Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord
Vastu võetud 31.03.2016 nr 11
RT IV, 08.04.2016, 19
jõustumine 11.04.2016, rakendatakse alates 1. aprillist 2016.
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 25.05.2017 | RT IV, 02.06.2017, 18 | 05.06.2017 |
| 28.12.2017 | RT IV, 05.01.2018, 6 | 08.01.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2018. a. |
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 14 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
Käesolev määrus sätestab sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja korra Harku vallas (edaspidi määrus).
§ 2. Määruses kasutatavad mõisted
(1) Vältimatu sotsiaalabi on sotsiaalabi isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu.
(2) Harku valla elanik on isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Harku vald.
(3) Üksikvanem on isik, kelle lapse teine vanem on surnud või kelle lapse sünnikandes puudub märge isa kohta.
(4) Pere on abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud.
(5) Vähekindlustatud isik või pere on isik või pere, kelle netosissetulek ühe pereliikme kohta on väiksem kui käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud toimetuleku piirmäär.
(6) Eluruum on valla omandis olev korter, mis antakse sotsiaalteenusena üürile eluaset vajavale isikule või perele, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma pere vajadustele vastavat eluruumi tagama.
(7) Tulu on sissetulek, millest on maha arvatud:
1) tulumaks, töötaja töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse;
2) toetused, mida isikule, perele või selle liikmetele on makstud valla eelarve vahenditest;
3) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavad toetused, välja arvatud puudega vanema toetus;
4) riigi tagatisel antud õppelaen;
5) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel makstav stipendium ning sõidu- ja majutustoetus.
(8) Toetus on rahaline hüvitis.
(9) Teenus on mitterahaline hüvitis või soodustus.
§ 3. Sotsiaalhoolekandelise abi andmise põhimõtted
Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel lähtutakse järgnevast:
1) Isikul on esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul.
1) Isikul on esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul.
2) Toetuse või teenuse taotlemisel peab isik ise aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele.
3) Isikut abistatakse tema vajadusele, arusaamisele ja huvile vastava toetuse või teenuse taotluse esitamisel või toimingu tegemisel, kui ilma abistamata jääksid tema õigused teostamata.
4) Toetuse või teenuse määramisel lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest, mille väljaselgitamiseks viiakse vajadusel läbi eelnev hindamine.
5) Eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt.
6) Isikut nõustatakse abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt.
7) Lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast.
8) Abi andmise kõikidel etappidel kaasatakse abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema pereliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud.
9) Isikule tagatakse abimeetmed võimalikult kättesaadaval moel.
§ 4. Toetusele ja teenusele õigust omavad isikud
(1) Toetust ja teenust on õigustaotleda abivajaval isikul, kes on Harku valla elanik.
(2) Erandkorras võib abitaotlejaks olla isik, kelle rahvastikuregistrijärgset elukohta ei saa kindlaks määrata.
§ 5. Toetuse ning teenuse taotlemine, taotluste menetlemine ja hüvitise määramine
(1) Taotlus toetuse või teenuse saamiseks koos taotlust põhjendavate dokumentidega esitatakse Harku Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Toetuste ja teenuste taotluste vormid töötab välja sotsiaal- ja tervishoiuosakond (edaspidi osakond).
(2) Osakond selgitab välja isiku abivajaduse ja sellele vastava abi, kontrollides taotluses esitatud andmeid. Sealhulgas on osakonna ametnikul õigus ja kohustus:
1) määrata taotluse esitajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kui taotlusega on esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi ning selgitada, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võidakse jätta taotlus läbi vaatamata ning sellisel juhul isiku õigus hüvitise saamisele lõpeb;
2) vajadusel hankida lisainformatsiooni sh teha päringuid andmete saamiseks sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (edaspidi STAR) ja nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ning tulude varjamise või muude valeandmete esitamise korral lõpetada taotluse menetlemine;
3) vajadusel viia läbi isiku toimetulekuvõime hindamine.
(3) Hüvitise määramisel vähekindlustatud isikutele ja peredele hinnatakse isiku või pere materiaalset olukorda ja abivajadust tulude alusel.
(4) Hüvitise määramise või mittemääramise otsustab vastavalt käesolevas määruses sätestatule vallavalitsus või osakond, kümne (10) tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest, andes välja vastavasisulise haldusakti.
(5) Vallavalitsusel on õigus erandkorras kaalutletud otsuse alusel määrata ja maksta toetusi või osutada teenuseid, mida ei ole reguleeritud käesoleva määrusega.
(6) Hüvitise määramise või mittemääramise kohta tehtud haldusakt tehakse taotlejale teatavaks, kas:
1) taotluses märgitud e-posti aadressil,
2) elektrooniliselt isiku tuvastamist võimaldava infosüsteemi kaudu,
3) posti teel lihtkirjaga taotluses märgitud aadressil,
4) vastuvõtul osakonna töötaja juures.
2. peatükk Harku vallas osutatavad sotsiaalteenused
1. jagu Üldsätted
§ 6. Sotsiaalteenuste võimaldamise alused
(1) Teenuste võimaldamisel võetakse aluseks isiku tegelik toimetulekuvõime ning sellest tulenevalt kõrvalabi vajaduse ulatus. Rehabilitatsiooniplaani või hooldusplaani olemasolu korral lähtutakse teenuste osutamisel rehabilitatsiooniplaanist või hooldusplaanist.
(2) Isiku toimetulekuvõime ning abi- või hooldusvajaduse hindamisel kasutatakse selleks üldtunnustatud hindamismetoodikaid ning kaasatakse vajadusel perearsti, eriarsti või teisi spetsialiste. Vajadusel suunatakse isik pädevama ametiasutuse või spetsialisti poole ja tehakse isiku nõusolekul koostööd vajadustele vastava teenuse väljaselgitamiseks ja võimaldamiseks.
(3) Isikule, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi rakendatakse juhtumikorraldust ning koostatakse juhtumiplaan. Teenuste võimaldamisel lähtutakse edaspidi kehtivast juhtumiplaanist.
(4) Teenuseid osutatakse abivajavale isikule järjestatud teenuste süsteemi põhimõttel, mille kohaselt iga järgmist teenust osutatakse isikule vaid juhul, kui eelmise teenusega ei saa isiku vajadusi enam rahuldada või kui isik ei ole suuteline seda teenust kasutama.
(5) Teenust osutatakse abivajava isiku nõusolekul.
§ 7. Sotsiaalteenuse osutamise korraldamine
(1) Teenuseid võib isikule osutada vallavalitsus või vallavalitsuse hallatav asutus, muu juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle teenus vastab sotsiaalhoolekande seaduses (edaspidi SHS) kehtestatud nõuetele.
