Rakvere valla kaevetööde eeskiri
Vastu võetud 18.12.2018 nr 36
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 361 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Kaevetööde eeskirja reguleerimisala
(1) Kaevetööde eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib kaevetööde korraldamist Rakvere valla haldusterritooriumil.
(2) Eeskirja sätteid ei kohaldada:
1) kaevetööl juriidilise või füüsilise isiku omandis või valduses oleval kinnistul või veel kinnistusraamatusse kandmata maa-alal juhul, kui see ei ole avalikus kasutuses, seal ei asu maaomanikule mittekuuluvaid tehnovõrke ja –rajatisi ning ei ole tegemist nende ehitamise või remondiga. Kaevetööde ohutuse eest vastutab kinnistu omanik;
2) haua kaevamisel Tõrma kalmistu maa-alal;
3) kaevetööde osas, mis on reguleeritud muu õigusaktiga.
§ 2. Mõisted
(1) Eeskirja tähenduses määratletakse Rakvere Vallavalitsust kui täitevorganit (edaspidi vallavalitsus) ja kui ametiasutust (edaspidi ametiasutus). Ametiasutuse sisemise töö korraldamine ja ülesannete jagamine määratakse ametijuhendiga.
(2) Kaevetöö all mõistetakse eeskirjas alljärgnevat pinnases tehtavat kaevetööd:
1) süvendi kaevamine ja puurimine sügavamale kui 30 cm algsest maapinnast;
2) mille käigus eemaldatakse või rikutakse tee- või pinnakatet (asfalt, sillutis, muru jne) ja mis ei ole teehoiutöö ehitusseadustiku mõistes;
3) kui planeerimise käigus muudetakse pinnase esialgset kõrgust vähemalt 30 cm;
4) ehitusgeoloogilised puurimistööd.
(3) Kaevetöö teostaja all mõistetakse juriidilist või füüsilist isikut, kes teostab kaevetööd kaeveloa alusel.
(4) Vastutav isik on kaevetöö teostaja poolt kirjalikult määratud isik, kes vastutab kaevetöö eest. Kui vastutavat isikut ei ole määratud, loetakse vastutavaks isikuks kaevetöö teostaja tegevjuht või juhatuse esimees. Kui kaevetöö teostaja on füüsiline isik, siis on ta ise vastutavaks isikuks.
(5) Avariikaevetöö all mõistetakse kaevetööd, mille tegemise vajadus tekib ootamatult ja mis on edasilükkamatu.
(6) Kaeveloa taotluse all mõistetakse vormikohast blanketti, mis täidetakse ja esitatakse kaevetöö teostaja poolt ametiasutusele.
(7) Kaeveloa all mõistetakse luba, mis annab õiguse kaevetöö tegemiseks, määrab kaevetöö teostamise tingimused ja tähtaja.
(8) Kaevetööde piirkond – piirkond, kus toimub antud kaevetööga seotud tegevus (kaevamine, ehitusmaterjalide ladustamine, ajutised ümbersõiduteed).
(9) Omanik – tänava, haljasala, kinnistu omanik, kelle maal kaevetööd toimuvad.
(10) Tehnorajatis on maapõue või maapinnale paigaldatud torustik, pumpla, kaablivõrk, gaasijuhe vm.
(11) Tellija – kaevetööde tellija on juriidiline või füüsiline isik, kes tellib kaevetööd, omades selleks seaduslikke volitusi ning määrab ehitustööde omanikujärelevalve teostaja (ehitusjärelevalve) ja teede ehitus- ja remonditööde järelevalve teostaja (teehoiutööde järelevalve).
(12) Ehitustööde omanikujärelevalve teostaja on vastava pädevusega isik, kes viib läbi ehitustööde omanikujärelevalvet vastavalt seaduses nimetatud ministri kehtestatud ehitustööde omanikujärelevalve tegemise korrale.
(13) Teehoiutööde järelevalve teostaja on vastava pädevusega isik, kes viib läbi teede ehitus- ja remonttööde järelevalvet vastavalt seaduses nimetatud ministri kehtestatud teede ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve tegemise korrale.
