ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri - sisukord
Väljaandja:Türi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:07.12.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 04.12.2020, 24

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Vastu võetud 26.11.2020 nr 12

Määrus on antud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 5 lõike 2¹ ja § 8 lõike 4 alusel, arvestades ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 3 lõikes 3, § 8 lõikes 6 ning §-des 10, 11, ja 15 sätestatut.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala ning üldised põhimõtted

  (1) Määrusega sätestatakse Türi vallas
  1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimused ja nõuded ning liitumise kord (ÜVK-ga liitumise eeskiri);
  2) veevarustuse ja reovee ning sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise teenuste osutamise nõuded ja tingimused ning teenuste osutamise ja kasutamise kord (ÜVK kasutamise eeskiri).

  (2) Määrus on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) rakendusakt, mistõttu määruses kasutatakse mõisteid ÜVVKS-is ning selle alusel Vabariigi Valitsuse ja ministrite antud määrustes sätestatud tähendustes.

  (3) Türi vallale kuuluva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu kinnistute veega varustamiseks ja reovee ning sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimiseks ning puhastamiseks määrab Türi Vallavolikogu ÜVVKS-iga sätestatud korras vee-ettevõtja.

  (4) ÜVVKS-iga sätestatud korras võib Türi Vallavolikogu määrata vee-ettevõtjaks ka eraõiguslikust juriidilisest isikust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku.

  (5) Määrust rakendatakse juhul, kui ühisveevärki ja -kanalisatsiooni valitseb ning kinnistute veega varustamise ja reovee ning sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ning puhastamise tagab vee-ettevõtja.

  (6) Määrusega sätestamata menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadustiku põhimõtteid.

2. peatükk ÜVK-ga LIITUMISE EESKIRI 

§ 2.   ÜVK-ga liitumise alused

  (1) Vee-ettevõtja peab kinnisasja omaniku või valdaja soovil lubama ühendada kinnistu veevärgi ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga.

  (2) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ÜVK-ga toimub kinnistu omaniku või valdaja (edaspidi liituja) taotlusel tema ning vee-ettevõtja vahel sõlmitud liitumislepingu alusel.

  (3) Vee-ettevõtjal on õigus võtta ÜVK-ga liitumise eest ühekordset ÜVK-ga liitumise tasu (edaspidi liitumistasu).

  (4) ÜVK ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vaheliseks piiriks on vee-ettevõtja määratud liitumispunkt. Liitumispunkt asub üldjuhul avalikult kasutataval ühiskondlikul maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri.

  (5) Avalike teede, tänavate ja väljakute sademevee äravooluehitiste liitumispunkt asub sissevoolul peatorul asuvasse kaevu, kui pole kokku lepitud teisiti.

§ 3.   Nõuded liitumistaotlusele

  (1) ÜVK-ga liitumiseks esitab liituja vee-ettevõtjale järgmiste andmetega liitumistaotluse:
  1) kinnistu, mille veevärki ja kanalisatsiooni soovitakse ÜVK-ga liita, aadress ning katastritunnus;
  2) kinnisasja omaniku või valdaja (liituja) nimi või nimetus ning isiku- või registrikood;
  3) taotluse menetlemiseks vajalikud kontaktandmed (taotluse esitaja valikul postiaadress või e posti aadress, telefon);
  4) vee kasutamise otstarve (olme- või tootmisvajadus);
  5) reoveeliik (fekaal, majapidamises tekkiv reovesi, autopesulavesi, tootmises tekkiv jahutusvesi jne).

  (2) Kui taotlejal on teada, lisatakse taotlusele eeldatav vee ja reovee keskmine ööpäevatarbe suurus.

  (3) Vajadusel võib liitumistaotluse menetleja taotleda täiendavaid dokumente, andmeid või selgitusi.

§ 4.   Liitumistaotluse menetlemine

  (1) Liitumistaotlust menetleb vee-ettevõtja.

  (2) Vee-ettevõtja menetleb nõuetekohast liitumistaotlust võimalusel viivitamatult, kuid mitte kauem kui 30 kalendripäeva jooksul, arvates liitumistaotluse saamisest. Liitumistaotluse menetleja võib mõjuval põhjusel taotluse menetlemise tähtaega kuni 15 kalendripäeva pikendada, teatades tähtaja pikendamisest ja selle põhjustest taotluse esitajale kirjalikult.

  (3) Kui liitumistaotluses on puudusi, määrab vee-ettevõtja taotluse esitajale mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise tähtajast teavitatakse taotluse esitajat kirjalikult.

  (4) Vee-ettevõtjal on õigus haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel jätta taotlus läbi vaatamata ja see taotlejale tagastada.

  (5) Vee-ettevõtjal on õigus jätta liitumistaotlus rahuldamata ÜVVKS § 5 lõikes 4 sätestatud alustel ning § 5 lõikes 5 sätestatud korras.

  (6) Kui liitumistaotlus rahuldatakse, teavitab vee-ettevõtja taotlejat sellest kirjalikult, väljastades koos liitumisega nõustumusega kinnistu ÜVK-ga liitmiseks liitumistingimused.

§ 5.   Kinnistu liitumistingimused

  (1) Kinnistu liitumistingimused (edaspidi liitumistingimused) on aluseks kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimisele ning kinnistu vee- ja kanalisatsioonirajatiste ÜVK-ga ühendamise (edaspidi nimetatud koos projekt) projekteerimisele.

  (2) Kui kinnistul asuva veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga nõuab täiendava ÜVK rajatise ehitamist, on kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ÜVK-ga ühendamiseks vajalik projekteerimine.

