ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Jõgeva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Jõgeva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri - sisukord
Väljaandja:Jõgeva Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:07.09.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 04.09.2020, 17

Jõgeva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Vastu võetud 27.08.2020 nr 132

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37 ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 8 lõike 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Eeskirja reguleerimisala

  Jõgeva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab veevarustuse ja reovee ning sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise teenuste osutamise nõuded ja tingimused ning teenuste osutamise ja kasutamise korra Jõgeva vallas.

§ 2.   Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamine

  (1) Ühisveevärk on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
  1) ainult joogivee saamiseks;
  2) joogi- ja tuletõrjevee saamiseks.

  (2) Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
  1) reovee kanalisatsioon ainult reovee ärajuhtimiseks;
  2) sademevee kanalisatsioon ainult sademevee ärajuhtimiseks;
  3) ühisvoolne kanalisatsioon reo- ja sademevee ärajuhtimiseks.

  (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reo- ning sademevett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingule.

  (4) Teenuslepingu sõlmimise eelduseks on vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud liitumisleping. Liitumislepingu puudumisel kehtivad kinnistusisestele vee- ja kanalisatsioonirajatistele vee-ettevõtte üldised tehnilised tingimused ja üldised kinnistu liitumispunkti tehnilised parameetrid.

  (5) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid osutab volikogu otsusega määratud vee-ettevõtja.

  (6) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ning korrashoiu oma tegevuspiirkonnas tagab vee-ettevõtja vastavalt eeskirjale ning Jõgeva valla ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingule.

  (7) Ühisveevärgist klientidele antava vee kvaliteet ja kvaliteedikontroll peab vastama õigusaktides kehtestatud nõuetele. Nõuete täitmise peab tagama vee-ettevõtja.

  (8) Vee-ettevõtja hoiab korras ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste luugid. Kruusateedel paiknevad luugid peavad paiknema nii sügaval, et ei takistaks kruuskatte hooldamist. Kattega teel paiknevatele luukidele kohaldatakse tee seisundinõuetega kehtestatud tingimusi.

§ 3.   Ajutised torustikud

  (1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reo- ning sademevee ärajuhtimist ajutiseks tarbeks (ehituseks, kaubanduseks, kastmiseks) tema väljastatavate tehniliste tingimuste ja tähtajalise teenuslepingu alusel eelneva liitumislepinguta.

  (2) Ajutiste torustike ehitamise, hoolduse ja likvideerimise korraldab tähtajalise teenuslepingu taotleja oma kulul. Kui selliseid ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja kliendi kulul.

  (3) Ajutiste torustike kohta kehtivad kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded. Liitumispunktideks ajutiste torustike ja ühisveevärgi või ühiskanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetorustike ühinemiskohal peab olema sulgur ja tagasilöögiklapp.

  (4) Tähtajalise veekasutuse või reo- ja sademevee ärajuhtimise arvestuse pidamiseks peab taotleja oma kulul paigaldama ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastava veemõõdusõlme ja arvesti, kui taotleja ja vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti.

2. peatükk Teenuslepingu sõlmimine 

§ 4.   Teenuslepingu sõlmimine

  (1) Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu.

  (2) Ajutise veetarbimise korral sõlmitakse tähtajaline teenusleping.

  (3) Vee-ettevõtja võib kehtestada teenuse osutamise tüüptingimused, mis on teenuslepingu lahutamatuks osaks.

  (4) Klient peab vee-ettevõtjat teavitama esimesel võimalusel kontaktandmete muutusest.

§ 5.   Teenuslepingu ülesütlemine ja uuesti sõlmimine

  (1) Kliendil on õigusteenusleping üles öelda, kui ta ei soovi edaspidi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu ülesütlemisest neliteist tööpäeva ette. Kui uus klient jätkab teenuste kasutamist, on ta kohustatud seitsme tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama taotluse teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutust või reo- ning sademetevee ärajuhtimist omavoliliseks.

  (2) Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

  (3) Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni kaheks aastaks kinnistule veeandmise ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata.

  (4) Pärast teenuslepingu lõpetamist on kliendil õigusteenusleping uuesti sõlmida endises mahus ja tingimustel liitumislepingut sõlmimata, kui olemasolevaid liitumispunkte on võimalik kasutada. Teenuslepingu uuesti sõlmimiseks tuleb kliendil eelnevalt tasuda vee-ettevõtjale vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise taastamise kulud.