§ 3. Kaeveloa taotlemine
(1) Kaeveloa saamiseks esitab kaevetöö teostaja vormikohase kaeveloa taotluse vallavalitsusele hiljemalt 5 päeva enne plaanitava kaevetöö algust.
(2) Kaeveloa taotlusele lisatakse:
1) ehitusprojekt, kui kaevetööd teostatakse ehitamise käigus
2) tee ehituse või rekonstrueerimise projekt ja ehitusluba, kui kaevamistöid teostatakse teel;
3) kaevetöö piirkonna skeem, kus on märgitud kaevetöö alla jääv ala;
4) geodeetiline alusplaan, kuhu on kantud rajatavate puuraukude asukohad, kui teostatakse ehitusgeoloogilist puurimistööd;
5) tehnorajatiste ja teede ehitamisel läbi võõra kinnisasja selle omaniku kirjalik nõusolek, notariaalne isikliku kasutusõiguse leping või seatud sundvaldus;
6) kaevetöödel tekkiva materjali käitlemise viisid, sealhulgas eeldatavad ära veetava pinnase liigid ja kogused;
7) vajadusel liiklusskeem;
8) Muinsuskaitseameti kirjalik luba, kui teostatakse kultuurimälestisi ohustada võivaid kaevetöid.
§ 4. Kaeveloa väljastamine ja väljastamisest keeldumine
(1) Kaeveloa vormistab ja väljastab kaevetöö teostajale ametiasutus 5 tööpäeva jooksul taotluse ametiasutuses registreerimisest arvates.
(2) Ametiasutus võib esitada täiendavaid tingimusi kaevetöö teostamise aja ja kooskõlastuste suhtes.
(3) Kaeveloa väljastamisest keeldutakse, kui:
1) kaeveloa taotlusele ei ole lisatud nõutud dokumente või kooskõlastusi
2) kaevetöö teostaja ei ole taotluse esitamisele eelneva ühe aasta jooksul kaks või enam korda teostanud garantiikorras ettenähtud töid;
3) kaevetöö teostajal või tema alltöövõtjal puudub vastav pädevus;
4) kaevetöö teostaja on eelnevalt teostanud ehitustöid eirates kaevetööde eeskirja nõudeid ning ei ole ehitustöid läbi viinud hea tava kohaselt.
(4) Ametiasutus võib kaeveloa kehtetuks tunnistada, kui kaevetööd ei ole alustatud 10 tööpäeva jooksul loal märgitud kaevetööde algustähtajast. Ametiasutusel on õigus peatada kaeveloa kehtivus, kui kaevetöö käigus on rikutud loas toodud või eeskirja tingimusi. Kui tegemist on omavolilise kaevetööga, peatab ametiasutus kaevetöö viivitamatult.
(5) Kaeveloa tähtaja pikendamiseks peab kaevetöö teostaja pöörduma ametiasutuse poole hiljemalt kaeveloal märgitud kaevetööde lõpptähtpäeval.
(6) Kaeveloa muutmisel, pikendamisel või peatamisel teeb kaeveloa väljastaja sellele vastavasisulise märke.
2. peatükk KAEVETÖÖ TEOSTAMISE NÕUDED
§ 5. Üldnõuded
(1) Kaevetöö tuleb teostada tehnoloogiliselt võimaliku lühima aja jooksul ning teekatet ja haljasala vähimal kahjustaval viisil.
(2) Kaevetöödel avalikus kohas peab kaeveala ja sellega 1 m ulatuses külgnev maa-ala olema tähistatud liikluskorraldusvahenditega vastavalt kehtivale standardile ja pimedal ajal valgustatud või tähistatud helkuritega. Jalakäijate liikumistsoonis peab kaevik olema piiratud vähemalt 1,2 m kõrguse aiaga.
(3) Kaevetööde teostaja vastutab kaeveala liiklusohutuse eest ja tagab, et kõrvalistel isikutel puuduks ligipääs kaevealale.
(4) Kui kaevetöö kaasneb ehitamisega ehitusseadustiku mõistes, peab eelnevalt olema vormistatud ehitusluba või esitatud ehitusteatis.
(5) Kaevetööde vahetus ümbruses asuvate puude juurestik, tüved ja võrad peavad olema kaitstud võimalike vigastuste eest. Kaevetööd puude juurekaelale lähemal kui 2 m tuleb teostada käsitsi.
