ElamumajandusEluruumid

Linna ja valla valitsemineLinna- ja vallavara valitsemine

Teksti suurus:

Lääne-Harju valla omandis olevate eluruumide kasutusse andmise kord

Väljaandja:Lääne-Harju Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:07.12.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 04.12.2019, 27

Lääne-Harju valla omandis olevate eluruumide kasutusse andmise kord

Vastu võetud 27.11.2019 nr 22

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37 ja elamuseaduse § 8 punkti 2 alusel.

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Lääne-Harju valla (edaspidi valla) omandis olevate eluruumide kasutusse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib valla omandis olevate eluruumide üürile andmist ja nende valdamist, kasutamist, käsutamist ning Lääne-Harju Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) pädevust vastavate toimingute teostamisel.

  (2) Käesolevas määruses reguleerimata juhtudel, aga samuti eluruumide võõrandamisel, kasutamise otstarbe muutmisel ja asjaõigustega koormamisel juhindutakse asjakohastest õigusaktidest ja Lääne-Harju Vallavolikogu 30.04.2019 määrusest nr 15 „Vallavara valitsemise kord“.

§ 2.   Eluruumi mõiste ja vallavalitsuse pädevus

  (1) Valla omandis olev eluruum on korteriomand või selle osa, mis koosneb reaalselt piiritletud eraldiseisvast toast, tubadest või muust ruumist, samuti elamu, mis vastab eluruumile kehtestatud nõuetele ja on kasutatav alaliseks elamiseks.

  (2) Eluruumide üürile andmisega ja muude kasutamise või eluruumi omaniku esindusega seotud küsimuste lahendamise otsustab vallavalitsus, kui käesolevas määruses ja teistes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Vallavalitsus moodustab komisjoni (edaspidi komisjon), mille üheks ülesandeks on vallavalitsusele eluruumide üürile või muul viisil kasutusse andmise taotluste kohta arvamuse esitamine. Komisjoni koosseisu peab kuuluma vallavalitsuse sotsiaalosakonna esindaja.

  (4) Vallavalitsus võib vajadusel tunnistada valla omandis oleva eluruumi sotsiaaleluruumiks, mis antakse üürile sotsiaalteenusena eluaset vajavale isikule ja mille osas ei kohaldata võlaõigusseaduse § 272 lõike 4 punktis 4 eluruumi üürimise kohta sätestatut.

  (5) Eluruumide haldamist ja majandamist korraldab vallavalitsuse kui ametiasutuse haldusosakond.

  (6) Eluruumi varisemisohtlikuks või kasutamiskõlbmatuks tunnistamise, samuti vajadusel eluruumides ehitus- ja kapitaalremondi teostamise otsustab vallavalitsus.

§ 3.   Eluruumide üürile andmist taotlema õigustatud isikud

  (1) Eluruumide üürile andmist on õigustatud taotlema:
  1) isikud, keda loetakse sotsiaalhoolekande seaduse mõistes eluasemeteenust vajavateks isikuteks;
  2) isikud, kelle vallas asuv eluruum on vääramatu jõu tagajärjel muutunud kasutamiskõlbmatuks või kes muul mõjuval põhjusel on ilma jäänud eluasemest ja kellel ei ole teist eluruumi ning puudub võimalus seda endale või oma perekonnale soetada;
  3) isikud, kes asuvad teenistusse või tööle valla ametiasutustesse või selle hallatavatesse asutustesse töö või teenistuse ajaks;
  4) isikud, kellele eluruumi üürile andmine on põhjendatud muul viisil või avaliku huviga.

  (2) Sotsiaalhoolekande seaduse mõistes eluasemeteenust vajavateks isikuteks on eelkõige:
  1) erivajadustega isikud, kes vajavad abi ja kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid või kelle kasutada olevas ja valla haldusterritooriumil asuvas eluruumis ei ole võimalik nende hooldamist korraldada;
  2) regulaarseid sotsiaalteenuseid vajavad isikud, kes oma materiaalse olukorra tõttu ei suuda tagada endale või oma perekonnale eluruumi.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikud loetakse eluasemeteenust vajavateks isikuteks, kui nende Eesti rahvastikuregistri järgne elukoht on Lääne-Harju vald.

§ 4.   Eluruumi üürimise taotluse esitamine

  (1) Eluruumi üürimiseks esitakse vallavalitsusele kirjalik taotlus (avaldus).

  (2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) taotleja isiku-, elukoha- ja kontaktandmeid;
  2) andmeid taotlejaga koos elavate isikute (perekonnaliikmete) kohta;
  3) andmeid seni kasutatava eluruumi kohta (asukoht, tubade arv, üldpind jms);
  4) eluruumi taotlemise põhjendust (asjaolud, mis tingivad eluasemeteenuse vajaduse või elamistingimuste halvenemise või eelmise elukoha kaotamise põhjused vms);
  5) muid taotluse lahendamiseks olulisi andmeid.