(2) Juhul, kui teenust finantseeritakse osaliselt või täielikult valla eelarvest, on teenuse osutamise aluseks haldusleping või haldusakt.
(3) Halduslepingus või haldusaktis sätestatakse isikule osutatava teenuse sisu, teenuse toimingute ulatus ja osutamise sagedus, samuti teenuse eest tasumisega seotud asjaolud, mida ei käsitleta käesolevas korras või muudes õigusaktides.
(4) Erandkorras ja juhtumiga seotud asjaoludest tulenevalt võib osakonna juhataja ettepanekul osutada isikule talle hädavajalikku teenust ilma haldusakti või halduslepinguta.
§ 8. Sotsiaalteenuste finantseerimine ja teenuse eest tasumine
(1) Teenuste osutamisega seotud kulud kaetakse täielikult või osaliselt Harku valla eelarvest sotsiaaltoetusteks ja sotsiaalteenusteks ettenähtud vahenditest.
(2) Isikult võetava tasu suurus oleneb teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema pere majanduslikust olukorrast.
(3) Vallavalitsusel on õigus põhjendatud otsusega vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku tulusid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja nende tulusid, isikule kuuluvat kinnisvara, teenuse kasutamise põhjust ning muid juhtumiga seotud asjaolusid.
§ 9. Järelevalve ja kaebuste lahendamine
(1) Sotsiaalteenuse nõuetele vastavust jälgivad ja teenuseid saavate isikute kaebusi lahendavad osakonna ametnikud, kaasates vajaduse korral vastava ala spetsialiste.
(2) Harku valla eelarvest rahastatava teenuse, toetuse, vältimatu sotsiaalabi või muu abi ning toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie vallavalitsuse kaudu maavanemale.
(3) Vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul vaide vallavalitsusele esitamisest arvates. Vaide läbivaatamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
§ 10. Sotsiaalteenuste loetelu
Harku vallas osutatakse järgmiseid teenuseid:
1) koduteenus;
2) tugiisikuteenus;
3) isikliku abistaja teenus;
4) täisealise isiku hooldus;
5) eluruumi tagamine;
6) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
7) turvakoduteenus;
8) võlanõustamisteenus;
9) sotsiaaltransporditeenus.
2. jagu Koduteenus
§ 11. Koduteenuse sisu
(1) Koduteenus on kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.
(2) Teenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine, ravimite toomine, isiku arsti juurde viimine ja muu asjaajamine.
(3) Eelisjärjekorras osutatakse teenust neile kõrvalabi vajavatele isikutele, kellel ei ole piisavalt elatusvahendeid või kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad või kelle seadusjärgsetel ülalpidajatel ei ole võimalik tervislikel, majanduslikel või muudel mõjuvatel põhjustel ülalpeetavale hooldust tagada.
§ 12. Koduteenuse taotlemine, taotluse menetlemine ja teenuse määramine
(1) Koduteenuse taotlemine, taotluse menetlemine ja teenuse määramine toimub käesoleva määruse §-s 5 sätestatud viisil, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.
(2) Koduteenuse taotluse võib esitada isik ise, tema seadusjärgne esindaja või ülalpidaja, lähedane, naaber, perearst või mõni teine isik.
(3) Koduteenuse taotlejal tuleb taotluses põhjendada kõrvalabi kasutamise vajadust.
(4) Tasuta koduteenuse taotlemisel tuleb lisaks kõrvalabi kasutamise vajadusele põhjendada tasuta teenuse vajadust.
(5) Teenuse määramiseks hinnatakse ja täpsustatakse kõrvalabi vajaduse määra iga isiku puhul eraldi. Selleks külastab osakonna töötaja taotluse saamisest arvates esimesel võimalusel isikut, hindab tema toimetulekuvõimet ning koduteenuste osutamise vajadust.
(6) Abivajaduse hindamise kohta koostatakse kaart, mille vormi ja täitmise nõuded koostab osakond.
(7) Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu viiakse läbi korduv hindamine.
(8) Teenust ei tohi vahetult osutada SHS §-s 19 nimetatud isik.
(9) Koduteenuse osutamise otsustab osakond.
(10) Koduteenuse osutamisest keeldumise otsustab vallavalitsus korraldusega.
§ 13. Kulude katmine
(1) Koduteenuste eest tasub abivajaja ja/või tema seadusjärgsed ülalpidajad. Tasuta ja osaliselt tasustatud koduteenuseid finantseeritakse Harku valla eelarvest.
(2) Koduteenuste hinnad ja nende eest tasumise korra kehtestab vallavalitsus korraldusega.
(3) Osakond koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku iseseisva toimetuleku kodustes tingimustes. Lepingu allkirjastab vallavanem või tema asendaja.
(4) Enne tasulise koduteenuse osutamise lepingu sõlmimist tutvustab osakond abivajajale ja tema seadusjärgse(te)le ülalpidaja(te)le teenuste hindu ja nende eest tasumise korda.
3. jagu Tugiisikuteenus
§ 14. Tugiisikuteenuse sisu
(1) Tugiisikuteenus on isiku iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.
(2) Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine. Last kasvatavaks isikuks ei loeta isikut, kes kasvatab ja hooldab last oma töökohustustest tulenevalt, välja arvatud hoolduspere lepingu alusel last kasvatav isik.
(3) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine.
(4) Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel pereliikmetega või väljaspool kodu.
§ 15. Tugiisikuteenuse taotlemine, taotluse menetlemine ja teenuse määramine
(1) Tugisikuteenuse taotlemine, taotluse menetlemine ja teenuse määramine toimub määruse §-s 5 sätestatud viisil, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.
(2) Tugiisikuteenuse taotluse võib esitada isik ise, tema seadusjärgne esindaja või ülalpidaja.
(3) Tugiisikuteenuse taotlejal tuleb taotluses põhjendada kõrvalabi kasutamise vajadust.
(4) Tasuta tugiisikuteenuse taotlemisel tuleb lisaks kõrvalabi kasutamise vajadusele põhjendada osaliselt tasustatava teenuse vajadust.
(5) Tugiisiku vajadust hinnatakse ja täpsustatakse iga isiku puhul eraldi.
(6) Teenust ei tohi vahetult osutada SHS § 25 lõikes 2 nimetatud isikud.
(7) Teenuse osutamise või osutamisest keeldumise otsustab vallavalitsus korraldusega.
§ 16. Kulude katmine
(1) Tugiisikuteenuse eest tasub abivajaja ja/või tema seadusjärgsed ülalpidajad. Osaliselt tasustatud tugiisikuteenuseid finantseeritakse Harku valla eelarvest käesoleva määruse §-s 50 sätestatud korras.
(2) Tugiisiku teenuse maksumuse hinnad ja nende eest tasumise korra kehtestab vallavalitsus korraldusega.