3. peatükk Veega varustamine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine 

§ 6.   Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutustase

  (1) Veerõhu liitumispunktides määrab vee-ettevõtja piirkonniti, lähtudes hoonestuse valdavast kõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest.

  (2) Vähim nõutud veerõhk, mõõdetuna maapinna kõrgusel, on 2 baari (~20 m veesammast (edaspidi m H2O)). Kui kinnistul vajatakse suuremat veerõhku, peab rõhu tõstmise korraldama klient oma rõhutõsteseadmega ja oma kulul.

  (3) Rõhk ei tohi langeda torustikus alla 1 baari (~10 m H 2O) tuletõrje hüdrandist veevõtu korral ega ületada 6 baari (~60 m H 2O).

  (4) Paisutustase ühiskanalisatsioonis on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja esitatakse liitumistingimustes. Kui paisutustaset ei ole ette antud, siis on selleks reoveekanalisatsiooni korral liitumispunkti poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva kaevu kaane kõrgus maapinnal +0,1 m.

§ 7.   Nõuded kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehituse, korrasoleku ja hoolduse kohta

  (1) Vee tagasivoolu vältimiseks kinnistu veevärgist ühisveevärki peab kinnistu veemõõdusõlmele olema paigaldatud tagasilöögiklapp. Üldjuhul paigaldatakse tagasilöögiklapp vee-ettevõtja paigaldatud veearvestisse.

  (2) Kinnistu kanalisatsioonil peavad allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul olema kaitseseadmed või muu tehniline lahendus uput uste vältimiseks. Kaitseseadmete või tehnilise lahenduse valiku ja ehitamise korraldab kinnistu omanik.

  (3) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud kinnistu kanalisatsiooni kaudu läbi vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru või -kanali.

  (4) Klient on kohustatud:
  1) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni selliselt ja hoidma need sellises korras, et need ei oleks ohuks kinnistul viibijatele, ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni ega takistaks teenuse osutamist teistele klientidele;
  2) tagama sisendustoru kohal olevale maa-alale sisendustoru kontrollimiseks juurdepääsu ning sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või sellekohase kahtluse tekkimisel teatama sellest vee-ettevõtjale;
  3) lubama vee-ettevõtjal paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ning neid kontrollida ja hooldada;
  4) eelnevalt kokkuleppel lubama vee-ettevõtjal võtta kinnistu võrgust vee- ja reovee- ning sademeveeproove ja Terviseametil veeproove;
  5) jälgima liitumispunktide luukide tähissiltide seisundit ning teavitama vee-ettevõtjat nende vigastustest või kaotsiminekust.

  (5) Kinnistul on keelatud ühendused, mis ohustavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tööd või nende kasutajaid. Keelatud ühenduseks loetakse ühendus, mis võimaldab:
  1) reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) või kõrge temperatuuriga üle 600C vee või auru, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamist või imbumist veevärgiga ühendatud seadmetest või süsteemidest nii normaal- kui alarõhu korral veevärgis;
  2) ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita jms) olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
  3) kinnistu veevärgi vahetut ühendust kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega, välja arvatud joogivee reservuaarid, kõrgsurveseadmetega, samuti seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
  4) juhtida reovett sademevee kanalisatsiooni;
  5) juhtida sademevett lahkvoolsesse reovee kanalisatsiooni.

  (6) Kui kliendi tehtud keelatud ühenduse, ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse ärajuhtimise või kliendi muu süülise tegevuse tõttu on ühisveevärgis vesi reostunud, rikutud ühiskanalisatsiooni rajatist või tekitatud kahju keskkonnale, siis kahju hüvitab klient.

§ 8.   Veeseadmete plommimine

  (1) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
  1) vee- ja reoveearvesti või liitmik ning arvesti elektritoite ja -ülekandesüsteem;
  2) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
  3) kinnistu veevärgi sisendtorustik ja kanalisatsiooni väljundtorustik;
  4) ühendused tuletõrje veevajaduse rahuldamiseks, mis võimaldavad veevõttu enne veearvestit.

  (2) Plommide paigaldamine vormistatakse kahepoolse aktiga, mille kohaselt klient vastutab plommide säilimise eest ning on kohustatud otsekohe teatama vee-ettevõtjale nende kaotsiminekust või rikkumisest.

