Valga Priimetsa Kooli põhimäärus
Vastu võetud 28.11.2014 nr 22
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 34 põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõigete 1 ja 2 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Nimi
Kooli nimi on Valga Priimetsa Kool (edaspidi kool).
§ 2. Asukoht ja tegutsemiskoht
(1) Kool asub Valga maakonnas, Valga linnas. Kooli aadress on J. Kuperjanovi tn 99, Valga.
(2) Kooli tegutsemiskoht on Valga linn.
§ 3. Kooli tegutsemise vorm, liik ja haldusala
(1) Kool on üldhariduskool, mis loob õpilastele võimalused põhihariduse omandamiseks, eesti keele õppeks ja koolikohustuse täitmiseks.
(2) Kool on munitsipaalkool, mille kõrgemalseisev asutus on Valga Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus).
(3) Kooli tegevust juhendab ja koordineerib linnavalitsuse haridus- ja kultuurimet.
§ 4. Õppevorm
Kooli õppetöö toimub statsionaarses õppevormis.
§ 5. Pitsat, eelarve ja sümboolika
(1) Koolil on Valga linna vapi kujutisega ja oma nimega pitsat.
(2) Koolil on Valga linna eelarves iseseisev eelarve.
(3) Kool võib kasutada oma sümboolikat, mille kujunduse ja kasutamise korra kehtestab kooli direktor kooskõlastades eelnevalt korra linnavalitsusega.
§ 6. Asjaajamiskeel ja õppekeel
(1) Kooli asjaajamiskeel on eesti keel.
(2) Kooli õppekeeleks on vene ja eesti keel, keelekümblusklassides toimub õppetöö eesti keeles.
§ 7. Haldusmenetlus
Kooli tegevusega seotud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades kooli tegevust reguleerivatest seadustest tulenevate erisustega.
2. peatükk Tegevuse eesmärgid ja ülesanded
§ 8. Tegevuse eesmärk
Kooli tegevuse eesmärk on võimaldada õpilastel koolikohustuse täitmist ja põhihariduse omandamist ning eesti keele omandamist läbi õppetegevuste.
§ 9. Ülesanded
Kooli ülesanded on:
1) luua koolikohustuslikule õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist;
2) hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut;
3) luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvitegevuseks kooli juures;
4) tagada õpilase eesti keele omandamine tasemel, mis võimaldab jätkata haridusteed eesti keeles;
5) õpetada osasid õppeaineid vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja õppekavadele eesti keeles;
6) tagada õpilase vene keele omandamine emakeele tasemel;
7) luua tingimused hariduslike erivajadustega laste õpetamiseks;
8) luua tingimused koolieelikute ettevalmistusrühmade tööks;
9) luua tingimused õpilaste kultuuri- ja sporditegevuseks;
10) luua kaasaegse sisustuse ja õpivaraga keskkond, mis toetab õppekava täitmist ning heade õpitulemuste saavutamist;
11) kujundada sotsiaalne keskkond, mis väärtustab inimesi, nendevahelist koostööd ja häid suhteid;
12) väärtustada õpilaste rahvuskultuuri;
13) teha õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel koostööd lapsevanematega, teiste koolide ja muude organisatsioonidega;
14) luua töötajatele tingimused oma erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks;
15) tagada õpilastele tervisekaitse eeskirjade ja normide kohane päevakava, õppekorraldus ja –koormus ning toitlustamine;
16) luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpinguid üldkeskharidust võimaldavates koolides ja kutsekoolides.
3. peatükk Õppe- ja kasvatuskorralduse alused
§ 10. Struktuur
(2) Koolis töötavad vajadusel ja linnavalitsuse nõusolekul pikapäevarühmad, aine- ja huvialaringid, parandusõpperühmad, koolieelikute ettevalmistusrühmad.
(3) Koolis on vajadusel hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks moodustatud järgmised rühmad ja klassid:
1) õpiabirühmad põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks;
2) klassid õpiraskustega põhiharidust omandavatele õpilastele;
3) klassid põhiharidust omandavatele käitumisprobleemidega õpilastele.
