Üldhooldusteenuse osutamise ja rahastamise kord
Vastu võetud 26.11.2020 nr 93
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse §-de 14–16 ja §-de 20–21 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrus reguleerib Viljandi linna poolt korraldatava üldhooldusteenuse (edaspidi teenus) rahastamise tingimusi ja korda.
§ 2. Teenuse eesmärk
Teenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja igapäevaeluga toimetuleku tagamine isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.
§ 3. Teenuse sihtgrupp
Teenust on õigustatud taotlema täisealine isik (edaspidi teenust vajav isik):
1) kelle Eesti rahvastikuregistrijärgne elukoht on Viljandi linn ja;
2) kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla ning isiku toimetulekut kodustes tingimustes ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega.
§ 4. Teenuse osutaja ja vahetu osutaja
(1) Teenuse osutaja on Viljandi linna hallatav asutus Viljandi Hoolekandekeskus.
(2) Teenuse osutaja võib olla mõne teise kohaliku omavalitsusüksuse hallatav asutus või juriidiline isik.
(3) Teenuse vahetu osutaja on füüsiline isik, kes osutab teenust paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teenuse osutaja kaudu.
§ 5. Nõuded teenuse osutajale ja vahetule osutajale, nende õigused ja kohustused
(1) Teenuse osutaja tagab, et teenuse osutaja ja vahetu osutaja vastavad sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 22 sätestatud tingimustele.
(2) Teenuse osutaja ja vahetu osutaja kasutavad teenuse saaja ja tema pereliikmeid puudutavaid andmeid ning muud teenuse osutamisega seotud informatsiooni ainult teenuse eesmärkidest lähtuvalt ja osapoolte huvides.
(3) Teenuse osutaja ja vahetu osutaja lähtub teenuste osutamisel eelkõige käesolevast määrusest, sotsiaalala töötaja eetikakoodeksist, ametijuhendist, teenust vajava isikuga teenuse osutamiseks sõlmitavast lepingust ja teenust vajavale isikule koostatud hooldusplaanist.
(4) Teenuse osutaja kehtestab teenuse osutamisel kaebuste lahendamise protseduuri ja teavitab teenuse saajat tema õigustest ja piirangutest (sh kaebuse esitamise võimalusest ja korrast). Kui isik ei ole võimeline öeldut või loetut mõistma teovõimetusest tingituna, teavitatakse isiku õigustest ja piirangutest, sh kaebuste esitamise võimalustest ja korrast, isiku eestkostjat.
§ 6. Teenuse sisu ja hind
(1) Teenuse osutaja peab tagama teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis. Hooldusplaan peab vastama SHS § 21 lõigetes 2-5 sätestatud tingimustele.
(2) Teenuse osutamisel ööpäevaringselt tagab teenuse osutaja teenuse saajale lisaks paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingutele ka majutamise ja toitlustamise.
(3) Viljandi Hoolekandekeskuse teenuse hinna kehtestab Viljandi Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus).
(4) Määruse § 4 lõikes 2 teenuse osutaja poolt teenuse osutamisel tasutakse teenuse eest vastavalt teenuse osutaja hinnakirjale.
§ 7. Teenuse osutamise koht
Teenust osutatakse teenuse osutaja tegutsemise asukohas.
§ 8. Teenuse osutamise maht
Teenuse osutamise maht ja kestus sõltub teenuse vajaduse hindamise tulemustest.
§ 9. Teenuse taotlemine
(1) Teenuse saamiseks tuleb teenust vajaval isikul esitada sotsiaalametile linnavalitsuse poolt kinnitatud vormikohane avaldus, mis peab sisaldama muuhulgas põhjendust teenuse vajaduse kohta.
(2) Teenust vajava isiku võimetusel kirjalikku taotlust esitada esitavad paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse koos dokumentidega tema seadus- või lepingujärgse ülalpidamiskohustusega isikud (edaspidi ülalpidajad) või eestkostja.