(6) Ametiasutusel on õigus nõuda kaevetöö käigus liigselt kahjustada saanud puu eemaldamist kaevetöö teostaja kulul.
(7) Ehitusgeoloogilist kaevetööd teostatakse vastavalt ehitusseadustiku nõuetele. Ehitusgeoloogilist puurimistööd teostatakse kaeveloa alusel. Kaeveloa lõppemisel esitab kaevetöö teostaja ametiasutusele ehitusgeoloogilise kaevetöö aruande.
(8) Kultuurimälestisi ohustada võivat kaevetööd tehakse ainult Muinsuskaitseameti kirjalikul loal.
(9) Kaevikust väljapumbatav vee juhtimine ühiskanalisatsiooni või kraavi võib toimuda vee-ettevõtte loal. Kaevetööde piirkonda ümbritsevale alale võib vett juhtida ainult omaniku kirjalikul loal.
(10) Enne kaeviku tagasitäitmist peab kaevaja tagama kõikide paigaldatud tehnorajatiste teostusmõõdistamise topogeodeetiliste mõõdistustööde õigust omava isiku poolt ja selle esitama ametiasutusele elektrooniliselt hiljemalt kaeveloa lõpetamisel. Mõõdistamine ei ole vajalik, kui olemasoleva tehnorajatise asukoht ei muutu.
(11) Ametiasutusel on õigus seada tingimusi üldkasutataval maa-alal kaevetööde käigus eemaldatava materjali (teekate, killustik, kruus, liiv, kasvumuld, maakivid, betoonkivid jne) ladustamise ja teeomanikule üleandmise osas.
(12) Ametiasutusel õigus nõuda vajadusel ümbersõidutee ehitamist, selle sõidukorras hoidmist kaevetöö perioodil ning pärast kaevetöö lõpetamist ümbersõidu likvideerimist ja endise olukorra taastamist.
(13) Keelatud on hävitada, vigastada või kooskõlastamata ümber paigutada liikluskorraldusvahendeid ja geodeetilisi märke. Hävitatud või vigastatud märgid taastatakse kaevetöö teostaja kulul. Märgi ümberpaigutamise vajadusel kooskõlastab kaevetöö teostaja selle ametiasutusega. Tööde teostamise korral geodeetilise märgi kaitsetsoonis (R=3m) tuleb tellida märgi kontrollmõõdistus.
(14) Looduskaitseobjekti kaitsevööndis toimuva kaevetöö puhul teavitatakse objekti valitsejat.
(15) Keelatud on kasutada mehhanisme, mille rattad, roomikud, tugikäpad, muud osad või koorem võivad rikkuda teekatet või teerajatisi.
(16) Kaevetöö teostaja ei või sulgeda, tõkestada või ohustada liiklust mistahes esemete, sõidukite või veostega, v.a juhul, kui selleks on omaniku poolt väljastatud luba ja on täidetud loas ettenähtud meetmed.
(17) Kaevetöödel tuleb rakendada ettenähtud ohutustehnika nõudeid.
(18) Kaevajast mittesõltuvate ettenägematute asjaolude ilmnemisel (lõhkekeha, arheoloogiline leid, topo-geodeetilisele plaanile kandmata tehnorajatis, reostatud pinnas jne) peab kaevetööd kohe seiskama ja informeerima ametiasutust, vajadusel Politseid, Päästeametit, Häirekeskust, Keskkonnaametit või Muinsuskaitseametit.
§ 6. Kaevetöö koha tähistus
(1) Kaevetöö koht tuleb tähistada piirete ja liiklust reguleerivate ajutiste liiklusmärkidega.
(2) Kaevetöö teostaja peab kindlustama piirete ja ajutiste sildade abil ohutu läbipääsu liiklusvahenditele ja jalakäijatele kohtades, kus läbisõit või juurdepääs oli varem olemas.
(3) Kui kaevetöö kestus on üle seitsme ööpäeva, tuleb kaevetöö kohale üles panna infotahvel, kuhu on märgitud kaevetöö teostaja nimi, kaevetöö eest vastutava isiku nimi, telefoninumber ning kaevetöö lõpetamise tähtaeg.