§ 11. Õppekava
(1) Õpilastele põhihariduse võimaldamine toimub riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava alusel. Kooli õppekava kehtestab kooli direktor käskkirjaga.
(2) Andmed kooli õppekava kohta kantakse hariduse infosüsteemi õppekavade ja koolituslubade alamregistrisse.
(3) Kool võimaldab õpilasel tasuta kasutada vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti.
§ 12. Õppe korraldus
(1) Õppeaasta kestab 1. septembrist 31. augustini ja koosneb õppeveeranditest ning koolivaheaegadest.
(2) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva. Lõpuklassis on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva. Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister.
(3) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.
(4) Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga, mille pikkus on üldjuhul 10 minutit iga õppetunni kohta. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita.
(5) Kooli õppe- ja kasvatustöö on korraldatud kooli päevakava järgi. Päevakava kinnitab kooli direktor käskkirjaga.
4. peatükk Õppekavavälise tegevuse korraldamine
§ 13. Pikapäevarühm
(1) Kooli direktor võib linnavalitsuse nõusolekul moodustada koolis pikapäevarühmi, mis pakuvad õpilasele järelevalvet ning pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses ning huvide arendamisel.
(2) Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega vanema taotluse alusel.
§ 14. Raamatukogu
(1) Koolil on raamatukogu, mille töökorralduse alused kehtestab haridus- ja teadusminister.
(2) Raamatukogu põhiülesanne on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude infokandjate säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskust ning lugemishuvi.
§ 15. Huvitegevus
(1) Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus.
(2) Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja –meetodeid sh ringid ja stuudiod.
5. peatükk Õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused
§ 16. Õpilaste õigused
Õpilastel on õigus:
1) täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes;
2) valida oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires;
3) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilaste õiguste ja kohustuste kohta;
4) saada tugispetsialistide teenust;
5) asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;
6) kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi jm vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras;
7) saada teavet ainelise abi ja soodustuste saamise kohta Vabariigi Valitsuse ning Valga Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kehtestatud ulatuses ja korras;
8) saada teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta ning esmast teavet õppetöö sisu ja õppimisvõimaluste kohta;
9) saada tasuta õpilaspilet;
10) pöörduda oma õiguste kaitseks hoolekogu, linnavalitsuse, haridus- ja teadusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.
§ 17. Õpilaste kohustused
Õpilane on kohustatud:
1) täitma koolikohustust, õpiülesandeid ja osalema temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes;
2) täitma kooli kodukorda;
3) omandama teadmisi ja oskusi vastavalt oma võimetele;
4) kinni pidama väärika käitumise tavadest ja käituma kaasinimestega lugupidavalt;
5) hoidma kooli kasutuses olevat vara.
§ 18. Vanemate õigused
Vanemal on õigus
1) olla kaasatud õpilase individuaalse õppekava koostamisel;
2) esitada taotlus õpilase pikapäevarühma vastuvõtmiseks;
3) saada teavet ja selgitusi kooli vastuvõtu tingimuste ja korra, koolikorralduse ning õpilaste õiguste ja kohustuste kohta;
4) vähemalt üks kord aastas osaleda vanemate koosolekul;
5) kandideerida vanemate esindajana kooli hoolekogusse;
6) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral.
§ 19. Vanemate kohustused
Vanemal on kohustus
1) luua koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;
2) esitada koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;
3) tutvuda koolielu reguleerivate aktidega;
4) kasutada meetmeid, mida talle pakub kool või linnavalitsus;
5) pöörduda kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole;
6) taotleda vajaduse korral koolilt ja linnavalitsuselt õigusaktide sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist.
§ 20. Vanemate vastutus
Vanem vastutab koolikohustuse täitmise tagamata jätmise eest vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele.
§ 21. Õpilasesindus
(1) Kooli õpilastest moodustuval õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas õigusaktidega, õpilaselu küsimusi.
(2) Õpilaskonnal on õigus:
1) moodustada liite ja organisatsioone teiste õpilaskondadega õigusaktides sätestatud alustel ja korras;
2) astuda Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd õpilasesinduse kaudu;
3) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis kuuluvad seaduse või seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt õpilaskonna pädevusse ega ole antud samadel alustel kellegi teise otsustada ja korraldada.