  (3) Kliendil on keelatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni juurde kuuluvate ning kinnistuvõrkude plommitud sulgurite omavoliline avamine või sulgemine ning teiste vee-ettevõtja paigaldatud plommide eemaldamine, lõhkumine ja rikkumine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel.

  (4) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
  1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast heakskiidu saamist vee-ettevõtjalt;
  2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.

  (5) Eemaldatud plommide tagasi paigaldamise kulud kannab klient, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud juhtudel.

§ 9.   Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll

  (1) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku kontrollimise õigus on volikogu otsusega volitatud isikul (edaspidi volitatud isik).

  (2) Kontrolli käigus leitud puuduste või rikkumiste kohta koostatakse akt, mis on sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust tähtajaliste teadete või ettekirjutuste, vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise, kahjuhüvitise ning seadusejärgsete trahvide määramise aluseks.

4. peatükk Teenuse osutamise katkestamine ja taastamine ning teenuse osutamine avariiolukorras 

§ 10.   Vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamine ja taastamine

  (1) Vee-ettevõtjal on õigus klienti eelnevalt vähemalt kahel korral kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hoiatades, kuid mitte varem kui teises hoiatuses antud tähtajast kolme tööpäeva möödumisel, katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine, kui klient on viivitanud veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste arve või muude maksekohustuste tasumisega.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus klienti eelnevalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hoiatades, kuid mitte varem kui hoiatusest seitsme kalendripäeva möödumisel, katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine, kui
  1) klient ei võimalda etteteatatult kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimist, veearvesti hooldust või vee- ja reoveearvesti näitude lugemist, veearvesti vahetamist, kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile plommide paigaldamist või vee-, reovee- ning sademeveeproovide võtmist;
  2) klient ei ole rajanud nõuetekohast veemõõdusõlme või keeldub rekonstrueerimast amortiseerunud torustikku või veemõõdusõlme, mille tõttu ei ole võimalik vee-ettevõtjal täita seadustega pandud kohustusi;
  3) klient ei ole arvesse võtnud vee-ettevõtja või volitatud isiku tähtajalisi teateid või täitnud eeskirjast tulenevaid ettekirjutusi;
  4) klient ei ole taganud kinnipidamist vee tarbimise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise nõuetest või liitumistingimuste kohasest veetarbimise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise hulgast;
  5) klient ei ole täitnud eeskirja § 7 lõike 4 punktide 1 kuni 4 kohaseid nõudeid või ei ole kinni pidanud nõuete täitmise tähtajast.

  (3) Vee-ettevõtjal on õigus eelneva hoiatuseta katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine:
  1) omavolilise veevõtu või reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul;
  2) kinnistu veevärgist või kanalisatsioonist lähtuva reostuse korral, mis ohustab ühisveevärki või -kanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda, sealhulgas juhul, kui reovee reoainete reostusnäitajad ületavad eeskirja § 15 lõikes 1 esitatud piirväärtusi;
  3) sisendustoru lekke ilmnemisel.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasel tegutsemisel ei ole rikkumise või puuduse kohta vormistatud akti üleandmisega klienti katkestuse põhjusest teavitatud, tuleb katkestamise põhjustest teavitada klienti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esimesel võimalusel.

  (5) Vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine taastatakse kliendi kirjaliku taotluse alusel pärast katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kahju hüvitamist.

  (6) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistule vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise eeskirja kohase katkestamise korral sellest kliendile või kolmandale isikule põhjustatud võimalike kahjude eest.

  (7) Vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda vee-ettevõtja ja kliendi vahel kirjaliku lepingu puuudmist, kui vee-ettevõtja esitab regulaarselt veeteenuste arveid ja klient on arved õigeaegselt tasunud.

  (8) Erakorraliste asjaolude korral on vallavalitsusel õigus piirata ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks.

§ 11.   Vee andmine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii ning remonttööde korral

  (1) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Kui veekatkestus toimub remonttööde tõttu, mis kestavad enam kui 12 tundi, tagab vee-ettevõtja mõistliku aja jooksul, kuid vähemalt 12 tunni pärast, ajutise veevõtu võimaluse tarbijate esmasteks vajadusteks.

