Türi vallas kaugküttepiirkondade määramine
Vastu võetud 26.08.2021 nr 18
Määrus kehtestatakse kaugkütteseaduse § 5 lõigete 2 ja 6 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega määratakse Türi vallas kaugküttepiirkonnad ning sätestatakse kaugküttepiirkondades kaugküttevõrguga (edaspidi nimetatud võrk) liitumise ja võrgu kasutamise põhialused ning võrgust eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ning soojusettevõtja arenduskohustused.
§ 2. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid kaugkütteseaduses ja teistes seadustes sätestatud tähenduses.
2. peatükk TÜRI VALLA KAUGKÜTTEPIIRKONNAD
§ 3. Türi valla kaugküttepiirkondade määramine
(1) Türi valla kaugküttepiirkonnad on määratud lähtudes olemasolevate kaugküttevõrkude asukohtadest ning nende kasutamise, rekonstrueerimise ja laiendamise majanduslikust otstarbekusest nende asukoha asustusüksustes, arvestades Türi valla üldplaneeringus kavandatud vastava asustusüksuse sotsiaalmajanduslikku funktsiooni ja arenguperspektiivi ning seal asuvate hoonete, eeskätt korterelamute ning äri- ja tööstushoonete ruumilist paiknemist ja eeldatavat tarbijate hulka.
(2) Türi vallas on järgmised kaugküttepiirkonnad:
1) Türi linna kaugküttepiirkond;
2) Oisu aleviku kaugküttepiirkond;
3) Türi-Alliku küla kaugküttepiirkond;
4) Särevere aleviku kaugküttepiirkond;
5) Väätsa aleviku kaugküttepiirkond.
§ 4. Kaugküttepiirkondade piirid ja ulatus
(1) Kaugküttepiirkondade piirid on määratud määruse lisades märgitud kujul järgmiselt:
1) Türi linna kaugküttepiirkonna piirid on määratud määruse lisal 1;
2) Oisu aleviku kaugküttepiirkonna piirid on määratud määruse lisal 2;
3) Türi-Alliku küla kaugküttepiirkonna piirid on määratud määruse lisal 3;
4) Särevere aleviku kaugküttepiirkonna piirid on määratud määruse lisal 4;
5) Väätsa aleviku kaugküttepiirkonna piirid on määratud määruse lisal 5.
(2) Türi linna kaugküttepiirkond hõlmab kahte eraldi võrku - Tehnika võrk ja Vabriku võrk. Tehnika võrk asub Türi linna lääneosas ja Vabriku võrk Türi linna idaosas.
(3) Oisu aleviku kaugküttepiirkond hõlmab piirkonda, mis piirneb Oisu alevikus Retla tee, Estonia puiestee ja Pargi tänava äärsete hoonetega ning Väljaotsa külas Biogaasi kinnistuga.
(4) Türi-Alliku küla kaugküttepiirkond hõlmab kuue korrusmaja kinnistute piirkonda.
(5) Särevere aleviku kaugküttepiirkond hõlmab piirkonda, mis jääb 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee ja 26 Türi-Arkma tee vahelisele alale ning Pärnu ja Prandi jõe vahelises elamupiirkonnas korrusmajade piirkonda.
(6) Väätsa aleviku kaugküttepiirkond hõlmab keskuses korterelamute ja ühiskondlike hoonete piirkonda.
3. peatükk VÕRGUGA LIITUMISE JA VÕRGUST ERALDUMISE TINGIMUSED JA KORD
§ 5. Üldnõuded võrguga liitumiseks ja võrgust eraldamiseks
(1) Kaugkütte piirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud antud paragrahvi lõikes 2 ja 4 nimetatud erandjuhtudel.
(2) Isikud, kes kaugkütte piirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud võrguga liituma.
(3) Kaugküttepiirkonnas võivad tarbijad lisaks kaugküttevõrgust saadavale soojusele osta ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat selle tootjalt.
(4) Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte on:
1) ajutised ehitised;
2) ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus on alla 25 KW;
3) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse;
4) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise (maasoojus, päikseenergia, biogaas jms).
(5) Loa käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud erisuste kasutamiseks annab Türi Vallavalitsus kui kohaliku omavalitsuse täitevorgan (edaspidi vallavalitsus).
§ 6. Kaugküttevõrguga liitumise tingimused ja kord
(1) Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud korras.
(2) Võrguga liitumiseks esitab soovija (edaspidi: liituja) kirjaliku taotluse võrguettevõtjale.
(3) Liitumistaotluse rahuldamisest keeldumist peab võrguettevõtja kirjalikult põhjendama 30 päeva jooksul, alates taotluse saamisest.
(4) Liituja taotluse alusel väljastab võrguettevõtja võrguga liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused).
(5) Liitumistingimustes määratakse kindlaks:
1) liitumispunkt;
2) mõõtesüsteemi asukoht;
3) võrgu teeninduspiir;
4) liituja ja võrguettevõtja kohustused;
5) liitumistasu kalkulatsioon;
6) liitumistingimuste kehtivusaeg;
7) muud eritingimused.
(6) Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu.