  (3) Liitumistingimustes määratakse:
  1) liitumispunkti asukoht;
  2) tehnilised tingimused;
  3) vee lubatud keskmine ööpäevatarve;
  4) ärajuhitava reovee hulk, lubatud reostumus ja nõuded ärajuhtimisrežiimi kohta;
  5) isik või asutus, kellega tuleb projekt kooskõlastada;
  6) liitumistasu suurus;
  7) liitumistingimuste kehtivusaeg.

  (4) Liitumistingimuste kehtivuse määrab vee-ettevõtja.

  (5) Liitumistingimuste kehtivusaja lõppemisel on liitujal õigus taotleda liitumistingimuste kehtivusaja pikendamist. Pikendamisel on vee-ettevõtjal õigus liitumistingimused uuesti läbi vaadata ja esitada tegelikust olukorrast ja õigusaktidest tulenevaid täiendavaid tingimusi.

§ 6.   Nõuded projektile

  (1) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning selle ÜVK-ga ühendamise projekti koostamisel tuleb lähtuda väljastatud liitumistingimustest ning ehitusseadustikuga rajatise projekteerimisele sätestatud nõuetest.

  (2) Põhjendatud juhtudel võib Türi Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus) projekti koostamise nõudest loobuda ning asendada see tehnilise kirjelduse ja joonisega.

  (3) Projekt esitatakse koos ehitusteatisega ametiasutusele kooskõlastamiseks. Ehitusteatise menetlemise käigus on ametiasutusel vajadusel õigus nõuda projektiga seotud täiendavaid andmeid, selgitusi, parandusi jm, tagamaks vee- ja kanalisatsioonirajatise nõuetekohane tehniline lahendus ning keskkonnasäästlik toimimine.

§ 7.   Nõuded kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühendus- või tänavatorustiku ehitamisele ja kasutusele võtmisele

  (1) Ühendustorustik varem rajatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ja liitumispunkti vahel ning ühendatava kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahel ehitatakse ehitusseadustikus sätestatud alustel ja korras. Ühendustorustiku ehitab või organiseerib kinnistu omanik või valdaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

  (2) Pärast ühendustorustiku ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitustööde lõpetamist kontrollib vee-ettevõtja nende nõuetele vastavust. Ühendustorustiku ja kinnistu torustiku vastavust nõuetele kinnitab kirjalik vastuvõtuakt (edaspidi akt), millele kirjutavad alla liituja ja vee-ettevõtja.

  (3) Enne akti koostamist peab kinnistu omanik või valdaja esitama ametiasutusele järgmised dokumendid:
  1) teostusjoonised koos kasutatud materjalide ja tehnoloogia kirjeldamisega;
  2) kasutusteatise.

  (4) Vee-ettevõtja loal võib valmis ehitatud ühendustorustikku kasutada kinnistu ehitusaegseks veega varustamiseks määruse §-s 24 märgitud ajutise kasutamislepingu alusel ja tingimustel.

  (5) Vee-ettevõtjal on õigus kokkuleppel liitujaga kontrollida kinnistusiseste võrkude teostust ning osaleda kõigi katsetuste ja sanitaartöötluste juures.

  (6) Uusi tehnoloogiaseadmeid võib kinnistu veevärgiga ühendada ainult vee-ettevõtja loal.

  (7) Vee-ettevõtja alustab vee andmist ja reovee ärajuhtimist pärast teenuslepingu sõlmimist, liitumistasu maksmist, ametiasutuselt saadud nõusolekul ning käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud akti allkirjastamist teenuslepingus kokkulepitud tähtpäeval.

§ 8.   Liitumislepingu nõuded ja liitumislepingu sõlmimise kord

  (1) Liitumisleping, mille vajaduse määrab vee-ettevõtja, sõlmitakse pärast kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning selle ÜVK ga ühendamise ehitusprojekti kooskõlastamist vastavalt ehitusseadustikus sätestatule ja enne kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitamise alustamist.

  (2) Liitumisleping sõlmitakse liitumist taotleva isiku ja vee-ettevõtja vahel.

  (3) Liitumislepingu sõlmimiseks peab liituja esitama vee-ettevõtjale kirjaliku taotluse ning liitumistingimuste alusel koostatud ehitusprojekti.

  (4) Liitumislepingu koostab vee-ettevõtja ning selles sätestatakse:
  1) dokumendid, mille alusel ehitustöid teostatakse (liitumistingimused, projekt jms);
  2) liitumistasu suurus ja tasumise kord;
  3) lepingu poolte õigused ning kohustused kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ÜVK-ga liitmisel.

  (5) Vee-ettevõtja võib liitumislepingu juhul, kui liituja ei täida liitumislepingust tulenevaid kohustusi, üles ütelda. Enne lepingu üles ütlemist on vee-ettevõtja kohustatud liitujat lepingu rikkumistest kirjalikult teavitama ning andma liitujale tähtaja kohustuste täitmiseks. Kui liituja ei ole kohustusi tähtajaks täitnud või asunud täitma, võib liitumise korraldaja lepingu üles öelda teatades liitujat sellest kaks nädalat kirjalikult ette.

  (6) Liituja süül liitumislepingu üles ütlemisel ei kompenseeri liitumise korraldaja liitujale kulu, mida liituja enne liitumislepingu üles ütlemist tegi.

  (7) Liitumisleping kehtib ÜVK-ga liitujaga teenuslepingu sõlmimiseni või liitumislepingust tulenevate kõigi kohustuste täitmiseni. Vee-ettevõtjal on kohustus liitumislepingut säilitada 1 aasta pärast selle kehtivuse lõppemist.