  (2) Vee-ettevõtja tagab oma veebilehel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste plaaniliste ehitus- ja remonttööde teostamise aja esitamise vähemalt kaks nädalat enne tööde algust ja avariidest teatamise esimesel võimalusel. Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seotud vee andmise ja reo- ning sademevee vastuvõtu piiramisest või katkestusest teavitatakse kliente kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-posti või SMSi teel) vähemalt kolm päeva enne tööde algust. Avarii tekkimisest edastatakse info Jõgeva valla veebilehe haldajale, kes lisab avarii kohta informatsiooni valla veebilehele ja sotsiaalmeedia lehele.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasest teavitamise kohustusest kinni ei peeta, vastutab vee-ettevõtja plaaniliste remonttööde tõttu kliendile vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.

  (4) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui need on toimunud vääramatu jõu tagajärjel. Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hooldus- või remonttööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile või kanalisatsioonile kahjustusi või ruumide üleujutusi, hüvitab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud kulud kliendi kirjaliku taotluse alusel.

  (5) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud vajumise korral tähistab vee-ettevõtja vajadusel rikkekoha ja likvideerib purunemise või vajumise.

5. peatükk Omavoliline veevõtt ja reo- ning sademevee ärajuhtimine 

§ 12.   Omavolilise veevõtu ja reo- ning sademevee ärajuhtimise määratlus

  Omavoliliseks veevõtuks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks loetakse juhtumit, millal:
  1) isikul puudub vee-ettevõtjaga kirjalik leping, välja arvatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud juhul;
  2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile ning vee- või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud eeskirjaga lubatud eemaldamised;
  3) vee- või reoveearvesti taatlusmärgis on eemaldatud või rikutud;
  4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti on rikutud või eemaldatud;
  5) kinnistu veevärgile on enne veearvestit rajatud veevõttu võimaldav ühendus;
  6) vee-ettevõtja loata toimub veevõtt tuletõrjehüdrandist, väljaarvatud eeskirjas sätestatud juhul;
  7) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni või reovee kanalisatsiooni juhitakse sademevett;
  8) pannakse toime tegu, mis on suunatud teenuste tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.

§ 13.   Omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ära juhitud reo- ning sademevee mahu ja maksumuse määramine

  (1) Omavolilise veevõtu ilmnemisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist toru läbilaskevõime järgi toru avamise, rikkumise, ühenduse või plommi eemaldamise kohas arvestusega, et töötab kogu toru siseläbimõõt 24 tundi ööpäevas vee voolukiirusega 0,5 m/sek. Veearvesti ja veemõõdusõlme plommide rikkumise või eemaldamise või arvesti näitude moonutamise korral võetakse läbilaskevõime määramisel aluseks arvesti arvestuslik siseläbimõõt. Kui omavoliliselt võetud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle ärajuhtimise eest. Hüvitis arvutatakse kehtivatest veevarustuse ning reo- ja sademevee ärajuhtimise teenuste hindadest lähtudes.

  (2) Omavolilise reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmnemisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist:
  1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) kliendi kinnistu veevärki suubuva veetoru läbilaskevõime järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale;
  2) reoveearvesti või mõõdusõlme plommide rikkumise või näitude moonutamise korral vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale arvesti toru arvestusliku siseläbimõõdu järgi;
  3) sademevee ärajuhtimisel reoveekanalisatsiooni iga sademevee vastuvõtu- või ühenduspunkti (restkaevu, drenaažiühenduse, kanalisatsiooni vaatluskaevu korraldatud äravoolu, katuseäravoolu jne) pealt, lähtudes äravoolust 30 m3 kalendrikuus ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast.

  (3) Omavolilisel veevõtul ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest tasub vee võtja vee-ettevõttele hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale. Kui omavoliline veevõtt hüdrantidest või omavoliline reovee või fekaalide ärajuhtimine (purgimine) toimus teisaldatavate mahutite täitmiseks või tühjendamiseks, tasub vee võtja või ärajuhtija vee-ettevõtjale hüvitist, lähtudes kasutatud mahuti mahust ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast, kusjuures maksimaalselt on võimalik nõuda tasu mahuti mahu eest 15-kordselt. Purgimisel sademeveekanalisatsiooni suurendatakse hüvitist vee-ettevõtja makstud kõrgendatud keskkonnatasu ning sellele rakenduva ettevõtte tulumaksu ja tavapärase keskkonnatasu vahe võrra.

