SotsiaalhoolekanneTeenused

Teksti suurus:

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord - sisukord
Väljaandja:Lääne-Saare Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:07.11.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2017
Avaldamismärge:RT IV, 04.11.2016, 24

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Vastu võetud 26.10.2016 nr 30

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 5 lg 1 ja § 14 lg 1 alusel

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega sätestatakse Lääne-Saare valla elanikele ja vältimatu abi korras isikutele, kes ajutiselt viibivad Lääne-Saare valla territooriumil Lääne-Saare valla eelarve vahenditest osutatavate sotsiaalteenuste (edaspidi teenus) ja makstavate sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) kirjeldus, rahastamine ning nende taotlemise tingimused ja kord.

§ 2.  Määruse kohaldamine ja mõistete kasutamine

 (1) Määrust kohaldatakse eeskätt koos sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja sotsiaalhoolekande seadusega ning vajadusel teiste sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist reguleerivate seaduste ja riiklike määrustega.

 (2) Sotsiaalhoolekandelist abi saama õigustatud isiku õiguste, kohustuste ja vastutuse osas rakendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 2. peatüki sätteid ning sotsiaalhoolekandelise abi õiguse käsutamist, õiguse peatumist või lõppemist määrusega eraldi ei reguleerita.

 (3) Määruses kasutatakse mõisteid käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud seaduste ja nende alusel antud riiklikes õigusaktides sätestatu tähenduses.

 (4) Isik määruse mõistes on füüsiline isik (inimene).

2. peatükk SOTSIAALHOOLEKANDELISE ABI KORRALDAMISE PÄDEVUS JA ÜLDISED PÕHIMÕTTED 

§ 3.  Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmisel

 (1) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ning käesoleva määrusega nimetatud Lääne-Saare valla ülesandeid täidab üldiselt Lääne-Saare Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus), kelle struktuuris on ette nähtud sotsiaaltöötajate ametikohad. Sotsiaaltöötajate õigused ja pädevus sätestatakse ametiasutuse sisepädevust reguleerivate aktidega (ametiasutuse põhimäärus, ametijuhendid, vallavanema käskkirjad, asjaajamist reguleerivad korrad jms).

 (2) Määruses sätestatud juhtudel otsustab sotsiaalkaitse korralduse või tagamise Lääne-Saare Vallavalitsus kui täitevorgan.

 (3) Lääne-Saare Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) täidab neid sotsiaalkaitse korralduse või tagamisega seotud ülesandeid, mis kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt on volikogu ainupädevuses.

§ 4.  Sotsiaalkaitse korraldamise põhimõtted

 (1) Sotsiaalkaitse korraldamisel on aluseks sotsiaalseadustiku üldosa seadusega sotsiaalkaitse ning selle korralduse põhimõtted, arvestades sotsiaalkaitse tagamisega seotud eriseaduste või määruste erisusi.

 (2) Ametiasutus tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel.

 (3) Ametiasutus peab abivajajast teada saamisel selgitama välja sotsiaalkaitse vajaduse ja ulatuse ja vastava abi. Vajadusel abistama isikut taotluste esitamisel või toimingu tegemisel, kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta.

 (4) Isiku pöördumisel või abivajajast teada saamisel on ametiasutus kohustatud isiku abivajadust hindama, lähtudes eelkõige isiku tahtest ning üldisest elukorraldusest, isiku nõusolekul tegema koostööd isiku lähedaste (perekond, kooselus olevad isikud, ülenejad ning alanejad sugulased) ja seadusega sätestatud asjaomaste institutsioonidega (riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, juriidiline isik). Kompleksse hindamisega ning isiku abivajadusele terviklikust lähenemisest tulenevalt peab ametiasutus selgitama välja parima asjakohase abi (sotsiaalteenuse osutamine, sotsiaaltoetuse andmine, teise sotsiaalkaitse korraldamisega tegelevasse asutusse suunamine), toetamaks abivajaja iseseisvat toimetulekut ning suutlikkust korraldada iseseisvalt oma elu.

 (5) Ametiasutus võib sotsiaalkaitse ülesannete paremaks korraldamiseks ning toetuse andmise otsuse tegemise kaalumiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks moodustada ametiasutuse juures tegutseva töörühma või komisjoni.

3. peatükk SOTSIAALTEENUSED 

1. jagu Üldsätted 

§ 5.  Sotsiaalteenuste loetelu

 (1) Lääne-Saare valla poolt osutatavad sotsiaalteenused on:
 1) koduteenus;
 2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
 3) tugiisikuteenus;
 4) täisealise isiku hooldus;
 5) isikliku abistaja teenus;
 6) varjupaigateenus;
 7) turvakoduteenus;
 8) sotsiaaltransporditeenus;
 9) eluruumi tagamine;
 10) võlanõustamine;
 11) kuulmisnõustamine.

 (2) Käesolevas määruses kirjeldatud sotsiaalteenuste loetelu ei ole ammendav ning taotluste menetlemise kord laieneb üldiselt kõigile sotsiaalhoolekande seaduses või sotsiaalministeeriumi kodulehel või käesolevas määruses kirjeldatud sotsiaalteenustele, mille taotlemise ja osutamisega seonduv ei ole reguleeritud eraldi õigusaktidega.

§ 6.  Sotsiaalteenuste taotlemine

 (1) Sotsiaalteenuseid on õigustaotleda isikul, kelle igapäevane toimetulekuvõime on häiritud ja ta vajab toimetulemiseks kõrvalabi.

 (2) Teenuse taotleja või tema seaduslik esindaja esitab ametiasutusele kirjaliku taotluse.

 (3) Ametiasutusel on õigus nõuda taotlejalt või tema esindajalt perekonna sissetulekut tõendavaid ja muid dokumente ning täiendavaid andmeid teenuse vajalikkuse hindamiseks.

 (4) Sissetulekute hulka ei arvata riigi või valla eelarve vahenditest makstavaid ühekordseid sotsiaaltoetusi.

§ 7.  Abivajaduse hindamine

 (1) Teenuse taotlemisel hinnatakse abivajaja toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.

 (2) Ametiasutusel on põhjendatud vajaduse korral õigusteha päringuid andmete saamiseks läbi STAR infosüsteemi ja muude infosüsteemide.

 (3) Isiku toimetulekuvõime ning abi - või hooldusvajaduse hindamisel kasutatakse selleks olemasolevaid hindamismetoodikaid. Vajadusel suunatakse isik pädevama ametiasutuse või spetsialisti poole ja tehakse isiku nõusolekul koostööd vajadustele vastava teenuse väljaselgitamiseks ja võimaldamiseks

 (4) Isikule, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi rakendatakse juhtumikorraldust ning koostatakse juhtumiplaan STAR infosüsteemis. Teenuste võimaldamisel lähtutakse edaspidi kehtivast juhtumiplaanist.

 (5) Sotsiaalteenuseid osutatakse abivajavale isikule järjestatud teenuste süsteemi põhimõttel, mille kohaselt iga järgmist teenust osutatakse isikule vaid juhul, kui eelmise teenusega ei saa isiku vajadusi enam rahuldada või kui isik ei ole suuteline seda teenust kasutama.

 (6) Sotsiaalteenust osutatakse abivajava isiku nõusolekul.

 (7) Vähemalt kord aastas viiakse läbi kordushindamine, et selgitada teenuse vajalikkust ja mahtu.

§ 8.  Sotsiaalteenuste määramine

 (1) Sotsiaalteenuste määramise otsustab vastutav ametnik hiljemalt 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest või teenuse taotlemiseks vajaliku viimase dokumendi saamise päevast.

 (2) Teenuse taotlejat teavitatakse otsusest 5 tööpäeva jooksul kirjalikult või muul kokkulepitud viisil.

 (3) Ametiasutusel on õigus hinnata teenuse taotleja toimetulekut igapäevases keskkonnas.

 (4) Sotsiaalteenuste määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
 1) taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid;
 2) taotleja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida;
 3) taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada tema või perekonna toimetulek;
 4) teenuste vajadust on võimalik või otstarbekam katta teiste teenuste või muu abiga;
 5) abivajaduse katavad riiklikud või Lääne-Saare valla toetused või teenused.

 (5) Vajadusel sõlmib ametiasutus sotsiaalteenuse osutamise otsuse alusel halduslepingu teenuse saaja ja teenuse osutaja vahel.

 (6) Lääne-Saare vallavalitsus võib delegeerida sotsiaalteenuste osutamise sotsiaalhoolekande seaduses esitatud nõuetele vastavale juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.

 (7) Käesolevas määruses ning sotsiaalhoolekande seaduse § 134 lg 4 sätestatud juhtudel kaalutlusõiguse alusel tehtavad otsused ning kõik abi andmise keeldumise otsused võtab vastu vallavalitsus.

 (8) Sotsiaalhoolekandelise abi osutamisega seotud kulud kaetakse vallaeelarvest sotsiaaltoetusteks ja sotsiaalteenusteks ettenähtud vahenditest ning riigi eelarvest sotsiaalhoolekande seaduse § 113 lg 4 ja § 156 alusel eraldatud vahenditest või nende jäägist seaduses sätestatud tingimustel.