  (3) Taotluses esitatud andmete õigsust kinnitab taotleja oma allkirjaga.

§ 5.   Eluruumi üürimise taotluse menetlemine

  (1) Vallavalitsuse komisjon vaatab eluruumi üürimiseks esitatud taotlused läbi 30 päeva jooksul.

  (2) Komisjonil on õigus küsida taotluse esitajalt, tema perekonnaliikmetelt ja kolmandatelt isikutelt täiendavaid selgitusi ja dokumente esitatud taotluse kohta.

  (3) Komisjon lõpetab taotluse menetlemise, kui taotluse (avalduse) esitaja ei kuulu käesoleva määruse paragrahvis 3 nimetatud õigustatud isikute hulka.

  (4) Üürile andmise otsustamisel arvestatakse konkreetse eluruumi üürile andmise võimalust kõigi eluasemeteenuse vajajana arvele võetud isikute osas, arvestades otsustuse tegemisel iga isiku osas üürimise vajaduse põhjuseid, vabanenud eluruumi vastavust isiku vajadustele ja muid olulisi asjaolusid.

  (5) Taotluse põhjendatuse korral ja vaba eluruumi olemasolul esitab komisjon vallavalitsusele ettepaneku eluruumi üürile andmise otsustamiseks. Eluruumi üürilepingu sõlmimise aluseks on vallavalitsuse korraldus.

  (6) Üürileping sõlmitakse hiljemalt 14 (neljateistkümne) tööpäeva jooksul pärast vallavalitsuse korralduse teatavakstegemisest. Nimetatud tähtaja jooksul taotleja poolt mõjuva põhjuseta üürilepingu sõlmimata jätmisel on vallavalitsusel õigus tunnistada korraldus kehtetuks.

§ 6.   Eluruumi üürilepingu tähtaeg

  (1) Üürilepingu sõlmitakse tähtajaga kuni kaks aastat kohustusega vabastada eluruum pärast tähtaja möödumist.

  (2) Tähtaega määramata võib üürilepingu sõlmida isikutega, kes asuvad teenistusse või tööle valla ametiasutusse või selle hallatavasse asutusse kohustusega vabastada eluruum pärast töölepingu või teenistussuhte lõppemist.

  (3) Üürileping lõpeb tähtaja möödumisel või lepingu lõppemisel muudel alustel. Üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise aluseks on ka asjaolu, kui üürniku ja temaga koos elavate isikute (perekonnaliikmete) sotsiaalmajandusliku olukorra hindamisel selgub, et üürnikul ei ole enam vajadust eluruumi tagamise teenuse järele.

  (4) Üürilepingu lõppemisel on üürnik ja temaga koos elavad isikud kohustatud eluruumi vabastama ja üle andma selle vallavalitsusele kahe tööpäeva jooksul alates lepingu lõppemise kuupäevast.

  (5) Eluruumi üürilepingu tähtaja möödumisel on üürnikul õigus taotleda uue üürilepingu sõlmimist, kui eluruumi andmise alused ei ole ära langenud ning üürnik on täitnud kõik lepingujärgsed kohustused ja taotlus uue üürilepingu sõlmimiseks on esitatud hiljemalt kaks kuud enne üürilepingu tähtaja lõppemist.

  (6) Eluruumi üürilepingu muutmise või senise üürnikuga uue üürilepingu sõlmimine toimub käesolevas määruses sätestatud tingimustel.

  (7) Eluruumi üürniku surma korral on selles eluruumis üürnikuga koos elanud perekonnaliikmel, kui tema majutamine oli kokku lepitud üürilepingus, õigus taotleda üürniku asemel eluruumi üürilepingusse astumist. Käesoleval juhul ei muudeta olemasoleva üürilepingu kehtivuse tähtaega.

§ 7.   Eluruumi üür ja kõrvalkulud

  (1) Üürnik on kohustatud tasuma vallavalitsusele eluruumi üürimise eest üüri ja kõrvalkulusid.

  (2) Üür on tasu eluruumi kasutamise eest. Üüri arvestamise aluseks on eluruumi üldpind.

  (3) Üüri suuruse eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta kuus kehtestab vallavalitsus arvestades Lääne-Harju Vallavolikogu poolt kehtestatud munitsipaalomandis olevatele eluruumidele kehtestatud üüri piirmäära. Üüri suurus eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta võib olla diferentseeritud arvestades eluruumi heakorrastust, seisundit või muid olulisi asjaolusid.

  (4) Vallavalitsusel on õigus lähtudes majanduslikust põhjendusest üürimäärasid igal kalendriaastal korrigeerida.