§ 9.   Liitumistasu tasumise kord

  (1) Liitumistasu võib võtta vee-ettevõtja tehtud kulutuste ulatuses, mis on vajalikud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ÜVK-ga liitumiseks, arvestades ÜVVKS-is sätestatud erisusi.
14.07.2021 17:05
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus seaduse lühendis Riigi Teataja seaduse § 10 lg 3 alusel.

  (2) Liitumistasu suurus määratakse ning liitumistasu osaline tagastamine toimub ÜVVKS-s sätestatud alustel ja korras.

  (3) Liitumistasu arvestamise alused ning suuruse avalikustab vee-ettevõtja enda veebilehel ning tagab teabe avaldamise ka Türi valla veebilehel.

  (4) Liituja on kohustatud tasuma liitumistasu vee-ettevõtja pangakontole arvel näidatud kuupäevaks.

  (5) Reeglina tasutakse kogu liitumistasu ühekordse maksena.

  (6) Vee-ettevõtjal on õigus liituja põhjendatud taotluse alusel rakendada liitumistasu tasumiseks osade kaupa järelmaksu kuni üheaastasel perioodil. Kui liitumistasu makstakse osade kaupa, lepitakse kokku maksmise kord ja tähtajad ning need sätestatakse liitumislepingu lisana vastavas maksegraafikus.

§ 10.   Erisused ÜVK-ga liitunud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni tehnilise tingimuste muutumisel

  (1) Kui ÜVK-ga liitunud klient soovib muuta liitumise tehnilist lahendust või suurendada või vähendada ÜVK-st võetava vee või ÜVK-sse juhitava reovee hulka määral, mis tingib olemasoleva tehnilise lahenduse muutmise, peab ta vee-ettevõtjale esitama selleks taotluse uute tehniliste tingimuste saamiseks.

  (2) Uute tehniliste tingimuste taotluses tuleb märkida
  1) kinnistu, mille veevärgi ja kanalisatsiooni tehnilisi tingimusi soovitakse muuta, aadress ja katastritunnus;
  2) tehniliste tingimuste muutmist taotleva isiku nimi või nimetus ning isiku- või registrikood;
  3) taotluse menetlemiseks vajalikud kontaktandmed (taotluse esitaja valikul postiaadress või e posti aadress, telefon);
  4) tehniliste tingimuste muutmise põhjus ning andmed soovitava muutuse kohta;
  5) olemasolul eelnevalt väljastatud liitumistingimuste tehnilised tingimused.

  (3) ÜVK-ga liitumise korraldaja väljastab kliendile kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning selle ÜVK-ga liitumiseks vajalike rajatiste ja ehitiste muutmiseks uued tehnilised tingimused.

  (4) Uute tehniliste tingimuste alusel koostatakse olemasolevate rajatiste ja ehitiste muutmiseks projekt, mis kooskõlastatakse ÜVK-ga liitumiseks koostatud projektiga samadel alustel.

  (5) Pärast projekti kooskõlastamist ja enne kinnistu veevärgi ning kanalisatsiooni ning nende ÜVK-ga liitumiseks vajalike süsteemide ümberehitamise alustamist, peab kinnistu omanik sõlmima vee-ettevõtjaga liitumislepingu.

  (6) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning selle ÜVK-ga ühendamise eest maksab liitumise taotleja liitumistasu.

§ 11.   Dokumentide hoidmine ja säilitamine

  (1) Vee-ettevõtja säilitab kinnistu veevärgi ning kanalisatsiooni ÜVK-ga liitumise taotlusi liitumislepinguga sama tähtaja ning hävitab säilitustähtaja ületanud taotlused.

  (2) Ehitusprojekte ja ehitusteatisi säilitatakse vastavalt ehitusseadustikuga sätestatule.

  (3) Vee-ettevõtja vahetumisel on vee-ettevõtja kohustatud kehtivad dokumendid uuele vee-ettevõtjale 2 kuu jooksul uue vee-ettevõtja kinnitamisest arvates üle andma.

3. peatükk ÜVK KASUTAMISE EESKIRI 

1. jagu ÜVK kasutamise üldised alused 

§ 12.   ÜVK-st vee võtmise ja reovee ärajuhtimise põhimõtted ja nõuded

  (1) ÜVK-teenuseid osutab vee-ettevõtja vastavalt riiklikele õigusaktidele, ÜVK kasutamise eeskirjale ning lepingutele.

  (2) Vee-ettevõtja kohustus on tagada õigusaktidega sätestatud normidele vastav puhas joogi- ja tarbevesi ning nõuded reovee puhastamiseks.

  (3) Sademe-, pinna- või pinnasevee ühiskanalisatsiooni juhtimine ei ole üldjuhul lubatud. Vee-ettevõtja võib seda erandjuhtudel lubada, määrates vastavad õigused ning tingimused lepingus.

  (4) Reovee ja fekaalide väljaveol ning ühiskanalisatsiooni purgimisel tuleb juhinduda Türi valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjast. Reovee või fekaalide ühiskanalisatsiooni ja puhastusseadmetesse juhtimisel Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme kaudu on lubatud vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingu alusel.

  (5) Ühisveevärgiga liitumispunktis peab olema tagatud veesurve vähemalt 2,5 baari.

  (6) Ühiskanalisatsiooniga liitumispunktis on paisutustaseme lubatud piirväärtus 20 cm üle liitumispunkti kaevu kaane tasapinna.