§ 9.  Sotsiaalteenuste maksumus

 (1) Sotsiaalteenuse osutamise eest võib võtta tasu. Lääne-Saare valla poolt rahastatavate sotsiaalteenuste tasu tingimused ja suuruse kehtestab vallavalitsus. Riigieelarveliste teenuste puhul toimub teenuste rahastamine riigi poolt.

 (2) Isikult võetava tasu suurus oleneb sotsiaalteenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast. Sotsiaalteenuse eest võetava tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks.

2. jagu Kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaalteenused 

1. jaotis Koduteenus 

§ 10.  Koduteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Koduteenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

 (2) Koduteenuse puhul abistatakse eakat või puudega isikut toimingutes, mida ta ei suuda sooritada ilma kõrvalabita, kuid mis on vajalikud harjumuspärases keskkonnas toime tulekuks.

§ 11.  Koduteenuse loetelu

 (1) Põhiteenused:
 1) teabe edastamine, abistamine asjaajamisel;
 2) abistamine arstiabi korraldamisel;
 3) toiduainete/majapidamistarvetega varustamine;
 4) abistamine kodustes töödes;
 5) abistamine enesehooldusel.

 (2) Tugiteenused
 1) eluruumi koristamine Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ning teenuse saaja ja osutaja kokkulepitud ulatuses;
 2) pesu pesemise korraldamine;
 3) muud kokkulepitud tööd mis soodustavad kliendi iseseisvat toimetulekut.

§ 12.  Koduteenusele õigust omavad isikud

  Koduteenuseid on õigus saada rahvastikuregistri andmetel Lääne-Saare vallas elavatel ja igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel abivajavatel isikutel:
 1) kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad ja kelle enda materiaalsed võimalused ei ole piisavad iseseisvaks toimetulekuks ja vajaliku hoolduse kindlustamiseks;
 2) kellel on seadusjärgsed ülalpidajad, kuid kelle enda ja tema seadusjärgsete ülalpidajate võimalused ei ole piisavad isiku iseseisvaks toimetulekuks ja vajaliku hoolduse kindlustamiseks.

§ 13.  Koduteenuse määramine

  Koduteenust osutatakse kirjaliku koduteenuse osutamise halduslepingu alusel, mis sõlmitakse ametiasutuse ja koduteenust vajava isiku või esindaja vahel. Lepingus lepitakse kokku tingimused, poolte õigused ja kohustused ning tasu suurus. Lepingu lisaks on igakuine hoolduskava, kus määratletakse teenuste loetelu, kestvus ja sagedus.

§ 14.  Koduteenuste osutamise lõpetamine

 (1) Teenuse osutajal on õigus koduteenuste osutamise haldusleping koheselt lõpetada alljärgnevatel tingimustel:
 1) teenuse saaja toimetulek on paranenud määral, mis võimaldab isiku toimetuleku ilma koduteenusteta;
 2) teenuse saaja asub elama teise omavalitsusüksuse haldusterritooriumile;
 3) teenuse saaja asub elama hoolekandeasutusse;
 4) teenuse saaja käitumine (agressiivsus, ebaviisakas käitumine, alkoholi või narkootiliste ainete kuritarvitamine vms) teeb teenuse osutamise võimatuks;
 5) seoses teenuse saaja surmaga.

 (2) Teenuse osutaja teatab teenuse saajale või tema seaduslikule esindajale lepingu lõpetamisest kirjalikult 10 tööpäeva jooksul.

§ 15.  Koduteenuse eest tasumine

 (1) Teenuse saaja või tema seaduslik esindaja tasub koduteenuste eest vallavalitsuse poolt kehtestatud hinnakirja alusel.

 (2) Vallavalitsuse korraldusega võib tasu määra vähendada vastavalt kliendi majanduslikule olukorrale.

 (3) Koduteenuste eest tasumise arvestuse aluseks on kalendrikuu. Teenuse saaja tasub teenuste eest arve alusel, mille teenuse osutaja esitab hiljemalt teenuste osutamise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Teenuste eest tasutakse teenuste osutamise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks.

2. jaotis Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus 

§ 16.  Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenuse eesmärk ja sisu

  Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

§ 17.  Väljaspool kodu üldhooldusteenust saama õigustatud isikud

  Väljaspool kodu üldhooldusteenust saama õigustatud isikud on:
 1) professionaalset ööpäevaringset hooldamist ja kõrvalabi vajav isik, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Lääne-Saare vald ja kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad;
 2) igapäevast põetust vajav isik, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Lääne-Saare vald ja kelle seadusjärgsed ülalpidajad ei suuda mõjuvatel põhjustel (tervislik seisund, kõrge iga, vähekindlustatus või muudel põhistatud põhjustel) täita neile perekonnaseaduse alusel pandud kohustusi.

§ 18.  Väljaspool kodu üldhooldusteenust mitte saama õigustatud isikud

 (1) Teenust ei ole õigustatud saama isikud, kes:
 1) põevad nakkushaigusi (sh tuberkuloosi);
 2) on sõltuvad alkoholist ja narkootilistest ainetest;
 3) on enesele ja teistele ohtlikud oma psüühika- ja käitumishäirete tõttu

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktides 1-3 nimetatud isikud kuuluvad ravile kas kodus, raviasutuses või hooldamisele erihooldekodus.

§ 19.  Väljaspool kodu üldhooldusteenuse taotlemine

 (1) Teenust taotlev isik või tema seaduslik esindaja esitab kirjaliku taotluse ametiasutusele, milles põhjendab hooldusteenuse vajadust. Hoolekandeasutuses hooldamise vajadusest võivad teatada ka lähedased või tervishoiutöötaja.

 (2) Isiku taotlusele lisatakse vajadusel järgmised dokumendid:
 1) koopia isikut tõendavast dokumendist (ID-kaart või pass);
 2) isiku (v.a juhul, kui isik on teovõimeline ainutaotleja), seadusliku esindaja või eestkosteasutuse kirjalik nõusolek hooldekodusse teenusele minekuks;
 3) arsti kirjalik ettepanek hoolekandeasutuse hooldusteenuse vajalikkusest või väljavõte terviseloost;
 4) isiku kirjalik kinnitus kinnis- ja vallasvara ning seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu või puudumise kohta. Seadusjärgsete ülalpidajate olemasolul tuleb esitada nende nimed ja kontaktandmed;
 5) taotleja ja tema seadusjärgsete ülalpidajate kirjalik tõendusmaterjal (sissetulekuid tõendavad dokumendid, notariaalne õiend, garantiikirjad vms) hoolduskulude osalise või täieliku tasumise kohta;
 6) isiku või tema esindaja kirjalik kinnitus testamendis või kinkelepingus fikseeritud ülalpidamiskohustuse kohta;
 7) muud dokumendid, mida ametiasutus vajalikuks peab.

§ 20.  Väljaspool kodu üldhooldusteenuse taotluse menetlemine ja rahastamine

 (1) Pärast taotluse või teate saamist on ametiasutus kohustatud ühe nädala jooksul võtma kontakti hooldusteenust vajava isikuga ja selgitama välja tema hooldusvajaduse. Hindamise aluseks on sotsiaalministeeriumi kodulehel olev hindamisinstrument hooldusvajaduse ja sotsiaalteenuste määramiseks.

 (2) Hinnatud teenusevajaduse korral ei või omaosaluse suurus olla teenuse saamisel takistuseks.

 (3) Taotluse menetlemisel tuleb järgida haldusmenetluse põhimõtteid, rakendades kohustuslikku uurimispõhimõtet ja kasutades kaalutlusõigust.

 (4) Kirjaliku põhjendatud otsuse taotleja hooldekodusse paigutamiseks või vastavasse järjekorda suunamiseks või hooldekodusse paigutamisest keeldumiseks teeb vallavalitsuse sotsiaaltoetuste ja –teenuste komisjoni ettepanekul vallavalitsus käesoleva määruse § 15-18 sätestatud õigustatuse alusel hiljemalt 30 päeva jooksul korralduse andmise näol.

 (5) Vallavalitsuse korraldus tehakse taotlejale teatavaks isiku vanust ja arengutaset arvestaval ja talle arusaadaval viisil.

 (6) Hooldusteenuse andmisest keeldumise otsus tehakse taotlejale teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul, alates otsuse tegemise päevast.

 (7) Koha vabanemisel hooldusasutuses teatatakse sellest taotlejale.

 (8) Hooldekodu koha saamisel on taotleja või tema seaduslik esindaja kohustatud viie tööpäeva jooksul peale kirjaliku otsuse kätte saamist võtma ühendust hooldusteenust pakkuva asutusega ja teatama talle taasesitamist võimaldaval viisil, kas ta asub kohta kasutama või jääb hetkel kohataotlejate järjekorras viimaseks.

 (9) Hooldusteenust taotlev isik võtab endale kohustuse tasuda kas osaliselt või täielikult enda ülalpidamiskulud hoolekandeasutuses. Selleks tasub ta vähemalt 95 % oma igakuisest sissetulekust hoolekandeasutusele, kuid mitte rohkem kui kehtestatud kohamaks.

