KorrakaitseAvaliku korra tagamise meetmed

Teksti suurus:

Videovalve kasutamise nõuded

Väljaandja:Türi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:07.09.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 04.09.2021, 3

Videovalve kasutamise nõuded

Vastu võetud 26.08.2021 nr 17

Määrus on antud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punkti 2 alusel, lähtudes korrakaitseseaduse §-st 34 ja § 572 lõikest 1.

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega sätestatakse Türi valla haldusterritooriumil Türi valla asutuse korraldatava videovalve kasutusele võtmise ja kasutamise põhimõtted ning videovalve üldised andmekaitsetingimused.

§ 2.   Videovalve

  Videovalve määruse mõistes on tehniliste vahendite süsteem, mis Türi valla haldusterritooriumile avalikku kohta või Türi valla asutuse valduses oleva ehitise välisseinale või siseruumi või territooriumile paigaldatud kaamera abil edastab reaalajas pildi või pildi ja heli (edaspidi nimetatud mõisteid koos pilt), salvestab pildi ning võimaldab pilti töödelda ja taasesitada.

§ 3.   Videovalve korraldaja

  (1) Videovalve korraldaja määruse mõistes on Türi valla asutus, kui määrusega ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Videovalve korraldaja vastutab videovalve õiguspärase kasutusele võtmise ja kasutamise eest ning on avaliku teabe seaduse mõistes videovalve kui infosüsteemi abil kogutud andmete vastutav töötleja.

§ 4.   Videovalve eesmärk

  Videovalvet võib kasutada järgmistel eesmärkidel:
  1) Türi valla asutuse valduses oleva Türi vallale kuuluva vara ning asutuse territooriumil viibivate isikute kaitseks, st vara säilimist ja isikute turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks, olukorrale reageerimiseks ning korrarikkumisel asjaolude väljaselgitamiseks;
  2) avalikku kohta paigaldatud ning avalikuks kasutamiseks mõeldud Türi valla vara (pargiinventar, bussiootepaviljonid, spordi- ja mänguväljakute inventar jms) säilimist ohustava olukorra ennetamiseks ja ohuolukorrale reageerimiseks ning vara kahjustamisel või vargusel kahju tekitaja või süüteo toimepanija väljaselgitamiseks;
  3) avalikus kohas käitumise üldnõuete täitmise üle ning liiklusseadusest tuleneva riikliku järelevalve teostamiseks;
  4) seadustest tulenevate muude avalike ülesannete täitmiseks, kui videovalve kasutamine on seaduse alusel lubatav.

§ 5.   Videovalve kasutusele võtmise aluspõhimõtted

  (1) Videovalve võib kasutusele võtta, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
  1) videovalvet kasutatakse määruse §-s 4 märgitud eesmärgil;
  2) oht varale ja isikute turvalisusele on selgelt määratletud ning ohu tõsidust ja realiseerimise tõenäosust on eelnevalt hinnatud;
  3) on analüüsitud alternatiivseid meetmeid ohu tõrjumiseks või eesmärgi saavutamiseks;
  4) analüüsi tulemusel on jõutud järeldusele, et alternatiivsete meetmete kasutamine ei anna ohu ennetamiseks või tõrjumiseks või eesmärgi saavutamiseks paremat tulemust või oleks võrreldes videovalve kasutusele võtmisega ebamõistlikult koormav;
  5) videovalve võetakse kasutusele viisil, mis võimaldab videovalve kasutusele võtmise eesmärki saavutada nii, et isikute huve ja õigusi ei kahjustata ülemääraselt.

  (2) Türi valla asutuse valduses oleva vara ning Türi valla asutuse territooriumil või hoones isikute turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks vajaliku videovalve kasutusele võtmise otsustab asjaomase asutuse juht.

  (3) Avalikku kohta videovalve paigaldamise asukohad määrab ja videovalve korraldaja ülesandeid täidab Türi Vallavalitsus kui ametiasutus.

  (4) Videovalve kasutamisel peab videokaamera jälgimisala olema eesmärgi saavutamiseks minimaalne, s.t kehtib põhimõte, et videokaameraga jälgitav ala on videovalve kasutusele võtmise analüüsist tulenevalt ohu olukordade tõrjumiseks ning videovalve eesmärgi saavutamiseks vähim vajalik.

  (5) V ideovalve kasutamisest tuleb avalikkust määruse §-des 6 ja 7 sätestatud korras teavitada.