(3) Teenuse määramiseks koostab osakond koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise halduslepingu, määrates selles kindlaks kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud. Lepingu allkirjastab vallavanem või tema asendaja.
(4) Enne tasulise tugiisikuteenuse osutamise lepingu sõlmimist tutvustab osakond abivajajale ja tema seadusjärgse(te)le ülalpidaja(te)le teenuste hindu ja nende eest tasumise korda.
4. jagu Isikliku abistaja teenus
§ 17. Isikliku abistaja teenuse sisu
(1) Isikliku abistaja teenus on puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisva toimetuleku ja kõigis eluvaldkondades osalemise suurendamine, vähendades selleks teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.
(2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.
§ 18. Isikliku abistaja teenuse taotlemine, taotluse menetlemine ja teenuse määramine
(1) Isikliku abistaja teenuse taotlemine, taotluse menetlemine ja teenuse määramine toimub käesoleva määruse §-s 5 sätestatud viisil, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.
(2) Isikliku abistaja teenuse taotluse võib esitada isik ise, tema seadusjärgne esindaja või ülalpidaja, lähedane, naaber, perearst või mõni teine isik.
(3) Isikliku abistaja taotlejal tuleb taotluses põhjendada kõrvalabi kasutamise vajadust.
(4) Tasuta isikliku abistaja teenuse taotlemisel tuleb lisaks kõrvalabi kasutamise vajadusele põhjendada tasuta teenuse vajadust.
(5) Teenuse määramiseks hinnatakse ja täpsustatakse kõrvalabi vajadust iga isiku puhul eraldi. Selleks külastab osakonna töötaja taotluse saamisest arvates esimesel võimalusel isikut, hindab tema toimetulekuvõimet ning teenuste osutamise vajadust.
(6) Abivajaduse hindamise kohta koostatakse kaart, mille vormi ja täitmise nõuded koostab osakond.
(7) Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu viiakse läbi korduv hindamine.
(8) Teenuse saajal on õigus valida teenust vahetult osutavat isikut. Soovi esitamise korral abistab osakonna töötaja teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku leidmisel. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda. Teenuse osutamisel lähtub teenust vahetult osutav isik halduslepingust ja teenuse saaja juhistest.
(9) Teenust ei tohi vahetult osutada SHS § 29 lõikes 2 nimetatud isikud.
(10) Teenuse osutamise või osutamisest keeldumise otsustab vallavalitsus korraldusega.
§ 19. Kulude katmine
(1) Isikliku abistaja teenuste eest tasub abivajaja ja/või tema seadusjärgsed ülalpidajad. Osaliselt tasustatud isikliku abistaja teenuseid finantseeritakse Harku valla eelarvest käesoleva määruse §-s 49 sätestatud korras.
(2) Teenuste hinnad ja nende eest tasumise korra kehtestab vallavalitsus korraldusega.
(3) Osakond koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse saaja üldised juhised. Lepingu allkirjastab vallavanem või tema asendaja.
(4) Enne tasulise teenuse osutamise lepingu sõlmimist tutvustab osakond abivajajale ja tema seadusjärgse(te)le ülalpidaja(te)le teenuste hindu ja nende eest tasumise korda.
5. jagu Täisealise isiku hooldus
§ 20. Täisealise isiku hoolduse sisu
(1) Täisealise isiku hooldus on vähenenud toimetulekuvõimega isiku abistamine koduste ja isikliku eluga seotud igapäevatoimingute (toiduainete toomine, abistamine kodutöödes jm), sh vajadusel ka füüsilist kontakti nõudvate isiklikuks eluks vajalike toimingute (pesemine, hügieenitoimingud jm) sooritamisel.
(2) Teenus on pikaajaline ja toetava iseloomuga, mille pidev osutamine on vajalik selleks, et hooldust saav isik saaks jätkuvalt elada edasi oma kodus.
§ 21. Täisealise isiku hoolduse taotlemine, taotluse menetlemine ja hoolduse määramine
Täisealise isiku hoolduse taotlemine, taotluse menetlemine ja teenuse määramine toimub vastavalt Harku Vallavolikogu 30.09.2011 määruses nr 16 „Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ning hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord Harku vallas“ sätestatud korras.
6. jagu Eluruumi tagamine
§ 22. Eluruumi tagamise sisu
Eluruumi tagamine on isiku, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma pere vajadustele vastavat eluruumi tagama, kindlustamine eluruumi kasutamise võimalusega.Lõike tekst
§ 23. Eluruumi tagamise taotlemine, taotluse menetlemine ja eluruumi määramine
(1) Eluruumi tagamise taotlemine, taotluse menetlemine ja eluruumi tagamine toimub käesoleva määruse §-s 5 sätestatud viisil, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.
(2) Eluruumi taotlejad võivad olla isikud, kelle rahvastikuregistri järgne ja tegelik elukoht on Harku vallas. Eelkõige:
1) regulaarseid teenuseid, sh laste hoolekannet vajav, vähekindlustatud ja abivajavate lastega pered;
2) orvud;
3) isikud, kes tulekahju, loodusõnnetuse, katastroofi või muul sarnasel põhjusel on kaotanud oma eluaseme;
4) isikud, kes lähtuvalt oma vanusest, tervislikust seisundist või varalisest olukorrast ei ole ise suutelised eluruumi endale või oma perele tagama ning seetõttu on raskendatud nende toimetulek;
5) kinnipidamiskohast vabanenud isikud, kes enne kinnipidamiskohta paigutamist elasid alaliselt Harku vallas ja kellel puudub võimalus pöörduda tagasi oma endisesse elukohta;
6) puudega isikud SHS §-st 42 tulenevalt;
7) erandjuhul isikud, kelle kohta osakond on teinud vastava põhjendatud ettepaneku.
(3) Eluruumi lühiajalist kasutamist võib taotleda vabade pindade olemasolul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata isik.
(4) Eluruumi taotleja esitab vallavalitsusele sellekohase taotluse, milles märgitakse:
1) avaldaja isiku- ja kontaktandmed (nimi ja isikukood);
2) andmed eluruumi vajavate pereliikmete ja ülalpeetavate kohta;
3) eluruumi taotlemise põhjus;
4) andmed tulude kohta.
(5) Otsuse eluruumi üürile andmise või mitteandmise kohta teeb vallavalitsus korraldusega 10 tööpäeva jooksul taotluse või täiendavate dokumentide esitamisest arvates.
(6) Korralduses märgitakse vähemalt:
1) isiku taotluse kokkuvõte;
2) isiku ja temaga kooselavate pereliikmete nimed ja isikukoodid;
3) eluruumi aadress;
4) eluruumi üürilepingu tähtaeg;
5) üüri suurus.
