Keskkond ja heakordHeakord

Transport ja liiklusLiikluskorraldus, teed ja tänavad

Teksti suurus:

Audru valla kaevetööde eeskiri

Audru valla kaevetööde eeskiri - sisukord
Väljaandja:Audru Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.02.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 05.02.2016, 65

Audru valla kaevetööde eeskiri

Vastu võetud 16.12.2015 nr 36

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 361 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

1. jagu Reguleerimisala ja terminid 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Audru valla kaevetööde eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib kaevetööde tegemist Audru valla territooriumil ja on kohustuslik kõikidele kaevetöid tegevatele isikutele.

 (2) Eeskirja sätteid ei kohaldata:
 1) kaevetööl juriidilise või füüsilise isiku omandis või valduses oleval maa-alal juhul kui kaevetöö koht ei ole avalikult kasutatav ja seal ei asu teistele isikutele kuuluvaid tehnorajatisi;
 2) kaevetöö tegemisele kalmistul või territooriumil, kus kaevetöö on reguleeritud teiste õigusaktidega.

§ 2.  Terminid

 (1) Kaevetöö on:
 1) töö tegemine sügavamal kui 30 cm arvestatuna algsest maapinnast või
 2) töö, mille käigus eemaldatakse tee- või pinnaskate, sealhulgas asfalt, sillutis.

 (2) Kaevetöö tegija on kaevetööd tegev või selle tellinud füüsiline või juriidiline isik.

 (3) Avariikaevetöö on kaevetöö, mille tegemise vajadus tekib ootamatult ja mis on ebasoovitavaid tagajärgi silmas pidades edasilükkamatu, näiteks olemasoleva tehnorajatise rike.

 (4) Tehnorajatis on maapõue või maapinnale paigaldatud torustik, liin, pumpla või muu sarnane rajatis.

 (5) Kaevik on kaevetöö tulemusena maapõue moodustunud süvend.

 (6) Kaeveala on maa-ala, kus paikneb kaevik ja kaevikuga vahetult piirnev maa-ala, kus hoitakse kaevetööks materjale, sõidukeid, masinaid, mehhanisme ja seadmeid.

 (7) Tee on sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, sealhulgas sõidutee, jalgtee, jalgrattatee, parkla või plats, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Tee koosseisu kuuluvad ka teemaal asuv parkla, teepeenar, kraav, sild, truup, haljasala, eraldus- või haljasriba.

 (8) Avalikult kasutatav tee on tee, mida lisaks teealuse kinnisasja omanikule kasutavad liikumiseks ja paiknemiseks ka teised määratlemata isikud.

 (9) Vastavussertifikaat on vastavushindamisasutuse väljastatav dokument, mis kinnitab, et toode vastab sertifikaadis määratletud nõuetele.

 (10) Avalik koht on määratlemata isikute poolt kasutatav maa-ala.

2. peatükk Kaeveloa taotlemine, andmine ja muutmine 

1. jagu Kaeveloa taotlemine 

§ 3.  Kaeveluba

 (1) Kaevetöö tegemiseks peab olema kaeveluba.

 (2) Kaeveluba annab selles märgitud isikule õiguse kaeveloas määratud tingimustel kaevetöö ja sellega kaasnevate toimingute tegemiseks. Kaeveloaga võib isikut kohustada tegema kaevetööga seonduvaid toiminguid, näiteks ehitama ümbersõidutee.

 (3) Lisaks kaeveloas määratule tuleb kaevetöö tegemisel järgida eeskirja, teisi õigusakte ning standardeid.

 (4) Kaeveloa omaja võib kaeveloaga lubatud kaevetöö tellida teiselt isikult (edaspidi ka töövõtja), kui ta isiku tegevust kontrollib. Kaevetöö teise isiku poolt tegemine ei vabasta kaeveloa omajat kaevetöö tegijale ettenähtud vastutusest.

 (5) Kaeveloaga määratakse ja selles märgitakse vähemalt:
 1) kaeveloa omaja nimi ja kontaktandmed;
 2) kaevetöö koha aadress;
 3) kaevetöö tähtaeg;
 4) kaevetöö tingimused;
 5) toimingud ja kohustused kaevetöö lõppemisel;
 6) kaeveloa väljastanud isiku nimi, ametinimetus ja allkiri;
 7) kaeveloa andmise kuupäev ja number;
 8) viide kaeveloa vaidlustamise võimaluste kohta.

 (6) Kaeveluba ei asenda maa omaniku või valdaja nõusolekut.

 (7) Kaeveloa annab, muudab, kehtivuse peatab ja tunnistab kehtetuks Audru Vallavalitsuse abivallavanem (edaspidi kaeveloa andja).

§ 4.  Kaeveloa taotlemine

 (1) Kaeveloa taotlus (edaspidi taotlus) koos lisadega esitatakse Audru Vallavalitsusele.

 (2) Taotlus esitatakse paberkandjal või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna või selleks ettenähtud elektroonilises menetluskeskkonnas.

 (3) Taotluses peavad sisalduma järgmised andmed:
 1) taotleja nimi, registrikood või isikukood, kontaktandmed;
 2) olemasolul töövõtja nimi, registrikood või isikukood, kontaktandmed;
 3) kaevetöö koha aadress;
 4) kaevetöö alustamise ja lõpetamise aeg;
 5) kaevetöö eelse olukorra taastamisel kasutatavad materjalid;
 6) vajadusel tee sulgemist puudutavad andmed, näiteks sulgetava tee nimi, sulgemise ulatus ja tähtaeg.