 (10) Isiku hoolekandeasutuse teenuse kulude tasumisel osalevad tema seadusjärgsed ülalpidajad vastavalt perekonnaseadusele. Lääne-Saare valla osalustasu suuruse otsustab sotsiaaltoetuste ja –teenuste komisjoni ettepanekul vallavalitsus tulenevalt seadusjärgsete ülalpidajate maksesuutlikkusest. Seadusjärgsete ülalpidajate maksevõime suurenemisel muudetakse Lääne-Saare valla osalustasu halduslepingu muudatusega.

 (11) Üldhooldusteenust taotleval isikul on õigus vabal tahtel teha hoolduskulude katmiseks oma isikliku vara kohta notariaalne kinkeleping Lääne-Saare valla kasuks. Kinke korral hooldusteenust taotleva isiku omaosalustasu suuruse kehtestab vallavalitsus. Vallavalitsus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal.

 (12) Teenuseosutaja koostab koostöös teenuse saajaga või juhul, kui teenuse saaja pole kontaktne, teenuse rahastajaga 30 päeva jooksul teenuse osutamise alustamisest arvates isikule hooldusplaani.

3. jaotis Tugiisikuteenus 

§ 21.  Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

 (2) Tugiisik ei või olla kliendi leibkonna- või pereliige.

 (3) Tugiisiku teenuse sihtgrupid on:
 1) isikud, kes vajavad abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab toimetulekut;
 2) lapsed, kes vajavad abi psüühika- või käitumishäire tõttu;
 3) last kasvatav isik, kes vajab abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;
 4) asenduskoduteenusel, perekonnas hooldamise teenusel või eeskostel viibides või sealt lahkudes iseseisvalt elama asumisel.

 (4) Tugiisiku tegevused on:
 1) igapäevaeluõpetus nii kodus kui ka väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine;
 2) abistamine suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga;
 3) sotsiaalsete oskuste arendamine ametiasutustes ja muudes institutsioonides suhtlemise ning perekondlike sidemete hoidmise ja taastamise kaudu;
 4) koos teenusesaajaga tema tegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine;
 5) laste ja vanemate vahel toimuvate peresiseste ühistegevuste korraldamisele kaasaaitamine;
 6) vastutava ametniku või lastekaitsespetsialisti informeerimine peres toimuvatest muutustest;
 7) teenusesaaja motiveerimine erinevate erialaspetsialistide teenusele jõudmiseks;
 8) aktiivse suhtlemise ja kuulamisega psühholoogilise toe pakkumine.

 (5) Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenusesaaja vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.

 (6) Ametiasutus abistab teenust saama õigustatud isikut tugiisiku leidmisel. Tugiisikuteenust võib osutada isik, kes sobib tugiisiku ülesandeid täitma isikuomaduste või kogemuste poolest või kellel on sihtgrupiga töötamise kogemus.

 (7) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on tugiisikuteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus tugiisikuteenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 22.  Tugiisikuteenuse taotlemine

 (1) Tugiisikuteenuse saamiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik taotlus, kõrvalabi vajadus ja võimalusel isiku, kes vahetult osutaks tugiisiku teenust, andmed.

 (2) Tugiisikuteenuse taotluse võivad esitada teenust vajava isiku perekonnaliikmed, haridusasutuse töötaja, sotsiaaltöötaja jt. lähedalseisvad isikud.

§ 23.  Tugiisiku teenuse määramine

 (1) Tugiisikuteenuse määramiseks hindab ametiasutus isiku teenuse vajadust ning kõrvalabi vajaduse ulatuse.

 (2) Kõrvalabi ulatusest lähtuvalt selgitab ametiasutus välja, kas taotlusel märgitud potentsiaalne tugiisik vastab sotsiaalhoolekande seadusega teenust vahetult osutava isiku nõuetele ning on võimeline tugiisikuteenust taotletud kõrvalabi määras isikule tagama. Vajadusel abistab vastutav ametnik hooldatava hooldusvajadusest ning kõrvalabi vajadusest lähtuvalt sobiva tugiisiku leidmisel.

 (3) Tugiisiku teenus määratakse halduslepinguga, milles lisaks muudele halduslepingu nõuetele sätestatakse:
 1) abi saaja;
 2) tugiisikuteenuse osutaja;
 3) kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud, eesmärgid ja teenuse maht;
 4) teenuse eest tasumise põhimõtted.

§ 24.  Tugiisikuteenuse eest tasumine

 (1) Tugiisikuteenus on teenuse saajale tasuta.

 (2) Tugiisikuteenuse eest tasutakse vastavalt tugiisiku esitatud arve või tugiisikuga sõlmitud halduslepingu alusel. Teenuse eest tasumiseks peab teenuseosutaja esitama ka kuuaruande teenuse osutamise mahu, tegevuste ja püstitatud eesmärkide täitmise kohta.

 (3) Arve koos aruandega või aruanne tuleb ametiasutusele esitada teenuse osutamisele järgneva kuu 5. kuupäevaks ning teenuse eest tasutakse 10 tööpäeva jooksul arve ja aruande või aruande ametiasutusele esitamisest arvates.

4. jaotis Täisealise isiku hooldus 

§ 25.  Täisealise isiku hoolduse eesmärk ja sisu

 (1) Täisealisele isikule hoolduse seadmise eesmärk on tagada raske või sügava puudega isikule abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

 (2) Täisealise isiku hooldus (edaspidi ka hooldamine) on hooldaja igapäevane füüsiline tegevus hooldatavale kõrvalabi osutamiseks ning hooldatava juhendamine söömisel, hügieenitoimingutes, riietumisel, liikumisel või suhtlemisel; järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale.

§ 26.  Täisealise isiku hoolduse seadmise tingimused

 (1) Hooldajat ei määrata hooldatavale, kellel on olemas perekonnaseaduse alusel ülalpidamise kohustusega isikud (abikaasa, vanem, täisealine laps, vanavanem, lapselaps, täisealine võõras- või kasulaps).

 (2) Hooldatavale, kellel on olemas perekonnaseaduse alusel ülalpidamise kohustusega isikud, määratakse hooldaja erandkorras juhul, kui hoolduskoormus takistab tööealisel ülalpidamiskohustusega isikul aktiivselt osaleda tööturul.

 (3) Hooldus seatakse hooldatavale, kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Lääne-Saare vald ja kelle tegelik elukoht on Lääne-Saare vald.

 (4) Hooldajat ei määrata, kui hooldust on võimalik tagada teiste teenustega.

§ 27.  Täisealise isiku hoolduse taotlemine

 (1) Hoolduse seadmiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik taotlus. Hoolduse seadmist võivad taotleda hooldust vajav isik, tema perekonnaliikmed, tervishoiutöötaja, sotsiaaltöötaja jt. lähedalseisvad isikud.

 (2) Hoolduse seadmise taotlusele lisatakse:
 1) taotleja ees- ja perekonnanimi ning isiku sünniaeg või isikukood;
 2) taotleja valikul tema kontaktandmed (postiaadress, e-postiaadress, telefoninumber);
 3) toimingud, milleks hooldajat soovitakse;
 4) võimalusel isiku, keda soovitakse hooldajaks, andmed;
 5) kui isikul on olemas perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud, nende nimed ja kontaktandmed ning põhjused, miks ülalpidamiskohustusega isikud ei ole suutelised ise hooldusega kodus hakkama saamiseks vajalikku tuge või abi andma.

 (3) Ametiasutus teeb taotluses märgitud hooldust vajavale isikule 10 tööpäeva jooksul kodukülastuse hooldust vajava isiku abivajaduse hindamiseks.

§ 28.  Täisealise isiku hoolduse seadmine

 (1) Hooldatavale seatakse hooldus ja vajadusel määratakse hooldaja vallavalitsuse korraldusega.

 (2) Hoolduse seadmisest ning hooldaja määramisest keeldumisest teatatakse taotlejale kirjalikult 10 tööpäeva jooksul, esitades põhjused, mis tulenevad käesolevast määrusest ja/või abivajaduse hindamise tulemustest.

 (3) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse kuni:
 1) määratud puude raskusastme kehtivuse lõpptähtajani;
 2) kordushindamise läbiviimise tähtajani;
 3) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldatav või hooldaja omab tähtajalist elamisluba.

 (4) Hooldajaks ei määrata isikut, kellele on määratud raske või sügav puue.

 (5) Üks hooldaja võib hooldada mitut hooldatavat.

 (6) Hooldaja konkreetsed ülesanded ja kohustused ning hooldusvajaduse sisu ja maht määratakse hoolduslepinguga. Hoolduse ajal saab lepingut muuta hooldatava, hooldaja ja ametiasutuse kirjalikul kokkuleppel.

§ 29.  Täisealise isiku hooldaja kohustused

  Hooldajaks määratud isik on kohustatud:
 1) tagama hooldatavale hoolduse;
 2) teavitama ametiasutust hooldusega seoses tekkinud probleemidest;
 3) teavitama ametiasutust hooldusvajaduse lõppemisest või edasist hooldust võimatuks muutvatest, käesoleva määruse § 31 toodud asjaoludest kümne päeva jooksul asjaolude tekkimisest.

