Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamise kord Nõva vallas
Vastu võetud 27.09.2017 nr 8
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5, § 22 lõike 2 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 ja § 20 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrus reguleerib väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust isikutele, kelle rahvastikuregistri järgseks ja tegelikuks elukohaks on Nõva vald.
§ 2. Mõisted
Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) üldhooldusteenus – kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla;
2) päevahoiuteenus – ajutiselt väljaspool kodu osutatav päevane üldhooldusteenus;
3) intervallhooldusteenus – ajutiselt väljaspool kodu osutatav ööpäevaringne üldhooldusteenus;
4) hooldustöötaja ja abihooldustöötaja – väljaspool kodu osutatava teenuse vahetu osutaja;
5) teenuse taotleja – isik, kes soovib saada väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust;
6) teenuse saaja – isik, kes saab väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust;
7) teenuse osutaja - füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik ja vallavalitsus.
§ 3. Teenuse sihtgrupp ja eesmärk
(1) Üldhooldusteenust osutatakse isikutele, kes vajavad püsivalt või ajutiselt igapäevaeluks vajalikke toimingute sooritamisel ja enesehooldamisel kõrvalabi sellisel määral, et kodu kohandamisest või koduteenustest inimese toimetuleku ja turvalisuse tagamiseks ning elukvaliteedi säilitamiseks ei piisa.
(2) Ajutiselt võivad väljaspool kodu pakutavat hooldusteenust vajada inimesed, kelle kõrvalabi vajadus on tingitud muutuvast terviseseisundist (kroonilised haigused, mida iseloomustavad ägenemise ja remissiooni perioodid) või kelle elukeskkond ajutiselt ei võimalda tal kodus toime tulla, näiteks lähedased ei saa teatud kindla perioodi jooksul oma lähedast hooldada haiguse või töö tõttu või vajadusel puhata hoolduskoormusest (intervallhooldus või päevahoid)
(3) Teenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.
§ 4. Teenuse sisu
(1) Teenuse osutaja tagab teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis.
1) hooldusplaani koostab teenuse osutaja koos teenuse saaja või tema seadusliku esindajaga 30 päeva jooksul isikule teenuse osutamise alustamisest. Hooldusplaan on personaalne ja selles määratletakse hooldusteenuse pakkumise raames sooritatavad toimingud, mis lähtuvad konkreetse kliendi abivajadusest ning mille eesmärk on tagada inimese turvalisus, toimetulek ja elukvaliteedi säilimine;
2) hooldusplaanis kirjeldatakse hoolduse individuaalsed eesmärgid ning hooldustoimingute vajaduse mahud ja sagedus;
3) juhul, kui inimene jõuab hooldusteenusele vallavalitsuse suunamisel, siis lähtub teenuse osutaja teenuse suunamiskirjas toodud infost hindamise käigustuvastatud kõrvalabi vajaduse ja teenusele seatud eesmärkide kohta;
4) juhul, kui inimesele on koostatud rehabilitatsiooniplaan, geriaatrilise hinnang, juhtumiplaan või õendusabi osutamisega seonduvad dokumendid, siis võtab teenuse osutaja hooldusplaani koostamisel arvesse ka kirjeldatud dokumentides toodut;
5) hooldusplaani koostamisel hinnatakse vajadusel ka tervishoiuteenuse vajalikkust, mistõttu on olulina kaasata hooldusplaani koostamisele perearst või pereõde või geriaatrilise hindamise meeskonna liige;
6) hooldusplaan vaadatakse üle ja korrigeeritakse vähemalt üks kord poole aasta jooksul.
(2) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenus raames tagatakse teenuse saajale järgmised toimingud:
1) Hooldustoimingud (riietumine, toitmine, hügieenitoimingud, abistamine ravimite manustamisel jne);
2) majutamine nõuetele vastavates ruumides;
3) toitlustamine vähemalt 3 korda päevas;
4) esmatasandi arstiabi kättesaadavuse korraldamine (sh perearsti visiidid, koduõendusteenus jms);
5) kaasamine aktiviseerivatesse tegevustesse (näiteks huvitegevus, ühistegevus);
6) muud toetavad tegevused (sotsiaal- ja abivahendite alane nõustamine, juhendamine ning abistamine igapäevatoimingute sooritamiseks jne).