§ 24. Lepingu sõlmimine ja kulude katmine
(1) Isikuga sõlmitakse vallavalitsuse korralduse alusel eluruumi kasutamiseks kirjalik üürileping, teda eelnevalt teavitades, et üürilepingule ei laiene võlaõigusseaduses eluruumi üürimise kohta sätestatu.
(2) Üürileping tuleb sõlmida 30 päeva jooksul vallavalitsuse korralduse teatavaks tegemisest. Nimetatud tähtaja jooksul üürilepingu sõlmimata jätmisel või isiku põhjendamatul loobumisel talle pakutud eluruumist, isiku õigus hüvitise saamisele lõpeb ja vallavalitsusel on õigustunnistada vastav korraldus kehtetuks.
(3) Eluruumi kulud katab üürnik. Vallavalitsus võib üürilepingu ennetähtaegselt lõpetada, kui üürnik on viivituses kokku kolmel maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega ning ei ole maksegraafiku koostamiseks üürileandjaga ühendust võtnud.
7. jagu Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus
§ 25. Väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenuse sisu
Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. Selleks tagab teenuseosutaja teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis.
§ 26. Väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenuse taotlemine, taotluse menetlemine ja teenuse määramine
(1) Teenuse taotlemine, taotluse menetlemine ja teenuse määramine toimub käesoleva määruse §-s 5 sätestatud viisil, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.
(2) Isik, kes soovib valla poolset osalist kohatasu maksmist, peab esitama vallavalitsusele taotluse, kus märgitakse muuhulgas seadusjärgsete ülalpidajate andmed, andmed taotleja ning tema seadusjärgsete ülalpidajate varade kohta, antakse nõusolek nii taotleja enda kui tema seadusjärgsete ülalpidajate andmete kontrollimiseks ja töötlemiseks.
(3) Osakond kontrollib ja hindab teenuse saaja ja tema seadusjärgse(te) ülalpidamiskohustusega lähedas(t)e majanduslikku olukorda ning vara olemasolu ja sellest lähtuvalt teeb vallavalitsusele ettepaneku rahastada teenust ulatuses, mis tagab hoolekandeteenuse maksumuse puudujääva osa tasumise.
§ 27. Kulude katmine
(1) Üldhooldusteenusele suunamise ja teenuse eest tasumise otsustab vallavalitsus korraldusega. Teenuse eest tasu maksmise kohustus on teenuse saajal ja/või tema seadusjärgse(te)l ülalpidaja(te)l.
(2) Osaliselt tasustatud hoolekandeteenuseid finantseeritakse Harku valla eelarvest.
(3) Vallavalitsuse korralduse alusel sõlmitakse üldhooldusteenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusleping, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal. Lepingu allkirjastab vallavanem või tema asendaja.
8. jagu Turvakoduteenus
§ 28. Turvakoduteenuse sisu
(1) Turvakoduteenus on eluaseme, turvalise keskkonna ja esmase abi ajutine tagamine lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut ning täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.
(2) Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.
§ 29. Kulude katmine
(1) Vallavalitsus võib turvakoduteenuse osutamiseks sõlmida halduslepingu SHS § 36 ja § 37 lõikes 4 sätestatud nõuetele vastava teenuseosutajaga. Lepingu sõlmimise aluseks on vallavalitsuse korraldus.
(2) Turvakoduteenust rahastatakse valla eelarvest.
9. jagu Võlanõustamisteenus
§ 30. Võlanõustamisteenuse sisu
Võlanõustamisteenus on isiku nõustamine ja juhendamine tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel ja edasiste võlgnevuste tekkimise ennetamisel.
§ 31. Kulude katmine
(1) Võlanõustamisteenust osutab üldjuhul osakond, vajadusel sõlmitakse haldusleping SHS § 45 sätestatud nõuetele vastava teenuseosutajaga.
(2) Teenust rahastatakse valla eelarvest.
10. jagu Sotsiaaltransporditeenus
§ 32. Sotsiaaltransporditeenuse sisu
Sotsiaaltransporditeenus on mõeldud isikutele, kes funktsioonihäirest tingituna ei saa tööl või koolis käimiseks kasutada ühissõidukit või isiklikku sõiduautot (nt ühissõidukisse ei ole alati võimalik ratastooliga siseneda, liikumis- või nägemisfunktsiooni kahjustuse tõttu ei pruugi olla võimalik isiklikku sõiduautot juhtida) või kes ei ole suutelised iseseisvalt sõitma ravi-, meditsiini-, rehabilitatsiooni-, hooldus-, haridusasutusse või abivahendit väljastavasse asutusse, samuti asutustesse, milles teostatavate toimingute puhul on isiklik osalemine vajalik.
§ 33. Sotsiaaltransporditeenuse taotlemine, taotluse menetlemine ja teenuse määramine
(1) Teenuse taotlemine, taotluse menetlemine ja teenuse määramine toimub määruse §-s 5 sätestatud viisil, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.
(2) Taotlus teenuse saamiseks tuleb esitada osakonna töötajale üldjuhul hiljemalt 10 tööpäeva enne teenuse vajadust, kas kirjalikult või suuliselt (telefoni teel).
(3) Taotluses märgitakse teenuse soovija isikuandmed, asjaolud, mis takistavad ühistranspordi kasutamist, teenuse vajaduse põhjendus ning teenuse tarbimise lähte- ja sihtkoht.
(4) Osakond vaatab esitatud taotluse läbi, kas isik on õigustatud teenust saama ja kas soovitud ajal on võimalik teenust osutada.
(5) Teenuse osutamisest või mitteosutamisest teavitatakse taotluse esitajat kirjalikult või suuliselt (telefoni teel) hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist.
(6) Osakonnal on õigus jätta taotlus rahuldamata, kui taotleja ei ole õigustatud teenust saama või soovitud päeval ei ole vaba transporti.
(7) Teenust osutatakse tehniliselt heas korras sõidukitega, mis vastavad (inva)tehnilistele nõuetele. Transportimisel peab olema tagatud teenust saava isiku turvalisus: isik peab olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.
§ 34. Kulude katmine
(1) Teenuse eest on teenuse saaja kohustatud tasuma omaosalustasu. Tasu maksmisest on vabastatud vähekindlustatud isikud.
(2) Kui teenust osutatakse mitmele isikule üheaegselt, jagatakse teenuse hind teenuse tarbijate vahel võrdselt ja esitatakse teenuse arve igale teenuse saajale eraldi.
(3) Teenuste hinnad ja nende eest tasumise korra kehtestab vallavalitsus korraldusega.
(4) Enne teenuse osutamist tutvustab osakond teenuse saajale ja tema seadusjärgse(te)le ülalpidaja(te)le teenuse hinda ja selle eest tasumise korda.