  (4) Omavolilise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise kestus arvutatakse tagasiulatuvalt päevani, kuid mitte kauem kui 6 kuud, mil volitatud isik või vee-ettevõtja võis veenduda omavolilise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise õiguse puudumises ja selle dokumenteerida.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud hüvitise määrasid võib vee-ettevõtja vähendada, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest.

  (6) Omavolilise veekasutuse või vee ärajuhtimise juhtudel, mis ei ole reguleeritud käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 või 3, määrab hüvitise kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega veevärgi ja kanalisatsiooni nõuetele vastvuse kontrollimiseks volitatud isik vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.

6. peatükk Nõuded ärajuhitava reo- ja sademevee kohta 

§ 14.   Reo- ja sademevee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

  (1) Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist reovett ja sademeveekanalisatsiooni sellist sademevett, mis ei kahjusta kanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid ning on puhastusseadmetes puhastatav.

  (2) Ühiskanalisatsiooni juhitud reovee reoainete kontsentratsioonid peavad vastama igal ajahetkel piirväärtustele ega tohi ületada käesoleva eeskirjaga kehtestatud piirväärtusi.

  (3) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud juhtida sademevett, mis sisaldab:
  1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
  2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
  3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase;
  4) radioaktiivseid aineid;
  5) inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
  6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
  7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid;
  8) naftasaadusi ja naftasaaduse jääke.

  (4) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi liitumispunktis olla kõrgem kui 600C.

  (5) Ühiskanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid ja muud taolist.

  (6) Reovee ja sademevee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui ka reostuslikke löökkoormusi.

  (7) Avariijuhtudest, mis on põhjustanud ärajuhitava reo- ning sademevee reostusnäitajate tõusu või täiendavate, kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike reoainete sattumise ühiskanalisatsiooni, on klient kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale ohutusmeetmete rakendamiseks.

  (8) Kõvakattega kinnistutel peab olema lahendatud nõuetekohane sademevee ärajuhtimine.

  (9) Üle 10 auto parkimiskohaga platside, bensiinijaamade, autoremonditöökodade, garaažide, autopesulate, õliküttel töötavate katlamajade, autolammutuskodade, metallitöökodade ja muude sarnaste objektide territooriumilt enne sademevee ärajuhtimist sademeveekanalisatsiooni tuleb kasutada õlipüüdurit ja vajadusel liivapüüdurit või muid asjakohaseid puhastusseadmeid.

§ 15.   Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused

  (1) Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused on järgmised:
  1) üldreostusnäitajate piirväärtused:

Piirväärtused
ReostusnäitajaTähisMõõtühikI gruppII gruppMaksimaalne
piirkontsentratsioon
Hõljuvaine HAmg/lkuni 240241–800üle 800
BHT7 BHT7mg/lkuni 600601–1400üle 1400
Üldfosfor Püldmg/lkuni 56–15üle 15
Üldlämmastik Nüldmg/lkuni 2526–75üle 75
pH pHpH-ühik6,0...9,06,0...9,06,0 ja 9,0
Pindaktiivsete ainete sisaldus (rasvad)-mg/lkuni 5051–160üle 160
Naftasaadused mg/lkuni 0,50,51–1,0üle 1,0
KHTKHTmg/lkuni 500501–1000üle 1000
Ühealuseliste fenoolide sisaldus-mg/lkuni 2,9kuni 2,9kuni 2,9
Kahealuseliste fenoolide sisaldus-mg/lkuni 15,0kuni 15,0kuni 15,0
Sulfaatide sisaldus-mg/lkuni 80,0kuni 80,0kuni 80,0

  2) ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtusteks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel keskkonnaministri kehtestatud piirväärtused;
  3) ühiskanalisatisooni juhtiava sademevee reostusnäitajate piirväärtused on järgmised:
Piirväärtused
ReostusnäitajaTähisMõõtühikPiirväärtused
Biokeemiline hapnikutarveBHT7mg/l15
Keemiline hapnikutarveKHTmg/l125
Heljuvainete sisaldusHAmg/l40
Üldlämmastiku sisaldusNüldmg/l45
Üldfosfori sisaldusmg/lmg/l1
Naftasaaduste sisaldusmg/lmg/l5,0

  (2) Kui reo- või sademevee reostusnäitajad ületavad käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaseid piirväärtusi, on klient kohustatud enne reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud reostusnäitajate piirväärtuste ületamise korral loetakse seda reo- või sademevett ühiskanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda ohustavalt reostatuks ning vee-ettevõtja võib keelduda sellise reovee vastuvõtmisest.