§ 13.   ÜVK üldistes huvides kasutamine

  (1) ÜVK-teenuste osutamise üldised põhimõtted ning ühiskondlikes huvides ÜVK kasutamise põhimõtted (sh avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimine ning ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest ja veemahutitest kahjutule tõrjumiseks ning teisteks päästetöödeks ja õppusteks, samuti avalikest veevõtukohtadest muuks otstarbeks vee võtmine ning selle eest tasumine) sätestatakse ÜVVKS-iga sätestatud korras määratud vee-ettevõtja ja Türi valla vahel sõlmitud lepinguga.

  (2) Kui ÜVK ulatub teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile, määratakse ÜVK kasutamise tingimused vastavate omavalitsuste vahelise lepinguga.

  (3) Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide ja veemahutite, samuti avalike veevõtukohtade korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja.

  (4) Tuletõrjehüdrante ja veemahuteid võib loata kasutada Päästeameti päästetööde tegemiseks ning päästetööde alasteks õppusteks. Tuletõrjehüdrantide ja veemahutite päästetööde alasteks õppusteks kasutamine tuleb eelnevalt vee-ettevõtjaga kooskõlastada.

  (5) Muuks otstarbeks võib tuletõrjehüdrante ja veemahuteid vee saamiseks kasutada vaid vee-ettevõtja loal või vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingu alusel.

§ 14.   Teenusleping

  (1) Õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett tekib kliendil vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingust (edaspidi teenusleping). Vee-ettevõtja sõlmib teenuslepingu isikuga, kes korraldab kinnistul, ehitises või selle osas vee kasutamist või reovee ärajuhtimist (kinnisasja omanik, kinnisasja või hoone valdaja vastavalt asjaõigus- või võlaõiguslepingule) (ÜVK klient), arvestades ÜVVKS § 8 lõikeid 5 ja 51.

  (2) Isik, kellel puudub vahetu võimalus ÜVK-ga liituda, võib ÜVK-teenust tarbida ÜVK-kliendi kaudu. Sellisel juhul lepivad ÜVK-klient ja tema kaudu teenust saav isik teenuse kasutamises ja arveldamises omavahel kokku. Teenuse õiguspärase kasutamise tagamise osas jääb vastutavaks ÜVK-klient.

2. jagu Ühisveevärgist vee kasutamine 

§ 15.   Veearvesti paigaldamine ja hooldamine

  (1) Ühisveevärgist kliendile müüdava vee kogus mõõdetakse veearvestiga ning arvestatakse kuupmeetrites.

  (2) Klient peab ühisveevärgist võetava vee arvestamiseks lubama veearvesti paigaldada.

  (3) Paigaldada võib ainult neid arvesteid, millel on Eesti standardiorganisatsiooni veearvesti tüübikinnitus.

  (4) Veearvesti paigaldamine, hooldamine ja tähtaegselt vahetamine on kliendile tasuta, kulu katab vee-ettevõtja.

  (5) Veearvesti paigaldatakse veemõõtesõlme või veemõõtekaevu käesoleva määruse §-s 16 sätestatud nõudeid järgides.

  (6) Veearvestil peab nähtaval kohal olema vee-ettevõtja paigaldatud plomm.

  (7) Veearvesti peab olema taadeldud. Veearvestite taatlemist korraldab vee-ettevõtja, lähtudes õigusaktidega sätestatud taatlemistähtaegadest.

  (8) Klient võib taotleda veearvesti kontrollimist enne taatlustähtaega, esitades selleks kirjaliku avalduse. Kui selgub, et enne taatlustähtaega kontrollitud arvesti täpsus vastab nõuetele, tasub taatlemise kulu klient. Kui veearvesti täpsus ei vasta nõuetele, tasub taatlemise kulud vee-ettevõtja.

  (9) Veemõõtjalt omavoliliselt eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient.

§ 16.   Veemõõtesõlme või veemõõdukaevu rajamine ja hooldamine

  (1) Üldjuhul peab veemõõtesõlm paiknema hoone sees kohe välisseina taga ja võimalikult ühendussulguri lähedal kuivas ja valgustatud ruumis, kus temperatuur ei tohi langeda alla +4 C.

  (2) Kui hoones ei ole veearvesti jaoks sobivat ruumi, paigaldab vee-ettevõtja arvesti selleks rajatud veemõõdukaevu. Kinnistu veemõõdusõlme või veemõõdukaevu rajamise ja vajalike seadmete (torude, sulgurite, arvestikanduri jm paigaldamine) kulu tasub klient.

  (3) Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõdukaevu, kui:
  1) hoones puudub selleks võimalus;
  2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
  3) sisendustorustik krundil osutub pikemaks kui 30 m;
  4) sisendustorustik varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut läbi teise kinnistu;
  5) kinnistu omanik või omanikud on veemõõtesõlme rajamisele vastavalt käesoleva määruse § 16 kohasele paigaldusele vastu või ei võimalda seda.

  (4) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele tingimustele.

  (5) Veemõõdusõlme, kui see nõutaval kujul puudub, peab ehitama kinnistu omanik, võttes vee-ettevõtjalt selleks eelnevalt tehnilised tingimused. Keeldumise korral on vee-ettevõtjal õigus teenuselepingut mitte sõlmida või olemasolev teenuseleping lõpetada või rajada veemõõdusõlm või veemõõdukaev omal kulul, nõudes hiljem tehtud kulutused sisse kinnistu omanikult.

  (6) Paigaldatavate arvestite hulga ja asetuse määrab vee-ettevõtja tehniliste tingimustega. Üldjuhul on ühel kinnistul üks peaarvesti.