§ 30.  Täisealise isiku hoolduse lõpetamine

 (1) Hooldus lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega kui:
 1) on ära langenud hoolduse seadmise ja hooldaja määramise tinginud asjaolud;
 2) hooldatav soovib uue hooldaja määramist;
 3) hooldatav on paigutatud ööpäevaringset hooldusteenust pakkuvasse hoolekandeasutusse;
 4) hooldatav asub alaliselt elama teise omavalitsuse territooriumile;
 5) isiku hooldusvajadus tagatakse muul viisil;
 6) hooldaja ei täida või ei saa täita hooldaja kohustusi;
 7) muul põhjusel, kui hooldatav või hooldaja ei vasta enam käesolevas määrus sätestatud tingimustele.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest on kõik hooldusega seotud isikud kohustatud ametiasutust viivitamatult teavitama.

 (3) Hoolduse seadmine ja/või hooldaja määramine ja hooldajale toetuse maksmine lõpetatakse alates hooldusvajaduse möödumisest või hooldusvajaduse äralangemisest

5. jaotis Isikliku abistaja teenus 

§ 31.  Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu

 (1) Isikliku abistaja teenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

 (2) Isikliku abistaja teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevastes tegevustes (liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieeni-, majapidamistoimingutes, muudes toimingutes). Isiklik abistaja aitab puudega inimesel endal tegutseda, st isik ja isiklik abistaja tegutsevad koos.

 (3) Isiklik abistaja lähtub oma töös konkreetse isiku erivajadustest ja tema antavatest tööjuhistest. Teenusesaaja peab oskama selgelt ja arusaadavalt oma vajadustest lähtuvalt teenuseosutajat juhendada. Isikliku abistaja teenust kasutav puudega inimene peab olema võimeline korraldama oma asjaajamist ja koordineerima isikliku abistaja tööd.

 (4) Kui isiklikku abistajat vajab piiratud teovõimega täisealine, lähtub isiklik abistaja eestkostja antavatest tööjuhistest.

 (5) Isiklikuks abistajaks ei määrata teenuse saaja esimese ja teise astme ülenejat või alanejat sugulast ning isikut, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

 (6) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on isikliku abistaja teenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus isikliku abistaja teenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 32.  Isikliku abistaja teenuse saamist õigustatud isikud

  Isikliku abistaja teenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kellele on määratud puue ning kellel objektiivsete asjaolude hindamise tulemusena on vajadus kasutada füüsilist kõrvalabi igapäevaelutegevustes, et tagada harjumuspärases keskkonnas võimalikult iseseisev toimetulek ning võimalus osaleda teistega võrdsetel alustel ühiskonnaelus.

§ 33.  Isikliku abistaja teenuse taotlemine

 (1) Isikliku abistaja teenuse taotlemiseks tuleb ametiasutusele esitada kirjalik taotlus. Taotluses märgitakse lisaks:
 1) põhjus, milleks isiklikku abistajat soovitakse, ning puude raskusaste;
 2) tegevused, milleks isiklikku abistajat vajatakse;
 3) võimalusel isiku, keda soovitakse isiklikuks abistajaks, andmed.

 (2) Kui isikliku abistaja määramist taotleval isikul on olemas konkreetne isik, keda ta soovib enda isiklikuks abistajaks, lisatakse taotlusele isikliku abistaja kirjalik nõusolek isiklikuks abistajaks määramise kohta.

§ 34.  Isikliku abistaja teenuse määramine

 (1) Isikliku abistaja teenuse määramiseks hindab ametiasutus puudega isiku kõrvalabi määra ning koostöös teenusesaajaga määrab kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ja teenuse saaja üldised juhised.

 (2) Puudega isiku kõrvalabi vajadusest lähtuvalt selgitab ametiasutus välja, kas taotlusel märgitud potentsiaalne isiklik abistaja on oma tavalisest elulaadist ja toimetulekust ning isikuomadustelt võimeline puudega isikule vajalikku kõrvalabi tagama ning vastab sotsiaalhoolekande seadusega isikliku abistaja teenust vahetult osutava isiku nõuetele. Vajadusel abistab ametiasutus puudega isiku kõrvalabi vajaduse määra ning sellest tulenevatest toimingutest lähtuvalt sobiva isikliku abistaja leidmisel. Ametiasutuse poolt pakutava isikliku abi määramiseks peab olema isikliku abistaja kirjalik nõusolek ning puudega isiku, kellel vastav isik isiklikuks abistajaks määratakse, nõusolek.

 (3) Isiklik abistaja määratakse halduslepinguga, milles lisaks muudele halduslepingule kehtestatud nõuetele sätestatakse ka kõrvalabi tegevuste loetelu, teenuse maht ning vajadusel teenuse osutamise tähtaeg.

 (4) Isiklik abistaja määratakse perioodiks, mil isikule on määratud puue.

§ 35.  Isikliku abistaja teenuse eest tasumine

 (1) Teenuse osutajale tasutakse isikliku abistaja teenuse eest vallavalitsuse poolt kehtestatud hinnakirja alusel. Teenuse saaja tasub omaosalustasu vastavalt vallavalitsuse pool kehtestatud hinnakirjale.

 (2) Vallavalitsuse korraldusega võib tasu määra vähendada vastavalt kliendi majanduslikule olukorrale.

 (3) Isikliku abistaja teenuse eest tasutakse vastavalt isikliku abistaja esitatud arve või isikliku abistajaga sõlmitud halduslepingu alusel. Teenuse eest tasumiseks peab teenuseosutaja esitama ka kuuaruande teenuse osutamise mahu ja tegevuste kohta.

 (4) Arve koos aruandega või aruanne tuleb ametiasutusele esitada teenuse osutamisele järgneva kuu 5. kuupäevaks ning teenuse eest tasutakse 10 tööpäeva jooksul arve ja aruande või aruande ametiasutusele esitamisest arvates.

6. jaotis Varjupaigateenus 

§ 36.  Varjupaigateenuse eesmärk ja sisu

 (1) Varjupaigateenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma, ajutise ööbimiskoha võimaluse tagamine.

 (2) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on varjupaigateenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus varjupaigateenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

 (3) Lääne-Saare vald korraldab varjupaigateenust määruses sätestatud ulatuses ja korras seni, kuni vallavalitsus ei ole varjupaigateenuse osutamise otsustamist halduslepinguga volitanud eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.

§ 37.  Varjupaigateenust saama õigustatud isik

 (1) Varjupaigateenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes viibib abivajaduse hetkel Lääne-Saare valla haldusterritooriumil, kellel puudub ööbimiskoht ja kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta tagama ning kellele ei ole võimalik mõne muu sotsiaalhoolekandelise teenusega või meetmega alalist ööbimiskohta tagada.

 (2) Ametiasutus on kohustatud korraldama varjupaigateenuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavale isikule ka siis, kui isik ise ei ole võimeline abi taotlema või kui varjupaigateenust saama õigustatud isikust on ametiasutusele teada antud.

§ 38.  Varjupaigateenuse taotlemine

 (1) Varjupaigateenuse saamiseks võib isik esitada taotluse, kuid ametiasutus on kohustatud teenuse korraldama ka taotlust esitamata.

 (2) Taotlust esitamata peab ametiasutus välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku varjupaika suunamiseks.

§ 39.  Varjupaigateenuse määramine

 (1) Varjupaigateenuse tagamiseks on ametiasutus kohustatud selgitama isiku või asutuse, kes on valmis Lääne-Saare valla haldusterritooriumil asuvatele varjupaigateenust vajavatele isikutele vastavat teenust osutama.

 (2) Varjupaigateenuse korraldamiseks ja teenuse osutamiseks sõlmitakse ametiasutuse ning varjupaigateenust osutava isiku vahel haldusleping, milles muuhulgas märgitakse ka teenuse eest tasumise põhimõtted.

 (3) Kui varjupaigateenuse korraldamiseks sõlmitud halduslepinguga ei ole sätestatud teisiti, otsustatakse teenuse andmine varjupaigateenuse võimaldamisega ning isiku asutusse teenusele võtmisega. Vajadusel sõlmitakse teenuse osutamiseks täiendav haldusleping ametiasutuse, varjupaigateenuse osutaja ning teenuse saaja vahel.

§ 40.  Varjupaigateenuse eest tasumine

 (1) Võimalusel osaleb varjupaigateenust saama õigustatud isik varjupaigateenuse eest tasumisel vastavalt varjupaigateenuse osutaja kehtestatud hinnakirjale või kokkuleppele ning isiku majanduslikele võimalustele.

 (2) Varjupaigateenuse hinna see osa, mille eest ei ole teenusesaaja oma varalisest seisukorrast lähtuvalt võimeline tasuma, tasutakse Lääne-Saare valla eelarvest.

 (3) Teenuse eest tasumise aluseks on teenuse osutamiseks sõlmitud haldusleping. Teenuse eest tasutakse Lääne-Saare vallale esitatud arvete alusel.