11. jagu Täiendavad sotsiaalteenused
§ 35. Muud vajaduspõhised sotsiaalteenused
(1) Vallavalitsus osutab võimalusel ja lähtuvalt isiku abivajadusest muid täiendavaid vajaduspõhiseid sotsiaalteenuseid, mis tulenevad seadusest või isiku tegelikust vajadusest.
(2) Teenuste pakkumisel lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest.
(3) Täiendavateks vajaduspõhisteks teenusteks on:
1) puuetega laste invatransporditeenus;
2) ujumisteenus;
3) logopeediteenus (lastele);
4) psühholoogi nõustamisteenus;
5) perelepitusteenus;
6) kriisiabiteenus sh leinalaagrid;
7) toiduabi;
8) varjupaigateenus;
9) omasteta surnud isiku matmise korraldamise teenus;
10) häirenuputeenus;
11) muud täiendavad sotsiaalteenused tulenevalt isiku vajadusest.
(4) Teenusele suunatakse osakonna töötaja ettepanekul või isiku taotluse alusel.
(5) Täiendavaid vajaduspõhiseid teenuseid rahastatakse valla eelarvest rahaliste vahendite olemasolul.
3. peatükk Harku vallas makstavad toetused
1. jagu Üldsätted
§ 36. Isiku kohustused toetuse taotlemisel ja saamisel
Toetuse taotlemisel ja saamisel on isik kohustatud:
1) esitama toetuse andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud toetuse saamise õiguse väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta;
2) teavitama toetuse andjat viivitamata toetuse saamise õigust ja toetuse andmist mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest;
3) kasutama saadud toetust sihtotstarbeliselt.
§ 37. Toetuse määrad ja toetuse maksmine
(1) Toetuse määrad kehtestatakse käesoleva määruse lisas 1.
(2) Toetus makstakse välja 30 kalendripäeva jooksul arvates toetuse andmise otsuse tegemisest.
(3) Vastavalt isiku soovile makstakse toetus:
1) isiku arvelduskontole Eestis toetuse andja kulul;
2) toetuse andja juures vormistatud kirjaliku taotluse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise taotluse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel kolmanda isiku arvelduskontole Eestis toetuse andja kulul,
3) isiku arvelduskontole välisriigis, kusjuures toetuse saaja maksab oma makseteenuse pakkuja nõutavad tasud;
4) vallavalitsuse kassa kaudu.
(4) Vallavalitsus peatab toetuse maksmise, kui isiku arvelduskontole kantud rahaline hüvitis laekub vallavalitsusele tagasi kahel järjestikusel kuul. Toetuse peatamise haldusakt tehakse isikule teatavaks käesoleva määruse § 5 lõikes 6 sätestatud korras.
2. jagu Toetuste liigid
§ 38. Toetuste liigid
(1) Toetused jagunevad tulust sõltuvateks toetusteks ja tulust mittesõltuvateks toetusteks.
(2) Tulust sõltuvaid toetusi makstakse vähekindlustatud isikule/perele tema toimetuleku parandamiseks.
(3) Tulust mittesõltuvaid toetusi makstakse isikule/perele toimetuleku soodustamiseks, kui tal on täidetud toetuse taotlemiseks seatud eeltingimused.
§ 39. Pere tulust mittesõltuvate toetuse liigid
Pere tulust mittesõltuvateks toetusteks on:
1) sünnitoetus;
2) lapsehoiuteenuse toetus;
3) esmakordselt koolimineva lapse toetus;
4) ujumisteenuse toetus;
5) eestkostel või peres hooldamisel oleva lapse koolitoetus;
6) puudega lapse transporditoetus;
7) puudega lapse hooldaja toetus;
8) puudega isiku koolitustoetus;
9) puudega isiku isikliku abistaja teenuse toetus;
10) tugiisikuteenuse toetus;
11) puudega isiku päevakeskuse teenuse toetus;
12) ravi-ja rehabilitatsioonitoetus;
13) küttetoetus;
14) ravikindlustusega hõlmamata isiku toetus;
15) ühekordne toetus;
16) tähtpäevatoetus;
17) matusetoetus;
18) jõulutoetus.
§ 40. Pere tulust sõltuvate toetuse liigid
Pere tulust sõltuvateks toetusteks on:
1) toidutoetus;
1) koolitoetus;
2) paljulapselise pere toetus;
3) nägemise parandamise toetus;
4) laagritoetus;
5) hooldekodu teenuse toetus.
3. jagu Pere tulust mittesõltuvad toetused
§ 41. Sünnitoetus
(1) Sünnitoetust antakse taotluse alusel ühele lapse vanematest tingimusel, et:
1) laps on registreeritud valla elanikuks 30 päeva jooksul või mõjuvatel põhjustel 60 päeva jooksul sünnist arvates ja
2) taotleja on olnud valla elanik katkematult vähemalt 12 kalendrikuud enne lapse sündi.
(2) Toetus määratakse osakonna poolt lisas 1 kehtestatud määras.
(3) Mitmikute sünni puhul antakse sünnitoetust kehtestatud määras igale vastsündinule, millele lisandub mitmikute peale kokku 50% ühekordsest sünnitoetuse määrast.
(4) Lapse lapsendanud vanemale antakse sünnitoetust, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
1) laps on registreeritud valla elanikuks ning taotleja on valla elanik olnud katkematult vähemalt 12 kalendrikuud enne lapse lapsendamist;
2) lapse lapsendamise protsessiga on alustatud enne lapse 1- aastaseks saamist ja seda kinnitavad dokumendid on esitatud vallavalitsusele.
(5) Sünnitoetuse suuruse määramisel lähtutakse lapse sündimise kuupäeval kehtivast toetuse määrast.
(6) Taotlust sünnitoetuse saamiseks võib esitada kuue kuu jooksul pärast lapse sündi, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul.
(7) Toetus määratakse ja makstakse välja 10 tööpäeva jooksul taotluse lahendamiseks vajalike dokumentide esitamise päevast arvates.
§ 42. Lapsehoiuteenuse toetus
(1) Lapsehoiuteenuse toetust antakse lapse vanemale, eestkostjale või lapse perekonnas hooldamise lepingu alusel hooldajale arsti tõendi alusel, kui laps vajab tervisliku seisundi tõttu tavalasteaiast väiksemat kollektiivi.
(2) Toetust antakse käesoleva määruse lisas toodud määras kuni lapse õppima asumiseni üldhariduskoolis tingimusel, et laps ei ole kantud ühegi munitsipaal- või eralasteaia nimekirja ning lapse ja taotleja rahvastikuregistrijärgne elukoht on toetuse taotlemisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga Harku vald.
