Väljaandja: Rannu Vallavolikogu
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 07.12.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2017
Avaldamismärge: RT IV, 04.12.2013, 46

Rannu valla jäätmehoolduseeskiri 

Vastu võetud 26.11.2013 nr 2


Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 ja § 22 lõike 1 punktide 36^5  ja 36^6  ja jäätmeseaduse § 31, § 66 lõigete 2 ja 4, § 67 lõigete 1, 5 ja 6, § 68 lõike 1, § 69, § 70, § 71 ning pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Rannu valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Rannu vallas (edaspidi vald) puhas ja tervislik elukeskkond ning vähendada jäätmete koguseid, soodustada jäätmete taaskasutamist.

(2) Eeskiri reguleerib jäätmehoolduse korraldust Rannu valla haldusterritooriumil.

(3) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele on Rannu valla haldusterritooriumil eeskirja täitmine kohustuslik.

(4) Jäätmehooldust Rannu vallas korraldab ning kontrollib Rannu Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele.

§ 2. Mõisted

(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) jäätmed on mis tahes vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
2) äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik;
3) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;
4) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;
5) püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi;
6) biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, aia- ja haljastusjäätmed, paber ja kartong;
7) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed; 
8) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustumist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid, akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, romusõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
9) suurjäätmed on jäätmed, mida nende kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid, romusõidukeid või nende osi, sh vanarehve ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid, sh pesumasinaid, telereid, külmkappe, elektripliite jm tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
10) aia- ja haljastusjäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne;
11) ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning mittekasutatav äraveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata;
12) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed;
13) jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;
14) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;
15) jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või mu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset;
16) ) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine;
17) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab ja kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja omab selleks tegevuseks jäätmeluba või on registreeritud Keskkonnaametis;
18) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik. Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks;
19) kogumispunkt on üldkasutatavas kohas paiknev vastavalt märgistatud jäätmete kogumismahuti, kuhu saab viia liigiti kogutud jäätmeid;
20) taaskasutatavad jäätmed on vanapaber ja kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed ja puidujäätmed;
21) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil;
22) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus;
23) jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming (ladestamine);
24) kompostimine on biolagunevate jäätmete töötlemine komposti saamiseks;
25) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja (tellija) ja jäätmekäitlusettevõtte (töövõtja) vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti;
26) korraldatud jäätmevedu on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või ‑kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt;
27) pakend on mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba oluelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid;
28) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;
29) taaskasutusorganisatsioon on on pakendiettevõtjate poolt pakendi- ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldamise eesmärgil loodud keskkonnaministri poolt akrediteeritud organisatsioon;
30) tiheasustusala on aleviku ja küla selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala. Vastavalt Rannu valla üldplaneeringule Rannu ja Kureküla alevik;
31) veopiirkond on Rannu valla jäätmehoolduseeskirjaga kindlaks määratud ala, kus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide vedamist teostab ainuõigust omav jäätmevedaja;
32) jäätmevedaja ehk kontsessionäär on ettevõtja, kellele avaliku hankemenetluse tulemusena on antud kontsessioon ehk ainuõigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks ja vedamiseks konkreetses veopiirkonnas;
33) teenuste kontsessioon on hankelepinguga antud õigus olla määratud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide ainsaks jäätmeveo ettevõtjaks;
34) hankeleping on kontsessiooni andja ja kontsessionääri vaheline leping, milles sätestatakse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide veoks antud teenuste kontsessiooni teostamise tingimused;
35) korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine on olmejäätmete valdaja erandlik ja tähtajaline vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemise kohustusest;
36) kinnistul elamine on jäätmevaldaja poolt elamu kasutamine alalise või peamise elukohana;
37) kinnistu kasutamine on jäätmevaldaja poolt kinnistu kasutamine suvekoduks, äritegevuseks, põllu- ja aiasaaduste kasvatamiseks jne.

(2) Lõikes 1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

2. peatükk Jäätmekäitluse üldnõuded

§ 3. Jäätmekäitluse üldnõuded

(1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vähendamise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas.

(2) Jäätmed tuleb paigutada nende tekkekohas liikide kaupa oma kinnistu või üldkasutuses olevasse vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse või selleks määratud kohta. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud v.a suurjäätmed, mille käitlemise kord on toodud käesolevas eeskirjas.

(3) Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse.

(4) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. 

(5) Nii liigiti kogutud kui segunenud jäätmed, mis ei ole kaetu jäätmekäitluslepingutega, tuleb viia tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta või anda need käitlemiseks üle selleks vastavat jäätmeluba omavale isikule.

§ 4. Jäätmete põletamine

(1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes.

(2) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti, on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi. 

(3) Kuivi aia- ja pargijäätmeid võib oma kinnistul põletada tingimusel, kui on täidetud Siseministri 30.08.2010 määrusest nr 40 “Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded” tulenevad nõuded.

3. peatükk Jäätmekäitluse korraldamine

§ 5. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused jäätmekäitlusel

(1) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krundil) korraldab ehitise omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik on edaspidises tekstis territooriumi haldaja.

