Kalmistu kasutamise eeskiri
Vastu võetud 17.10.2013 nr 20
RT IV, 29.10.2013, 13
jõustumine 01.01.2014
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 27.10.2016 | RT IV, 04.11.2016, 12 | 07.11.2016 |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2, kalmistuseaduse § 7 lõike 1 alusel.
1. peatükk ÜLDOSA
§ 1. Üldsätted
(1) Eeskiri reguleerib Harku valla haldusterritooriumil asuvate Harku valla omandis olevate kalmistute haldamist ja kasutamist. Eeskiri on kohustuslik kõigile kalmistul viibivatele isikutele ja matmiskoha kasutajatele.
(2) Kalmistutel toimuvale tegevusele kohaldatakse ka Harku valla heakorra eeskirja ja Harku valla avaliku korra eeskirja osas, milles need ei ole vastuolus käesolevas eeskirjas sätestatuga.
§ 2. Mõisted
Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) kalmistu – tähistatud, vajalike ehitistega maa-ala inimeste surnukehade või nende tuha matmiseks ja surnute mälestamiseks;
2) hauaplats – kalmistul asuv maa-ala ühe või mitme surnu matmiseks kirstuga või tuhaurniga;
3) matmine - surnu kirstuga või tuhastatult urniga maa sisse paigutamine või urni paigutamine kolumbaariumisse või tuha puistamine tuhapuisteplatsile;
4) matmiskoht – hauaplats, kolumbaarium, ridahaud või tuhapuiste ala;
5) hauakoht – koht hauaplatsil kirstu või urni matmiseks või urnikamber kolumbaariumis;
6) kolumbaarium – ehitis tuhaurnide hoidmiseks;
7) urnikamber – kolumbaariumis asuv õõnsus ühe või mitme tuhaurni hoidmiseks;
8) ridahaud – hauaplats tundmatute surnute matmiseks kirstus;
9) tuhapuisteala – maa-ala kalmistul, mis on ette nähtud surnute tuha puistamiseks;
10) matmiskoha kasutaja – isik, kellel on matmiskoha kasutamise õigus;
11) matja – isik, kes korraldab kirstuga või urniga matmise või urni paigutamise kolumbaariumisse või tuha puistamise tuhapuistealale või kes taotleb surnu ümbermatmist;
12) hauarajatis – hauaplatsil paiknev maapinnaga kohtkindlalt ühendatud rajatis ehitusseaduse tähenduses, mis ei ole hauatähis;
13) hauatähis – ühte või mitut hauakohta tähistav rist, plaat, sammas, kivi või muu tähis.
14) lähisugulane – matja abikaasa, ema, isa, laps ja vanavanemad.
[RT IV, 04.11.2016, 12 - jõust. 07.11.2016]
§ 3. Kalmistu haldaja
(1) Kalmistu haldaja tegevusele esitatavad nõuded on sätestatud kalmistuseaduse §-des 6 ja 11.
(2) Lisaks õigusaktides, sealhulgas käesolevas eeskirjas sätestatule täidab kalmistu haldaja ka muid ülesandeid, mis kaasnevad kalmistu haldamisega.
§ 4. Nõuded kalmistule
(1) Kalmistule esitatavad nõuded on sätestatud kalmistuseaduse §-s 5.
(2) Kalmistu maa-ala jaotatakse:
1) kirstumatuste alaks, mis jaotatakse kvartaliteks;
2) urnimatuste alaks;
3) tuhapuistealaks.
(3) Kalmistu kantselei juurde teadete tahvlile pannakse välja kalmistu kasutamiseks oluline teave.
(4) Harku Vallavalitsus võib kehtestada kalmistu kujunduspõhimõtted lähtuvalt muinsuskaitse eritingimustest, vanades matmiskvartalites ajalooliselt väljakujunenud kujundusnõuetest ja kalmistu looduslikust eripärast.
§ 5. Kalmistu kasutamise üldnõuded
(1) Kalmistu territooriumil tuleb hoida korda ja puhtust.
(2) Kalmistul liikumiseks võib kasutada vaid olemasolevaid teid. Teede puudumisel võib kasutada ka matmiskohtade vahelisi, selleks ettenähtud ribasid.