(3) Toetuse saamiseks esitatakse vallavalitsuse veebilehel avaldatud vormikohane taotlus, millele lisatakse lapsehoiuteenuse kasutamist ja selle eest tasumist tõendavate dokumentide koopiad (arve ja maksekorraldus).
(4) Taotlust toetuse saamiseks on õigus esitada kahe kuu jooksul lapsehoiuteenuse eest tasumise päevast.
§ 43. Esmakordselt koolimineva lapse toetus
(1) Esmakordselt kooli mineva lapse toetust antakse taotluse alusel ühele lapse vanematest (taotleja) järgmistel tingimustel:
1) laps ja taotleja on valla elanikud;
2) mõlemad lapse vanemad on valla elanikud olnud lapse kooliminemise aastale eelneva aasta 31. detsembril;
3) lapse vanematel ei ole täitmata rahalisi kohustusi valla ees.
(2) Toetus määratakse osakonna poolt lisas 1 kehtestatud määras.
(3) Kui valla elanikuks lapse kooliminemise aastale eelneva aasta 31.detsembril on olnud ainult üks lapse vanematest ning muud käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud tingimused on täidetud, antakse toetust 50% kehtestatud määrast, välja arvatud juhul, kui eelnimetatud vanem on üksikvanem. Sellisel juhul antakse toetust kogu toetuse määra ulatuses.
(4) Toetuse suuruse määramisel lähtutakse lapse kooli minemise kuupäeval kehtivast toetuse määrast.
(5) Taotluse toetuse saamiseks võib esitada koolimineku aastal alates 1. augustist kuni 30. novembrini.
§ 44. Ujumisteenuse toetus
(1) Ujumisteenuse toetuse all mõistetakse teenuse võimaldamist Tabasalu Spordikompleksis ujumiseks või mõjuvatel põhjustel teenuse kasutamise hüvitamist väljaspool Tabasalu Spordikompleksi:
1) nelja- ja enama lapsega peredele üks kord kalendrikuus;
2) puudega lapsele ja puudega mittetöötavale täiskasvanule kuni neli korda kalendrikuus;
3) mittetöötavale vanaduspensioni saavale isikule kuni kuus korda kalendrikuus Tabasalu Spordikompleksi ujulas.
(2) Toetuse taotlemine, taotluse menetlemine ja teenuse määramine toimub määruse §-s 5 sätestatud viisil, arvestades järgmisi erisusi:
1) teenusele õigustatud isikud peavad olema valla elanikud taotluse esitamise päeval;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud isiku puhul tuleb taotlusele lisada puuet tõendav dokument.
(3) Toetust antakse selle saajale, nimelise, Tabasalu Spordikompleksi ujula kasutusõigust andva kaardi väljastamisega või mõjuvatel põhjustel väljaspool Tabasalu Spordikompleksi teenuse kasutamise hüvitamisega.
§ 45. Eestkostel või peres hooldamisel oleva lapse koolitoetus
(1) Eestkostel või peres hooldamisel oleva lapse koolitoetust antakse taotluse alusel vanemliku hoolitsuseta alaealise lapse eestkostjale või lapse peres hooldajale või lapse kasuvanemale tingimusel, et laps on valla elanik.
(2) Toetust antakse, kui laps õpib põhikoolis või gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses.
(3) Toetust antakse kuni lapse 20-aastaseks saamiseni.
(4) Kui laps saab jooksval õppeaastal 20-aastaseks, makstakse selle lapse kohta toetust õppeaasta lõpuni.
(5) Toetus määratakse osakonna poolt taotluse esitamisele järgnevast kuust lisas 1 kehtestatud määras.
(6) Toetust makstakse igakuuliselt 1. septembrist kuni 30. juunini.
(7) Taotluse toetuse saamiseks võib esitada lapse eestkostja, kasuvanem või hooldaja.
§ 46. Puudega lapse hooldajatoetus
(1) Puudega lapse hooldajatoetust on õigustaotleda 3-16-aastase keskmise, raske või sügava puudega või 16-18-aastase raske või sügava puudega lapse (edaspidi puudega laps) vanemal, vanemaga abielus oleval isikul või eestkostjal, kui nimetatud isik:
1) ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu ja
2) teostab hooldust käesoleva määruse mõttes ja
3) vastab Harku Vallavolikogu 30.09.2011 määruses nr 16 „Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ning hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord hooldaja isikule esitatavatele tingimustele, välja arvatud juhul kui isik töötab (välja arvatud osalise tööajaga).
(2) Isikul, kes on mitme puudega lapse vanem, vanemaga abielus olev isik või eestkostja, on õigustaotleda toetust iga puudega lapse eest.
(3) Puudega lapse hooldaja toetuse taotlemine, taotluse menetlemine ja toetuse määramine toimub vastavalt Harku Vallavolikogu 30.09.2011 määruses nr 16 „Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ning hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord
§ 47. Puudega lapse transpordi toetus
(1) Puudega lapse transpordi toetust antakse taotluse alusel puudega lapse transportimiseks kooli- ja koolieelsesse lasteasutusse, rehabilitatsiooniasutusse, päevakeskusesse, puuetega laste laagrisse ja muudel vajalikel juhtudel.
(2) Toetust antakse üldjuhul kuni lapse 19-aastaseks saamiseni ja põhjendatud erandjuhul ka vanemale kui 19-aastasele isikule.
(3) Toetuse andmise otsustab ning toetuse suuruse ja andmise tingimused määrab vallavalitsus korraldusega.
§ 48. Puudega isiku õppekulude toetus
(1) Puudega isiku õppekulude toetust antakse täisealise isiku enda, tema seadusjärgse esindaja või ülalpidaja taotluse alusel isiku õppekulude ja/või toimetulekuõppe hüvitamiseks kuni täies ulatuses.
(2) Taotlusele tuleb lisada:
1) puude raskusastet tõendava dokumendi ja rehabilitatsiooniplaani koopia;
2) kantud või kantavaid kulusid tõendavad dokumendid;
3) muud vajalikud dokumendid.
(3) Toetuse andmise otsustab ning toetuse suuruse ja andmise tingimused määrab vallavalitsus korraldusega, mille alusel sõlmitakse haldusleping.
§ 49. Isikliku abistaja teenuse toetus
(1) Puudega isiku isikliku abistaja teenuse toetust antakse taotluse alusel sügava, raske või keskmise puudega isikule, kes vajab puudest tulenevalt teenust igapäevaeluga toimetulekuks.
(2) Toetuse taotlusele tuleb lisada puude raskusastet tõendava dokumendi ja rehabilitatsiooniplaani koopia.
(3) Toetuse andmise otsustab ning toetuse suuruse ja andmise tingimused määrab vallavalitsus korraldusega.