(2) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

(3) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud:
1) käitlema enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõudeid järgides või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule;
2) vältima ohtlike jäätmete segunemist ja segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks;
3) jäätmeid liigiti koguma, vedama või taaskasutama vastavalt eeskirja nõuetele või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale eeskirjaga määratud korras;
4) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba ja ohtlike jäätmete korral ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et jäätmeid vastu võtval isikul on jäätmekäitleja registreerimistõend;
5) omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid (sh jäätmekotid) või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele;
6) paigutama jäätmemahuteid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Ühismahuti suurus peab vastama tegelikkuses tekkivatele jäätmekogustele ja ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti;
7) hoidma mahuteid tervena ja puhtana ning neid regulaarselt pesema. Mahutite hooldamine ei tohi reostada keskkonda ega häirida naabreid. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti;
8) võimalusel vähendama tekkivate jäätmete hulka ning käitlema jäätmeid või andma need üle eeskirjaga määratud korras;
9) piirkondades, kus jäätmevedu ei ole korraldatud, sõlmima kas ise või volitatud esindaja vahendusel jäätmekäitlejaga jäätmekäitluslepingu või vedama ise neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid kehtivate nõuete kohaselt. 

(4) Jäätmemahuti, välja arvatud ühismahuti, paigaldamine väljapoole jäätmevaldaja kinnistut tuleb kooskõlastada vastava kinnistu omanikuga.

(5) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest.

4. peatükk Jäätmete kogumine ja sortimine

§ 6. Jäätmete kogumise üldnõuded

(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral.

(2) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt Vabariigi Valitsuse 06. aprilli 2004 määruse nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu” (edaspidi jäätmenimistu) jäätmeliikide või alajaotiste koodidele:
1) paber ja kartong (20 01 01);
2) pakendid (15 01);
3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga (*) tähistatud jäätmed);
4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
5) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01) ning vanarehvid (16 01 03), elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed (16 02, 20 01 21, 20 01 23, 20 01 35 ja 20 01 36), patareid ja akud (16 06);
6) suurjäätmed (20 03 07);
7) metallid (20 01 40).

(3) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse, mis asub samal kinnistul või krundil, või vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud ühismahutisse, mida kasutatakse jäätmekäitluslepingu alusel.

(4) Segaolmejäätmete mahutisse ei või panna:
1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
2) vedelaid jäätmeid;
3) ohtlikke jäätmeid;
4) käimlajäätmeid;
5) aia- ja haljastusjäätmed;
6) kogumiskaevude setteid;
7) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
8) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;
9) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada jäätmemahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
10) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
11) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
12) probleemtooted ja nendest tekkinud jäätmed.

(5) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitleja kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.

(6) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada jäätmemahutitesse paber- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks jäätmemahuteid.

(7) Eraldikogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada jäätmemahutisse paber- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Määrdumise vältimiseks tuleb biolagunevate jäätmete mahuti katta seestpoolt paber- või mõnest muust biolagunevast materjalist kotiga.

(8) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud jäätmemahutitesse või viia kogumiskohta.

(9) Jäätmete kogumismahutid võivad olla jäätmete valdaja või territooriumi haldaja omandis või renditud jäätmekäitlusettevõttelt.

§ 7. Paberi ja kartongi kogumine

(1) Paber ja kartong tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

(2) Kui kinnistul on vähemalt kümne ja enama korteriga elamu, mille kütmiseks kasutatakse kaugkütet, elektriküte, vedel- või gaasikütus, peab kinnistul olema eraldi kogumismahuti paberi ja kartongi kogumiseks.

(3) Kui maaüksusel on üksikelamu või vähem kui kümme korterit või tahkekütust kasutav lokaalküte, tuleb vanapaberit ja kartongi koguda liigiti ning viia selleks ettenähtud kogumispunkti või jäätmekäitluskohta või põletada küttekoldes. 

(4) Vanapaberi ja kartongi kogumiseks territooriumil, kus jäätmetekkekohaks on mitteeluruum, peab olema eraldi kogumismahuti või koht paberi ja kartongi kogumiseks juhul, kui neid jäätmeliike tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas ja need ei leia kohapealset taaskasutust. Eraldi kogutud paberi- ja kartongijäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. Käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta paberi ja kartongi hulka kuuluvaks dokumente, mis tuleb hävitada õigusaktides sätestatud juhtudel ja tingimustel.

(5) Kogumismahutisse liigiti kogutav paber ja kartong ei tohi olla määrdunud või vettinud ning ei tohi sisaldada muid materjale.

(6) Valla territooriumil asuvate avalike paber ja kartongi jäätmete kogumispunktide asukohad on ära toodud valla veebilehel www.rannu.ee.

§ 8. Pakendite ja pakendijäätmete kogumine

(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. 

(2) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja puhtad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.

(3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon. Kogumiskohtade asukohad ja paigaldamistingimused kooskõlastab taaskasutusorganisatsioon vallavalitsusega ja nende asukohad on ära toodud valla veebilehel www.rannu.ee.

(4) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires olevas kogumispunktis. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. 

(5) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20 m2.

(6) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel.

(7) Pakendi ja pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.

(8) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega ning vältima nende sattumist prügilasse.

(9) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma pakendipunktis olevad mahutid puhta ja tervena, vältima mahutite ületäitumist, koristama pakendipunkti ja selles olevate mahutite ümbruse mahutite tühjendamisel sinna maha kukkunud või paigutatud pakenditest ja pakendijäätmetest. Pakendipunkt või -mahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu või on ületäitunud.