  (6) Videovalve korraldajal tuleb tagada organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised turvameetmed, mis kaitsevad videovalve abil kogutud andmeid tahtmatu või volitamata jälgimise, kopeerimise, muutmise, teisaldamise ja kustutamise eest.

  (7) Videovalve seadmestik peab olema valitud ning seadistatud viisil, mis tagab võimaluse igal ajahetkel kindlaks teha kes, millal ja milliseid andmeid videovalve korraldaja nimel töötles (vaatas, salvestas, muutis, kustutas).

  (8) Videovalve seadmestik peab olema võimalik seadistada nii, et videovalve abil kogutud andmeid ei oleks võimalik avalikult kätte saada.

§ 6.   Videovalvest teavitamine

  (1) Valvekaamerast teavitamiseks peab videovalve korraldaja paigaldama videovalve alale teavitussildi või -sildid.

  (2) Teavitussilt vormistatakse Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel avaldatud videovalve sildi genereerija abil.

  (3) Liikluse korraldamiseks mõeldud alale paigaldatakse videovalvest teavitamiseks märk 559c „Videovalve“ koos Türi valla vapiga.

§ 7.   Andmekaitsetingimuste avalikustamine

  Videovalve korraldaja peab videovalve kasutamisel avaldama oma veebilehel andmekaitsetingimused, millega teavitatakse
  1) millisel eesmärgil on videovalve korraldaja videovalve kasutusele võtnud;
  2) kellel on asutuses videovalve korraldaja nimel juurdepääs salvestisele;
  3) kellelt saab inimene infot oma isikuandmete kohta (töötaja või ametniku nimi, ameti- või töökoha nimetus, kontaktandmed (telefon, e-posti aadress));
  4) millisel viisil on inimesel võimalik enda isikuandmetega salvestisel tutvuda või kuidas on tal võimalus saada enda isikuandmetega salvestist või selle osa;
  5) kas üldse ja kui, siis kellele salvestist näidatakse või salvestis edastatakse;
  6) kui kaua salvestisi säilitatakse.

§ 8.   Andmete töötlemise aluspõhimõtted

  (1) Videovalve salvestisi ei tohi kasutada nende kasutusele võtmise eesmärgist erineval eesmärgil.

  (2) Videovalve korraldaja peab asutuse tegevust reguleerivate dokumentidega määrama ametniku või töötaja, kellel on ameti- või tööülesannetest lähtuvalt õigus ja kohustus videovalve pilti või salvestist töödelda, sh määrama isiku, kes vastutab videovalve käigus kogutud isikuandmete nõuetekohase töötlemise, säilitamise, edastamise ja hävitamise eest. Isikuandmete töötlemine peab olema kirjeldatud ja auditeeritav ning tagama teabe kvaliteedi.

  (3) Salvestise andmetega on õigus tutvuda salvestisel oleval andmesubjektil. Salvestise andmeid on õigus edastada õiguskaitseorganitele (politsei, prokuratuur, kohus jms) ning teistele isikutele seadusega sätestatud juhtudel ja alusel.

  (4) Salvestisi säilitatakse ainult salvestise tähtaja jooksul.

§ 9.   Andmetega tutvumine

  (1) Igal inimesel on õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega, sh teda kujutava salvestisega.

  (2) Salvestisega tutvumise ja sellest koopia väljastamise korral tuleb arvestada, et kui salvestisel on lisaks enda andmetega tutvumist soovivale isikule ka teisi isikuid, võib juurdepääsu teiste isikute andmetele võimaldada vaid salvestisel olevate isikute kirjalikul nõusolekul või muutes teised isikud tuvastamatuks.

  (3) Enda andmetega tutvumiseks, sh salvestisele juurdepääsuks või salvestisest koopia saamiseks, esitatakse videovalve korraldajale (andmete töötlejale) taotlus.

  (4) Soovituslik on esitada taotlus kirjalikult ning märkida taotlusel taotleja nimi, sünniaeg või isikukood, kontaktandmed (telefon või e-post) ning eeldatav ajaperiood, mille kohta salvestise koopiat või salvestisele ligipääsu soovitakse. Videovalve korraldaja säilitab taotlust kuus kuud alates selle kuu lõpust, kui taotlus esitati.

  (5) Videovalve korraldaja menetleb taotlust võimalikult kiiresti, kuid mitte pikemalt kui üks kuu taotluse saamisest arvates. Taotluse menetlustähtaega on põhjendatud juhtudel õigus pikendada veel ühe kuu võrra.