(3) Kalmistu territooriumil on keelatud:
1) kahjustada hooneid, väravaid, piirdeid, veevõtukohti, kalme, hauatähiseid ja -rajatisi;
2) väljaspool kasutatavat matmiskohta murda lilli, puude ja põõsaste oksi kalmistu haldaja nõusolekuta;
3) raiuda puid raieloata ja kalmistu haldaja nõusolekuta;
4) ilma kalmistu haldaja nõusolekuta avada kolumbaariumi urnikambrit;
5) väljaspool kasutatavat matmiskohta istutada puid ja põõsaid ning rajada hekke kalmistu haldaja nõusolekuta;
6) paigutada jäätmeid väljapoole mahuteid või selleks mitte ette nähtud kohtadesse;
7) kasutada matmiskohana kasutusse antust erinevat maa-ala;
8) sõita mootorsõiduki või jalgrattaga kalmistu haldaja loata;
9) paigaldada inventari ja rajatisi;
10) teha lõket;
11) viibida lemmikloomaga, välja arvatud selleks ettenähtud kohad;
12) matta loomi;
13) hauarahu rikkumine, see tähendab igasugune kalmistu kasutamiseks mitte vajalik tegevus, mis võiks häirida kalmistu teisi kasutajaid, näiteks valju häälega rääkimine;
14) muu avalikku korda ja heakorda rikkuv tegevus.
(4) Hauaplatsi kujundamise ja hooldamise nõuded on sätestatud eeskirja §-des 20-21.
2. peatükk MATMISKOHT
§ 6. Matmiskoha taotlemine
(1) Matja võib matmiskohaks taotleda, kas hauaplatsi või kolumbaariumi urnikambri kasutusse andmist. Matjal, kes ei soovi urnikambrit kasutusse saada, on võimalik puistata tuhk tuhapuistealale.
(2) Hauaplats antakse kasutusse, kas kirstuga või urniga matmiseks.
(3) Hauaplatsi kirstuga matmiseks Rannamõisa kalmistul võib taotleda matja:
1) surnu, kelle rahvastikuregistris registreeritud elukohaks oli surma hetkel Harku vald, matmiseks;
2) kelle rahvastikuregistris registreeritud elukohaks on Harku vald, oma lähisugulase matmiseks;
3) surnu, kelle lähisugulane on maetud Rannamõisa kalmistule, matmiseks.
(4) Hauaplatsi kirstuga matmiseks Korvi kalmistul võib taotleda iga matja.
(5) Hauaplatsi urniga matmiseks võib taotleda iga matja.
(6) Korvi kalmistul võib urne matta ainult taaskasutatavatele matmisplatsidele.
[RT IV, 04.11.2016, 12 - jõust. 07.11.2016]
§ 7. Matmiskoha suurus
(1) Sõltuvalt matja soovist ja matmiskoha olemasolust antakse matja kasutusse:
1) ühe või kahe hauakohaga, erandjuhtudel kuni nelja hauakohaga hauaplats või
2) ühe või mitme urnikohaga urnikamber.
(2) Hauaplatsi mõõtmed on kirstuga matmise korral järgmised:
1) ühe hauakohaga hauaplats 1,50 x 2,50 meetrit;
2) kahe hauakohaga hauaplats 2,50 x 2,50 meetrit;
3) kolme hauakohaga hauaplats 3,75 x 2,50 meetrit;
4) nelja hauakohaga hauaplats 5 x 2,50 meetrit.
(3) Hauaplatsi mõõtmed urniga matmise korral on kalmistu urnimatuste alal üldjuhul 1,25 x 2,50 meetrit.
§ 8. Matmiskoha kasutusse andmine ja selle tingimused
(1) Matmiskoha kasutusse andmiseks sõlmib kalmistu haldaja matjaga kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis matmiskoha kasutamise lepingu (kasutusleping).