7. jaotis Turvakoduteenus 

§ 41.  Turvakoduteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Turvakoduteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

 (2) Turvakoduteenus tagatakse:
 1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
 2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

 (3) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.

 (4) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on turvakoduteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus turvakoduteenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 42.  Turvakoduteenust saama õigustatud isikud

 (1) Turvakoduteenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes lähtuvalt ohust oma elule või tervisele või arengut piiravatest asjaoludest vajab väljaspool oma alalist elukohta ajutist turvalist keskkonda.

 (2) Ametiasutus on kohustatud korraldama turvakoduteenuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavale isikule ka siis, kui isik ise ei ole võimeline abi taotlema, või kui turvakoduteenust saama õigustatud isikust on ametiasutusele teada antud.

§ 43.  Turvakoduteenuse taotlemine

 (1) Turvakoduteenuse saamiseks võib isik esitada taotluse, kuid ametiasutus on kohustatud teenuse korraldama ka taotlust esitamata.

 (2) Taotlust esitamata peab ametiasutus välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku turvakoduteenusele suunamiseks.

§ 44.  Turvakoduteenuse määramine

 (1) Turvakoduteenuse tagamiseks on ametiasutus kohustatud selgitama isiku või asutuse, kes on valmis turvakoduteenust vajavale isikule vastavat teenust osutama.

 (2) Turvakoduteenuse korraldamiseks ja teenuse osutamiseks sõlmitakse ametiasutuse ning turvakoduteenust osutava isiku vahel haldusleping, milles muuhulgas märgitakse ka teenuse eest tasumise põhimõtted.

 (3) Kui turvakoduteenuse korraldamiseks sõlmitud halduslepinguga ei ole sätestatud teisiti, otsustatakse teenuse andmine turvakoduteenuse võimaldamisega ning isiku asutusse teenusele võtmisega. Vajadusel sõlmitakse teenuse osutamiseks täiendav haldusleping ametiasutuse, turvakoduteenuse osutaja ning teenuse saaja vahel.

§ 45.  Turvakoduteenuse eest tasumine

 (1) Turvakoduteenuse osutamise eest tasub Lääne-Saare vald Lääne-Saare valla eelarvest.

 (2) Turvakoduteenuse rahastamine toimub vastavalt koostöölepingule teenusepakkujaga.

8. jaotis Sotsiaaltransporditeenus 

§ 46.  Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk ja sisu

 (1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

 (2) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on sotsiaaltransporditeenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus sotsiaaltransporditeenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

 (3) Invataksoteenus on sotsiaaltransporditeenus spetsiaalselt kohandatud sõidukiga, kui isik oma tervislikust seisundist tingituna ei saa kasutada tavalist transpordivahendit arsti vastuvõtule, hooldusele või ravile sõitmiseks.

§ 47.  Sotsiaaltransporditeenuse taotlemine

 (1) Sotsiaaltransporditeenuse saamiseks peab sotsiaaltransporti juhuveona saama õigustatud isik esitama ametiasutusele vähemalt kolm tööpäev enne teenuse vajadust taotluse.

 (2) Taotluses tuleb esitada sotsiaaltransporditeenuse vajaduse aeg ja sihtkoht või marsruut.

 (3) Taotluse võib esitada mistahes viisil (suuliselt, kirjaga, e-postiga) (edaspidi nimetatud tellimus).

 (4) Tellimus loetakse kokku lepituks, kui tellija ja ametiasutus on kinnitanud teenuse osutamise aja kuupäevaliselt ja kellaajaliselt.

§ 48.  Sotsiaaltransporditeenuse rahastamine ja teenuse eest tasumine

 (1) Tasu võtmise kinnitab vallavalitsus vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 40 lg 1 ja 2.

 (2) Invataksoteenust võimaldatakse abivajajale soodustusega vastavalt teenuse osutajaga sõlmitud halduslepingule või vallavalitsuse korraldusele tasu maksmise kohustuse täieliku või osalise ülevõtmise kohta.

9. jaotis Eluruumi tagamine 

§ 49.  Eluruumi tagamise eesmärk ja sisu

  Eluruumi tagamise eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

§ 50.  Sotsiaaleluruumi taotlemise õigustatud isikud

 (1) Sotsiaaleluruumi taotlejaks võib olla isik, kelle elukohana Eesti rahvastikuregistris on registreeritud Lääne-Saare vald.

 (2) Sotsiaaleluruumi võivad taotleda:
 1) puudega isikud, kellel on raskusi toimetulekuga;
 2) regulaarseid sotsiaalteenuseid, sh. laste hoolekandeteenuseid vajavad vähekindlustatud ja/või probleemsete lastega pered;
 3) orvud;
 4) isikud, kes tulekahju, loodusõnnetuse, katastroofi või muul sarnasel põhjusel on kaotanud oma eluaseme;
 5) asenduskoduteenuselt tagasipöördunu, kui vahetult enne lastekodusse suunamist oli tema elukohaks rahvastikuregistri järgi Lääne-Saare vald;
 6) kinnipidamiskohast vabanenu, kui vahetult enne kinnipidamisasutusse paigutamist oli tema rahvastikuregistri järgseks elukohaks Lääne-Saare vald ja nende elama asumine endisesse eluruumi ei ole võimalik;
 7) teised isikud mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel.

§ 51.  Sotsiaaleluruumi taotlemine

  Sotsiaaleluruumi taotlemiseks esitatakse kirjalik taotlus ametiasutusele. Taotluses märgitakse lisaks märgitud andmetele:
 1) põhjus, milleks isik eluruumi tagamise teenust vajab;
 2) asjaolu puude ning selle raskusastme kohta, samuti puudest tingitud vajadused eluruumile ning kõrvalabile;
 3) andmed isiku igakuise sissetuleku kohta;
 4) andmed isiku perekonnaliikmete kohta;
 5) sotsiaaleluruumi kasutamise aeg, kui isik vajab sotisaaleluruumi kindlaks ajaperioodiks.

§ 52.  Sotsiaaleluruumi kasutamise nõuded

 (1) Sotsiaaleluruumi kasutama õigustatud isik on kohustatud:
 1) kasutama sotsiaaleluruumi enda alalise elukohana;
 2) kasutama sotsiaalelamu abiruume ning kinnistut vastavalt nende otstarbele ning arvestama teiste sotsiaalelamu elanike ja naabrite huvidega;
 3) pidama sotsiaaleluruumi üldkasutatavates ruumides ning kinnistul kinni jäätmete käitlemise, tervisekaitse-, tuleohutus- ning sanitaarnõuetest ja elamute ekspluateerimise eeskirjadest;
 4) hoidma sotsiaaleluruumi üldkasutatavates ruumides ja kinnistul puhtust ja korda;
 5) hüvitama enda süü läbi sotsiaaleluruumi asuvate seadmete ja kinnistu rikkumisega tekitatud kahjud;
 6) teatama sotsiaaleluruumis üldkasutatavates kohtades sotsiaaleluruumi kasutamisega seotud süsteemide riketest viivitamatult ametiasutusele;
 7) lubama avariide ja rikete likvideerimiseks tema kasutusse antud sotsiaaleluruumi siseneda ametiasutuse esindajal;
 8) andma eluruumi tagamise teenuse vajaduse lõppemisel sotsiaaleluruumi üle ametiasutusele mitte halvemas seisukorras kui see oli sotsiaaleluruumi tema kasutusse andmisel (v.a arvestades normaalset kulumist);
 9) vabastama sotsiaaleluruumi eluruumi tagamise teenuse õiguse lõppemisel või lõpetamisel.

 (2) Sotsiaaleluruumi kasutama õigustatud isikul on kehtiva haldusakti alusel õigus ning rahvastikuregistri seaduse § 391 alusel kohustus esitada sotsiaaleluruumi aadressiandmed Eesti rahvastikuregistrisse elukoha andmetena.

 (3) Sotsiaaleluruumi kasutama õigustatud isikul on keelatud:
 1) majutada sotsiaaleluruumi isikuid, kellel ei ole sotsiaaleluruumi kasutamise õigust;
 2) pidada sotsiaaleluruumis kodu- ning lemmikloomi või -linde;
 3) anda sotsiaaleluruumi kasutamise õigust edasi kolmandatele isikutele;
 4) teha sotsiaaleluruumis või selle seadmete ümberehitust või -paigutust ilma ametiasutuse nõusolekuta.

§ 53.  Eluruumi tagamise teenuse eest tasumine

 (1) Eluruumi tagamise teenuse eest on ametiasutusel õigus võtta tasu.

 (2) Eluruumi tagamise teenuse hinna kehtestab vallavalitsus. Eluruumi tagamise teenuse hind võib olla kehtestatud kindla tasuna või tasu arvestusliku alusena.

 (3) Määratud teenuse hinda käsitletakse eluruumi üürina või eluasemekuluna.

 (4) Sotsiaaleluruumi teenuse eest tasutakse ametiasutuse väljastatud arve alusel.