(3) Intervallhooldusteenuse maht ja sagedus määratakse kindlaks vallavalitsuse poolt lähtudes hooldusvajadusega isiku kõrvalabi vajadusest ning hoolduskoormusega isiku töögraafikust, eeldusel et teenuse saaja viibib teenusel ajal, mil see soodustab teda hooldava isiku töötamist. Teenusel viibitakse üks ööpäev kuni 21 järjestikust kalendripäeva, kuid mitte rohkem kui 220 päeva kalendriaastas. Intervallhooldusteenuse raames tagatakse järgmised toimingud:
1) hooldustoimingud (riietumine, toitmine, hügieenitoimingud, abistamine ravimite manustamisel jne);
2) majutamine nõuetele vastavates ruumides;
3) toitlustamine vähemalt 3 korda päevas;
4) esmatasandi arstiabi kättesaadavuse korraldamine (sh perearsti visiidid, koduõendusteenus jms);
5) kaasamine aktiviseerivatesse tegevustesse (näiteks huvi- ja ühistegevus);
6) vajadusel transporditeenuse korraldamine teenusele tulemiseks ja teenuselt lahkumiseks, juhul kui hoolduskoormusega inimesel puudub võimalus enda transporti kasutada;
7) muud toetavad tegevused (sotsiaal- ja abivahendite alane nõustamine, juhendamine ning abistamine igapäevatoimingute sooritamiseks jne).
(4) Päevahoiuteenust osutatakse isikutele, kes öisel ajal on suutelised iseseisvalt hakkama saama oma kodus või neile on öisel ajal tagatud hooldus ning järelevalve mitteformaalse hoolduse kaudu või kui isiku lähedastel pole võimalik päevasel ajal teda hooldada või kui lähedased vajavad hoolduskoormuse vähendamist.
(5) Päevahoiuteenuse lühemaks võimalikuks perioodiks on 2 tundi ja maksimum perioodiks 12 tundi ühes kalendripäevas. Päevahoiu teenuse pakkumisel lähtutakse teenuse osutaja töökorraldusest.
(6) Päevahoiuteenust osutatakse üldjuhul tööpäevadel, ning teenuse maht ja sagedus määratakse kindlaks kohaliku vallavalitsuse poolt lähtudes teenuse saaja kõrvalabi vajadusest ja hoolduskoormusega inimese töögraafikust, mis esitatakse vallavalitsusele.
(7) Päevahoiuteenuse raames tagatakse järgmised toimingud:
1) hooldustoimingud (riietumine, toitmine, hügieenitoimingud, abistamine ravimite manustamisel);
2) toitlustamise korraldamine (kohapealse toitlustamise tagamine või võimaluste loomine teenuse saajate poolt kaasa võetud toidu soojendamiseks ja säilitamiseks);
3) vajadusel transporditeenuse korraldamine teenusele tulemiseks ja teenuselt lahkumiseks, juhul kui hoolduskoormusega inimesel puudub võimalus enda transporti kasutada;
4) esmatasandi arstiabi kättesaadavuse korraldamine (sh perearsti visiidid, koduõendusteenus jms);
5) võimaluste loomine puhkamiseks (voodite tagamine lõunaune magamiseks);
6) tegevused füüsilise seisundi säilitamiseks (võimlemine, jalutamine jms);
7) tegevused kognitiivsete võimete säilitamiseks (ristsõnade lahendamine, muusika, käsitöö jms)
8) muud toetavad tegevused (sotsiaal- ja abivahendite alane nõustamine, juhendamine ning abistamine igapäevatoimingute sooritamiseks jne).
