud ehitusjäätmed
(1) Ohtlikke ehitusjäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi. Muuhulgas tuleb eraldi koguda:
1) asbesti sisaldavad jäätmed, järgides asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõudeid;
2) värvi-, laki-, liimi-, ja vaigujäätmed, sh nende jääke sisaldav taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid;
3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjal, tõrva sisaldav asfalt);
4) ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal;
5) saastunud pinnas.
(2) Vedelad ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne) ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse konteinerisse.
(3) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema märgistatud ja lukustatavad või valvatavad.
(4) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle riiklikult kehtestatud piirnormide.
6. peatükk LOOMSETE, TERVISHOIU- JA VETERINAARJÄÄTMETE KÄITLEMINE
§ 34. Tervishoiujäätmete käitlemise üldnõuded
(1) Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistu jaotises 18 (edaspidi tervishoiujäätmed).
(2) Tervishoiuasutused peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks ning määrama selleks vastutava isiku.
(3) Tervishoiujäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda:
1) bioloogilised jäätmed;
2) teravad-torkivad jäätmed;
3) nakkusohtlikud jäätmed;
4) laboratooriumide jäätmed;
5) ravimijäätmed;
6) radioaktiivsed jäätmed;
7) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa vastavalt jäätmenimistule.
(4) Kõik tervishoiuasutustes tekkivad jäätmed tuleb üle anda isikule, kes omab vastavat luba. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt kontrollima, et isikul, kellele ohtlikud jäätmed üle antakse, on lisaks ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.
§ 35. Bioloogilised jäätmed
(1) Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokku puutunud meditsiinitarbed ja elusvaktsiinid.
(2) Bioloogilised jäätmed tuleb koguda ja pakkida tekkekohas plastikkotti, millel on markeering "Bioloogilised jäätmed”. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutuse nimi) ja pakkimise kuupäev.
§ 36. Loomsed jäätmed
(1) Hukkunud põllumajandusloomad ja nende kehaosad tuleb käitlemiseks üle anda loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse.
(2) Surnud lemmiklooma võib üle anda loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse, matta lemmikloomade surnuaeda või oma kinnistule.
(3) Metsloomade korjused, nende kehaosad või siseelundid tuleb käitlemiseks üle anda loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse, põletada või kokkuleppel maaomanikuga matta kohapeal.
§ 37. Teravad ja torkivad jäätmed
Teravad ja torkivad jäätmed tuleb koguda raskesti läbitorgitavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed”. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutuse nimi) ja pakkimise kuupäev.
§ 38. Ohtlikud jäätmed
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda üksteisest lahus, pakendada vastavalt ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise korrale ja anda üle vastavat õigust ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.
(2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi. Nakkusohtlikud jäätmed peavad olema enne üleandmist eelnevalt töödeldud viisil, mis välistab nakkusohu levimist ladestusalal ja väljaspool seda.
(3) Laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid tavajäätmetena.
(4) Ravimijäätmete käitlemisel lähtutakse ravimiseadusest tulenevatest nõuetest.
(5) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse nii, et vesi katab elavhõbeda.
(6) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.
(7) Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokku puutunud ained ja esemed tuleb pakendada kiirguskindlasse märgistatud säilituspakendisse, hoida lukustatult hoidlas või koheselt korraldada nende üleandmine radioaktiivsete jäätmete käitlejale.
7. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHA JÄRELHOOLDUS
§ 39. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.
(2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.
(3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.
(4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.
8. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS
§ 40. Järelevalve teostamine
(1) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab vallavalitsus eeskirjas, keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.
(2) Jäätmekäitlusalaseid väärtegusid menetlevad kohtuväliselt Keskkonnaamet, Politsei- ja Piirivalveamet ja vallavalitsus.
(3) Vallavalitsus kontrollib keskkonnakaitseloaga ettevõtete jäätmekäitlustingimuste täitmist, füüsiliste ja juriidiliste isikute jäätmekäitlus- ja -veolepingute olemasolu.
(4) Vallavalitsusel on õigus määrata ametnik või ametnikud, kelle ülesandeks on lõigetes 1-3 nimetatud riikliku järelevalve ülesannete täitmine.
(5) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohast olulistest omadustest ja jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale ja/või varale.
(6) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta.
§ 41. Vastutus
Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 1207 alusel. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
§ 42. Jäätmetest põhjustatud keskkonnasaastatuse likvideerimine
(1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastatusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastatuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmed keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).
(2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastatuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.
(3) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastatuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastatuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või valitsuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub.
9. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 43. Eeskirja rakendamine
Enne käesoleva jäätmehoolduseeskirja kehtestamist sõlmitud korraldatud jäätmeveo kontsessioonileping kehtib kuni lepingus sätestatud kuupäevani samadel tingimustel, mis kehtisid lepingu sõlmimise hetkel.
§ 44. Määruste kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks Lääne-Nigula Vallavolikogu 19.06.2018 määrus nr 30 „Lääne-Nigula valla jäätmehoolduseeskiri“.
§ 45. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.
(2) Eeskirja paragrahvid 22 kuni 29 jõustuvad alates korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmisest riigihanke võitnud jäätmevedajale.
Mikk Lõhmus
volikogu esimees
Facebook
Twitter