  (7) Kinnistu veemõõtesõlme hooldamise, sisustamise ja turvalisuse tagab klient. Kui veearvesti ei asu liitumispunktis, kooskõlastab klient tegevuse (hooldus, remont jms) liitumispunktist kuni veearvestini vee-ettevõtjaga.

  (8) Veemõõtesõlme paigaldatud plommide säilimise eest vastutab klient, kes kannab ka kõik nende rikkumisega kaasnevad kulud.

  (9) Veemõõtesõlme sisustuse (sh veearvesti) rikkumisest või rikki minekust peab klient teavitama vee-ettevõtjat viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme päeva jooksul rikkumise avastamisest.

§ 17.   Veearvesti näidu teatamine ja selle õigsuse kontrollimine

  (1) Veearvesti näidu teatamise kord ja sagedus määratakse teenuslepingus.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus veearvesti näitu kontrollida ning klient peab tagama vee-ettevõtja esindajale veearvestile juurdepääsu.

  (3) Veearvesti näitude õigusust on vee-ettevõtja esindajal õigus kontrollida üldjuhul tööpäevadel, leppides kliendiga kontrollaja kokku vähemalt 2 tööpäeva enne eeldatavat kontrollkäiku.

§ 18.   Ühisveevärgist võetava vee arvestamine veearvesti puudumisel

  (1) Veearvesti puudumise korral arvestatakse ühisveevärgist tarbitud veekogus elamutes järgmiste kulunormide järgi:

Veekulu liik

Veekulu (m3 kuus inimese kohta)

Veevarustusega eluruumis, kus puudub kanalisatsioon

4,0

Veevarustuse ja kanalisatsiooniga eluruumis

6,0

  (2) Ühisveevärgist tarbitud veekoguse arvestamine lõikes 1 märgitud kulunormide alusel on lubatud ainult juhul, kui veearvesti paigaldamine on tehniliselt võimatu.

  (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud alustel ühisveevärgist võetud vee arvestamiseks peab klient teatama vee-ettevõtjale isikute (elanikud, rentnikud), kes kasutavad kinnistul või hoones ÜVK teenust, arvu.

  (4) Klient on kohustatud kohe kirjalikult teatama muutustest eespool toodud isikute arvus.

3. jagu Reovee ühiskanalisatsiooni suunamine 

§ 19.   Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

  (1) Ühiskanalisatsiooni võib juhtida ainult sellist reovett, mis ei häiri ühiskanalisatsioonitorustike ega -rajatiste toimimist, ei kahjusta torustikke ega rajatisi ning mida on võimalik reoveepuhastis puhastada.

  (2) Ühiskanalisatsiooni ei tohi lasta reovett, mis sisaldab:
  1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
  2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
  3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase;
  4) radioaktiivseid aineid või raskemetalle;
  5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
  6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid (nt ravimid, väetised, taimekaitsevahendid, värvid, lakid, lahustid, kütused, õlid jms);
  7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

  (3) Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida ega visata olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, kohtpuhastijäätmeid ning muid aineid ja esemeid, mis võivad põhjustada kanalisatsioonitorustike või -pumplate ummistumist.

  (4) Ühiskanalisatsioonis on keelatud tekitada sisselaskudega nii hüdraulilist kui ka reostuslikku löökkoormust.

  (5) Kanalisatsiooniga ühendatud jahvatusvõresid (komminuutoreid) võib kasutada ainult vee-ettevõtja eelneval kirjalikul loal.

  (6) Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida reoaineid, mille kohta ei ole kinnitatud piirväärtusi või mille kohta klient ei ole vee-ettevõtjalt saanud vastuvõtutingimusi.

  (7) Määruse §-s 19 sätestatud piirväärtusi ületavat reovett võib ühiskanalisatsiooni juhtida ainult eelneval kirjalikul kokkuleppel vee-ettevõtjaga või peab klient reovee enne ühiskanalisatsiooni juhtimist kohtpuhastis nõutava tasemeni puhastama. ÜVK omaniku või valdaja esindajal on õigus kliendi kohtpuhastite tööd kontrollida, nende puudumisel teha ettekirjutusi nende rajamiseks. Ettekirjutuste tähtaegsel mittetäitmisel on vee-ettevõtjal õigus teenuse osutamine lõpetada. Kohtpuhastite omanikud on kohustatud esitama vee-ettevõtjale viimase nõudmisel kohtpuhastite hooldusgraafikud. Hooldusgraafikutest mitte kinnipidamisel või nende mitte esitamisel on vee-ettevõtjal õigus teenuse osutamine lõpetada.

  (8) Kui reostuskoormus tugevasti kõigub, on vee-ettevõtjal õigus nõuda kinnistule reovee ühtlustusmahuti ehitamist. Ühtlustusmahuti ehitatakse kinnistu omaniku kulul.

§ 20.   Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused

  (1) Ühiskanalisatsiooni tohib juhtida reovett, mille temperatuur ei ületa 40 C ja mille pH taseme piirväärtused on 6,0 kuni 9,0.

  (2) Reo- ja sademevee reostusnäitajad ei tohi ületada alljärgnevas tabelis märgitud piirväärtusi:

Reostusnäitaja

Lubatud piirväärtus mg/l

BHT7

360

Püld

5,0

Nüld

25

Hõljuvained

360

Naftasaadused

1

Fenoolid (kahealuselised)

0,1

Fenoolid (ühealuselised)

1

Rasvad

30

§ 21.   Reoainesisalduse kontrollimise kord

  (1) Reovee vastavust kehtivatele nõuetele kontrollib vee-ettevõtja.