§ 16.   Reo- ja sademevee reostusnäitajate kontrollimine

  (1) Kliendi reovee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev või kanalisatsiooni torustikul asetsev kaev, millest on võimalik võtta proovi.

  (2) Kliendi sademevee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on liitumispunktis olev kontrollkaev, selle puudumisel tuleb proove võtta vahetult enne sademevee suubumist sademeveekanalisatsiooni.

  (3) Reo- ja sademevee proovivõtu sageduse ja proovis reostusnäitajate loetelu ning reostusgrupi määrab vee-ettevõtja, lähtudes reostuse iseloomust ja tasemest. Klient, kes kasutab oma tegevusalas või tehnoloogias ohtlikke aineid sisaldavat tooret, abimaterjale, pooltooteid või kemikaale, on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist reoveega ärajuhitavatest saasteainetest ja kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest, sealjuures bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest.

  (4) Proove võtab vee-ettevõtja proovivõtja kliendi esindaja või volitatud isiku juuresolekul. Proovivõtja peab olema atesteeritud keskkonnaministri kehtestatud korras ja omama asjaomast tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis. Proove võtab vee-ettevõtja omal kulul kord kvartalis. Kui analüüsi tulemusel selgub, et reovesi ületab I grupi piirväärtusi, võetakse proove kord kuus nii kaua, kuni reoainete piirväärtused ei ületa enam I grupi piirväärtusi. Kliendi soovil tellitavate täiendavate proovide eest tasub klient.

  (5) Proov võetakse punktproovina, järgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid.

  (6) Reo- ja sademevee proovide võtmine vormistatakse proovivõtu protokolliga kahes eksemplaris, millest üks antakse pärast proovide analüüsimist koos analüüsiandmetega kliendile.

  (7) Kui proovivõtu analüüsi andmetel põhjustab reovee reostusnäitajate tase reovee reostusgrupi muutumist, väljastatakse kliendile sellekohane kirjalik teade kahe nädala möödumisel proovivõtu päevast arvates.

  (8) Kui proovi analüüsi andmetel ületab reovee reostusnäitajate tase eeskirja või kliendi ja vee-ettevõtja vahelise teenuslepinguga määratud reostusnäitajate piirväärtusi või reovee reostusgruppe, kaasa arvatud ohtlike ainete sisalduse osas, on vee-ettevõtjal õigus võtta ülenormatiivse reostuse tasu kuni reostusnäitajate proov vastab normidele.

7. peatükk Vee mõõtmine ja reovee arvestus ning teenuste eest tasumine 

§ 17.   Vee mõõtmise üldtingimused

  (1) Kinnistu veevärk peab olema varustatud nõuetekohase veemõõdusõlmega.

  (2) Kinnistu omanik rajab oma kuludega nõuetekohase veemõõdusõlme, arvestades vee-ettevõtja tüüptingimusi veemõõdusõlmele ja liitumislepingus näidatud tarbimiskoguseid.

  (3) Kinnistul tarbitav vesi peab olema mõõdetud ühes veemõõdusõlmes. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist saadava vee mõõtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.

  (4) Veemõõdusõlm peab asuma hoones sellise paigutusega, et sisendustoru oleks võimalikult lühike või mõõdukaevus kohe peale sisendustoru suubumist kinnistule.

  (5) Liitumispunkti ja veemõõdusõlme vahel ei tohi sisendtorul olla ühtegi hargnemist ega lahtikeeratavat toruühendust. Erandiks võib olla tuletõrjeveevõrk, kuid sellel peab olema eraldi sulgarmatuur plommimise võimalusega suletud asendis ning nõutavat vooluhulka võimaldav veearvesti, mis paigaldatakse kinnistuomanike kuludega lähtudes veearvesti tootja nõuetest. Tuletõrjevee veearvesti plommitakse vee-ettevõtja poolt.