(3) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. Õpilasesindus lähtub oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.
(4) Õpilasesindus annab arvamuse kooli arengukavale, õppekavale ja kodukorrale.
(5) Õpilasesinduse nimetatud esindaja kuulub kooli hoolekogu koosseisu.
§ 22. Esimese õpilasesinduse valimised
(1) Esimese õpilasesinduse valimise korraldab kooli direktor hiljemalt kahe kuu jooksul õppeaasta algusest.
(2) Esimese õpilasesinduse moodustavad 5. – 9. klassi õpilased.
(3) Iga klass esitab kahe nädala jooksul valimiste väljakuulutamise päevast ühe klassi esindaja.
(4) Hiljemalt nelja nädala jooksul valimiste väljakuulutamise päevast kutsub direktor kokku esimese õpilasesinduse koosoleku.
(5) Esimesel koosolekul valitakse lihthäälteenamusega president ja asepresident.
§ 23. Õpilasesinduse põhimäärus
(1) Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega.
(2) Põhimäärus kiidetakse õpilaskonna poolt heaks. Klassijuhatajad tutvustavad põhimäärust klassides. Põhimäärus on klassi poolt heaks kiidetud, kui 2/3 õpilastest on avaldanud arvamust. Kui 2/3 klassidest on avaldanud arvamust õpilasesinduse põhimääruse kohta, esitatakse see kinnitamiseks direktorile. Kahe nädala jooksul saab iga õpilane teha ettepanekuid õpilasomavalitsuse põhimäärusesse esitades need kirjalikult oma klassi õpilasomavalitsuse esindajale.
(3) Õpilasesindus esitab õpilasesinduse põhimääruse kinnitamiseks direktorile. Kolmekümne päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.
6. peatükk Koolitöötajate õigused ja kohustused
§ 24. Koolitöötajad
(1) Koolitöötajad on direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid, teised õppe- ja kasvatusalal töötavad ning muud töötajad.
(2) Koolitöötajate koosseisu kinnitab direktor informeerides sellest eelnevalt linnavalitsust.
(3) Koolitöötajatega sõlmib töölepingu direktor.
(4) Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(5) Õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul.
(6) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.
§ 25. Õpetajad
(1) Põhikoolis töötavad klassiõpetajad ja ühe või mitme õppeaine õpetajad.
(2) Õpetaja põhiülesanne on toetada iga õpilase arengut ning aidata õpilasel kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed. Õpetaja ametialane kohustus on arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega.
(3) Õpetaja tööaja arvestamise ja töötasustamise aluseks on ametikoht. Õpetaja tööaeg jaguneb vahetu õppekasvatustöö ja teiste, töölepingust, ametijuhendist ja töökorralduse reeglitest tulenevate või tööandja antud ülesannete vahel.
(4) Õpetaja kvalifikatsiooninõudeks on vähemalt kõrgharidus ja pedagoogilised kompetentsid.
§ 26. Koolitöötajate tööülesanded, õigused ja kohustused
(1) Õpetajate ja muu pedagoogilise personali ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine, mis põhineb vastastikusel lugupidamisel ja teineteisemõistmisel ning koostööl õpilaste kodudega. Kooli teenindava personali ülesandeks on tagada kooli häireteta töö ja majandamine ning vara säilimine ja korrasolek.
(2) Koolitöötajate õigused ja vastutus on sätestatud kooli sisekorraeeskirjades ja töötaja töölepingus.
7. peatükk Kooli juhtimine
§ 27. Kooli direktor
(2) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss vastavalt linnavalitsuse poolt kehtestatud korrale.
(3) Direktoriga sõlmib töölepingu linnapea või tema poolt volitatud ametiisik.
§ 28. Direktori ülesanded
(1) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(2) Direktor:
1) korraldab kooli valduses oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist;
2) korraldab kooli arengukava koostamist;
3) korraldab kooli finantsmajanduslikku tegevust;
4) kinnitab asutuse struktuuri ja töötajate koosseisu informeerides sellest eelnevalt linnavalitsust;
5) esitab linnavalitsusele kooli eelarve kava ja eelarve muudatuste ettepanekud;
6) teostab tehinguid seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks linnaeelarves selleks ettenähtud vahendite piires;
7) tegutseb kooli nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;
8) sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingud;
9) annab oma pädevuse piires kooli töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;
10) vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest;
11) sõlmib igapäevase õppe- ja majandustegevuse raames kooli nimel lepinguid ja kokkuleppeid.