§ 9. Probleemtoodete ja nendest tekkivate jäätmete kogumine

(1) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid jne) ja neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumispunkti või üle anda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule või uue toote ostmisel müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega. 

(2) Tootja võib jäätmevaldajalt nõuda jäätmekäitluskulude osalist kandmist, kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid.

(3) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akumulaatorid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumispunktides või avalikesse patareide kogumiskastidesse või müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega või anda üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

(4) Rehvid tuleb viia avalikku kogumispunkti, jäätmekäitluskohta või anda üle jäätmeluba omavale isikule või uue rehvi ostmise korral anda üle rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega. Rehvide tootja jäätmeseaduse § 23 mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

(5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti või uue sõiduki ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega või vanametalli kogumispunkti või vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

(6) Lõigetes 1, 3, 4 ja 5 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

(7) Probleemtoodete kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon vallavalitsusega. Kogumispunktide asukohad on ära toodud valla veebilehel www.rannu.ee.

(8) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tühjendama oma vahenditega tema hallatava kogumispunkti, tagades puhtuse ja tehnilise korrashoiu.

§ 10. Ohtlike jäätmete kogumine

(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi.

(2) Ohtlikke jäätmeid võib jäätmeloa alusel käidelda isik, kellele on väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsents.

(3) Ohtlike jäätmete kogumise mahutid peavad olema suletavad ja valvatavad.

(4) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleeriva juhise kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.

(5) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- ja põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavas mahutis, mis välistab nende sattumise maapinnale, põhjavette või kanalisatsiooni.

(6) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja ‑kraadiklaasid) tuleb viia avalikku ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda üle vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Avalikud kogumispunktid on avalikes kohtades paiknevad erimahutid või ohtlike jäätmete kogumisringide peatuskohad. Kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult Rannu valla füüsilistelt isikutelt. Avalike kogumispunktide asukohad on leitavad valla veebilehelt www.rannu.ee.

(7) Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma mõnele vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlejale.

(8) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

(9) Juriidiline isik, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

§ 11. Suurjäätmete kogumine

(1) Suurjäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia selleks ettenähtud kogumispunkti või üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. Suurjäätmete kogumispunkti asukoht on toodud valla veebilehel www.rannu.ee. 

(2) Suurjäätmed võib jäätmetekitaja paigutada ajutiselt oma maaüksusel asuvate mahutite vahetusse lähedusse, korraldades ise nende äraveo hiljemalt 3 päeva jooksul.

§ 12. Vanametall ja metallijäätmed

() Vanametall ja metallijäätmed tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ja vastavat luba omavale ettevõttele, toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta või piirkonda ehitatud jäätmejaama.

§ 13. Biolagunevate jäätmete kogumise ja kompostimise nõuded

(1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta või kompostida kohapeal vastavalt eeskirja nõuetele.

(2) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.

(3) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket ja haisu levikut.

(4) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks.

(5) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus (kompostorites). Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.

(6) Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(7) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

(8) Valla haljasaladel ja kalmistutel tekkivaid aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja kompostida selleks ettenähtud kohas.

5. peatükk Jäätmete vedu ja kõrvaldamine

§ 14. Jäätmete vedu

(1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab vedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata või korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja.

(2) Kui jäätmevaldaja ei vea ise jäätmeid selleks ettenähtud jäätmekäitluskohta, vaid kasutab selleks veoteenust, peab valdaja jäätmete üleandmisel jäätmevedajale veenduma, et vedajal on olemas vastav jäätmeluba, kompleksluba tõend või ohtlike jäätmete puhul vastav litsents.

(3) Segaolmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid mitte harvemini kui:
1) üks kord nelja nädala jooksul tiheasustusalal;
2) üks kord 12 nädala jooksul hajaasustusalal. 

(4) Juhul, kui käesoleva korra paragrahvi lõikes 3 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahutit tühjendada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust sagedamini.

(5) Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist.

(6) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.

(7) Jäätmemahutite tühjendamine peab toimuma sellisel ajal, millal see kõige vähem häirib avalikku korda ja liiklust. Jäätmemahutite tühjendamine ja olmejäätmete vedu ei tohi häirida öörahu, ei ole lubatud ajavahemikul kella 23.00-06.00.

(8) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt. Jäätmete nõuetekohase äraveo korraldamise eest vastutab jäätmevaldaja või territooriumi haldaja.

(9) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.

(10) Jäätmeid peab vedama kinnises (v.a suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid) veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. Juhul, kui jäätmed satuvad laadimise ajal keskkonda, tuleb need jäätmekäitleja poolt koheselt ära korjata.

(11) Jäätmeid vedav ettevõtte on kohustatud:
1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
2) koguma kokku jäätmemahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse;
3) oma tegevuse käigus mitte kahjustama jäätmete kogumismahuteid;
4) paigutama tühjendatud jäätmemahuti tagasi selle esialgsesse kohta;
5) kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel.

§ 15. Jäätmete kõrvaldamise nõuded

(1) Ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavas nõuetekohases käitluskohas.

(2) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtjad on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.

(3) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud aia- ja pargijäätmete kompostimine oma kinnistul.