  (6) Kui veearvesti paigaldamiseks ei ole hoones sobivat ruumi, tuleb kinnistuomanikul rajada vee-ettevõtja tüüptingimuste järgi veekindel mõõdukaev, mis asub kinnistul võimalikult kinnistu piiri lähedal. Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel mõõdukaevu, kui:
  1) hoones puudub selle paigutamiseks võimalus;
  2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
  3) kinnistul paiknevaid torustikke ja nende kulgemist enne veemõõdusõlme ei ole võimalik kontrollida;
  4) sisendustoru kinnistul osutub pikemaks kui 50 m.

  (7) Kui klient soovib või nõuab seda tootmisprotsess, võib klient omal kulul paigaldada eranditult peale veemõõdusõlme täiendavaid veepuhastusfiltreid. Vee-ettevõtja müüdav vesi vastab joogivee nõuete ja ei vaja täiendavat puhastamist.

  (8) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peavad vastama vee-ettevõtja esitatud tüüptingimustele. Mõistliku aja jooksul pärast teenuslepingu sõlmimist paigaldab vee-ettevõtja oma veearvesti veemõõdusõlme ning edaspidi ka hooldab ja taatleb veearvestit. Teenuslepingu lõpetamisel demonteerib vee-ettevõtja arvesti, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti.

  (9) Kui klient soovib kasutada kastmisvett, tuleb kinnistuomanikul selleks kastmisveetorule pärast veemõõdusõlme paigaldada kastmisveearvesti ning selle peab plommima vee-ettevõtja. Teisese arvesti paigaldamisega ja hooldamisega seotud toimingud tehakse kliendi kulul

  (10) Kinnistuomanikud, kes soovivad kasutada kinnistul isikliku kaevu vett, mida juhitakse ühiskanalisatsiooni, peavad rajama veetorule omal kulul vee-ettevõtja tüüptingimustele vastava veemõõdusõlme ning paigaldama veearvesti. Sellise veemõõdusõlme plommib vee-ettevõtja. Kõik isikliku kaevu vee mõõtmiseks vee-ettevõtja tehtavad teenustööd, kaasa arvatud veearvesti, taatlemine ja selle plommimine, on kliendile tasulised. Isikliku kaevu veetorustiku ühendamine ühisveevärgist tuleva veetorustikuga ja veemõõdusõlmega on keelatud.

  (11) Kui veemõõdusõlm ei vasta tingimustele, annab vee-ettevõtja kuni ühekuulise tähtaja mõõdusõlme nõuetega vastavusse viimiseks või kinnistu omaniku soovi korral ehitab kohapeal veemõõdusõlme teenustööna ümber.

  (12) Klient vastutab hoone veevärgi, sealhulgas veemõõdusõlme, korrasoleku ning sinna paigaldatud plommide eest.

§ 18.   Kliendi kohustused veearvesti toimimise tagamiseks

  (1) Klient peab tagama:
  1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;
  2) veemõõdusõlme ruumi või mõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
  3) veemõõdusõlme armatuuri, välja arvatud veearvesti, töökorras oleku;
  4) juurdepääsu veemõõdusõlmele ning selle lähimale ümbrusele veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks.

  (2) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest või ülekuumenemisest peab klient esimesel võimalusel vee-ettevõtjale teatama.

  (3) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud, ka külmunud või kuumenenud, või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui klient on tekitatud kahjude eest määratud hüvitise vee-ettevõtjale tasunud. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendab vee-ettevõtja arvesti tasuta.

  (4) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

§ 19.   Veearvestus

  (1) Kliendile antava veearvestus toimub kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesti näidu järgi.

  (2) Veearvesti rikke korral või kui veearvesti ei toimi muul põhjusel nõuetekohaselt ning klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul, kui kliendi tarbimise periood oli lühem kui kaksteist kuud, võetakse aluseks kliendi tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud tasu arvestamise kord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

  (3) Kui veearvesti erakorralisel taatlemisel osutus veearvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja vea ulatuses tarbitud veekoguse ümberarvestuse arvesti paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest.

  (4) Kliendi poolt veearvestuseks paigaldatud täiendavad veearvestid peavad ühilduma vee-ettevõtja poolt kasutatava arvestussüsteemiga ja olema heakskiidetud vee-ettevõtja poolt ning taadeldud.