(4) Toetuse maksmiseks sõlmib vallavalitsus üldjuhul teenuseosutajaga halduslepingu.
§ 50. Tugiisikuteenuse toetus
(1) Tugiisikuteenuse toetust antakse taotluse alusel:
1) puudega isikule, kes vajab puudest tulenevalt teenust igapäevaeluga toimetulekuks;
2) isikule, kellele ei ole puude raskusastet määratud, kuid kes vajab igapäevaeluga toimetulekuks tugiisiku abi.
(2) Toetuse taotlusele tuleb lisada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul puude raskusastet tõendava dokumendi ja rehabilitatsiooniplaani koopia.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul algatab tugiisikuteenuse toetuse andmise menetluse osakond.
(4) Toetuse andmise otsustab ning toetuse suuruse ja andmise tingimused määrab vallavalitsus korraldusega.
(5) Toetuse maksmiseks sõlmib vallavalitsus teenuseosutajaga halduslepingu.
§ 51. Puudega isiku päevakeskuse teenuse toetus
(1) Puudega isiku päevakeskuse teenuse toetust antakse taotluse alusel puudega isiku päevakeskuse teenuse kulu osaliseks või tervikuna hüvitamiseks.
(2) Toetuse taotlusele tuleb lisada puude raskusastet tõendava dokumendi ja rehabilitatsiooniplaani koopia.
(3) Toetuse andmise otsustab ning toetuse suuruse ja andmise tingimused määrab vallavalitsus korraldusega.
(4) Toetuse maksmiseks sõlmib vallavalitsus teenuseosutajaga halduslepingu.
§ 52. Ravi- ja rehabilitatsioonitoetus
(1) Ravi- ja rehabilitatsioonitoetust antakse taotluse alusel alljärgnevatel juhtudel:
1) puudega lapsele ja mittetöötavale puudega täiskasvanule invavahendi ostmisel omaosaluskulude hüvitamiseks;
2) retseptiravimi ostukulu osaliseks hüvitamiseks alla 16-aastastele puudega lapsele kuni 50% ulatuses, kuid mitte rohkem kui määruse lisas 1 sätestatud määras;
3) retseptiravimi ostukulu osaliseks hüvitamiseks üle 16-aastasele puudega isikule, mittetöötavale töövõimekaotuse ja/või vanadusepensioni saajale kuni 30% retseptiravimi maksumusest, kuid mitte rohkem kui määruse lisas 1 sätestatud määras;
4) mittetöötava puudega isiku rehabilitatsiooniplaani kohase taastusravi kulu osaliseks hüvitamiseks, kuid mitte rohkem kui 50% omaosaluse maksumusest;
5) kuulmispuudega isiku viipekeele tõlketeenuse kulu osaliseks hüvitamiseks, kuid mitte rohkem kui 36 tunni eest aastas;
6) puudega lapsele ja puudega noorele ratsutamisteraapia võimaldamiseks kuni 10 tunni ulatuses kalendrikuus raviarsti teatise või rehabilitatsiooni plaani alusel.
(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud toetuse andmine võib sõltuvalt toetuse juhust toimuda nii kantud või kantavate kulude katmisega, kui ka teenuse kasutamise võimaldamisega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-5 sätestatud toetuse taotlusele tuleb lisada kantud või kantavaid kulusid tõendavad dokumendid.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toetuse taotlusele tuleb lisada puude raskusastet tõendava dokumendi koopia.
(5) Toetuse suuruse määramisel lähtutakse muuhulgas kantud või kantavate kulude või taotletava teenuse kasutamise vajalikkusest.
(6) Toetus määratakse osakonna poolt.
§ 53. Küttetoetus
(1) Küttetoetust antakse taotluse alusel rahalise või asjalise toetusena ahjuküttega eluruumi omavale või seda üürilepingu alusel kasutavale:
1) üksi elavale mittetöötavatele puudega isikule;
2) üksi elavale mittetöötavale vanaduspensionärile.
(2) Toetus määratakse osakonna poolt lisas 1 kehtestatud määras.
§ 54. Ravikindlustusega hõlmamata isiku toetus
(1) Ravikindlustusega hõlmamata isiku toetust antakse taotluse alusel töötu ja teise ravikindlustuseta isiku hädavajaliku ravikulu, puude astme ja töövõimekaotuse protsendi määramiseks tehtavate kulude hüvitamiseks.
(2) Taotlusele tuleb lisada pere- või raviarsti põhjenduskiri ning raviasutuse arve või kulukandmist tõendav dokument.
(3) Ravikindlustusega hõlmamata isiku toetust makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendi alusel valla eelarvest.
§ 55. Ühekordne toetus
(1) Ühekordset toetust antakse taotluse alusel:
1) õnnetusjuhtumi või kriisiolukorra puhul (pereliikme raske haigus, loodusõnnetus, tulekahju, vargus või muu ettenägematu asjaolu), mille tõttu on satutud raskesse majanduslikku olukorda;
2) kinnipidamiskohast vabanenule;
3) töötule või tööotsijale tööotsimisega seotud sõidukulude tasumiseks;
4) muudel ettenägematutel asjaoludel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud toetuse andmise otsustab ning toetuse suuruse ja andmise tingimused määrab vallavalitsus korraldusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud toetuse määrab osakond lisas 1 toodud toetuse määras.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3-4 sätestatud toetuse suuruse määrab osakond lähtudes isiku abivajaduse suurusest.
§ 56. Tähtpäevatoetus
(1) Tähtpäevatoetust antakse Harku valla elanikele:
1) 70ndaks, 75ndaks, 80ndaks ja 85ndaks sünnipäevaks;
2) 90-aastastele ja vanematele igaks sünnipäevaks.
(2) Toetus määratakse osakonna poolt lisas 1 kehtestatud määras.
(3) Toetuse andmise menetluse algatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolude esinemisel osakond.
(4) Toetus kantakse saaja pangakontole, makstakse välja vallavalitsuse kassa kaudu või toimetatakse saajale koju.
§ 57. Matusetoetus
(1) Matusetoetust antakse taotluse alusel matuse korraldajale, kui lahkunu oli Harku valla elanik.
(2) Toetus määratakse osakonna poolt lisas 1 kehtestatud määras.
(3) Toetuse suuruse määramisel lähtutakse lahkunu surma kuupäeval kehtivast toetuse määrast. Toetust on võimalik taotleda 6 kuu jooksul lahkunu surmakuupäevast arvates.
§ 58. Jõulutoetus
(1) Jõulutoetust antakse taotluse alusel:
1) 70- aastasele ja vanemale pensioni saavale isikule;
2) 3- ja enamalapselisele perele;
3) üksikvanemale;
4) eestkoste- ja kasuperele;
5) puudega lapsega perele.