(3) Teenust vajava isiku võimetusel kirjalikku avaldust esitada ja teenust vajava isiku ülalpidajate või eestkostja puudumisel või nendega kontakti mitte saamisel, alustab linnavalitsuse sotsiaalameti spetsialist (edaspidi spetsialist) menetlust teenust vajava isiku suulise avalduse alusel, mis fikseeritakse sotsiaaltoetuste ja –teenuste infosüsteemis isiku pöördumisena ja milles märgitakse isiku nõusolek teenuse saamise kohta.
(4) Kui teenuse taotlemise hetkel on ilmselge, et teenust vajaval isikul ja ülalpidajatel puuduvad vahendid teenuse eest täies mahus tasumiseks, siis tuleb paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldusele lisada määruse § 11 lõikes 2 nimetatud dokumendid.
§ 10. Teenuse taotluse menetlemine ja teenusele suunamine
(1) Teenusele suunamise otsustab spetsialist, kes hindab eelnevalt:
1) teenust vajava isiku teenuse vajadust;
2) kas abivajadust on võimalik katta mõne muu teenuse abil;
3) kas isik vajab lisaks mõnda muud sotsiaalteenust.
(2) ) Spetsialistil on õigus vajadusel nõuda teenuse vajaduse hindamiseks teenust vajava isiku tervislikku seisundit ja hooldusvajadust tõendavaid dokumente (perearsti tõendit isiku tervise ja hooldusvajaduse kohta, geriaatrilise seisundi hindamise kokkuvõte, rehabilitatsiooniplaani, hooldusplaani või tervishoiuteenuse osutaja hinnangut jms). Tervishoiuteenusel viibiva isiku teenuse vajaduse teeb spetsialist kindlaks tervishoiuteenuse osutaja ülevaate alusel.
(3) Kui teenust vajav isik ise või ülalpidajad on enne linnavalitsuse poole pöördumist sõlminud teenuse osutajaga lepingu, siis linnavalitsus paragrahvi lõikes 1 nimetatud suunamisotsust ei tee.
§ 11. Teenuse rahastamise taotlemine ja rahastamise otsustamine
(1) Teenuse rahastamise otsustab sotsiaalkomisjoni ettepanekul linnavalitsus.
(2) Teenuse rahastamise taotlemiseks tuleb teenust vajaval isikul või ülalpidajajatel esitada sotsiaalametile linnavalitsuse poolt kinnitatud vormikohane avaldus, millele lisatakse teenust vajava isiku ja ülalpidajate eelneva kuue kuu pangakontode väljavõtted, väljavõtted väärtpaberite ja tähtajalistel hoiustel olevate vahendite kohta jms.
(3) Spetsialist hindab teenust vajava isiku ja ülalpidajate maksevõimekust teenust vajava isiku teenuse maksumusest puudujääva osa tasumiseks ning teeb rahastamise ettepaneku sotsiaalkomisjonile. Spetsialist hindab rahastamise taotluse menetluse käigus teenust vajava isiku teenuse vajadust, kui spetsialist ei ole teinud isiku suhtes määruse §-s 10 nimetatud suunamisotsust.
(4) Teenust vajava isiku ülalpidajate maksevõimekust teenuse maksumusest puudujääva osa tasumiseks eeldatakse eelkõige, kui:
1) taotlust menetleval spetsialistil puudub võimalus välja selgitada ülalpidajate majanduslikku võimekust;
2) teenust vajav isik või spetsialist ei saa kontakti või kontakti saamisele ei järgne ülalpidajate poolset teenust vajava isiku teenuse maksumusest puudujääva osa tasumist.
(5) Paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul tehakse teenust vajavale isikule ettepanek pöörduda ise ülalpidajate poole ülalpidamise (teenuse eest tasumiseks) saamiseks. Kui teenust vajav isik ei pöördu ülalpidajate poole, siis võib spetsialist pöörduda tema ülalpidajate poole, tehes ettepaneku teenust vajava isiku eest teenuse maksumusest puudujääva osa tasumiseks.