  (5) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub tarbija veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud arvestit, teeb eeskirja § 13 lõikest 3 tulenevatel juhtudel veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.

§ 20.   Reovee, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee mõõtmine ja arvestus

  (1) Reovee, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad arvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja esitatud nõuetele. Mõõdusõlme vaatab üle ja lubab kasutusse vee-ettevõtja.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus oma kulul teostada reoveearvesti kalibreerimist.

  (3) Asjakohasel puhul kohaldatakse reovee ja sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee mõõdusõlme kohta veemõõdusõlme kohta kehtivaid nõuded.

  (4) Kui ärajuhitud sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ei ole mõõdetud, siis arvutatakse ärajuhitud kogused kehtivas Eesti Vabariigi standardis „Ühiskanalisatsioonivõrk“ sätestatud metoodika alusel.

  (5) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee satub tavapäraselt suuremas koguses kinnistu reoveekanalisatsiooni ülenormatiivse infiltratsiooni või muul teel, on vee-ettevõtjal õigus kontrollida kinnistult ärajuhitava reovee kogust. Kliendil on õigus jälgida sellise mõõtmise tegemist. Mõõtmisandmed on aluseks kinnistu kanalisatsiooni võimalike tähtajaliste korrastusettekirjutuste tegemisel või teadete esitamisel ning ärajuhitava reovee eest tasumisel.

§ 21.   Reovee arvestus

  (1) Reovee kogus, mille klient juhib ühiskanalisatsiooni, võrdsustatakse veevärgist tarvitud vee kogusega. Reovee mõõtmist kasutatakse, kui klient seda soovib. Kõik reovee mõõtmisega seotud kulud kannab klient.

  (2) Kui klient juhib osa ühisveevärgi veest mujale selliselt, et seda ei juhita tagasi ühiskanalisatsiooni ja ühiskanalisatsiooni juhitud reovett ei mõõdeta reoveearvestiga, võib vee-ettevõtja nõusolekul paigaldada ühiskanalisatsioonist möödajuhitava vee veetorustikule veearvesti, mille näidu arvestab vee-ettevõtja maha käesoleva paragrahvi lõikes 1 näidatud kogusest, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks. Kõik täiendava veearvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

  (3) Reoveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus eeskirja § 19 lõikes 2 sätestatud korras.

  (4) Ühekordseid reovee ärajuhtimisi ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetused jms) arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele.

§ 22.   Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest tasumise kord

  (1) Vee-ettevõtja väljastab arve veeteenuste eest teenuslepingus märgitud kliendi posti- või e-posti aadressile või e-arvena panka kokkulepitud ajal ja viisil, kuid mitte hiljem kui tarbimiskuule järgneva kuu seitsmes kuupäev.

  (2) Klient tasub arvel näidatud kuupäevaks vee-ettevõtjale veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest kehtestatud hindade alusel vastavalt teenuslepingule ja väljastatud arvele. Kasutatud vee või ärajuhitud reovee kogus arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

  (3) Arvestusperioodi alguskuupäeva ja kestuse määrab vee-ettevõtja teenuslepingus. Arvestusperiood on veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuse osutamise teenuslepingus kokkulepitud periood, mille kohta kliendile esitatakse arve.

  (4) Kui maksetähtaeg langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, loetakse tasumise tähtajaks puhkepäevale või riiklikule pühale järgnev tööpäev.

  (5) Pretensioon arve õiguse kohta tuleb esitada kirjalikult. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensiooni arve õigsuse kohta vaatab vee-ettevõtja läbi 5 tööpäeva jooksul selle kättesaamisest. Pretensiooni läbivaatamise tulemustest teavitatakse klienti kirjalikult. Enammakstud summa tagastatakse kliendile või arvestatakse kliendi soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele kuuluvate maksete katteks.

8. peatükk Lõppsätted 

§ 23.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  Tunnistatakse kehtetuks:
  1) Jõgeva Linnavolikogu 22. aprilli 2010. a määrus nr 8 „Jõgeva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“;
  2) Jõgeva Vallavolikogu 25. aprilli 2013. a määrus nr 15 „Jõgeva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“;
  3) Palamuse Vallavolikogu 22. augusti 2013. a määrus nr 65 „Palamuse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“.

Aivar Kokk
volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json