6. peatükk Jäätmekäitluse tehnilised nõuded

§ 16. Jäätmemahutite tehnilised nõuded

(1) Jäätmemahuti peab olema kompaktne, terve, korralikult suletav ning ei tohi põhjustada kasutajale vigastusi. Jäätmemahutisse paigutatud jäätmed ei tohi sattuda keskkonda ega ilmastiku (sealhulgas tuul, sademed), loomade või lindude meelevalda ega põhjustada lekkeid.

(2) Olmejäätmete kogumiseks võib kasutada:
1) ühe pere jäätmete kogumiseks jäätmevedaja poolt tarnitavaid 50-liitriseid jäätmekotte;
2) käsitsi teisaldatavaid, põhiliselt 80-, 120-, 140-, 240-, 360-, 600- või 800-liitriseid kaanega suletavaid ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveokitesse;
3) kaanega varustatud 1,5 m^3 , 2,5 m^3  ja 4,5 m^3  kogumismahuteid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveomasinatesse või toimetada käitluskohta; 
4) presskonteinereid või teisi kogumismahuteid, kui see on kokku lepitud jäätmevedajaga sõlmitud jäätmekäitluslepingus.

(3) Jäätmekotid peavad olema pealt suletud, kergesti käega haaratavad, kaaluga kuni 10 kg.

(4) Jäätmekotti ei või jäätmemahutina kasutada jäätmemahuti ühiskasutuskokkuleppe sõlminud jäätmevaldajad.

(5) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

§ 17. Jäätmemahutite paiknemiskohtade ja juurdepääsuteede nõuded

(1) Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult vallavalitsuse loal ja tingimustel.

(2) Kuni 360 liitrised käsitsi teisaldatavad ratastel väikekonteinerid (kaherattalised konteinerid) võib paigutada jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast maksimaalselt 10 m kaugusele. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmekäitluslepinguga.

(3) 600- kuni 800-liitrised konteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 5 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmekäitluslepinguga.

(4) Suuremad kui 800-liitrised konteinerid tuleb paigaldada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

(5) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.

(6) Väljas paiknev jäätmekott peab asetsema tugeval ja maapinnast kõrgemal alusel, mis on kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning lindude ja loomade ligipääsu eest. Jäätmekott peab olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastist.

(7) Mahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutile. Kui jäätmemaja või katusealust lukustatakse, peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

(8) Jäätmevaldajale kuuluvad või valduses olevad ligipääsuteed jäätmemahutitele peavad olema piisava kandevõimega, talvisel ajal lumest puhastatud ja vabad muust transporti takistavatest esemetest.

(9) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. Juhul kui mahutid paiknevad valla loal riigi- või vallamaal, tagab korrashoiu mahutite omanik või kasutaja.

(10) Üldkasutatavatesse kohtadesse paigutab jäätmete kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Neisse kogumismahutitesse tohib panna vaid üldkasutatavates kohtades tekkinud jäätmeid.

(11) Kaubandusettevõtted, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud vähemalt lahtioleku ajaks paigaldama olmejäätmete kogumismahutid hoone sissepääsude juurde. Mahuti nõuetekohase paigutamise ja ümbruse korrashoiu tagab jäätmevaldaja.

(12) Avalikel üritustel vastutab jäätmekäitluse, sh. jäätmemahutite paigaldamine eest, ürituse korraldaja.

7. peatükk Korraldatud jäätmevedu

§ 18. Korraldatud jäätmevedu

(1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik olmejäätmete valdajatele korraldatud olmejäätmeveo veopiirkonna piires. Olmejäätmete valdaja on korteriühistud, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik.

(2) Jäätmevaldaja loetakse jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel liitunuks korraldatud elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud kirjaliku jäätmeveolepingu hanke korras valitud jäätmevedajaga või mitte.

(3) Vallavalitsus võib teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui jäätmetekkekohaks oleval kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta eelnenud kalendriaastal.

§ 19. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu

(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse kodumajapidamistes, ettevõtetes ning asutustes tekkinud järgmistele Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004.a määrusega nr 102 "Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu" kehtestatud jäätmeliikide nimistu jaotuskoodi 20 all loetletud olmejäätmetele:
1) 20 03 01 – (prügi) segaolmejäätmed;
2) 20 01 01 – paber ja kartong.

(2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
1) ühistranspordipeatustes, tänavatel, parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvate jäätmete vedamine;
2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed.

§ 20. Korraldatud jäätmeveo piirkond

() Rannu valla haldusterritoorium kuulub tervikuna Rannu ja Puhja valdadest moodustatud ühisesse veopiirkonda.

§ 21. Korraldatud jäätmeveo sagedus ja aeg

(1) Korraldatud jäätmeveo mahutite tühjendussagedus ja tühjendusaeg lähtub käesoleva eeskirja paragrahvis 14 sätestatud tingimustest.

(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid võib täpsustada korraldatud jäätmeveo teenuste osutaja leidmiseks korraldatava teenuste kontsessiooni hankedokumentides.

§ 22. Jäätmekäitluskohad

() Veopiirkonnas kogutavad olmejäätmed suunatakse lähimasse majanduslikult otstarbekasse jäätmekäitluskohta.

§ 23. Teenuste kontsessioon jäätmevedaja valimiseks

(1) Vallavalitsus korraldab ise või volitab jäätmeseaduse § 67 lõike 2 alusel teist kohaliku omavalitsust või mittetulundusühingut korraldama teenuste kontsessiooni riigihanke korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks juhindudes riigihangete seaduses ja teistes Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides sätestatust. Vallavalitsus annab teenuste kontsessioonil edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtjale ainuõiguse teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide vedamist veopiirkonnas.