(2) Jõulutoetust antakse sotsiaaltoetusteks ettenähtud summade jäägist ja vallavolikogu poolt selleks täiendavalt eraldatud summadest.
(3) Toetuse määrab osakond vallavalitsuse poolt kehtestatud määras.
4. jagu Pere tulust sõltuvad toetused
§ 59. Toetuse andmise põhimõtted
(1) Toetuse andmisel lähtutakse isiku ja/või pere tulu suurusest.
(2) Toetust antakse:
1) vähekindlustatud isikule/perele;
2) pensionärile, kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad või juhul, kui seadusjärgsed ülalpidajad oma vanuse, töötuse või tervisliku seisundi tõttu ei ole võimelised ülalpidamiskohustust täitma.
(3) Toetuse andmise otsustamisel arvestatakse toetuse taotleja põhjendatud abivajadust.
§ 60. Toetuse taotlusele lisatavad dokumendid
Toetuse taotlusele lisatakse:
1) taotleja ja tema pereliikmete kuue viimase kuu tulu tõendavad dokumendid või olemasolevate pangakontode väljavõtted laekunud tulude osas;
2) hüvitamisele kuuluvate kulude suurust tõendavad dokumendid;
3) vajadusel muud täiendavad dokumendid.
§ 61. Toidutoetus
(1) Toidutoetust antakse vähekindlustatud isikule/perele:
1) koolieelses lasteasutuses või lapsehoius käiva lapse toiduraha maksumuse hüvitamiseks perioodil 1. september kuni 30. juuni;
2) põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivale lapsele toiduraha maksumuse hüvitamiseks perioodil 1. september kuni 31. mai;
3) elatusvahendite puudumisel kuni toetusvajaduse ära langemiseni.
(2) Toetus määratakse osakonna poolt taotluse laekumise kuule järgnevast kuust lisas 1 kehtestatud määras.
§ 62. Koolitoetus
(1) Koolitoetust antakse:
1) koolitarvete ja kooliriiete muretsemiseks vähekindlustatud peredele, kus üldhariduskoolis või kutseõppeasutuse tasemeõppes õpib vähemalt kaks või enam last;
2) koolitarvete ja kooliriiete muretsemiseks vähekindlustatud üksikvanemale, kui üldhariduskoolis või kutseõppeasutuse tasemeõppes õpib vähemalt üks laps;
3) vähekindlustatud perele lapse/laste põhikooli või gümnaasiumi lõpetamisel;
4) kultuuri- ja spordiüritustest osavõtuks (kooliõpilaste teatrikülastused, kontserdikülastused, ekskursioonidest osavõtt, spordilaagrid, spordiüritustest osavõtt välismaal jne);
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 sätestatud toetus määratakse osakonna poolt ja antakse üks kord aastas lisas 1 kehtestatud määras.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud toetuse määrab osakond lähtudes pere toimetulekuvõimest ja valla eelarvelistest võimalustest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud toetuse taotlust võib esitada alates 15. augustist kuni 30. novembrini.
§ 63. Paljulapselise pere toetus
(1) Paljulapselise pere toetust antakse kolme ja enama lapsega perele.
(2) Taotluse toetuse saamiseks võib esitada alates 1. maist kuni 30. juunini.
(3) Toetus määratakse osakonna poolt lisas 1 kehtestatud määras.
§ 64. Nägemise parandamise toetus
(1) Nägemise parandamise toetust antakse mitte rohkem, kui üks kord kalendriaastas, alla 16-aastase lapse nägemisteravust korrigeerivate vahendite osaliseks hüvitamiseks.
(2) Toetus määratakse osakonna poolt kuni 50 % ulatuses prilliklaaside või läätsede maksumusest, kuid mitte rohkem kui lisas 1 kehtestatud määras.
§ 65. Laagritoetus
(1) Laagritoetust antakse:
1) vähekindlustatud lapsega (lastega) perele;
2) puudega last (lapsi) kasvatavale perele.
(2) Toetus määratakse osakonna poolt kuni 50% ulatuses laagrivahetuse maksumusest.
(3) Toetust määratakse ja makstakse ainult ühe laagrivahetuse eest kalendriaastas.
§ 66. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse toetus
(1) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse toetust antakse eaka või puudega isiku või töövõimekaotuspensionäri, kes oma tervisliku seisundi tõttu ei ole võimeline igapäevaeluga toime tulema, üldjuhul tema isikliku tahteavalduse alusel.
(2) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse toetuse andmise otsustab ning toetuse suuruse ja andmise tingimused määrab vallavalitsus korraldusega.
(3) Toetuse maksmiseks sõlmib vallavalitsus teenuseosutajaga halduslepingu.
5. jagu Erijuhud
§ 67. Vältimatu sotsiaalabi
Valla eelarvest rahastatava vältimatu sotsiaalabi andmise otsustab osakond lähtudes isiku/pere toimetulekuvõimest ja valla eelarvelistest võimalustest.
§ 68. Erijuhud
Vallavalitsusel on õigus:
1) ilma isiku taotluseta määrata toetusi kindlale sihtgrupile, mis makstakse välja nimekirja alusel;
2) põhjendatud juhtudel teha erandeid määrusega kehtestatud toetuse taotlemise tingimustes ja andmise alustes.
6. jagu Arvestus ja kontroll toetuse maksmise üle
§ 69. Arvestus ja kontroll
Toetuste maksmiseks eraldatud vahendite kasutamist korraldab osakond ja arvestust peab vallavalitsus.
§ 70. Toetuse tagasi nõudmine ja tagastamine
(1) Toetuse määrajal on õigustoetuse määramise otsus tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada ja antud toetus tagasi nõuda, kui toetuse andmise aluseks olid taotleja poolt teadvalt esitatud valeandmed.
(2) Ekslikult enam määratud ja makstud toetuse tagastamiseks on toetuse määrajal õigustoetuse määramise otsust tagasiulatuvalt muuta ja enammakstud toetus tagasi nõuda. Otsuse muutmisel arvestatakse haldusmenetluse seaduse §-des 64-70 sätestatuga.
(3) Kui isik keeldub saadut vabatahtlikult tagastama, võib vallavalitsus teha isikule ettekirjutuse.
(4) Ettekirjutus tehakse isikule teatavaks käesoleva määruse §-s 5 lõikes 6 sätestatud korras.
(5) Kui isik jätab ettekirjutuse täitmata, võib vallavalitsus anda ettekirjutuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. peatükk Rakendussätted
§ 71. Varasemate määruste kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
§ 72. Määruse rakendamine
Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. aprillist 2016.
§ 73. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Lisa Harku valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste piirmäärad
[RT IV, 05.01.2018, 6 - jõust. 08.01.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2018. a.]
Facebook
Twitter