(6) Kui teenust vajav isik viibib juba teenusel ja teenust on varasemalt rahastatud linnavalitsuse poolt, siis enne uut eelarveaastat vaatab spetsialist hiljemalt 1. novembriks läbi teenuse rahastamise korraldused, kontrollib teenust vajava isiku ja tema lähedaste majanduslikku seisu ning teenust vajava isiku hooldusvajadust teenuse osutaja poolt esitatud hooldusplaani või teatise ööpäevaringse hooldusvajaduse jätkumise kohta. Juhul, kui teenust vajava isiku või ülalpidajate varanduslik seisukord on muutunud ja teenust vajav isik või ülalpidajad on võimelised teenust kokkulepitust suuremas mahus rahastama, muudab linnavalitsus linna eelarvest teenuse eest makstava osa suurust või lõpetab teenuse eest maksmise.
§ 12. Teenuse rahastamise põhimõtted
(1) Toetus määratakse üldjuhul üheks eelarveaastaks.
(2) Teenust vajav isik tasub teenuse eest ise kuni 100% enda igakuisest sissetulekutest.
(3) Toetuse rahastamise otsustamisel võetakse eelkõige arvesse:
1) teenust vajava isiku ja ülalpidajate vara ja sissetulekuid, igakuiseid väljaminekuid ja väljaminekute põhjendatust;
2) sotsiaalseadustiku üldosa seaduses ja perekonnaseaduses sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmisega seonduvaid põhimõtteid.
(4) Teenuse rahastamisel lähtutakse üldjuhul põhimõttest, et ülalpidajatel ja nende alaealistele ülalpeetavatele peab säilima sissetulek peale eluasemega seonduvate kulude mahaarvamist ühe pereliikme kohta ühes kuus vähemalt kahekordse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud toimetulekupiiri ulatuses.
§ 13. Teenuse rahastamine erijuhtudel
(1) Linnavalitsus võib teenust vajava isiku teenuse eest tasuda eelkõige kui:
1) teenust vajavale isikule teenuse osutamiseks on ülalpidajad sõlminud teenuse osutajaga lepingu, kuid ei täida lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust ja teenuse osutaja on asunud võlgu sisse nõudma;
2) teenust vajava isiku ja ülalpidajate vahel on kohtuvaidlus ülalpidamiskohustuse täitmise või ülalpidamiskohustuse ulatuse üle;
3) teenust vajav isik vajab vältimatut teenust, siis tasub linnavalitsus isiku eest puudujääva osa kuni teenust vajava isiku ja ülalpidajate varalise olukorra väljaselgitamiseni.
(2) Linnavalitsus võib nõuda teenust vajava isiku või ülalpidajate eest teenuse tasumisel teenust vajavalt isikult või ülalpidajatelt tehtud kulutuste hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud korras.
§ 14. Teenuse rahastamisest keeldumine
Linnavalitsus võib teenuse rahastamisest keelduda eelkõige järgmistel juhtudel:
1) teenuse vajaduse hindamisel ei tuvastatud teenuse vajadust ja abivajadus on võimalik ja otstarbekas katta muude teenuste või muu abiga;
2) teenust vajav isik ja ülalpidajad ei esita vajalikke dokumente.
§ 15. Teenust vajava isiku ja ülalpidajate kohustused ja õigused
Teenust vajava isiku või ülalpidajate varalise võimekuse:
1) paranemisel on nimetatud isikud kohustatud ühe kuu jooksul teavitama linnavalitsust muutunud asjaoludest;
2) olulisel halvenemisel on nimetatud isikutel õigus taotleda linnavalitsuse poolt makstava osa suurendamist.
§ 16. Teenuse rahastamise lõpetamine
Teenuse rahastamine lõpetatakse:
1) teenuse vajaduse või rahastamise vajaduse lõppemisel;
2) isiku või ülalpidajate soovil;
3) muudel põhjendatud juhtudel.
§ 17. Rakendussätted
(1) Tunnistada alates 01.01.2021 kehtetuks Viljandi Linnavolikogu 21.12.2017 määrus nr 6 ,,Üldhooldusteenuse osutamise kord''.
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Riigi Teatajas.
(3) Määrust rakendatakse alates 01.01.2021.
Helir-Valdor Seeder
linnavolikogu esimees
Facebook
Twitter