  (2) Reoainesisalduste kontrolliks võetakse reoveest proove. Tootmisega seotud reoveest tuleb proove võtta regulaarselt, olmereoveest võetakse proove pisteliselt.

  (3) Proovivõtukohad (kontrollkaevud) määravad klient ja ÜVK teenuse ostuaja kokkuleppel. Kui kinnistul paikneb mitu reovee ühiskanalisatsiooni väljalaset, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskele. Sobiva proovivõtukoha puudumisel on vee-ettevõtjal õigus nõuda kliendilt proovivõtukoha rajamist. Proovivõtukoha rajamise kulu katab klient.

  (4) Reoainesisalduse regulaarseks kontrollimiseks määrab vee-ettevõtja reovee iseloomust lähtuvalt proovide võtmise sageduse, proovide võtmiseks vajalikud võimalikud eritingimused ning kontrollitavad reostusnäitajad.

  (5) Ühiskanalisatsiooni juhitud reovee saastenäitajad määratakse proovivõtukohtadest võetud ühekordsete proovide alusel Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteeritud laboratooriumis.

  (6) Reoveeproov võetakse kliendi või tema esindaja juuresolekul. Kui klient keeldub või ei soovi viibida proovi võtmise juures, on vee-ettevõtjal õigus võtta proov iseseisvalt.

  (7) Reoveeproovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja reovee kohtpuhastitega. Klient peab vee-ettevõtjat teavitama, milline on tema kinnistult ärajuhitava reovee reostumus ning kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta või mille ühiskanalisatsiooni juhtimiseks on kehtestatud eripiirväärtused või mille ühiskanalisatsiooni juhtimine võib selle toimimist kahjustada.

  (8) Proovide võtmise ja saasteainete määramise kulu katab vee-ettevõtja. Kliendil on õigus omal kulul nõuda täiendavate proovide võtmist ja nende alusel saasteainete määramist.

  (9) Kliendid jaotatakse olenevalt ühiskanalisatsiooni juhitud saasteainete tasemest seitsmesse hinnagruppi vastavalt alljärgnevale tabelile. Hinnagrupp määratakse üksiku kõrgeima saastenäitaja järgi.
Tabel. Ühiskanalisatsiooni klientide hinnagruppidesse jaotamine

Reoaine nimetus

Ühik

Reovee hinnagrupp

 

 

I

II

III

IV

V

VI

VII

 

 

Sademe-vesi

Olme-reovesi

Reostusnäitaja lubatud piirväärtuse ületamine (ülereostus)

BHT

mg/l

<15

<360

<480

<600

<720

<860

<1000

Püld

mg/l

<1,5

<5,0

<10

<15

<20

<25

<30

Nüld

mg/l

<12,0

<25

<40

<55

<70

<85

<100

Heljuvained

mg/l

<15

<360

<480

<600

<720

<860

<1000

Naftaproduktid

mg/l

<1,0

<1,0

<3,0

<5,0

<7,0

<9,0

<12,0

Fenoolid

mg/l

<0,1

<0,1

<2,0

<4,0

<6,0

<7,0

<8,0

Rasvad

mg/l

<30

<30

<50

<80

<100

<150

<200

  (10) Tabelis märgitud hinnagrupp kehtib kliendi suhtes alates kalendrikuust, millal proov võeti, kuni järgmise proovi võtmiseni.

  (11) Võimaliku maksimaalse saastenäitaja ületamise korral (VII grupp) on vee-ettevõtjal õigus kinnistu kanalisatsioon sulgeda ajaks, mil kinnistu reovee saasteained on viidud lubatud piirnormideni.

§ 22.   Ärajuhitava reo- ja sademevee arvestamise alused

  (1) Kliendilt ühiskanalisatsiooni abil ärajuhitava reovee hulk arvestatakse võrdseks ühisveevärgist võetava vee hulgaga või mõõdetakse eraldi reovee arvestiga. Reovee mõõtmist kasutatakse ainult siis, kui üks lepingupooltest seda soovib. Kõik mõõdusõlme ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab seda soovinud pool.

  (2) Kui ärajuhitava reovee hulk on tarbimise iseloomu tõttu tarbitud vee kogusest oluliselt väiksem ja seda ei mõõdeta, võib klient vee-ettevõtjalt taotleda reovee arvestushulga vähendamist tingimusel, et ühiskanalisatsiooni mittejuhitava vee koguse määramiseks paigaldatakse eraldi arvesti.

  (3) Kui klient, kelle reovett ei mõõdeta, saab osa või kogu vee muust veeallikast, peab ta kokkuleppel vee-ettevõtjaga vee mõõtmiseks paigaldama arvesti või esitama reovee hulga määramiseks vee-ettevõtjale muul viisil vastuvõetavad andmed.

  (4) Kliendi kinnistult ÜVK-sse juhitava sademevee kogus arvestatakse sademete statistiliste andmete keskmise alusel katuste, kõvakattega teede ja platside pinnalt, kus toimub äravool ühiskanalisatsiooni või selleks otstarbeks paigaldatud arvesti alusel.

§ 23.   Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse eest tasumise kord

  (1) Veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste hinnad (edaspidi ÜVK-teenuse hinnad) kehtestab vee-ettevõtja ÜVVKS sätestatud alustel ja korras.

  (2) ÜVK-teenuste arvestamise alused ning hinnakirja avalikustab vee-ettevõtja enda veebilehel ning tagab teabe avaldamise ka Türi valla veebilehel.