  (5) Üüri hulka kuuluvad arvestuslikult üürilepingu esemega seotud kulud, samuti üürnikule osutatud või ostetud teenuste tasu arvestatuna üüripinna ühe ruutmeetri kohta. Eelkõige on nendeks kuludeks:
  1) kulud hoone ja selle juurde kuuluvate abi(teenindus)hoonete ehituskonstruktsioonide, tehnovõrkude, -seadmete ja -süsteemide hoolduseks ja remondiks (remondifond);
  2) hooneväliste tehnovõrkude (soojus, vesi, kanalisatsioon. elekter jne) hooldus ja remondikulud;
  3) eluruumiga seotud hoone kindlustus -ja maksukulud;
  4) kulud üldkasutatavate ruumide sanitaarpuhastuseks, kahjurite ja näriliste tõrjeks ning hoone maa-ala või ümbruse korrashoiuks;
  5) üürileandja muud eluruumiga seotud kulud (administreerimine, ettenägematud kulud jms).

  (6) Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud üüritud asja kasutamisega, muuhulgas valitsemiskulud ja kommunaalkulud. Eelkõige on nendeks kuludeks:
  1) tasu vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest;
  2) tasu üldkasutatavate ruumide, hoone ümbruse ja eluruumi valgustuse ning muuks otstarbeks kasutatud elektrienergia eest;
  3) tasu prügiveo teenuse eest;
  4) tasu soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest;
  5) eluruumi asukohajärgse korteriühistu, valdaja vms poolt kehtestatud hooldus(haldus)kulu tasu.

  (7) Lisaks üürile ja kõrvalkuludele tasub üürnik kõik kulud, mis on tekkinud tema poolt iseseisvalt sõlmitud muude teenuslepingute alusel (side, televisioon, elekter, jms).

  (8) Eluruumide üüri ja kõrvalkulude arvestamise ning nende eest tasumise perioodiks on üks kalendrikuu. Üüri ja kõrvalkulude tasumiseks esitab vallavalitsuse rahandusosakond üürnikule nõuetekohase arve hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu 15-ks kalendripäevaks maksetähtajaga 14 kalendripäeva. Arvele märgitakse makseperioodil võetav üür, kõrvalkulud, muud maksed, võlgnevused ja viivised.

  (9) Eluruumi üüri ja kõrvalkulude arve või muu eluruumi kasutamisega seotud rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on vallavalitsuse rahandusosakonnal õigus rakendada tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,07 protsenti päevas iga viivitatud kalendripäeva eest alates arve tasumise maksetähtajale järgnevast päevast.

§ 8.   Üürniku õigused ja kohustused

  (1) Üürnikul on õigus:
  1) kasutada temale üüritud eluruumi vastavalt sõlmitud üürilepingule;
  2) majutada temale üürile antud eluruumi oma abikaasat, alaealisi lapsi ja töövõimetuid vanemaid;
  3) teha vallavalitsuse nõusolekul kasutatavas eluruumis parendusi või muudatusi.

  (2) Üürnikul on kohustus:
  1) kasutada üüritud eluruumi vastavalt sihtotstarbele ja heaperemehelikult;
  2) täita kõiki eluruumi kasutusega seotud õigusakte (sh sanitar-, tuleohutus jne), eluruumi asukohajärgse hoone valdaja või korteriühistu poolt kehtestatud reegleid ja eeskirju;
  3) mitte andma üüritud eluruumi allüürile või allkasutusse;
  4) tasuma õigeaegselt üüri ja kõrvalkulude ning muud arved;
  5) üürilepingu lõppemisel vabastama eluruumi koos temaga elavate isikutega ja andma selle üle kahe tööpäeva jooksul alates lepingu lõppemise kuupäevast;
  6) teostama eluruumis vajadusel hooldustöid (sanitaarremonti), et tagada seinte, lagede, uste, põranda, akende, veevarustuse ja kanalisatsiooni, jms korrashoid, hooldus ja vajadusel asendamine;
  7) tagama eluruumis asuvate, kuid ühisomandis olevate hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalike seadmete korrashoid.

  (3) Vallavalitsusel on õigus täpsustada üürniku õiguseid, kohustusi ja kohustuste täitmise kontrollimise meetmeid üürnikuga sõlmitavas üürilepingus.

  (4) Üürniku poolt käesolevas paragrahvis loetletud, aga samuti muude üürilepingus sätestatud kohustuste mittetäitmisel on vallavalitsusel õigus lõpetada üürileping ennetähtaegselt ja nõuda üürilepingus sätestatud viivist ja/või tekitatud kahjude hüvitamist.

§ 9.   Rakendussätted

  (1) Enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud eluruumi üürilepingute tingimused kehtivad kuni nende lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 01.05.2020.

  (2) Paldiski Linnavolikogu 15.01.2015 määrus nr 2 „Paldiski linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.

  (3) Paldiski Linnavolikogu 28.07.2010 määrus nr 9 „Munitsipaalomandisse kuuluvate eluruumide võõrandamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.

  (4) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Külli Tammur
vallavolikogu esimees

/otsingu_soovitused.json