(2) Vallavalitsus avalikustab otsuse korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga lepingu sõlmimise kohta kohalikus ajalehes Rannu Valla Leht ning Rannu valla veebilehel.

(3) Vallavalitsuse ja jäätmevedaja vaheline hankeleping sõlmitakse mitte varem kui 14 päeva pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamist. Hankelepingu kestvus on kuni viis aastat.

§ 24. Korraldatud jäätmeveoga liitumine ja jäätmekäitlusleping

(1) Jäätmeveopiirkonnas loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks kõik korraldatud jäätmeveo piirkonda arvatud jäätmevaldajad alates avatud hanke tulemusel vallas olmejäätmeveo kontsessiooni saanud jäätmevedaja ja vallavalitsuse vahelise hankelepingu kehtima hakkamisest (Jäätmeseaduse § 69 lg 1 alusel).

(2) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle jäätmevedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.

(3) Asjaolu, kas vallavalitsus on jäätmevaldajat kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga, või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmekäitluslepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele.

(4) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja on kohustatud sõlmima omavahelise kirjaliku jäätmekäitluslepingu. Jäätmevaldaja võib volitada kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtteid sõlmima jäätmevedajaga jäätmekäitluslepinguid jäätmevaldaja nimel.

(5) Jäätmekäitluslepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Jäätmekäitluslepingus sätestatakse:
1) kas jäätmevaldaja üürib jäätmevedajalt jäätmete kogumismahuti, ostab jäätmevedajalt jäätmete kogumismahuti, kasutab endale kuuluvat jäätmete kogumismahutit või kasutab hajaasustuse piirkondliku kogumispunkti kogumismahutit;
2) kogumismahuti suurus ja jäätmeveo sagedus ja aeg;
3) poolte õigused ja kohustused.

(6) Jäätmekäitluslepingus sätestatakse muuhulgas ka lisateenuste osutamise ja jäätmeveo teenustasude maksmise tingimused.

(7) Jäätmevaldajatel on lubatud kasutada jäätmete kogumiseks ühiseid kogumismahuteid. Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühismahutit, on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmevedajaga jäätmekäitluslepingu sõlmimiseks. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik ühist jäätmemahutit kasutavad jäätmevaldajad. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks. Ühise kogumismahuti kasutamisest tuleb kirjalikult teavitada vallavalitsust.

(8) Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest.

(9) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja poolt esitatud arvetele.

(10) Kui jäätmevaldaja ei ole sõlminud jäätmekäitluslepingut ja ei anna jäätmeid üle või ei ole võimaldanud jäätmevedajale juurdepääsu kogumismahutile, on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest.

(11) Tühisõidu tasu on jäätmekäitluslepingus jäätmete vedamisel kogumismahuti teenindamiseks kuluv kogumistasu vastavalt eeskirja § 28 lõike 2 punktile 1. Jäätmekäitluslepingu puudumisel loetakse tühisõit võrdseks jäätmete teenustasuga miinimumpaketi alusel.

(12) Miinimumpakett Rannu valla tiheasutusaladel on 80 liitrise kogumismahuti tühjendamine üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalal 80 liitrise kogumismahuti tühjendamine üks kord 12 nädala jooksul. 

(13) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse § 69 lõike 4^1  alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba, või vallavalitsuse poolt sellest kohustusest vabastatud isikud.

(14) Olmejäätmete kogumine kogumispunktides:
1) jäätmete kogumispunktide arvu ja täpse asukoha määrab kindlaks vallavalitsus; 
2) kogumispunktide asukohtade kindlaks määramisel lähtutakse, et teede seisukord võimaldaks teostada jäätmevedu aastaringselt ja kogumispunktid moodustaksid ühtse jäätmeveo ringi omavalituse territooriumil;
3) kõikidesse kogumispunktidesse paigaldatakse olmejäätmete kogumismahutid. Vastavalt vajadusele võib paigaldada ka kogumismahuteid paberi ja kartongi jaoks. Kogumismahutite suuruse määramisel tuleb lähtuda kogumispunkti teeninduspiirkonnas elavate teenuse kasutajate elanike arvust;
4) kogumismahutid kogumispunktidesse paigaldab jäätmevedu teostav jäätmeveoettevõte;
5) kogumispunktide olmejäätmete kogumismahuteid tühjendatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui 2 korda kuus, paberi ja kartongi kogumismahuteid mitte harvem kui 1 kord kuus.

(15) Kogumispunktide olmejäätmete kogumismahutite kasutamise korral on jäätmevaldajatel kohustus sõlmida jäätmekäitlusleping jäätmevedajaga. Jäätmevedaja esitab jäätmeveo teenuse eest arve igale kogumispunkti kogumismahutit kasutavale jäätmevaldajale vastavalt jäätmekäitluslepingule.

(16) Üksikelamute jäätmevaldajad, kes kasutavad kogumispunktide jäätmemahuteid, tasuvad jäätmeveo teenuse eest võrdselt, vastavalt majapidamises elavate inimeste arvule, nende elukohajärgse piirkonna kogumispunktis oleva kogumismahuti suurusele ning kogumismahuti tühjenduskordade arvule arveldusperioodi vältel, välja arvatud jäätmevaldajad, kes kasutavad individuaalset kogumismahutit.

