Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Tapa valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri

Väljaandja:Tapa Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.02.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 05.02.2015, 29

Tapa valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri

Vastu võetud 29.01.2015 nr 36

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37 ja veeseaduse § 3² lõike 5 punkti 5 alusel.

§ 1.   Eeskirja reguleerimisala

  (1) Tapa valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib õigussuhteid, mis tekivad Tapa valla haldusterritooriumil reovee kohtkäitluse ja äraveoga.

  (2) Reovee kohtkäitlusrajatiste paigaldamine ja rajamine toimub ehitusseaduse, veeseaduse ja nende rakendusaktide ning Tapa valla ehitusmääruse kohaselt.

  (3) Eeskiri kehtib juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes:
  1) teostavad reovee kohtkäitlust ning seoses sellega vajavad ja kasutavad reovee äraveo teenust;
  2) osutavad reovee äraveo teenust.

  (4) Eeskirjas reovee kohta sätestatud kohaldatakse ka fekaalide ja tehnilistesse rajatistesse kogunenud reostunud sademe-, põhja- ja pinnavee kohtkäitlusele ja äraveole.

  (5) Eeskirja ei kohaldata, kui kinnistu omanikul või valdajal peab veeseaduse kohaselt olema heitvee või teiste vett saastavate ainete suublasse juhtimiseks vee erikasutusluba.

§ 2.   Mõisted

  (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid veeseaduse, ehitusseaduse ja nende rakendusaktides sätestatu tähenduses, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähenduses.

  (2) Lisaks kasutatakse käesolevas eeskirjas järgmisi mõisteid:
  1) reovee kohtkäitlus – reovee kogumine, puhastamine, paigutamine pinnasesse või pinnasele või kompostimine üldjuhul reovee tekkekoha kinnistu piires;
  2) reovee kohtkäitlussüsteem - reovee tekkimise asukohas kasutatav tehnoloogiline rajatis, mida kasutatakse reovee kogumise, puhastamise, maapinda immutamise või veekogusse juhtumise eesmärgil (reovee kogumismahuti, omapuhasti või kuivkäimla kogumismahuti);
  3) reovee kogumismahuti – plastmassist, klaasplastist, betoonist, terasest või mõnest muust materjalist mahuti, kuhu koguneb majapidamises tekkiv reovesi ja kust see veetakse edasiseks käitlemiseks suuremale reoveepuhastile. Nõuetele vastav kogumismahuti on veetihe, see tähendab ta ei leki ümbritsevasse keskkonda;
  4) omapuhasti – rajatis (imb- ja filtersüsteemideks), kus kõrvaldatakse reoained ja ebasoovitavad organismid reoveest mehaaniliste, bioloogiliste või füüsikalis-keemiliste võtetega ja mille projekteeritud reostuskoormus on kuni 50 inimekvivalenti. Omapuhastit tohib ehitada alla 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisalale, kus puudub ühiskanalisatsioon, ning väljapoole reoveekogumisala;
  5) inimekvivalent - ühe inimese põhjustatud keskmine ööpäevane tingliku veereostuskoormuse ühik (ie);
  6) hoolduspäevik – vabas vormis päevik, mis kajastab omapuhasti hooldamisega seotud informatsiooni;
  7) purgimiskoht – tekkekohast äraveetud reovee ja/või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
  8) purgimine – reovee purgimiskohta väljalaskmine;
  9) heitvesi – suublasse juhitav kasutuses olnud vesi;
  10) immutussüsteem – heitvee immutussüsteem järgneb tavaliselt septikule. Immutussüsteem koosneb aukudega heitvee immutustorustikust, mis on paigaldatud immutusväljakule teatud kindlate vahedega. Immutusväljak rajatakse tavapäraselt koredast pinnasest (kruus, killustik), et tagada pinnaseosakestel bioloogilistele organismidele elutingimused ja selle tulemusel parem heitvee puhastusvõime. Immutussüsteem ei ole keskkonnast eraldatud kilematerjaliga;
  11) septik – ehk settekaev on plastmassist, klaasplastist, betoonist, terasest või mõnest muust materjalist mahuti, millel on tavaliselt vähemalt 2 kambrit. Septikus settivad reovees sisalduvad tahked osad, mis lagunevad anaeroobselt (hapnikuvabas keskkonnas) bioloogiliste protsesside tulemusena. Reovee vedel fraktsioon voolab septikust edasi tavaliselt kas reovee immutussüsteemi või filtersüsteemi. Tahke fraktsioon tuleb perioodiliselt eraldada ja vedada nõuetekohaseks käitlemiseks suurema reoveepuhasti juurde.