  (6) Videovalve korraldaja jätab taotluse rahuldamata, kui taotleja isikuandmed on salvestise säilitustähtajast tulenevalt kustutatud, teavitades taotlejat tema isikuandmete töötlemise lõpetamisest.

  (7) Videovalve korraldaja võib salvestisele juurdepääsu mitte lubada või jätta sellest koopia väljastamata, kui taotlejale ei ole võimalik näidata või väljastada tema kohta kogutud andmeid nii, et see ei kahjustaks kolmandate isikute huve.

  (8) Kolmandatel isikutel ja asutustel on õigus videovalve abil kogutud isikuandmeid saada ainult andmesubjekti kirjalikul nõusolekul või seadusega või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 sätestatud juhtudel.

§ 10.   Salvestise säilitamine

  (1) Videovalve korraldaja peab määrama salvestise säilitamiseks tähtaja.

  (2) Salvestise säilitustähtaja määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et videovalvega kogutud andmeid säilitatakse eesmärgi saavutamiseks võimalikult lühikese aja jooksul.

  (3) Üldjuhul säilitatakse videovalve salvestisi vähemalt üks kuu pärast salvestamise päeva.

  (4) Kui salvestist on vaja väärteo- või kriminaalmenetluses või kohtus tõendina, säilitatakse salvestis vastava menetluse lõppemiseni.

  (5) Kui salvestisel olevate isikuandmete säilitamiseks on eriseadusega määratud lühem või pikem säilitustähtaeg, tuleb salvestise säilitustähtaja määramisel lähtuda eriseadusest.

  (6) Salvestise säilitustähtaja möödumisel tuleb salvestis kustutada. Salvestise kustutamine tuleb tagada videovalve tehniliste võimalustega kas andmete üle salvestamisega või eraldi andmete täieliku hävitamisega.

§ 11.   Videovalve korraldamine lepingu alusel

  (1) Kui videovalve korraldaja kasutab videovalveks (salvestise säilitamiseks, tehnoloogiliste vahendite tagamiseks jms) koostööpartnerit (teenuse pakkujat), toimub videovalve volitatud töötleja kaudu.

  (2) Volitatud töötleja tegutseb videovalve korraldaja ehk vastutava töötleja juhiste alusel ning videovalve korraldajal on kohustus enne lepingu sõlmimist välja selgitada, kas teenuse pakkuja on võimeline täitma kõiki isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõudeid, sh selgitama välja, kus ja kuidas teenusepakkuja videovalvega kogutud andmeid hoiab ning kas ta kasutab andmeid vaid kooskõlas videovalve korraldaja määratud eesmärgiga.

  (3) Soovitav on koostööpartneri valimiseks taotleda andmete töötlemise turvaauditit.

§ 12.   Rakendussätted

  (1) Videovalve korraldajad peavad analüüsima juba kasutusele võetud videovalve kooskõla kehtiva määruse nõuetega ning tagama hiljemalt 1. jaanuariks 2022 määruse §-des 6 ja 7 sätestatud nõuete täitmise.

  (2) Andmekaitsetingimuste avaldamiseks tuleb videovalve korraldajal eelnevalt videovalve kasutamise õiguslikke asjaolusid kontrollida. Kui videovalve kasutamine ei vasta määrusega sätestatud nõuetele, s.t ei ole kooskõlas isikuandmete kaitse nõuetega, tuleb videovalve kasutamine viia 1. jaanuariks 2022 kooskõlla videovalve kasutamise eesmärgi ja nõuetega või videovalve kasutamine lõpetada.

§ 13.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2016 määruse nr 152 “Käru valla, Türi valla ja Väätsa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine“ alusel moodustus haldusreformi tulemusel Käru valla, Türi valla ja Väätsa valla ühinemisel uus omavalitsusüksus Türi vald, kes Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 92 lõike 2 alusel on ühinenud omavalitsusüksuste õigusjärglane.
Haldusreformi seaduse § 16 lõikest 1 ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõikest 41 tulenevalt tunnistada kehtetuks Türi Vallavolikogu 26. novembri 2015 määrus nr 18 „Jälgimisseadmestiku paigaldamise, kasutamise ning andmete töötlemise ja jälgimisseadmestikust avalikkuse teavitamise kord“ (RT IV, 02.12.2015, 16).

Andrus Eensoo
volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json