(4) Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu, tervist ning vara.
§ 7. Kaevetöö kohas asuv dokumentatsioon
Kaevetöö teostaja tagab teostamise kohas kaevetöö iseloomust olenevalt järgmised dokumendid:
1) kaeveluba;
2) ehitusprojekt või ehitusteatis koos liikluskorralduse ajutise skeemiga;
3) tänava ajutise sulgemise luba;
4) tehnorajatiste valdajate load kaevetöödeks vastavate tehnorajatiste kaitsevööndis;
5) kaevetöö toimumise ajagraafik;
6) raieluba;
7) avariilise tehnorajatise asukoha joonised või skeemid.
§ 8. Kaevetöö teostamine teel
(1) Kaevetööde käigus rikutud või eemaldatud teed või tee konstruktsioonid tuleb taastada teede ehitus- ja remonditööde projekti või teetööde kirjelduse kohaselt.
(2) Teehoiutöid võib läbi viia vastavat pädevust omav juriidiline isik.
(3) Teehoiutööd tuleb dokumenteerida vastavalt teede ehitus- ja remonttööde dokumenteerimise nõudeid järgides.
(4) Kõigi teehoiutöödeks kasutatavate materjalide ja toodete vastavus peab olema tõendatud ning enne kasutusele võtmist saadud kooskõlastus järelevalvet teostavalt isikult.
(5) Äärekivid eemaldatakse selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast kaevetööde teostamist. Katkised või kaevetöö teostamise käigus vigastatud äärekivid kõrvaldatakse kasutusest ja asendatakse sama tüüpi äärekividega.
(6) Tükkmaterjalist teekate eemaldatakse selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada teekatte taastamisel. Katkine tükkmaterjal kõrvaldatakse kasutusest ja asendatakse sama tüüpi tükkmaterjaliga.
§ 9. Kaevetöö teostamine haljasalal
(1) Tuleb vältida õhuliinide ja valgustuspostide projekteerimist puude võra tsooni.
(2) Kui kaevetöö teostatakse puude võra tsoonis, nähakse kuivaperioodil ette puude kastmine.
(3) Kui puude alumised oksad segavad kaevetööd ning nende ülessidumine pole võimalik, kooskõlastatakse nende kärpimine ametiasutusega. Kõrghaljastuse likvideerimiseks peab olema raieluba.
(4) Kaevetööde tsoonis paigaldatakse puudele tüvekaitsed.
(5) Haljasalal tuleb kaeviku tagasitäitmine teostada olemasoleva maapinnani.
§ 10. Tehnorajatise kaitsmine kaevetöödel
(1) Materjale, töövahendeid, pinnast jm ei tohi ladustada tehnorajatiste, kaevude, geodeetiliste punktide, puude ja põõsaste peale või vastu. Puistematerjali ladustamisel kivisillutisele või murule pannakse alla isoleeriv kangas või kile.
(2) Enne kaevetöö alustamist teostatakse tehnorajatise asukoha märgistamine looduses vastavalt ehitusprojektile või tee-ehitusprojektile. Enne tehnorajatise kaitsevööndis kaevetöö teostamise alustamist kutsub kaevetöö teostaja kohale tehnorajatise omaniku või tema esindaja, kellega kooskõlastatakse tehnorajatise asukoha märgistus kohapeal. Kaevetöö tehnorajatise kaitsevööndis teostatakse omaniku või tema esindaja vahetu järelevalve all, kui seda nõuab tehnorajatise omanik või tema esindaja.
(3) Tehnorajatise kaitsevööndis teostatakse kaevetööd käsitsi. Tehnorajatise mistahes kahjustamise korral on tehnorajatise kaitsevööndis tegutsev isik kohustatud viivitamatult teavitama tehnorajatise kahjustamisest selle omanikku või tema esindajat ja ametiasutust. Tehnorajatise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamine toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
(4) Tehnorajatise, mida ei ole märgitud projektdokumentatsioonis, avastamisel tuleb kaevetöö katkestada kuni olukorra selgitamiseni.
(5) Olemasolevat tehnorajatist võib ümber paigutada üksnes selle omaniku loal ja kooskõlastatud projekti alusel.