§ 25. Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise kord

(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele taotlus tema tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveost vabastamiseks kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise taotluse vormi (avaldus) kinnitab vallavalitsus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus kuulub menetlusele, kui taotletav periood on pikem kui kaks (2) kuud.

(3) Taotlus peab sisaldama:
1) taotluse esitaja nime ja kontaktandmeid ning korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete asukoha majapidamise aadressi;
2) põhjuseid, miks jäätmevaldaja soovib enda korraldatud jäätmeveost vabastamist;
3) tähtaega, mille jooksul soovib jäätmevaldaja olla korraldatud jäätmeveost vabastatud, kuid mitte rohkem kui jäätmevedajale antud ainuõiguse kestuse lõpuni.

(4) Taotlusega annab jäätmevaldaja vallavalitsusele nõusoleku esitada päringuid vastavat teenust osutavale isikule. Vallavalitsusel on õigus taotlusele lisaks nõuda muid asjakohaseid tõendeid.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlust menetletakse järgmiselt:
1) vallavalitsus kontrollib taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõigetes 2-3 toodud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja selgitatakse, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmisel võib taotluse jätta läbi vaatamata;
2) vallavalitsus kontrollib kohapeal, kas jäätmevaldaja esitatud põhjendused on tõesed ja piisavad tema mitteliitunuks lugemiseks korraldatud jäätmeveoga;
3) jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise või tema avalduse rahuldamata jätmise otsustab vallavalitsus korraldusega ühe (1) kuu jooksul arvates avalduse esitamisest;
4) mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse eriline keerukus jms) võib vallavalitsus avalduse lahendamise tähtaega pikendada kuni kahe (2) kuuni.

(6) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks (1) kord aastas hiljemalt 20. jaanuariks vallavalitsusele jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kinnituse.

(7) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust asjaolude muutumisest või äralangemisest, mis olid tema mitteliitunuks lugemise aluseks, hiljemalt kolmekümne (30) päeva jooksul alates nende asjaolude jäätmevaldajale teatavaks saamisest.

(8) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine lõpeb kui:
1) vallavalitsuse korralduses märgitud tähtaeg möödub;
2) jäätmevaldaja ei ole esitanud hiljemalt 20. jaanuariks jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kinnitust või sisaldab jäätmevaldaja esitatud kinnitus valeandmeid.

(9) Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine korraldatud jäätmeveoga kui:
1) jäätmevaldaja on esitanud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotluses valeandmeid;
2) jäätmevaldaja sõlmib jäätmekäitluslepingu ja teavitab kirjalikult vallavalitsust;
3) mitteliitunuks lugemise aluseks olnud mõjuvad põhjused on ära langenud.

§ 26. Korraldatud jäätmeveol kasutatavad jäätmete kogumismahutite tüübid

(1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud olmejäätmete valdaja peab jäätmemahutitena kasutama käesolevas eeskirjas paragrahvis 16 lõigetes 1 ja 2 toodud mahuteid.

(2) Jäätmevaldaja, kes omab eeskirja § 16 sätestatud nõuetele vastavat kogumismahutit, võib kasutada segaolmejäätmete kogumiseks endale kuuluvat kogumismahutit.

(3) Kui jäätmevaldaja kogumismahuti ei vasta eeskirja paragrahvis 16 sätestatud tingimustele või kui jäätmevaldajal ei ole kogumismahutit, on jäätmevedaja kohustatud varustama jäätmevaldaja tema tellimusel vajalikus koguses ja suuruses kogumismahutitega.

(4) Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma kogumismahutite ümbruse puhtana ning kokkuleppel jäätmevedajaga reguleerima kogumismahutite tühjendamise sagedust selliselt, et oleks välditud kogumismahutite ületäitumine ja nende ümbruse reostumine.

(5) Kogumismahutite paiknemine ja tühjendamine jäätmeveopäeval on sätestatud paragrahvis 17.

§ 27. Korraldatud jäätmeveol kasutatavad kogumismahutite minimaalsed suurused

() Korraldatud jäätmeveol kasutatavad segaolmejäätmete kogumismahutite vähimad suurused jäätmetekkekohtadel on:
1) ühepereelamu või suvila tiheasustusalal ja hajaasustuses 80 liitrit;
2) korterelamu jäätmemahuti vähim maht leitakse lähtudes inimeste arvust ja minimaalsest tühjendussagedusest. Minimaalne arvestuslik jäätmeteke on 45 liitrit jäätmeid inimese kohta kuus.

§ 28. Jäätmeveo teenustasu suuruse määramine

(1) Jäätmeveo teenustasu määratakse kindlaks korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni riigihanke tulemusena ning sätestatakse korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingus ja jäätmekäitluslepingus.

(2) Olmejäätmete teenustasu koosneb:
1) kogumistasust, mis on tasu olmejäätmete kogumise eest. Kogumistasu sisaldab kõiki vedaja poolseid kulusid olmejäätmete kogumismahuti tühjendamisel ja jäätmete vedamise teenuse osutamisel, sealhulgas vedamise ettevalmistamisega seotud kulusid ja lukustamata jäätmemaja ukse või värava avamist ja sulgemist;
2) käitlustasust, mis on määratud jäätmekäitluskoha vastuvõtutasu olmejäätmete käitlemise eest.