  (3) Klient tasub ÜVK-teenuste eest vee-ettevõtjale kehtestatud hindade alusel vastavalt teenuslepingule.

  (4) Klient on kohustatud teenuse eest tasuma arvel näidatud kuupäevaks. Maksmisega viivitamisel tasub klient VÕS-is sätestatud alustel viivist.

  (5) Juhul, kui kliendil on arve kohta pretensioon, tuleb see esitada vee-ettevõtjale kirjalikult.

  (6) Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega.

  (7) Pretensioonid arvete õigsuse kohta vaatab vee-ettevõtja läbi kümne päeva jooksul nende kättesaamisest. Pretensiooni läbivaatamise tulemustest teavitatakse klienti kirjalikult. Enammakstud summa tagastatakse kliendile või arvestatakse kliendi soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele kuuluvate maksete katteks.

  (8) Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademete- ja drenaaživee ning muu pinnasevee ning ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kasutatava vee ja avalikest veevõtukohtadest võetava vee eest tasutakse vastavalt Türi valla ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingule.

4. jagu Vastutus ja erisused ÜVK-teenuse kasutamisel ja otsustamisel 

§ 24.   Omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ärajuhitud reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee määratlus ning nende mahu ja maksumuse määramine

  (1) Ühisveevärgist veevõtt ja ühiskanalisatsiooni abil reo-, sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine on omavoliline ÜVVKS-i § 8 lõikes 42 sätestatud juhul.

  (2) Omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise kohta koostab vee-ettevõtja esindaja akti, kus märgitakse ära omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise ja ühenduse asjaolud.

  (3) Kinnistule vee andmise või reovee ning sademevee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja katkestada, teatades vee andmise või sademevee või reovee kanaliseerimise katkestamisest.

  (4) Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist rikkumise kohas toru läbilaskevõime järgi arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures arvestatakse vee kiirust torudes järgmiselt:
  1) torus siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm on vee kiirus 0,5 m/s;
  2) torus iseläbimõõduga 25 kuni 40 mm on vee kiirus 1,0 m/s;
  3) torus siseläbimõõduga 50 mm ja suuremad on vee kiirus 1,5 m/s.

  (5) Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitise summale tasu reovee kanaliseerimise eest. Hüvitis arvutatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust veevarustuse ja reovee ning sademete ärajuhtimise eest.

  (6) Omavolilise veekasutuse algusajaks loetakse omavolilise ühenduse rajamise päeva ning lõppemiseks omavolilise ühenduse sulgemise päeva. Kui omavolilise veekasutuse algus- ja lõppaega ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse omavolilise veekasutuse alguse ajaks päev, mis saadakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud akti koostamise kuupäevast 6 kuud tagasi arvestades.

  (7) Omavolilise reovee ning sademetevee kanaliseerimisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist järgmiste põhimõtete alusel.
  1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru siseläbimõõdu järgi;
  2) sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel ühisvoolsesse või sademetevee kanalisatsiooni iga sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool kanalisatsioonikaevu, katuseäravool jne) summas, mis vastab 75 m3 reovee kanaliseerimise teenustasule kuus;
  3) vee omavolilisel võtmisel tuletõrjehüdrantidest arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse hüdrandi läbilaskevõime järgi. Kui veekasutuse algust ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse kasutusajaks üks kuu;
  4) kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordsest mahust.

  (8) Vee-ettevõtja võib hüvitise määra faktilistest ja tehnilistest asjaoludest lähtuvalt vähendada.

§ 25.   Ajutine veega varustamine ja reovee vastuvõtmine

  (1) Vee-ettevõtja võib tähtajalise teenuslepingu alusel lubada ajutisteks vajadusteks (ehituseks, tänavakaubanduseks, kastmiseks) tähtajalist veekasutust või reovee ning sademetevee kanaliseerimist.

  (2) Ajutisi vee- või kanalisatsioonirajatisi on lubatud ehitada ning ühendada vastavalt vee-ettevõtja antud tehnilistele tingimustele.

  (3) Ajutiste vee- või kanalisatsioonirajatiste ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu alusel ning kliendi kulul. Kui ajutist ühendust ajutises teenuslepingus sätestatud tähtpäevaks ei likvideerita, võib selle likvideerida vee-ettevõtja, nõudes kulude katmist kliendilt.

  (4) Ajutiste vee- või kanalisatsioonirajatiste ÜVK-ga liitumispunktiks loetakse ajutise rajatise ÜVK-ga ühinemiskohta. Ajutise rajatise ÜVK-ga ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp.

  (5) Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada enda kulul ajutisele torustikule määruses sätestatud nõuetele vastav veemõõdusõlm ja veearvesti.

  (6) Kliendi veega ajutisel varustamisele ja reovee ajutisel vastuvõtmisel kehtivad kõik käesolevas määruses kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile kehtestatud nõuded ning teenuse osutamiseks kehtestatud õigused ja kohustused.

5. jagu Õigused ja kohustused ÜVK-teenuse tagamisel ja tarbimisel 

§ 26.   Vee-ettevõtja õigused ja kohustused

  (1) Vee-ettevõtja peab tagama kliendi joogiveega varustamise ning reovee ärajuhtimise, lähtudes õigusaktidest ning lepingutest.

  (2) Vee-ettevõtja peab tagama ühisveevärgi vee kvaliteedi kontrolli, lähtudes kehtivatest õigusaktidest.

  (3) Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendi vee- ja kanalisatsioonirajatiste, -võrkude ja -seadmete seisukorda ja hooldamist ning kliendi veekasutust ja reovee ärajuhtimist teenuslepingu ning käesoleva määruse alusel ja sätestatud korras.