§ 54.  Eluruumi tagamise teenuse lõpetamine

  Ametiasutusel on õigus konkreetse sotsiaaleluruumi kasutamise õigus lõpetada (haldusakti muuta või haldusakt kehtetuks tunnistada), kui:
 1) sotsiaaleluruumi kasutaja või temaga koos elav isik rikub korduvalt määruse § 53 sätestatud nõudeid;
 2) sotsiaaleluruumi kasutaja on rohkem kui kolm kuud jätnud sotsiaalteenuse eest tasumata.

10. jaotis Võlanõustamisteenus 

§ 55.  Võlanõustamisteenuse eesmärk ja sisu

 (1) Võlanõustamisteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

 (2) Kui ametiasutuses on teenistuses sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav ametnik, osutab võlanõustamisteenust ametiasutus.

 (3) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on võlanõustamisteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus võlanõustamisteenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 56.  Võlanõustamiseteenusele õigustatud isik

  Õigusteenusele on isikul, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.

§ 57.  Võlanõustamisteenuse määramine

 (1) Võlanõustamisteenust antakse ametiasutuse kaudu leitud võlanõustamisteenust vahetult osutava isiku poolt ning võlanõustamisteenus hõlmab teenust saama õigustatud isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.

 (2) Võlanõustamisteenuse korraldamiseks ja teenuse osutamiseks sõlmitakse ametiasutuse ning võlanõustamisteenust osutava isiku vahel haldusleping, milles muuhulgas märgitakse ka teenuse eest tasumise põhimõtted.

§ 58.  Võlanõustamisteenuse eest tasumine

 (1) Võlanõustamisteenuse osutamise eest tasub Lääne-Saare vald Lääne-Saare valla eelarvest.

 (2) Võlanõustamisteenuse rahastamine toimub vastavalt koostöölepingule teenusepakkujaga.

11. jaotis Kuulmisnõustamise teenus 

§ 59.  Kuulmisnõustamise teenuse

 (1) Kuulmisnõustamise teenus on kuulmispuudega inimeste, nende pereliikmete ja teiste kuulmisprobleemidega kokku puutuvate isikute nõustamine kuulmisvahendite kasutamise ja hooldamisega ning kuulmisabi- ja rehabilitatsiooniga seotud küsimustes vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt.

 (2) Kuulmisnõustamise teenust antakse ametiasutuse kaudu leitud kuulmisnõustamise teenust vahetult osutava isiku poolt ning kuulmisnõustamise teenus hõlmab teenust saama õigustatud isiku nõustamist ja juhendamist.

 (3) Kuulmisnõustamise teenuse korraldamiseks ja teenuse osutamiseks sõlmitakse ametiasutuse ning kuulmisnõustamise teenust osutava isiku vahel haldusleping, milles muuhulgas märgitakse ka teenuse eest tasumise põhimõtted.

4. peatükk SOTSIAALTOETUSED 

1. jagu Üldsätted 

§ 60.  Sotsiaaltoetuste liigid

 (1) Lääne-Saare valla eelarvest makstavad toetused on sissetulekutest sõltuvad, sissetulekust mittesõltuvad ja erakorralised sotsiaaltoetused.

 (2) Sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused:
 1) ühekordne toetus;
 2) puudega inimese toetus.

 (3) Sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused:
 1) sünnitoetus;
 2) ranitsatoetus;
 3) matusetoetus;
 4) täisealise isiku hooldajatoetus;
 5) puudega lapse hooldajatoetus.

 (4) Erakorralised sotsiaaltoetused:
 1) erakorraline toetus seoses õnnetusjuhtumiga;
 2) vältimatu sotsiaalabi toetus.

§ 61.  Sotsiaaltoetuse taotleja

 (1) Sotsiaaltoetust on õigustatud taotlema alaliselt Lääne-Saare vallas elav Eesti rahvastikuregistrisse kantud füüsiline isik või isik kellele vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele tuleb osutada vältimatut abi.

 (2) Sotsiaaltoetust võib taotleda toetust vajava isiku huvides ka temale määratud eestkostja, hooldaja või muu isik, samuti valla sotsiaaltöötaja, kellel on korrektsed andmed abivajava isiku kohta.

§ 62.  Sotsiaaltoetuse taotlemine

 (1) Sotsiaaltoetuse taotlemiseks esitab taotleja või taotleja esindaja kirjaliku taotluse ametiasutusele. Taotluses märgitakse ära taotleja nimi, isikukood, elukoht, andmed perekonna kooseisu kohta, pangaarve number. Taotlusele lisatakse vajadusel kulu- ja sissetulekut tõendavad dokumendid. Sissetulekute hulka arvatakse kõik netotulud, välja arvatud riigi- ja vallaeelarve vahenditest makstavad ühekordsed toetused. Taotleja ei pea esitama paberkandjal tõendeid sissetulekute kohta, mis on ametiasutusel kättesaadavad elektroonilistest andmebaasidest (pensionid, peretoetused, vanemahüvitis jm).

 (2) Ametiasutusel on põhjendatud vajaduse korral õigusteha päringuid andmete saamiseks läbi STAR infosüsteemi ja muude infosüsteemide.

 (3) Ametiasutuse vastutav ametnik kontrollib esitatud taotluste vastavust käesoleva korra nõuetele ja vajadusel küsib täiendavaid dokumente.

 (4) Toetuse taotluse vastuvõtmise, registreerimise, vastamise ja väljamaksmise dokumentide vormistamise korraldab ametiasutus. Taotluste vormid kinnitab Lääne-Saare Vallavalitsus.

 (5) Toetuste taotlusi võetakse vastu iga kuu 20-nda kuupäevani.

§ 63.  Sotsiaaltoetuste määramine

 (1) Sotsiaaltoetus määramise otsustab vastutav ametnik hiljemalt 10 tööpäeva jooksul, nõuetekohase taotluse esitamisest või toetuse taotlemiseks vajaliku viimase dokumendi saamise päevast, kasutades vajadusel haldusmenetluse seaduses sätestatud kaalutlusõigust. Kui toetuse saamiseks on kõik tingimused täidetud, siis toetuse määramise kohta taotlejale kirjalikku vastust ei vormistata. Toetuse väljamakse kinnitab sotsiaaltoetuste ja –teenuste komisjoni ettepanekul vallavalitsus.

 (2) Toetuse määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
 1) taotleja on esitanud valeandmeid;
 2) taotleja ei esita sotsiaalosakonnale nõutavaid täiendavaid dokumente;
 3) taotleja ja tema pereliikmete sissetulekud ületavad kehtestatud minimaalsete sissetulekute piiri;
 4) kui leitakse, et taotleja või tema pereliikmete kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või tema pereliikmetele toimetulekuks piisavad elatusvahendid;
 5) töövõimelisele 18-aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei tööta ega õpi ja on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud osalemast tööturuteenuses või vallavalitsuse korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenuses;
 6) taotleja on eelnevalt määratud toetust kasutanud mittesihipäraselt;
 7) taotleja pole täitnud vanemakohustusi lapse eest hoolitsemisel;
 8) toetuse maksmiseks puuduvad eelarvevahendid.

 (3) Sotsiaaltoetuse määramisest keeldumise otsus tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul.

 (4) Otsusega mittenõustumisel on taotlejal õigus esitada kaebus vallavalitsusele või Saare maavanemale või pöörduda halduskohtusse halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras.

§ 64.  Sotsiaaltoetuste maksmine

 (1) Sotsiaaltoetus kantakse taotleja pangakontole seitsme päeva jooksul pärast vallavalitsuse otsuse tegemist ja kinnitamist, või makstakse vastavalt taotleja soovile välja sularahas või tasutakse arve ülekande korras.

 (2) Erandkorras, komisjoni otsuse alusel, võib abivajava isiku huvisid arvestades toetuse välja maksta vastutava töötaja, abivajava isiku pereliikmele, eestkostjale või hooldajale, kes kasutab saadud vahendeid selle isiku huvides, kellele toetus määrati.

§ 65.  Toetuse tagasinõudmine

 (1) Kui sotsiaaltoetuse taotleja esitab teadlikult valeandmeid, mille alusel taotlejale maksti sotsiaaltoetust, tagastab toetust saanud isik saadu vabatahtlikult. Kui isik aga keeldub saadut vabatahtlikult hüvitamast, võib vallavalitsus teha isikule ettekirjutuse.

 (2) Kui sotsiaaltoetust ebaõigelt saanud isik jätab ettekirjutuse täitmata, võib vallavalitsus anda ettekirjutuse sundtäitmisele täitevmenetluse seadustikus sätestatud korras.

2. jagu Sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused 

1. jaotis Ühekordne sotsiaaltoetus 

§ 66.  Ühekordne sotsiaaltoetus

 (1) Ühekordne sotsiaaltoetus on vähekindlustatud isiku (sissetulek väiksem kui kolmekordne riiklik toimetulekupiir) või perekonna konkreetse olukorra leevendamiseks vajalike kulutuste hüvitamiseks või ajutiste majandusraskuste ületamiseks.

 (2) Ühekordse sotsiaaltoetuse määramisel võetakse arvesse taotluse põhjendatust ja tulemuslikkust olukorra leevendamisel, perekonna majanduslikku olukorda, taotleja enda panust toimetuleku tagamisel ja teisi võimalusi probleemi lahendamiseks.