§ 29. Õppenõukogu
(1) Koolil on õppenõukogu. Õppenõukogu liikmeteks on kooli direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid ja teised direktori nimetatud isikud. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse esindaja.
(2) Õppenõukogu ülesandeks on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse korraldamine, analüüsimine ja hindamine ning kooli juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.
(3) Õppenõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.
§ 30. Hoolekogu
(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.
(2) Hoolekogu moodustamise ja selle töökorra kehtestab linnavalitsus.
(3) Hoolekogu:
1) osaleb kooli arengukava ettevalmistamisel ning annab selle kohta enne kinnitamist oma arvamuse;
2) annab arvamuse kooli põhimääruse kehtestamiseks ja muutmiseks;
3) annab arvamuse kooli õppekava kehtestamiseks ja muutmiseks
4) annab nõusoleku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis;
5) annab arvamuse kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõule;
6) annab nõusoleku valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud koolivaheaegade muutmiseks;
7) annab arvamuse kooli kodukorra kehtestamiseks ja muutmiseks;
8) kehtestab kooli õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra;
9) annab arvamuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kohta;
10) annab arvamuse kooli eelarve projekti kohta;
11) annab arvamuse arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra eelnõu kohta;
12) annab arvamuse kooli sisehindamise korra kohta;
13) annab arvamuse kooli palgakorralduse põhimõtete kohta;
14) annab hinnangu huvitegevuse, pikapäevarühma ja õpilaskodu vajaduse ja töökorralduse kohta;
15) annab arvamuse kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise kohta;
16) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.
8. peatükk Majandamise alused, aruandlus ja järelevalve
§ 31. Kooli vara
(1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad talle sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks Valga linnavara eeskirja alusel antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.
(2) Kooli kasutuses olev vara on Valga linna omand.
(3) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vastavalt linnavolikogu poolt kehtestatud korrale.
§ 32. Kooli eelarve ja finantstegevuse korraldamine
(1) Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja linnaeelarvest, laekumistest eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, annetustest ning kooli põhimääruses sätestatud kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest.
(2) Koolil on õigus osutada tema kasutuses ja valduses oleva varaga tasulisi teenuseid.
(3) Tasuliste teenuste loetelu ja hinnakirja kehtestab direktori ettepanekul linnavalitsus.
§ 33. Aruandlus
(1) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmisel ja pidamisel lähtub kool haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelust, vormidest ja nende täitmise korrast.
(2) Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.
§ 34. Järelevalve
(1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel Valga maavanem.
(2) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teeb linnavalitsus.
(3) Õpilasele koolitervishoiuteenuse osutamise üle teostab vastavalt oma pädevusele riiklikku järelevalvet Terviseamet.
9. peatükk Ümberkorraldamine, pidamise üleandmine ja tegevuse lõpetamine
§ 35. Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine
Kooli korraldab ümber ja tegevuse lõpetab kooli pidaja arvestades õigusaktide ettenähtud tingimusi ja tähtaegu.
§ 36. Kooli pidamise üleandmine
(1) Linnal on õigus anda kooli pidamine üle riigile või teisele vallale või linnale.
(2) Kooli pidamine antakse üle pärast viimase õppeveerandi lõppu. Kooli pidamise üleandmise otsusest teatatakse kooli õpilastele ja töötajatele hiljemalt kaks kuud enne uue õppeaasta algust.
(3) Kooli pidamise üleandmisel tagab uus kooli pidaja õpilastele võimaluse jätkata üldhariduse omandamist koolis.
10. peatükk Rakendussätted
§ 37. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks Valga Linnavolikogu 28. jaanuari 2011 määrus nr 3 „Valga Vene Gümnaasiumi põhimäärus“.
§ 38. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 01. septembril 2015. aastal.
Ivar Unt
Esimees
Facebook
X.com