  (4) Vee-ettevõtjal on õigus teha ettekirjutusi ja anda juhiseid puuduste kõrvaldamiseks ning hoolduse korraldamiseks.

§ 27.   Kliendi õigused ja kohustused

  (1) Kliendil on õigus nõuda tema varustamist joogiveega, mis vastab sotsiaalministri määrusega kehtestatud nõuetele, ning reovee ärajuhtimist vastavalt teenuslepingus ning käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

  (2) Klient on kohustatud tagama kinnistu veevarustuse ja -kanalisatsioonirajatiste ning -seadmete nõuetekohase korrashoiu, sealhulgas ühiskanalisatsiooni paisutustasemest allapoole ehitatud kliendi ruumide uputuskaitse ja selle korrashoiu.

  (3) Klient peab lubama järelevalvet tegevatele ametiisikutele ja vee-ettevõtja esindajale juurdepääsu kõigile oma kinnistul paiknevatele veevärgi- ja kanalisatsiooniseadmetele ja -rajatistele määruses sätestatud juhtudel ja korras.

  (4) Kinnistutorustiku nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest kohe teatama vee-ettevõtjale ning võtma viivitamatult tarvitusele abinõud lekke kõrvaldamiseks.

§ 28.   Vee andmise ning reo- ja sademevee vastuvõtmise piiramine, peatamine ning taastamine

  (1) Vee-ettevõtjal on õigus ÜVK teenuse osutamist piirata või teenuse osutamine ajutiselt peatada
  1) loodusõnnetuse korral;
  2) elektrienergiaga varustuse katkemise korral;
  3) ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste avarii korral;
  4) tuletõrjevee vajaduse suurenemise korral;
  5) ÜVK rajatiste remondiks, liitujate ühendamiseks ning suuremahulisteks hooldustöödeks.

  (2) Lõike 1 punktides 1-4 loetletud põhjustel võib ÜVK teenust vähendada või katkestada vastava asjaolu ilmnemisel kliente ette teatamata. Kui ÜVK teenuse osutamine on eelmärgitud asjaoludel häiritud rohkem kui 3 päeva, on vee-ettevõtja kohustatud kliente ÜVK teenuse piiramisest või katkestamisest, piiramist või katkestamist tingivatest asjaoludest ning teenuse eeldatavast taastamise ajast teavitama ajalehtede Türi Rahvaleht või Järva Teataja ning raadio kaudu. Kui teenuse osutamine riivab teatud klientide huvisid, peab vee-ettevõtja tegema kõik endast oleneva, et vastavaid kliente teenuse piiramisest või katkestamisest teavitada.

  (3) Lõike 1 punktis 5 märgitud põhjustel ÜVK teenuse piiramisest või katkestamisest peab vee-ettevõtja kliente vähemalt 3 päeva enne teenuse piiramist või katkestamist ette teatama. Kui teenuse osutamine riivab teatud klientide huvisid, peab vee-ettevõtja tegema kõik endast oleneva, et vastavaid kliente teenuse piiramisest või katkestamisest teavitada. Kui teenuse piiramine või selle katkestamine riivab enamuse ÜVK klientide huvisid, on vee-ettevõtja kohustatud kliente ÜVK teenuse piiramisest või katkestamisest, piiramist või katkestamist tingivatest asjaoludest ning teenuse eeldatavast taastamise ajast teavitama ajalehe Türi Rahvaleht või Järva Teataja ning raadio kaudu.

  (4) Vee-ettevõtja peab taastama teenuse osutamise võimalikult kiiresti.

  (5) Lõike 1 punktides 1-5 märgitud põhjustel teenuse katkestamise ja taastamisega seotud kulu katab vee-ettevõtja.

  (6) Vee-ettevõtjal on õigus kliendi veega varustamine või reo- ning sademevee vastuvõtmine peatada ühe päevase etteteatamisega:
  1) kui kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni seadmed ei ole nõuetekohased ning nende kasutamine ohustab ÜVK-d ning teisi kliente;
  2) kui klient kasutab ÜVK teenust omavoliliselt;
  3) kui kinnistu kanalisatsioonist ühiskanalisatsiooni juhitud reovee reostumus ületab lubatud piirväärtusi ja selle kohta puudub eelnev kokkulepe vee-ettevõtjaga.

  (7) Vee-ettevõtjal on õigus ÜVK teenuse osutamine peatada kliendi avalduse alusel ning vee-ettevõtja katkestab teenuse osutamise kolme päeva jooksul avalduse laekumisest arvates.

4. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 29.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2016 määruse nr 152 “Käru valla, Türi valla ja Väätsa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine“ alusel moodustus haldusreformi tulemusel Käru valla, Türi valla ja Väätsa valla ühinemisel uus omavalitsusüksus Türi vald, kes Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 92 lõike 2 alusel on ühinenud omavalitsusüksuste õigusjärglane. Arvestades eelmärgitut ning haldusreformi seaduse § 16 lõiget 1 ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõiget 41, tunnistatakse kehtetuks 1) Väätsa Vallavolikogu 22. veebruari 2007 määrus nr 4 „Väätsa valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“ (RT IV, 28.12.2013, 74); 2) Türi Vallavolikogu 25. juuni 2008 määrus nr 19 „Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“ (RT IV, 27.02.2013, 36); 3) Käru Vallavolikogu 20. detsembri 2016 määrus nr 17 „Käru valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“ (RT IV, 03.01.2017, 37).

Andrus Eensoo
volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json