 (3) Ühekordse sotsiaaltoetuse maksimaalne suurus on kahekordne kehtiv toimetulekupiir kalendriaastas.

 (4) Erandina võib vallavalitsuse põhjendatud otsusega määrata toetuse ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata isikutele ja lõikes 3 nimetatud maksimaalsest suurusest suuremas summas põhjendatud taotluse alusel.

 (5) Toetuse taotleja esitab ametiasutusele põhjendatud taotluse võimalusel koos kuludokumentidega, mis tõendavad taotleja kulutusi (nimeline retseptiravimi maksekviitung, arsti suunamiskiri, eluaseme kuludokument jm).

2. jaotis Puudega inimese täiendav toetus 

§ 67.  Puudega inimese täiendav toetus

 (1) Puudega inimese täiendavat toetust makstakse raske või sügava puudega inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks.

 (2) Täiendavat toetust makstakse juhul, kui lisakulutused on suuremad kui riiklik sotsiaaltoetus ja puudega isiku pension on väiksem kui kolmekordne toimetulekupiir ja hooldusvajadusega isiku iseseisvat toimetulekut ja sotsiaalset osalemist ei ole võimalik toetada sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega.

 (3) Täiendava toetuse taotlemiseks esitab isik või tema seaduslik esindaja ametiasutusele kirjaliku taotluse koos vajalike põhi- ja täiendavate dokumentidega.

3. jagu Sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused 

1. jaotis Lapse sünnitoetus 

§ 68.  Lapse sünnitoetus

 (1) Sünnitoetust on õigus saada:
 1) 100% kehtestatud määrast vallas alaliselt elavatel lapsevanematel, kellest vähemalt üks on minimaalselt 6 (kuus) kuud enne lapse sündi rahvastikuregistrisse sisse kantud valla elanikuna ja teine lapsevanem on hiljemalt lapse sünni registreerimisel esitanud elukohateate valla haldusterritooriumil asuva elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse ning tingimusel, et laps on rahvastikuregistri andmetel valla elanik.
 2) 50% kehtestatud määrast lapsevanematele, kes on vähem kui 6 (kuus) kuud enne lapse sündi rahvastikuregistrisse sisse kantud valla elanikuna, teine lapsevanem ei ole rahvastikuregistri andmetel valla elanik ning tingimusel, et laps on rahvastikuregistri andmetel valla elanik.

 (2) Kui lapsele on määratud kohtuotsuse alusel eestkostja, makstakse sünnitoetus eestkostjale.

 (3) Kaksikute ja enama lapse sünni korral makstakse sünnitoetust iga vastsündinu kohta.

 (4) Toetust ei maksta, kui laps sündis surnult.

 (5) Sünnitoetuse saamiseks tuleb lapsevanemal esitada ametiasutusele kirjalik taotlus. Sünnitoetuse määrab ametiasutuse vastutav ametnik.

 (6) Sünnitoetuse määr määratakse volikogu poolt. Toetust makstakse lapse sünnikuupäeval kehtinud korras ja määras.

 (7) Sünnitoetust makstakse õigustatud isikule kuni kolm kuud peale lapse sündi.

2. jaotis Matusetoetus 

§ 69.  Matusetoetus

 (1) Matusetoetus on ette nähtud rahvastikuregistrijärgse valla elaniku surma korral matuse korraldamise kulude osaliseks kompenseerimiseks.

 (2) Matusetoetuse taotleja esitab ametiasutusele kirjaliku taotluse. Matusetoetuse määrab ametiasutuse vastutav ametnik.

 (3) Matusetoetuse suurus määratakse volikogu poolt. Toetust makstakse surma kuupäeval kehtinud korras ja määras.

 (4) Matusetoetust makstakse õigustatud isikule kuni kolm kuud peale isiku surma.

 (5) Matusetoetust ei maksta valla territooriumil asuva riikliku hooldekodu erihoolduse klientide surma korral, välja arvatud juhul, mil isik oli rahvastikuregistrijärgne Lääne-Saare valla elanik enne hooldekodusse paigutamist.

3. jaotis Ranitsatoetus 

§ 70.  Ranitsatoetus

 (1) Ranitsatoetust on õigus saada ühel lapsevanemal juhul, kui tema enda elukoht ja esmakordselt kooli mineva lapse elukoht on lapse esmakordsel kooli minemise hetkel ja rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari seisuga Lääne-Saare vald. Kui lapsele on määratud kohtuotsuse alusel eestkostja või kohaliku omavalitsuse otsuse alusel hooldaja, makstakse ranitsatoetus välja eestkostjale või hooldajale.

 (2) Ranitsatoetuse taotlemine toimub vormikohase taotluse alusel ja esitatakse ametiasutusele hiljemalt jooksva aasta 5.septembriks.

 (3) Ranitsatoetuse taotlused vaadatakse läbi 10.septembriks ja maksmise otsustab sotsiaaltoetuste ja-teenuste komisjon ning otsuse kinnitab vallavalitsus. Toetuse tingimustele mittevastavad taotlused koos selgitusega tagastatakse taotluses märgitud aadressil.

 (4) Juhul kui laps, kellel on õigus saada ranitsatoetust, viibib laste hoolekandeasutuses, makstakse toetus hoolekandeasutusele, kes kasutab toetust lapse kooliminekuga seonduvate kulude katteks.

 (5) Ranitsatoetuse suurus määratakse volikogu poolt.

4. jaotis Täisealise isiku hooldajatoetus 

§ 71.  Täisealise isiku hooldajatoetus

 (1) Käesoleva määruse § 28 alusel määratud täisealise isiku hooldajale makstakse hooldajatoetust. Hooldajatoetuse määrad kinnitab vallavalitsus.

 (2) Hooldajatoetust ei määrata ega maksta:
 1) alaealisele isikule;
 2) kui hooldaja on hooldatavale ülalpidamiskohuslane vastavalt perekonnaseaduse § 96 alusel välja arvatud juhul kui hooldajal ei ole võimalik tööle asuda täis- või osalise tööajaga tema hooldusel olevale täisealise isiku pideva kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve osutamise tõttu. Nimetatud asjaolude esinemine tuvastatakse hooldamise koormuse hindamise kaudu;
 3) hooldajale toetuse maksmisest keeldumisest teatab vallavalitsus taotlejale kirjalikult 30 päeva jooksul alates taotluse laekumise kuupäevast.

5. jaotis Puudega lapse hooldajatoetus 

§ 72.  Puudega lapse hooldajatoetuse eesmärk ja sisu

 (1) Puudega lapse hooldajatoetus on igakuine sotsiaaltoetus isikule, kes seaduses või lepingus sätestatud juhtudel on kohustatud hoolitsema puudega lapse eest, kuid kes ei saa töötada puudega lapse hooldamise tõttu.

 (2) Puudega lapse hooldajatoetuse eesmärgiks on osaliselt hüvitada puudega lapse hooldamiseks kohustatud isikule puudega lapse hooldamise tõttu saamata jäänud sissetulek ja sotsiaalkindlustus.

 (3) Puudega lapse hooldajatoetust on õigustaotleda isikul, kelle hooldada oleva lapse elukoht on registreeritud Lääne-Saare vallas.

§ 73.  Puudega lapse hooldajatoetuse määramise tingimused

 (1) Puudega lapse hooldajatoetus määratakse:
 1) 3 kuni 15-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse hooldamisel;
 2) 16 kuni 17-aastase raske või sügava puudega lapse hooldamisel.

 (2) Puudega lapse hooldajatoetust võib taotleda:
 1) üks puudega lapse vanematest;
 2) puudega last kasvatav isik, kellega on sõlmitud sotsiaalhoolekande seaduse alusel kirjalik hooldamise leping;
 3) puudega lapse eestkostja.

 (3) Puudega lapse hooldajatoetus määratakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikule, kellel ei ole võimalik tööle asuda täis- või osalise tööajaga tema hooldusel olevale puudega lapsele pideva kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve osutamise tõttu. Nimetatud asjaolude esinemine tuvastatakse hooldamise koormuse hindamise kaudu.

§ 74.  Puudega lapse hooldajatoetuse taotlemine

 (1) Puudega lapse lapsevanem, hooldaja või eestkostja esitab ametiasutusele toetuse määramiseks taotluse koos lapse rehabilitatsiooniplaani ja arstliku ekspertiisi otsusega.

 (2) Ametiasutuse vastutav ametnik hindab taotluse esitamisel puudega lapse hooldamise koormust, kasutades hindamiseks hindamisvahendit.

§ 75.  Puudega lapse hooldajatoetuse määramine ja maksmine

 (1) Ametiasutuse vastutav ametnik teeb kogutud andmete põhjal 10 tööpäeva jooksul otsuse puudega lapse hooldajatoetuse määramise või mittemääramise kohta.

 (2) Puudega lapse hooldajatoetus määratakse selleks õigustatud isikule käesoleva korra nimetatud tingimuste üheaegsel esinemisel tähtajaliselt kuni arstliku ekspertiisi otsuse kehtivusaja lõpuni või lapse täiskasvanuks saamiseni.