§ 5. Teenuse taotlemine ja määramine
(1) Teenuse taotlemine ja määramine kohaliku omavalitsuse üksuse finantseerimisel:
1) teenuse saamiseks esitab teenuse taotleja või tema seaduslik esindaja taotluse vallavalitsusele;
2) vajadusel esitatakse koos taotlusega dokumendid teenuse taotleja ja tema ülalpidamiskohustusega isikute majandusliku olukorra kohta (näiteks sissetulekud, kasutuses olev raha, sh pangahoiused ning väärtpaberid, teenuse taotlejale ja ülalpidamiskohustusega isiku(te)le kuuluvad kinnisvara ning sõidukid jne);
3) teenuse määramise algatab sotsiaalvaldkonna ametnik, kes hindab taotletava teenuse vajadust hindamisinstrumendi abil (Lisa 1);
4) sotsiaalvaldkonna ametnik esitab teenuse taotluse koos hindamise tulemuste, täiendavate dokumentidega ja omapoolse ettepanekuga linna- või vallavalitsusele;
5) vallavalitsus otsustab teenuse määramise ja selle osutamise tingimused oma haldusaktiga 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest;
6) sotsiaalvaldkonna ametnik teavitab teenuse taotlejat arusaadaval viisil teenuse määramise või keeldumise kohta 5 tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast;
7) kui teenuse taotlejal on õigusteenust saada, soovitab või aitab sotsiaalvaldkonna ametnik leida sobivaid teenusepakkujaid. Kui hindamise käigusteenuse taotleja teenuse vajadust ei tuvastata, soovitab sotsiaalvaldkonna ametnik teenuse taotleja toimetuleku ja/või hoolduse tagamiseks ja/või kõrvalabi katteks teisi meetmeid. Kui teenuse taotleja sellega ei nõustu, on tal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie;
8) juhul, kui vallavalitsus tasub osaliselt teenuse taotleja üldhooldusteenuse eest, eelistab ta kas oma omavalitsuse või omavalitsuse osalusega seotud teenuse osutajat, või sobivat madalaima kohamaksumusega teenuse osutajat.
(2) Kui teenuse saaja või tema lähedased finantseerivad teenust kogu ulatuses ise, võib teenuse osutaja poole pöörduda ka otse ilma vallavalitsust kaasamata.
§ 6. Teenuse koht ja maht
(1) Väljaspool kodu osutatavaid teenuseid osutatakse väljaspool teenuse saaja kodu.
(2) Vallavalitsus selgitab välja abi saamiseks pöördunud teenuse saaja abivajaduse ja sellele vastava abi. Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse ja täpsustatakse iga teenuse saaja puhul eraldi.
(3) Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel teenuse saaja terviseseisundi või elukeskkonna tõttu tuleb läbi viia korduv hindamine.
§ 7. Teenuse finantseerimine
(1) Väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenus (sh päevahoid ja intervallhooldus) on teenuse saajale üldjuhul tasuline.
(2) Sotsiaalhoolekande seaduse § 16 lg 1 alusel võib sotsiaalteenuste osutamise eest tasu võtta. Võetav tasu oleneb teenuse osutaja poolt kehtestatud hinnast ja teenust saava isiku ning tema ülalpidamiskohustusega isiku(te) majanduslikust olukorrast.
(3) Juhul, kui teenuse saaja ei suuda teenuse eest täies ulatuses tasuda, pannakse tasu maksmise kohustus teenuse saaja ülalpidamiskohustusega liikmetele.
(4) Teenuse saaja, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on kohustatud andma ülalpidamist isiku abikaasa, lahuselav abikaasa, lahutatud abikaasa, teenuse saaja täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
(5) Kui vallavalitsus kasutab avalikku raha teenuse saaja hooldamiseks hooldekodus, peab ta olema veendunud, et teenuse saaja ja tema perekond ei ole võimelised seda ise tegema.