(2) Kasutuslepingus tuuakse matmiskoha kasutaja andmed, matmiskoha asukoht ja kasutusse antava matmiskoha suurus ning määratakse kindlaks poolte õigused ja kohustused, sealhulgas ka:
1) kasutuslepingu kehtivuse tähtaeg;
2) kasutuslepingu muutmise ja lõpetamise ja kolmandale isikule üleandmise kord;
3) hauaplatsi kujundamise ja hooldamise nõuded;
4) poolte vastutus matmiskoha kasutamisel;
5) vaidluste lahendamise kord.
(3) Kasutuslepingust tuleneva matmiskoha kasutamise tähtaeg ei saa ületada 20 aastat arvates esimesest matmisest.
(4) Matmiskoha kasutaja võib lepingu erakorraliselt enne tähtaja lõppu üles öelda, esitades kalmistu haldajale kirjalikult lepingu ülesütlemise avalduse.
(5) Kalmistu haldaja ütleb kasutuslepingu erakorraliselt enne tähtaja lõppu üles, kui hauaplats on tunnistatud hooldamata hauaplatsiks vastavalt eeskirja §-le 24.
(6) Matmiskoha, mille kasutusõigus on lõppenud võib kalmistu haldaja võtta arvele kasutajata matmiskohana ja anda taaskasutusse eeskirja §-des 22-26 sätestatu kohaselt.
§ 9. Kasutamise tähtaja pikendamine
(1) Kuus kuud enne kasutusõiguse tähtaja möödumist teavitab kalmistu haldaja matmiskoha kasutajat eelseisvast kasutusõiguse lõppemisest, saates kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate kasutuslepingus toodud kontaktaadressile.
(2) Matmiskoha senisel kasutajal on eesõigus nimetatud matmiskoha osas uue kasutuslepingu sõlmimiseks.
(3) Uue kasutuslepingu sõlmimiseks esitab matmiskoha kasutaja kalmistu haldajale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse ühe kuu jooksul enne kasutamise tähtaja lõppemist. Uue kasutusõiguse sõlmimise avalduse esitamata jätmisel loetakse kasutusleping lõppenuks ka juhul, kui matmiskoha kasutaja jätkab matmiskoha kasutamist.
§ 10. Teenuste tellimine
(1) Juhul kui matmiskoha kasutaja soovib kalmistu haldajalt tellida teenuseid, mille osutamist ei näe ette kasutusleping, sõlmitakse matmiskoha kasutaja ja kalmistu haldaja vahel vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teenuse osutamise leping (teenusleping), milles tuuakse tellitavad teenused, nende maksumus, teenuste eest tasumise kord ja muud olulised tingimused.
(2) Väikesemahuliste teenuste osutamine võib kalmistu haldaja nõusolekul toimuda ka suulise lepingu alusel.
(3) Käesoleva paragrahvi kohaselt osutatavad teenused on tasulised.
(4) Kalmistu haldajal on õigus kehtestada teenuslepingu tüüptingimusi, sealhulgas teenuste hindu.
§ 11. Kasutusõiguse üleandmine ja üleminek
(1) Matmiskoha kasutaja võib kasutuslepingust tulenevad õigused ja kohustused üle anda kolmandale isikule kalmistu haldaja nõusolekul. Lepinguliste õiguste ja kohustuste kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepinguga üleandmine vormistatakse üldjuhul kalmistu kantseleis.
(2) Matmiskoha kasutaja surma korral on tema perekonnaliikmel, matjal või pärijal õigus astuda kasutuslepingusse matmiskoha kasutaja asemele. Matja võib astuda kasutaja asemele juhul, kui ta on ise pärija, füüsilisest isikust pärija puudub või pärija loobub matja kasuks. Kasutuslepingusse astumise vormistab kalmistu haldaja kirjalikus või kirjalikku taas esitamist võimaldavas vormis avalduse ja pärimistunnistuse või senise kasutaja surmatõendi esitamisel.
3. peatükk MATMINE
1. jagu Matmise nõuded
§ 12. Matmise üldnõuded
(1) Matmisele esitatavad nõuded on sätestatud kalmistuseaduse §-s 9.
(2) Surnu maetakse hauaplatsile kirstuga.
(3) Surnu tuhk maetakse urniga hauaplatsile, paigutatakse urniga kolumbaariumisse või puistatakse tuhapuistealale.