§ 11. Avariikaevetöö teostamine
(1) Tehnorajatise avarii korral kaevetöö teostaja:
1) teavitab ametiasutust avarii põhjuste, kaevetöö teostaja ja kaevetöö alguse äranäitamisega;
2) kutsub avariikohale kõikide läheduses asuvate tehnorajatiste valdajad;
3) tagab avariikohal nii sõidukite kui jalakäijate liiklusohutust.
(2) Pärast avarii kõrvaldamist taastatakse pinnase kate koheselt vastavalt käesolevale eeskirjale ja vajadusel ametiasutuse poolt esitatud täiendavatele tingimustele.
3. peatükk KAEVETÖÖ LÕPPEMINE JA KAEVETÖÖ KÄIGUS RIKUTUD ALA TAASTAMINE
§ 12. Taastamise üldnõuded
(1) Kaevetöö teostaja on kohustatud tee taastamisel järgima tee ehitamise nõudeid ning taastama kaevekoha samatüübilise kattega. Teekatte tüübi muutmine kooskõlastatakse ametiasutusega.
(2) Eemaldatud kattega teeosad jäetakse liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise teekatte paigaldamiseni.
(3) Sõiduteede, kõnniteede ja parkimisplatside all kasutada kaeviku tagasitäiteks ainult mineraalset, dreenivat, savivaba tihendatavat pinnast.
(4) Pargis, puhkealal või haljasalal asuva kaeviku tagasitäiteks võib kasutada ainult materjali, mis oma omaduste poolest sobib antud koha mulde ehituseks ja võimaldab nõuetekohast tihendamist.
(5) Tagasitäide peab olema jäävaba.
(6) Taastatava sõidutee katte äär tuleb enne taastamist sirgeks lõigata ning taastada kaevikuava. Lisaks tuleb arvestada, et piki tänavat toimuvate kaevetööde korral taastatakse sõidutee kate kuni lähemal asub sõidutee ääreni juhul, kui kaevik on sõidutee äärest vähem kui 1 meetri kaugusel.
(7) Kõnnitee katte taastamisel tuleb üldjuhul kate taastada kogu kõnnitee laiuses. Kui tööde teostamisel rikutakse vähem kui pool kattest ja kaevik ei asu kõnnitee keskel, võib ametiasutusega kooskõlastatult taastada pool kogu kõnnitee kattest lähemal asuva kõnnitee servani. Tükkmaterjalist teekate taastatakse kogu tee laiuses.
(8) Erinevate asfaltkatte kihtide vaheline pind ning uue ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind tuleb kruntida bituumeni või bituumenemulsiooniga. Pealmise asfaltkatte vuugikohad tuleb katta bituumeni või bituumenemulsiooniga ning puistata üle graniitsõelmetega.
(9) Piki tänavat toimuvate kaevetööde korral taastatakse sõidutee kate kuni lähema sõidutee ääreni juhul, kui kaevik on sõidutee äärest vähem kui 1 meetri kaugusel.
(10) Risti tänavat toimuvate kaevetööde korral taastatakse mitme ristisuunalise kaeve ala ühtse lapina, kui tehnorajatiste telgede vahe on väiksem kui 10 meetrit.
(11) Kui tänavakatte taastamine toimub äärekividega sõidutee või kõnnitee servani, tuleb üldjuhul välja vahetada ka äärekivid.
(12) Alla viie aasta vanused katted tuleb taastada kaevealal kogu sõidutee/kõnnitee laiuses.
(13) Murukatte taastamine teostada esimesel võimalusel. Pealmine külvialune kiht peab olema 10 cm paksuse kihina täidetud taimede kasvuks sobiliku mullaga. Murukatte või rohukamara taastamiseks külvatakse muruseeme või paigaldatakse murumättad. Külvamiseks sobilik aeg on 1.maist 1 septembrini.
(14) Haljas- ja rohealadel teostatud kaevetööd võetakse ametiasutuse poolt vastu pärast külvatud muru tärkamist või murumätaste paigaldamist ja esimese niite teostamist.