 (3) Puudega lapse hooldajatoetuse suurused kehtestab vallavalitsus.

 (4) Puudega lapse hooldajatoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest ning see kantakse üle selleks õigustatud isiku pangakontole hiljemalt jooksva kuu viimaseks tööpäevaks.

§ 76.  Puudega lapse hooldajatoetuse määramata jätmine

  Puudega lapse hooldajatoetust ei määrata, kui:
 1) puudega lapse hoolduskoormus ei takista puudega last kasvatama kohustatud isikut asuma tööle täis- või osalise tööajaga;
 2) puudega lapse hooldamine on püsivalt tagatud avalike teenuste (kool või koolieelne õppeasutus) või nende kohandamise, sotsiaalteenuste või muude meetmete kaudu.

§ 77.  Puudega lapse hooldajatoetuse maksmise lõpetamine

 (1) Hooldajatoetuse määramise otsus tunnistatakse kehtetuks, kui on muutunud puudega lapse hooldajatoetuse määramise aluseks olnud asjaolud.

 (2) Puudega lapse hooldajatoetust saav isik on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul teavitama ametiasutust asjaoludest, mis on aluseks hooldajatoetuse maksmise lõpetamisele.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaoludest mitteteatamisel on vallavalitsusel õigus enammakstud hooldajatoetus tagasi nõuda.

4. jagu Erakorralised toetused 

1. jaotis Erakorraline sotsiaaltoetus seoses õnnetusjuhtumiga 

§ 78.  Erakorraline sotsiaaltoetus seoses õnnetusjuhtumiga

 (1) Erakorralist toetust makstakse, kui tegemist on ootamatute kulutustega nagu perekonnaliikme surm, invaliidistumine, pikaajaline haigus, loodusõnnetus, tulekahju jms.

 (2) Erakorralise toetuse otsustab sotsiaalteenuste ja – toetuste komisjon tulenevalt kulutuste või kahjude suurusest. Komisjoni otsuse kinnitab vallavalitsus.

2. jaotis Vältimatu sotsiaalabi 

§ 79.  Vältimatu sotsiaalabi toetus

 (1) Vältimatu sotsiaalabi toetus on Lääne-Saare valla eelarvest elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud isikule toidu, riietuse ja hädavajalike ravimite ning ajutise majutamise kulude katmiseks makstav toetus.

 (2) Vältimatut sotsiaalabi toetust makstakse isikule, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

 (3) Vältimatu sotsiaalabi toetust makstakse tegelike kulude ulatuses, mis on vaja teha, et isik ei ole enam sotsiaalselt abitus olukorras.

§ 80.  Vältimatu sotsiaalabi taotlemine ja andmine

 (1) Vältimatu sotsiaalabi saamiseks võib sotsiaalses abitus olukorras isik ise või isikust teada saamisel ametiasutuse vastutav ametnik esitada kirjaliku taotluse. Taotluse esitamiseks hinnatakse koostöös abitus olukorras isikuga sotsiaalsest abitust olukorrast väljumiseks vajalike kulude liigid ja eeldatav suurus ning vastavad asjaolud märgitakse taotlusele.

 (2) Vältimatut sotsiaalabi toetuse otsustab sotsiaalteenuste ja – toetuste komisjon tulenevalt kulutuste või kahjude suurusest. Komisjoni otsuse kinnitab vallavalitsus.

 (3) Vältimatut sotsiaalabi makstakse olenevalt isiku abivajadusest ning sotsiaalselt abitust olukorrast väljumiseks vajalikku ajaperioodi hinnates kas ühekordse toetusena või perioodiliste toetustena.

5. jagu Riigieelarvest finantseeritavad sotsiaaltoetused 

1. jaotis Toimetulekutoetuse määramine ja maksmine 

§ 81.  Toimetulekutoetuse määramine ja maksmine

 (1) Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks.

 (2) Toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavad eluruumi alaliste kulude piirmäärad kehtestab vallavolikogu.

 (3) Toimetulekutoetust määrab ja maksab ametiasutus sotsiaalhoolekande seaduses kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.

2. jaotis Vajaduspõhine peretoetus 

§ 82.  Vajaduspõhine peretoetuse maksmine

 (1) Vajaduspõhist peretoetust on õigus saada perekonnal, kelle liikmete hulka kuulub vähemalt üks riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust saav laps, kui:
 1) perekonna netosissetulek on ühes kuus keskmiselt alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri või;
 2) perekonnale määrati vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelnenud kuul toimetulekutoetus.

 (2) Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab ametiasutus sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.

6. jagu Riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud raha ülejäägi kasutamine  

§ 83.  Riigieelarvest eraldatud raha ülejäägi kasutamise aluspõhimõtted

 (1) Sotsiaalhoolekande seaduse § 113 lõikest 4 ja § 120 lõikest 5 lähtuvalt analüüsib ametiasutus kolm kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarvest Lääne-Saare valla eelarvesse riigi rahastatavaks lapsehoiuteenuseks ning asenduskoduteenuseks sihtotstarbeliselt eraldatud raha kasutamist ning eelarvaasta lõpuni raha kasutamise vajadust.

 (2) Kui analüüsi ning statistiliste andmete alusel on eeldatav, et riigieelarvest eraldatud rahast tekib ülejääk, võib eelarveaasta oktoobrikuust kasutada riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud raha käesolevas jaos sätestatud eesmärkidel.

 (3) Ametiasutus peab pidama eraldi arvestust riigieelarvest Lääne-Saare valla eelarvesse sihtotstarbeliselt eraldatud raha kasutamise ning sihtotstarbeliselt eraldatud raha ülejäägi kohta.

§ 84.  Riigi rahastatavaks lapsehoiuteenuseks eraldatud raha ülejäägi kasutamine

 (1) Riigi rahastatavaks lapsehoiuteenuseks eraldatud raha ülejääki võib kasutada raske või sügava puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ning arendamiseks.

 (2) Riigi rahastatavaks lapsehoiuteenuseks eraldatud raha ülejääki võib kasutada:
 1) määruses sätestatud korras raske või sügava puudega lapsele või tema perele määratud tugiisikuteenuse eest tasumiseks;
 2) määruses sätestatud korras puudega lapse perele sotsiaalse ja psühholoogilise nõustamisteenuse toetuse maksmiseks;
 3) puudega lapse eluaseme lapse igapäevaelu vajadustele kohandamise kulu katteks;
 4) puudega lapsele ravi-, rehabilitatsiooni- või haridusasutusse ametiasutuse osutatava transporditeenuse kulu katmiseks;
 5) puudega lapsele koostatud rehabilitatsiooniplaanis soovitatud teenuste osutamise korraldamise või osutamise kulu katmiseks (teraapiad, logopeediline abi jms). Teenuse osutamise kulu hüvitatakse teenuseosutaja arve alusel täies mahus;
 6) abivahendite soetamiseks (proteesid, ortopeedilised ja muud hooldus- ja abivahendid);
 7) puuetega lastele osutatavate sotsiaalteenuste arendamiseks, projektide omaosaluse tasumiseks.

5. peatükk JÄRELVALVE 

§ 85.  Kohaliku omavalitsuse järelevalve

 (1) Ametiasutuse ja ametiasutuse ametiisikute poolt määrusega sätestatud nõuete täitmist, haldusaktide õiguspärasust ning tegevuse otstarbekust kontrollib kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel teenistusliku järelevalve korras vallavalitsus.

 (2) Ametiasutuse ja vallavalitsuse poolt määruses sätestatud nõuete täimist ning määruse alusel vallaeelarve kasutamist kontrollib kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ning Lääne-Saare valla põhimäärusega sätestatud korras vallavolikogu revisjonikomisjon.

§ 86.  Riiklik ja haldusjärelevalve

 (1) Ametiasutuse antud haldusaktide õiguspärasuse üle ning riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab Vabariigi Valitsuse seaduse ning sotsiaalhoolekande seadusega sätestatud korras haldusjärelevalvet Saare maavanem.

 (2) Riiklikku järelevalvet sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise üle teostab sotsiaalhoolekande seadusega sätestatud alustel Saare maavanem.

§ 87.  Vaidluse lahendamine

  Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest rahastatava sotsiaalteenuse, sotsiaaltoetuse, vältimatu sotsiaalabi või muu abi ning toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie kohaliku omavalitsuse üksuse kaudu Saare maavanemale.

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 88.  Määruste kehtetuks tunnistamine

 (1) Tunnistada kehtetuks Lääne-Saare Vallavolikogu 17.06.2015 nr 46 „Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord“.

 (2) Tunnistada kehtetuks Lääne-Saare Vallavolikogu 11.02.2015 nr 13 „Sotsiaalteenuste osutamise kord Lääne-Saare vallas“.

 (3) Tunnistada kehtetuks Lääne-Saare Vallavolikogu 23.03.2016 nr 14 „Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord“.

§ 89.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval peale avaldamist Riigi Teatajas.

Urmas Lehtsalu
Vallavolikogu esimees