(4) Matmine, sealhulgas urni paigutamine kolumbaariumisse ja tuha puistamine tuhapuistealale toimub ainult valgel ajal.
(5) Pühapäeval, esmaspäeval ja riiklikel pühadel matmist üldjuhul ei toimu.
(6) Matmisteenuse osutamiseks, sealhulgas urni paigutamiseks kolumbaariumisse ja tuha puistamiseks tuhapuistealale sõlmivad matja või matmiskoha kasutaja ja kalmistu haldaja teenuslepingu.
(7) Matmisteenuse osutamise eelduseks on matmise eelnev registreerimine.
§ 13. Matmise eelsed toimingud
(1) Kirjalik avaldus matmiseks, sealhulgas urni paigutamiseks kolumbaariumisse ja tuha puistamiseks tuhapuistealale esitatakse kalmistu haldajale vähemalt kaks päeva enne matmist. Avaldusele lisatakse surnu surmatõend, tuhastamisteatis ja matja isikut tõendav dokument või selle koopia.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud avalduse saab esitada matmiskoha kasutusõigust omav isik või muu isik kasutusõigust omava isiku nõusolekul. Kasutusõigust omava isiku nõusolek peab olema:
1) antud kirjalikult kalmistu haldaja juuresolekul või
2) kinnitatud notariaalselt või
3) allkirjastatud digitaalallkirjaga.
(3) Matja või matmiskoha kasutaja ja kalmistu haldaja poolt matmise aja kokku leppimisel ja matmiskoha selgitamisel registreerib kalmistu haldaja matmise.
§ 14. Kirstu ja urniga matmine
(1) Haua kaevab ja matmise teostab kalmistu haldaja. Muldasängitamine ja hauakääpa kujundamine toimub matja või matmiskoha kasutaja osavõtul.
(2) Matmist takistavate hauatähiste ja hauarajatiste ajutise kõrvaletõstmise ja taaspaigaldamise kulud kannab ning matmiskohtadele tekitatud kahjustused kõrvaldab või hüvitab kooskõlas teenuslepinguga matja või matmiskoha kasutaja.
§ 15. Urni paigutamine kolumbaariumisse
Urni paigutamisel kolumbaariumi urnikambrisse eemaldab katteplaadi ja asetab selle tagasi kalmistu haldaja.
§ 16. Tuha puistamine tuhapuistealale
(1) Tuhk puistatakse tuhapuistealale kalmistu haldaja juuresolekul.
(2) Tuha tuhapuistealale puistamiseks ei sõlmita matmiskoha kasutuslepingut.
(3) Matja soovil, kooskõlas sõlmitud teenuslepinguga paigaldab kalmistu haldaja tuhapuistealal olevale ristile 20. aastaks maetu nimesildi.
(4) Tuhapuisteala hooldab kalmistu haldaja.
(5) Tuhapuistealale on hauatähiste paigaldamine keelatud. Lilli ja küünlaid võib asetada ainult selleks ettenähtud kohta.
2. jagu Täiendavad nõuded matmise erijuhtudel
§ 17. Tundmatu või omasteta surnu matmine
(1) Tundmatu või omasteta surnu matmise korraldab kalmistuseaduse §-s 9 sätestatud juhtudel Harku Vallavalitsus koostöös õiguskaitseorganitega või kalmistu haldajaga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Tundmatu surnu säilmed maetakse Tallinna Liiva kalmistul asuvasse ridahauda.
(3) Omasteta surnu tuhastatakse ja tuhk puistatakse Rannamõisa kalmistu tuhapuistealale.
§ 18. Pealematmine
(1) Kirstuga maetava surnu pealematmine ei või toimuda varem kui 20 aasta möödumisel viimasest matmisest samale kohale. Urniga matmisel piirangut ei ole.
(2) Kultuurimälestiseks tunnistatud hauale peale ei maeta.
§ 19. Ümbermatmine
(1) Ümbermatmise korraldab kalmistu haldaja koostöös matusebürooga.
(2) Ümbermatmise korraldamiseks sõlmivad matja ja kalmistu haldaja teenuslepingu.