(3) Olmejäätmete kogumismahuti tühjendamise teenustasu arvutatakse järgmiselt: Tm = (Km + Kt) x m. Millest: 
1) Tm on teenustasu vastava suurusega kogumismahutis sisalduvate olmejäätmete käitlemise eest (eurodes ilma käibemaksuta); 
2) Km on kogumistasu 1 m^3  olmejäätmete kogumismahuti ühekordse tühjendamise eest (eurodes ilma käibemaksuta), mis koosneb olmejäätmete kogumiskuludest, veokuludest, sealhulgas kütusekuludest, vedamise ettevalmistamisega seotud kuludest ning jäätmevedaja muudest kuludest, mis on seotud korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisega, välja arvatud lisateenuste osutamisega seotud kuludest; 
3) Kt on käitlustasu, mis koosneb 1 m^3  vastuvõtutasust käitluskohta (eurodes ilma käibemaksuta); 
4) m on kogumismahuti või jäätmekoti suurus (m^3 ).

(4) Teenustasule lisandub käibemaks.

(5) Jäätmeveo teenustasude komponentide muutmise põhimõtted, sealhulgas teenustasusid objektiivselt mõjutavad asjaolud lepitakse kokku korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingus.

(6) Jäätmeveo teenustasude muutmine toimub üksnes vallavalitsuse nõusolekul korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingu ja poolte vastastikusel kokkuleppel.

(7) Jäätmevedaja või vallavalitsus teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo teenustasude muutmisest mitte vähem kui üheksakümmend päeva ette.

(8) Jäätmevaldaja on kohustatud jäätmevedajale tasuma teenustasu vastavalt korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingus ja jäätmekäitluslepingus sätestatud teenustasude ning jäätmevaldajale arveldusperioodil osutatud teenuste alusel esitatud arvele.

§ 29. Lisateenused

(1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus või -toiming, mida jäätmevedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta lisateenustasu.

(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib jäätmevedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja kirjaliku jäätmeveolepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

§ 30. Jäätmevedajalt korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise ainuõiguse ennetähtaegne äravõtmine

(1) Vallavalitsusel on õigus jäätmevedajalt ennetähtaegselt võtta ära ainuõigus korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks seaduses või lepinguga ettenähtud juhul, sealhulgas lepingu lõppemisel või juhul, kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu:
1) jäätmevedaja ei ole pöördunud hankedokumentides esitatud tähtaja jooksul valla ja jäätmevedaja vahelise lepingu sõlmimiseks vallavalitsuse poole;
2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide vedamist 5 päeva jooksul alates valla ja jäätmevedaja vahelises lepingus sätestatud tähtpäevast;
3) jäätmevedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid rentida või osta soovivaid jäätmevaldajaid jäätmemahutitega hiljemalt valla ja jäätmevedaja vahelises lepingus sätestatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide vedamise alustamise tähtpäevale eelnevast päevast;
4) jäätmevedaja on ilma mõjuva põhjenduseta jätnud viiel korral jäätmemahutid õigeaegselt tühjendamata;
5) jäätmevedaja on kolmel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või hankelepingut;
6) jäätmevedajale väljastatud jäätmeluba on tunnistatud kehtetuks.

(2) Juhul, kui esineb vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest koheselt jäätmevedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku selgitust, mis tuleb esitada 3 tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest.

(3) Juhul, kui jäätmevedaja ei esita põhjendatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid jäätmevedaja poolset rikkumist, otsustab vallavalitsus jäätmevedajalt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise.

(4) Jäätmevedaja kontsessioon korraldatud jäätmeveoga hõlmatud veopiirkonnas loetakse ennetähtaegselt äravõetuks alates päevast, mil valla ja jäätmevedaja vahel sõlmitud korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise leping lõpetatakse.

8. peatükk Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kord

§ 31. Ehitusjäätmed

(1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.

(2) Käesolevas peatükis sätestatu kohaldub juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m^3  päevas või üle 10 m^3  kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda eeskirja 1-6 peatüki nõuetest.

(3) Ehitusprojektides peab olema näidatud:
1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;
2) pinnasetööde mahtude bilanss;
3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
4) jäätmete edasine suunamine.

(4) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 10 m^3 , tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele kohustuslikult õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

(5) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis on kooskõlastatud vallavalitsusega ja ehitusluba. 

(6) Kui pinnasetööde käigus avastatakse arheoloogilist kultuurkihti (muinsuskaitselisi objekte, nende fragmente, ürikuid, inimsäilmeid jt), tuleb pinnasetööd koheselt peatada. Tööde jätkamine kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga. 

(7) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu.

§ 32. Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel

(1) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt käesoleva määruse nõuetele vastutab jäätmevaldaja.

(2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

(3) Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

(4) Ehitusettevõtja on tegevusluba omav ehitustööde tegija või väikeelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga garaaži omanikust ehitaja.

(5) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

(6) Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud:
1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmevedajana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;
3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele; 
5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks;
6) kooskõlastama vallavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse;
7) kooskõlastama vallavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise parkidesse või haljasaladele;
8) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;
9) teavitama oma töötajaid vallas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

§ 33. Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine

(1) Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida:
1) puit;
2) kiletamata paber ja papp;
3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
5) raudbetoon- ja betoondetailid;
6) tõrva mittesisaldav asfalt;
7) kiled.