  (3) Mõiste „reovesi“ hõlmab eeskirjas ka fekaale ja reovee puhastamise käigustekkivat setet.

§ 3.   Reovee kohtkäitlus

  (1) Reovee kohtkäitlus on lubatud olmes tekkiva reovee kohtkäitluseks üldjuhul selle tekkekoha kinnistu piires.

  (2) Erandkorras on mitme kinnistu tarbeks lubatud paigaldada reovee kogumismahuti või rajada omapuhasti juhul, kui tegevus on majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt põhjendatud.

  (3) Reovee kogumismahuti on lubatud paigaldada alale, mida Tapa valla üldplaneeringu ning Tapa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK kava) kohaselt ei kaeta ühiskanalisatsiooniga.

  (4) Üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel, kus on olemas ühiskanalisatsioon, on pinnasesse immutamine keelatud, kanaliseerimata aladel tuleb reovesi koguda kogumismahutisse.

  (5) Erandkorras on lubatud kasutada reovee kogumiseks reovee kogumismahutit ÜVK kava kohaselt ühiskanalisatsiooniga kaetaval alal kuni ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseni.

  (6) Omapuhasti rajamine on keelatud keskkonnaministri poolt kinnitatud Tapa linna, Lehtse aleviku, Moe, Vahakulmu ja Jäneda reoveekogumisaladel.

  (7) Heit- ja sademevee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgemat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.

§ 4.   Nõuded reovee kohtkäitlusrajatisele

  (1) Lubatud on paigaldada vaid sertifitseeritud reovee kogumismahutit või sertifitseeritud omapuhastit.

  (2) Erandina on lubatud:
  1) paigaldada kirjaliku nõusoleku alusel ajutise lahendusena lekkekindel reovee kogumismahuti alale, kuhu on planeeritud rajada ühiskanalisatsioon. Selleks tuleb Tapa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitada ehitusseaduse järgne kirjaliku nõusoleku taotlus koos kinnistu asendiplaaniga;
  2) katta olemasolev reovee kogumismahuti seestpoolt spetsiaalse vettpidava kihiga pädeva isiku poolt vastavalt toote paigaldamise juhendile.

  (3) Reovee kohtkäitlusrajatis ja sellest kulgev lokaalne torustik peab olema lekkekindel, tühjendatav.

  (4) Reovee kohtkäitlusrajatise üldised nõuded:
  1) reovee kohtkäitlusrajatis ei tohi paikneda puurkaevu sanitaarkaitsealas ja puur- ning salvkaevu hooldusalas;
  2) reovee kohtkäitlusrajatis peab olema aastaringselt tühjendatav ning tagatud tühjendusveoki juurdepääs;
  3) reovee kohtkäitlusrajatise paigaldus ja kasutamine peab vastama tootele esitatud nõuetele;
  4) tuleb vältida sade- ja lumesulamisvee sattumist reovee kohtkäitlusrajatisse;
  5) reovee kohtkäitlusrajatise luugid peavad olema terved ja sulguma tihedalt;
  6) reovee kogumismahuti ja omapuhasti tuleb paigaldada pinnasesse, tagades nende liikumatuse;
  7) reovee kogumismahuti, omapuhasti ja lokaalne torustik peavad olema külmumiskindlad;
  8) reovee kogumismahuti ja omapuhasti peavad olema ventileeritavad.

§ 5.   Nõuded reovee kohtkäitlusrajatisele

  (1) Uue hoone planeerimisel tuleb vajadusel lahendada reovee kogumismahuti paigaldamine koos hoone ehitusprojektiga.

  (2) Olemasoleva reovee kogumismahuti väljavahetamisel või asendamisel tuleb vallavalitsusele esitada tehnosüsteemide muutmiseks kirjaliku nõusoleku taotlus koos kinnistu asendiplaaniga, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul.

  (3) Reovee kogumismahuti väljavahetamisel samaväärse vastu asukohta, materjali ja reovee kogumismahuti mahtu muutmata tuleb vallavalitsusele esitada vabas vormis avaldus ja asendiplaan kogumismahuti paigutusega. Tööde teostamise aluseks on vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti kooskõlastus.

  (4) Kirjaliku nõusoleku alusel paigaldatud reovee kogumismahuti kohta tuleb esitada vallavalitsusele ehitise teatis viie tööpäeva jooksul reovee kogumismahuti paigaldamise päevast arvates. Vallavalitsuse poolt määratud pädeval spetsialistil on õigus nõuda reovee kogumismahuti ülevaatust ja katsetamist enda juuresolekul.