(7) Liitumistasu arvutamisel lähtutakse sellest, et tagada konkreetseks liitumiseks vajalik:
1) investeeringute katmine;
2) keskkonnanõuete täitmine;
3) kvaliteedi ja ohutusnõuete täitmine;
4) põhjendatud tulukus.
(8) Võrguga liitumiseks sõlmivad võrguettevõtja ja võrguga ühendatava tarbijapaigaldise omanik või valdaja kirjaliku liitumislepingu, mis on soojuse ostu-müügilepingu sõlmimise aluseks.
(9) Lepingus määratakse muu hulgas kindlaks:
1) liitumispunkt;
2) mõõtesüsteemi asukoht;
3) võrgu teeninduspiir;
4) liitumistasu suurus;
5) liitumise tehnilised tingimused;
6) lepingu täitmise tähtaeg.
(10) Tarbijapaigaldise rajamiseks vajaliku investeeringu tegemise kohustus on hoone (kinnistu) omanikul.
§ 7. Kaugküttevõrgust eraldumise tingimused ja kord
(1) Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse katkestamist koos liitumis- ja soojuse ostu- müügi lepingute lõppemisega, s.o liitumise alalist likvideerimist.
(2) Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on tarbijal lubatud taotleda alljärgnevatel juhtudel:
1) kaugkütte kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamine;
2) ehitise soojavarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega kaugküttevõrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu;
3) ehitise rekonstrueerimine selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama ainult kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat selle tootjatelt (maasoojus, päikseenergia, biogaas jms);
4) ehitistel, mille küttesüsteem oli lahendatud projektijärgselt ahjuküttega aga hiljem ümber ehitatud keskküttele.
(3) Eraldumist taotlev tarbija esitab võrguettevõtjale võrgust eraldumiseks kirjaliku taotluse ja alternatiivkütte projektlahenduse.
(4) Võrguettevõtja esitab eraldumistingimused tarbija taotluse alusel 30 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.
(5) Eraldumist taotlev tarbija peab tasuma võrguettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud.
(6) Eraldumistingimustes määratakse kindlaks:
1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks kuue kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest;
2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded ja põhjendatud kulud, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.
(7) Soojavarustuse ajutine katkestamine ja taastamine tarbija taotlusel peab olema kooskõlastatud võrguettevõtjaga.
4. peatükk KAUGKÜTTE KVALITEEDINÕUDED NING SOOJUSE PIIRHIND
§ 8. Kaugkütte kvaliteedinõuete tagamine
(1) Soojusettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusega vastavalt nende vahel sõlmitud soojuse müügilepingule.
(2) Soojuse müügilepingus ettenähtud soojuskoormuse tagamiseks peab soojusallikast väljastatav temperatuurigraafik ja hüdrauliline režiim lähtuma välisõhutemperatuurist, ilmastiku prognoosist, tuule kiirusest ja suunast ning soojusvõrgu inertsist.
(3) Soojuskandja peab vastama alljärgnevatele parameetritele:
1) võrku sisseandmisel katlamajas võrgugraafikuga 75°/50° C;
2) liitumispunktis tarbijale üleandmisel vähemalt 60° C.
(4) Piisava tsirkulatsiooni tagamiseks tarbija soojusseadmetes peab soojusettevõtja tagama tarbija soojussõlme ees rõhkude vahe:
1) sõltumatu ühendusskeemi puhul vähemalt 0,6 bar’i;
2) sõltuva ühendusskeemi puhul vähemalt 0,4 bar’i.
5. peatükk SOOJUSETTEVÕTJA ARENDUSKOHUSTUS
§ 9. Soojusettevõtja arenduskohustus
(1) Soojusettevõtja arendab tema omandis või valduses olevat kaugküttesüsteemi lähtudes Türi valla üld- ja detailplaneeringutest.
(2) Soojusettevõtja tõstab kaugküttesüsteemi efektiivsust, et oleks tagatud võrgupiirkonnas uute liitujate võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine.
(3) Soojusettevõtja (võrguettevõtja) on võrgu tehniliste võimaluste piires ja majandusliku põhjendatuse korral kohustatud ühendama võrguga kõik tema võrgupiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust.
6. peatükk JÄRELEVALVE
§ 10. Järelevalve
Järelevalvet käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise üle teostab Konkurentsiamet.
7. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 11. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2016 määruse nr 152 “Käru valla, Türi valla ja Väätsa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine“ alusel moodustus haldusreformi tulemusel Käru valla, Türi valla ja Väätsa valla ühinemisel uus omavalitsusüksus Türi vald, kes Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 92 lõike 2 alusel on ühinenud omavalitsusüksuste üldõigusjärglane.
Arvestades eelmärgitut ning haldusreformi seaduse § 16 lõiget 1 ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõiget 41 tunnistada kehtetuks Türi Vallavolikogu 27. oktoobri 2016 määrus nr 16 „Türi vallas kaugküttepiirkondade määramine“ (RT IV, 03.11.2016, 4).
Andrus Eensoo
volikogu esimees
Lisa 1 Türi linna kaugküttepiirkond
Lisa 2 Oisu aleviku kaugküttepiirkond
Lisa 3 Türi-Alliku küla kaugküttepiirkond
Lisa 4 Särevere aleviku kaugküttepiirkond
Lisa 5 Väätsa aleviku kaugküttepiirkond
Facebook
Twitter