(15) Kaevetöö teostamise perioodil, kui katete nõuetekohane ja lõplik taastamine ei ole enam võimalik, tuleb kate taastada ajutiselt ning kaevaja peab tagama kuni teekatte nõuetekohase taastamiseni häireteta ja ohutu liikluse, sh ajutise teekatte korrashoiu omal kulul. Kaevetöö teostajal tuleb koostada vaegtööde akt, milles näidatakse ära tegemata tööd ja määratakse tööde teostamise kuupäev, kooskõlastades selle ametiasutusega.
(16) Kaeveala, kus ei ole kaevetööde lõppemisel või teekatte taastamisel tagatud nõutav teeseisund ja liiklusohutus, peab olema tähistatud liikluskorraldusvahenditega vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale standardile.
§ 13. Kaevetöö lõpetamine
(1) Kaevetöö on lõpetatud, kui:
1) kaevetöö käigus rikutud ala on nõuetekohaselt taastatud ning üle antud ala omanikule või valdajale. Ametiasutusel on õigus esitada enne kaevetööde lõpetamist täiendavaid tingimusi kaevetöö käigus rikutud ala taastamise kohta;
2) avariikaevetöö korral on esitatud avariikaevetööde akt;
3) taastatud tee kohta on ametiasutusele esitatud õiend kaevetöö käigus väljaveetud pinnase ja/või asfaldi koguse ladustamise kohta;
4) tehnorajatise teostusdokumentatsioon paberil ja digitaalsel andmekandjal on üle antud ametiasutusele.
§ 14. Kaevetöö garantii
(1) Kaevetöö tegija annab teostatud tööle vähemalt 2-aastase garantii ning vastutab teekatte ja haljastuse taastamistöö kvaliteedi eest 2 aasta jooksul pärast taastamistöö vastuvõtmist. Eraõiguslikus omandis oleval kaevetöö käigus rikutud alal võivad selle omanik või valdaja ja kaevetöö teostaja ala taastamise kohta kokku leppida teisiti.
(2) Kaevaja poolt taastamistööde mittetegemisel või mittenõuetekohasel tegemisel, samuti garantiiajal ilmsiks tulnud vigade mitteparandamisel annab ametiasutus kaevajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Garantiiaja kestel ilmnevad defektid kõrvaldab kaevetöö teostaja ametiasutuse poolt määratud tähtajaks omal kulul.
(3) Kui kaevetöö tegija ei ole garantiiajal ilmnenud puudusi määratud tähtajaks kõrvaldanud, võib ametiasutus tellida taastamistööd kolmandalt isikult kaevetöö teostaja kulul.
(4) Kui kaevik on vajunud olemasolevast asfaltkattest allapoole, tuleb olemasolev kaevik 0,5 m võrra laiemalt lahti freesida, kaevik tihendada ja vastavalt normidele taastada.
(5) Garantiiülevaatus viiakse läbi ametiasutuse esindaja juuresolekul ning kaevetöö teostaja koostab ülevaatuse kohta kaevetöö garantiiaegse ülevaatuse akti.
4. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS
§ 15. Kaevetöö järelevalve
(1) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab ametiasutus vastavalt oma pädevusele.
(2) Tellija on kohustatud tagama kaevetööde kestel ja garantiiajal omanikujärelevalve vastavalt ehitusseadustikule.
§ 16. Vastutus
(1) Kaevetöö ohutuse eest vastutav kaevetöö tegija.
(2) Käesoleva eeskirja nõuete rikkuja kannab vastutust seadusega ettenähtud korras. Eeskirja rikkumisel vajaduse korral kaevetöö peatatakse.
(3) Kaevetööga tekitatud kahju hüvitab kaevetöö tegija vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
(4) Kaevetöö teostaja kannab täielikku vastutust kõikide esitatud dokumentide õigsuse eest.
§ 17. Rakendussätted
(1) Määruse rakendamiseks vajalike dokumentide vormid kinnitab vallavalitsus.
(2) Sõmeru Vallavolikogu 28.06.2011 määrus nr 27 Sõmeru valla kaevetööde eeskirja kehtestamine tunnistatakse kehtetuks.
(3) Rakvere Vallavolikogu 26.05.2010 määrus nr 8 Rakvere valla kaevetööde eeskirja kehtestamine tunnistatakse kehtetuks.
§ 18. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Peep Vassiljev
Volikogu esimees
Facebook
Twitter