§ 6.   Omapuhasti rajamine ja kasutusele võtmine

  (1) Omapuhasti asukoha kavandamisel tuleb:
  1) arvestada krundil olemasolevat maapinna reljeefi;
  2) kindlaks teha puhastatud heitveele võimalik suubla so kas veekogu või pinnas;
  3) kui suublaks on pinnas, määrata krundi põhjavee loodusliku reostuskaitstuse kategooria – kas kaitsmata, nõrgalt kaitstud või keskmiselt kuni hästi kaitstud. Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tohib immutada ainult bioloogiliselt puhastatud reovett. Kaitstud põhjaveega aladel võib hajutatult immutada mehaaniliselt puhastatud vett kuni 5 m3/ööpäevas;
  4) asukoha (mõõta ära kõige sademeterohkemal perioodil) põhjavee kõrgeim tase (pinnasesse kaevatud kaevises maapinnast võetuna).

  (2) Omapuhasti rajamiseks tuleb koostada ehituskrundi maapinna kõrgusandmetega geodeetiline alusplaan vastavat litsentsi omava spetsialisti poolt.

  (3) Omapuhasti rajamiseks tuleb vallavalitsusele esitada projekteerimistingimuste taotlus.

  (4) Omapuhasti ehitusprojekt peab olema koostatud või kontrollitud majandustegevuse registri vastavat registreeringut omava isiku (ettevõtja äriseadustiku tähenduses) poolt.

  (5) Omapuhasti rajamiseks väljastab vallavalitsus vastavalt ehitusseadusele kas ehitusloa või kirjaliku nõusoleku.

  (6) Omapuhasti kasutusele võtmise tingimused:
  1) kirjaliku nõusoleku alusel rajatud omapuhasti kohta tuleb esitada vallavalitsusele ehitise teatis viie tööpäeva jooksul omapuhasti rajamise päevast arvates;
  2) ehitusloa alusel rajatud omapuhastile tuleb taotleda ehitusseaduse järgne kasutusluba.

§ 7.   Reovee kohtkäitlusrajatise kasutamine ja hooldus

  (1) Reovee kohtkäitlusrajatise kasutamise ja hoolduse eest vastutab reovee kohtkäitlusrajatise omanik.

  (2) Reovee kohtkäitlusrajatise kasutamine peab toimuma keskkonna- ja tervisekaitse seisukohalt ohutult.

  (3) Reovee kogumismahutit ja omapuhastit tuleb kasutada vastavalt selle otstarbele ja kasutamisjuhendile.

  (4) Omapuhasti seisukorda tuleb vähemalt kord aastas kontrollida, kontrolli tulemused kanda vabas vormis peetavasse hoolduspäevikusse, vajadusel teostada hooldustöid.

  (5) Hoolduspäevik peab sisaldama vähemalt:
  1) omapuhasti ülevaatuse kuupäeva;
  2) omapuhasti hooldustööde (nt puhastuselementide hooldamine/vahetamine, bioaktivaatorite lisamine) kirjeldust ja teostamise kuupäeva;
  3) reovee puhastamise käigustekkiva sette äraveo kogust ja kuupäeva.

§ 8.   Reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimine

  (1) Reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimise üldised nõuded:
  1) reovee kohtkäitlusrajatis tuleb enne likvideerimist tühjaks vedada ja tühjendusjärgselt puhastada eeskirja § 9 lõikes 1 nimetatud ettevõtja poolt;
  2) reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimiseks tuleb see üldjuhul lammutada ja pinnasest eemaldada;
  3) pinnasest eemaldatud reovee kohtkäitlusrajatise süvend tuleb täita liiva, kruusa või mullaga;
  4) reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimisel tuleb tagada keskkonna- ja tervisekaitseohutus.

  (2) Reovee kogumismahuti ja omapuhasti likvideerimiseks:
  1) tuleb esitada vallavalitsusele reovee kogumismahuti või omapuhasti lammutusprojekt koos kirjaliku nõusoleku või ehitusloa taotlusega;
  2) vallavalitsus väljastab vastavalt ehitusseadusele kas kirjaliku nõusoleku või ehitusloa;
  3) tuleb viie tööpäeva jooksul pärast reovee kogumismahuti või omapuhasti likvideerimist esitada vallavalitsusele teatis ehitise likvideerimise kohta, millele lisatakse teostatud tööde kirjeldus ja muud asjakohased dokumendid (fotod, ehitus- ja lammutusjäätmete utiliseerimist tõendavad dokumendid).