(3) Ümbermatmise taotlemisel esitab matja kalmistu haldajale lisaks eeskirja §-s 13 sätestatule Terviseameti piirkondliku talituse loa.
(4) Ümbermatmiseks mälestiseks tunnistatud hauaplatsilt on vajalik lisaks Muinsuskaitseameti nõusolek.
(5) Säilmete väljakaevamine hauast peab üldjuhul toimuma külmal aastaajal.
(6) Urni väljakaevamine ja ümbermatmine võib toimuda sõltumata aastaajast ning selleks ei ole Terviseameti loa esitamine vajalik.
4. peatükk HAUAPLATSI KUJUNDAMINE JA HOOLDAMINE
§ 20. Hauaplatsi kujundamine
(1) Hauaplats peab matmise järgselt olema tähistatud risti, hauaplaadi, -kivi, -samba või muu sobiva tähisega, mis peavad asuma hauaplatsi piirides. Hauakääpa säilitamine on lubatud kuni 1 aasta.
(2) Hauaplatsi kujundus, sealhulgas:
1) hauatähiste ja –rajatiste paigutus, materjal, mõõtmed ja
2) puude ja põõsaste paigutus, liik, sort, vorm, tuleb kooskõlastada kalmistu haldajaga ning kujundustööde läbiviimisel järgida haldaja poolt antavaid juhiseid. Vaidluse korral peab kooskõlastuse olemasolu tõendama hauaplatsi kasutaja.
(3) Hauaplatsi, mille kujundust ei ole kalmistu haldajaga kooskõlastatud või see ei vasta kooskõlastatule, võib kalmistu haldaja tähistada hoiatussildiga ning edastada hauaplatsi teadaolevale või eeldatavale kasutajale kirjalikku taas esitamist võimaldavas vormis hoiatuse.
(4) Kui hoiatuse edastamisele järgneva aasta jooksul ei vii hauaplatsi kasutaja kujundust kalmistu haldaja poolt nõutavaga vastavusse, on kalmistu haldajal õigus selleks vajalikud tööd teostada. Tööde teostamine toimub hauaplatsi kasutaja kulul.
(5) Hauaplatsi kujundab hauaplatsi kasutaja. Kalmistu haldaja poolt hauaplatsi kujundamine või selle korraldamine saab toimuda teenuslepingu alusel.
§ 21. Hauaplatsi hooldamine
(1) Hauaplats peab vastama järgmistele hooldusnõuetele:
1) hauaplatsile istutatud taimed on terved ja elujõulised;
2) hauaplatsilt on eemaldatud kuivanud ja murdunud puud, taimed, pärjad;
3) hauaplatsi piirav hekk ja hauaplatsil olev muru on pügatud;
4) hauatähised ja piirded on terved ja neil olev tekst loetav;
5) hauaplatsi kattev liiv on puhas;
6) hauaplatsilt ja platsi ümbrusest 0,5 meetri ulatuses on ära riisutud lehed ja muu praht;
7) hauaplatsi katteplaadid on terved.
(2) Hauaplatsi hooldab ja selle hooldusnõuetele vastamise eest vastutab hauaplatsi kasutaja. Kalmistu haldaja poolt hauaplatsi hooldamine saab toimuda teenuslepingu alusel.
5. peatükk KASUTAJATA MATMISKOHA ARVELEVÕTMINE
§ 22. Matmiskoha kasutajata matmiskohana arvelevõtmine
(1) Kasutajata matmiskohana võib kalmistu haldaja arvele võtta hauaplatsi või kolumbaariumi urnikambri:
1) mille kasutusõigus on lõppenud või sellest on loobutud või
2) hauaplatsi, mis on tunnistatud hooldamata hauaplatsiks.
(2) Matmiskoha kasutajata matmiskohana arvele võtmise eelduseks on matmiskoha akteerimine.
(3) Kultuurimälestise staatust omavat hauaplatsi kasutajata matmiskohana arvele ei võeta.
(4) Kasutajata matmiskohana arvelevõetud matmiskohal olevad hauatähised eemaldatakse kalmistu haldaja poolt ja hävitatakse kivipurustis.