(6) Teenuse eest tasumisel arvestatakse teenuse saaja omaosalusega mitte rohkem kui 95% tema vanaduspensionist, tagades selliselt teenuse saaja isiklikuks kasutamiseks raha, et minimaalses mahus otsustada, mil viisil oma vajadusi rahuldada.
§ 8. Teenuse lepingu sõlmimine ja lõpetamine
(1) Teenuse osutamise aluseks on osapoolte vaheline leping, milles märgitakse teenuse osutamise periood, maht, tegevuste loetelu, teenuse osutamise koht ning teenuse eest tasumise kord.
(2) Leping lõpetatakse teenuse vajaduse lõppemisel, teenuse saaja või tema seadusliku esindaja avalduse alusel, isikliku abistaja ettepanekul.
§ 9. Teenuse osutaja
(1) Teenuse osutaja võib olla füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik ja vallavalitsus või vallavalitsuse hallatav asutus.
(2) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutaja (sh päevahoiu teenus ja intervallhooldusteenuse osutaja tagab sellise personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ning toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud teenuse saaja hooldusplaanis.
(3) Hooldusteenust vahetult osutavate töötajate arv ja kvalifikatsioon sõltub teenuse saajate kõrvalabi vajaduse olemusest ning ulatusest.
(4) Hooldusteenust pakuvad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja. Abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja.
(5) Minimaalselt 1 täiskoormusega hooldustöötaja 20 teenuse saaja kohta ööpäevaringselt ja 0,5 koormusega abihooldaja ajal, mis ei ole ööaeg.
(6) Teenust ei tohi osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenuse saaja elu, tervise ja vara.
§ 10. Teenuse saaja tagasiside ja järelevalve
(1) Tagasiside kujundamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuse poolt välja töötatud teenuse osutamise korrast, arvestades eelkõige:
1) klienditeeninduse standardit;
2) tagasisidesüsteemi;
3) kaebuste lahendamise protseduuri.
(2) Teenuse väljunditeks on:
1) käesolev kord ning analüüs, mis koostatakse teenuse saajalt saadud tagasiside (Lisa 2) põhjal;
2) teenuse kasutamise tulemusena säilib või suureneb teenuse saaja võimalikult iseseisev toimetulek ja talle tagatakse võimalus aktiivselt ühiskonnaelus osaleda. Tulemuslikkust hindavad teenuse saaja, teenuse osutaja ja sotsiaalhooldaja.
(3) Teenuse osutamise järelevalvet teostab vallavalitsus.
(4) Kaebuste käsitlemisel, menetlemisel ja järelevalve teostamisel lähtutakse alljärgnevast:
1) juhindutakse käesolevast teenuse osutamise korrast;
2) teenuse saajat ja olemasolu korral tema seaduslikku esindajat teavitatakse enne teenuse osutamist kaebuste esitamise võimalustest ja protseduurist;
3) teenuse osutamisega seotud kaebuste ilmnemisel informeerivad teenuse saaja või sotsiaalhooldaja koheselt teenuse osutajat;
4) teenuse osutaja kontrollib pretensioonide õigustatust, kuulab ära kõik osapooled, kogub täiendavaid andmeid ja kaasab vajadusel vastava teenuse ala asjatundjaid;
5) kui teenuse saajal on pretensioone teenuse osutaja vastu, siis kontrollib sotsiaalvaldkonna ametnik kaebuste õigustatust ja teeb vajadusel teenuse osutajale ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks.
6) kõik vaidlused, mis tulenevad koduteenuste lepingu täitmisest, samuti küsimused, mis on lepingus reguleerimata, lahendatakse lepingu poolte vahelisel kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus vastavalt kehtivale seadusandlusele kohtus.
7) riiklikku järelevalvet käesolevas õigusaktis sätestatud nõuete täitmise üle teostab alates 01.01.2018.a Sotsiaalkindlustusamet.
§ 11. Rakendussätted
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Peeter Kallas
Volikogu esimees
Lisa 1 Hindamisinstrument
Lisa 2 Tagasiside teenusele
Facebook
Twitter