(2) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavale jäätmeloaga jäätme-käitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. 

(3) Liikidesse sorditud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

(4) Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.

(5) Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).

§ 34. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
1) asbesti sisaldavad jäätmed - eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne;
2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;
3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed - tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
4) saastunud pinnas.

(2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide. 

(3) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.

(4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valve all.

(5) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

(6) Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid, ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 

(7) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda vastava projekti alusel. Saastunud pinnase käitlemiseks peab olema jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsents.

(8) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.

(9) Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.

9. peatükk Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord

§ 35. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmekäitlus

() Käesolevas peatükis määratakse kindlaks tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmed) käitlemise kord, mis on kohustuslik kõikidele Rannu valla haldusterritooriumil tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarasutustele, kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus (edaspidi jäätmenimistu) määratletud "inimeste ja loomade tervishoiul tekkinud jäätmetena".

§ 36. Nakkusohtlike jäätmete käitlemine 

(1) Nakkusohtlikud jäätmed on ühekordsed süstlad, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsiooni torud, kateedrid jt. patsiendi keha¬vedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed. 

(2) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida tekkekohas jäätmekotti, millele märkida jäätmeliik, jäätmetekitaja nimi ning pakkimiskuupäev. 

(3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi ning antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätme-käitlusettevõttele, või korraldatakse nende hoidmine sügavkülmikus ja üleandmine jäätme-käitlusettevõttele sagedusega, mis välistab nakkusohu tekke. 

§ 37. Teravate ja torkivate jäätmete käitlemine 

(1) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katse¬klaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad jms. 

(2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb pakkida tekkekohas raskesti läbitorgatavasse pakendisse (plastnõud). Jäätmepakendile tuleb märkida jäätmeliik, jäätmete tekitaja nimi ning pakkimis¬kuupäev. Pakend tuleb hoolikalt sulgeda. Pakendi välispinna saastumise või purunemise korral tuleb pakend asetada koos sisuga uude samadele nõuetele vastavasse pakendisse. 

(3) Teravate ja torkivate jäätmete pakendid tuleb hoida ohutult kuni üleandmiseni jäätmehoidlasse või vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 

§ 38. Ravimijäätmete käitlemine 

(1) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud.

(2) Ravimijäätmeid peab tekkekohal eraldama muudest jäätmetest ja koguma eraldi. Ravimijäätmeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest. 

(3) Ravimijäätmed pakitakse plastikkotti- või -purki ja märgitakse peale jäätmeliik. Pakitud ravimijäätmed antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele või tagastatakse tarnijale.

§ 39. Elavhõbedajäätmete käitlemine 

(1) Elavhõbedajäätmed tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest. 

(2) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Jäätmed pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Pakendile märgitakse jäätmeliik ja jäätmetekitaja nimi. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. 

(3) Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida ohutult kuni nende üleandmiseni jäätmehoidlasse või vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 

§ 40. Kemikaalide jäätmed 

(1) Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid. 

(2) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda erinevate liikidena, iga liik eraldi mittepurunevasse anumasse, mida saab tihedalt sulgeda. Anumale tuleb lisada märge “Kemikaalide jäätmed” ja jäätmetekitaja nimi. 

(3) Kemikaalide jäätmed tuleb üle anda käitlemiseks vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 

§ 41. Tehnilised nõuded tervishoiu- ja veterinaarasutuse jäätmehoidlale 

() Tervishoiu- ja veterinaarasutuse jäätmehoidla on ruum, mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele: 
1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitavalt eraldi väljapääsuga hoonest; 
2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning seal ei tohi olla närilisi ega putukaid; 
3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist; 
4) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuuri (jahe või külm); 
5) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav ja lukustatav.

10. peatükk Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded

§ 42. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

(1) Käesolevas paragrahvis käsitletakse jäätmekäitluskohana jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks tehniliselt varustatud ehitisi, v.a prügila, jäätmekogumisnõu, -konteiner või muu -mahuti, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt.

(2) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

(3) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning võimalusel taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

(4) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

(5) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

11. peatükk Vastutus

§ 43. Jäätmehoolduseeskirja rikkumine

() Eeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse paragrahvi 120^7  alusel.

§ 44. Väärtegude menetlejad

()  Paragrahvis 43 nimetatud alusel toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse paragrahvis 127 lõikes 2 nimetatud isikud.

§ 45. Keskkonnareostuse likvideerimine

(1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).

(2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.

(3) Vajaduse korral teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmiseks ettekirjutuse vallavalitsus. Kui saastaja ettekirjutust ei täida, võib ettekirjutuse teinud vallavalitsus ettekirjutuse täitmise tagamiseks rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

(4) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe (1) aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise vallavalitsuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib ettekirjutuse teinud isik rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

§ 46. Järelevalve

() Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab vallavalitsus vastavalt oma pädevusele ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

12. peatükk Rakendussätted

§ 47. Määruse kehtetuks tunnistamine

()  Tunnistada kehtetuks Rannu Vallavolikogu 14.02.2008.a määrus nr 32 „Rannu valla jäätmehoolduseeskiri“.

§ 48. Määruse jõustumine

() Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Heino Gottlob
Volikogu esimees