(5) Matmiskoha kasutajata matmiskohana arvelevõtmisest teavitab kalmistu haldaja hauaplatsi teadaolevat, eeldatavat või eelmist kasutajat. Teavitamise ebaõnnestumisel või sideandmete puudumisel teatab kalmistu haldaja matmiskoha kasutajata matmiskohana arvelevõtmisest üleriigilise levikuga ajalehes.
§ 23. Akteeritavad matmiskohad
(1) Akteerimisele kuuluvad eeskirja § 22 lõikes 1 märgitud matmiskohad. Kultuurimälestise staatust omavat hauaplatsi ei akteerita.
(2) Akteerimise eesmärgiks on matmiskohtade seisukorrast ajakohase ülevaate saamine ja nende edasise kasutamise kavandamine, sealhulgas hooldamata hauaplatsiks tunnistamine.
§ 24. Akteerimine
(1) Akteerimise viib läbi kalmistu haldaja, kaasates vajadusel teisi isikuid.
(2) Akteerimise tulemusel koostatakse akt, millele kirjutavad alla akteerimisel osalenud isikud.
(3) Aktis fikseeritakse matmiskoha seisukord ja selle edasise kasutamise kava, sealhulgas tunnistatakse hauaplats hooldamata hauaplatsiks.
(4) Akteerimine viiakse ajaliselt läbi järgnevalt:
1) esmase ülevaatuse käigus tähistatakse kasutusõiguseta või hooldamata matmiskohad kollase plastikust hoiatuslipikuga ning edastatakse hauaplatsi teadaolevale, eeldatavale või eelmisele kasutajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hoiatus;
2) järgneva aasta jooksul kontrollitakse märgistatud hauaplatse;
3) aasta möödudes, kuid mitte varem hoiatuslipikul märgitud kuupäevast, viiakse läbi teine lõplik ülevaatus.
(5) Matmiskoht akteeritakse vaid ühe ülevaatusega, kui kasutusõigusest on kirjaliku avaldusega loobutud.
(6) Akti valmides teavitab kalmistu haldaja selle sisust kohalikus ajalehes. Teates peavad sisalduma ka kalmistu kantselei asukoha andmed ja ajavahemik, mille jooksul on võimalik aktiga tutvuda ja edastada teavet hooldamata hauaplatside võimalike kasutajate kohta.
§ 25. Hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks tunnistamise alused
Hooldamata hauaplatsiks tunnistatakse eelkõige hauaplats, mille pinnasest on läbi kasvanud rohi või mis on võsastunud või mille piirded ja hauatähised on sammaldunud, osaliselt või täielikult lagunenud või mille raudaiad ja ristid on läbi roostetanud.
§ 26. Kasutajata matmiskoha taaskasutusse andmine
(1) Kasutajata matmiskohana arvelevõetud matmiskoha võib kalmistu haldaja anda uuesti kirstuga matmiseks kasutamiseks, kui viimasest matmisest on möödunud vähemalt 20 aastat. Urni pealematmisel tähtajalisi piiranguid ei ole.
(2) Matmiskohta ei anta taaskasutusse enne kahe kuu möödumist eeskirja § 22 lõikes 5 sätestatud teavitamisest või teate üleriigilise levikuga ajalehes avaldamisest.
6. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 27. Eeskirjast teavitamine
Kalmistu haldaja teavitab senist matmiskoha kasutajat, see tähendab isikut, kelle nimele on kalmistu haldaja andmetel vormistatud matmiskoha kasutusõigus, käesoleva eeskirja kehtima hakkamisest ja eeskirja sisust.
§ 28. Matmiskoha kasutuslepingu sõlmimine
Matmiskoha kasutajal on kohustus esitada kalmistu haldajale taotlus kasutuslepingu sõlmimiseks kahe aasta jooksul käesoleva eeskirja jõustumisest.
§ 29. Delegeerimine
Delegeerida kalmistuseaduses kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamine Harku Vallavalitsusele.
§ 30. Muudatused teistes õigusaktides
[Käesolevast tekstist välja jäetud].
Facebook
X.com