  (3) Reovee kogumismahuti või omapuhasti lammutusprojekt peab sisaldama:
  1) kavandatavate tööde kirjeldust;
  2) kinnistu asendiplaani;
  3) meetmeid keskkonna- ja tervisekaitse ohutuse tagamiseks;
  4) selgitust ehitus- ja lammutusjäätmete mahtude ja käitluse kohta.

  (4) Reovee kogumismahuti või omapuhasti likvideerimise käigustekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisele kehtestatakse järgmised nõuded:
  1) jäätmete matmine pinnasesse või reovee kogumismahuti või omapuhasti süvendite täitmine jäätmetega on keelatud;
  2) jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale ettevõtjale;
  3) reovee kogumismahuti või omapuhasti sisaldis ning puhastamise käigus kogunenud vedelikud tuleb üle anda eeskirja § 9 lõikes 1 nimetatud ettevõtjale

  (5) Reovee kogumismahuti ja omapuhasti likvideerimise tähtajad on järgmised:
  1) ühiskanalisatsiooniga liituvatel kinnistutel – ühe aasta jooksul liitumise kuupäevast arvates;
  2) ülejäänud juhtudel – reovee kogumismahuti või omapuhasti amortiseerumisel, mõistliku aja jooksul pärast uue reovee kogumismahuti või omapuhasti valmimist.

§ 9.   Reovee kohtkäitlusrajatise tühjendamine ning reovee äraveo ja purgimise kord

  (1) Reovee kohtkäitlusrajatise tühjendamise, reovee äraveo ja purgimise teenust osutav ettevõtja (edaspidi ettevõtja) peab omama registreeringut äriregistris.

  (2) Ettevõtja peab teenuse osutamiseks sõlmima lepingu selle vee-ettevõtjaga, kelle tegevuspiirkonnas purgimine toimub.

  (3) Ettevõtja on kohustatud väljastama kliendile igakordselt dokumendi teenuse osutamise kohta.

  (4) Reovett on lubatud purgida üksnes spetsiaalsetesse purgimiskohtadesse või vee-ettevõtja poolt määratud kohta. Väljaspool spetsiaalseid purgimiskohti on reovee keskkonda juhtimine keelatud.

  (5) Kuivkäimla tühjendamise tingimused:
  1) kuivkäimla sisu komposteerimine, laialilaotamine või maassekaevamine on Tapa valla tiheasustusaladel keelatud;
  2) kuivkäimla sisu tohib oma kinnistule komposteerida vaid hajaasustuses;
  3) komposteeritud kuivkäimla sisu tohib väetamiseks kasutada vaid hilissügisel, järgides keskkonna- ning tervisekaitse nõudeid;
  4) komposteeritud kuivkäimla sisu ei tohi paigutada lumele või külmunud pinnasele.

§ 10.   Järelevalve ja vastutus

  (1) Järelevalvet eeskirja täitmise üle korraldab vallavalitsus.

  (2) Eeskirja nõuete täitmise eest vastutavad reovee kohtkäitlusrajatise omanik ja/või eeskirja § 9 lõikes 1 nimetatud ettevõtja.

  (3) Reovee kohtkäitlusrajatise omanik peab säilitama reovee äraveo dokumente kaks aastat, vajadusel esitama need järelevalve teostajale.

  (4) Omapuhasti omanik peab säilitama omapuhasti hoolduspäeviku viimase viie aasta jooksul tehtud kanded.

  (5) Reovee kogumismahuti lekkekindluse või omapuhasti töökindluse tõendamiseks on järelevalve teostajal õigus nõuda reovee kohtkäitlusrajatise omanikult pädeva eksperdi poolse kontrolli teostamist.

  (6) Reovee kohtkäitlusrajatise omanik on kohustatud koheselt teavitama vallavalitsust igast reovee kohtkäitlusrajatise avariist, sealhulgas reovee kogumismahuti lekkest ning võtma tarvitusele kõik meetmed tekkinud reostuse kõrvaldamiseks ja keskkonnaohutuse ning tervisekaitse tagamiseks.

  (7) Reovee kohtkäitlusrajatise tühjendamise, äraveo ning purgimise ajal tekkiva keskkonnareostuse puhul kannab vastutust eeskirja § 9 lõikes 1 nimetatud ettevõtja.

§ 11.   Rakendussäte

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Riigi Teatajas.

Urmas Roosimägi
Vallavolikogu esimees

/otsingu_soovitused.json