 (4) Esitatav taotlus peab olema kooskõlastatud:
 1) kaeveala maa omanikuga ja kaevetöö koha piiratud asjaõiguse omajaga;
 2) kaevetöö kohta läbivate tehnorajatiste valdajatega, sealhulgas elektri, side-, gaasi-, vee-, kanalisatsiooni- või soojavõrkude valdajatega;
 3) Muinsuskaitseametiga, kui kaevetöö kavandatakse mälestisel või selle kaitsevööndis;
 4) Keskkonnaametiga, kui kaevetöö kavandatakse kaitstaval loodusobjektil või selle kaitsevööndis;
 5) tee omanikuga, kui kaevetöö kavandatakse teel või selle kaitsevööndis;
 6) liinivedu teostava ettevõtjaga, kui kaevetöö tegemiseks kavandatakse sulgeda tee, millel toimub ühistransport.

 (5) Taotluse kooskõlastamine kaeviku aluse maa omanikuga ei ole vajalik, kui tehnorajatise ehitamiseks ja omamiseks on seatud piiratud asjaõigus või sundvaldus.

 (6) Kaeveloa andja võib põhjendatud juhul nõuda taotluse kooskõlastamist käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetamata isikutega.

§ 5.  Taotluse lisad

 (1) Taotlusele lisatakse väljavõte ehitusprojekti asendiplaanist.

 (2) Kaevetööl teel, millega kaasneb liikluse osaline või täielik sulgemine, lisatakse taotlusele liikluskorralduse skeem, millel on näidatud:
 1) tee sulgemiskoht;
 2) liikluse ümberkorraldus;
 3) ajutised liiklusmärgid ja nende paigalduskohad.

 (3) Liikluskorralduse skeemi koostamisel kaevetöö tegemiseks avalikult kasutataval teel arvestatakse liikluskorralduse nõudeid sisaldavates õigusaktides, näiteks majandus- ja taristuministri 13.07.2015 määruses nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“, sätestatuga.

 (4) Kaeveloa andjal on õigus põhjendatud juhul käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid leevendada.

2. jagu Kaeveloa andmine 

§ 6.  Puudused taotluses

 (1) Kaeveloa andja kontrollib taotluse ja selle lisade nõuetele vastavust seitsme tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Ilmselgete puuduste olemasolul määrab kaeveloa andja tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mis ei tohi olla lühem kui kolm tööpäeva, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata.

 (2) Kui taotluses või selle lisades olevat puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib kaeveloa andja jätta taotluse läbi vaatamata.

 (3) Taotluse läbi vaatamata jätmise teade, milles läbi vaatamata jätmist põhjendatakse, saadetakse kaeveloa taotlejale oma taotluses märgitud elektronposti aadressil või posti teel lihtkirjaga või toimetatakse kätte muul otstarbekal viisil.

§ 7.  Kaeveala ülevaatus

 (1) Kaeveloa taotlemisel kaevetöö tegemiseks asfaltkattega teel vaatab kaeveloa andja kaeveala üle. Kaeveloa andja nõudel peab kaeveloa taotleja ülevaatusel osalema.

 (2) Ülevaatuse eesmärgiks on selgitada:
 1) kaevetöö mõju kohapealsele elukorraldusele ja vajadus selle häirimist vähendavate meetmete rakendamiseks;
 2) kaeveloa taotlusele täiendavate kooskõlastuste määramise vajadus;
 3) teekatte märgistuse taastamise vajadus;
 4) liikluskorralduslike meetmete, sealhulgas ümbersõidutee ehitamise, rakendamise vajadus.

§ 8.  Kaeveloa andmine

 (1) Kaeveloa andja annab kaeveloa või keeldub sellest kümne päeva jooksul ilmselgete puudusteta taotluse saamise päevast arvates.

 (2) Kaeveloa andmisest võib keelduda, kui:
 1) taotluses esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
 2) kaevetöö tegemisel rakendatavad abinõud või piirangud ei ole piisavad ohutuse tagamiseks või kahju vältimiseks või liikluse häirimise vähendamiseks;
 3) kaeveloa taotleja ei ole taotluse esitamisele eelnenud 12 kuu jooksul järginud kaeveluba või eeskirja ning ei ole rikkumisele järgnevalt koheselt, vaatamata kaeveloa andja poolt tähelepanu juhtimisele, rikkumist heastanud või
 4) muul, õigus- või haldusaktis või eeskirjas sätestatu arvestamata jätmisest tuleneval juhul.

 (3) Kui kaevetöö on osaks ehitamisest ehitusseadustiku § 4 tähenduses, milleks tuleb ehitusseadustikus sätestatu kohaselt taotleda ehitusluba, ei anta kaeveluba enne ehitusloa andmist.

§ 9.  Otsuse teatavakstegemine

  Taotluse kohta tehtud otsus saadetakse kaeveloa taotlejale taotluses märgitud elektronposti aadressil või posti teel lihtkirjaga või toimetatakse kätte muul otstarbekal viisil.

3. jagu Kaeveloa muutmine ja kehtivuse peatamine 

§ 10.  Muutmine kaeveloa omaja algatusel

 (1) Kaeveloa omajal on õigustaotleda kaeveloa muutmist või kehtetuks tunnistamist, kui:
 1) see võimalus on nähtud ette kaeveloaga või
 2) kaeveloa omaja loobub kaevetöö tegemisest või
 3) ilmnevad uued olulised asjaolud, mis ei olnud kaeveloa taotlemisel teada või
 4) taotletakse kaevetöö alustamise või lõpetamise aja muutmist.

 (2) Taotlus kaevetöö lõpetamise aja muutmiseks esitatakse hiljemalt kolm tööpäeva enne kaevetöö lõppu ning alustamise aja muutmiseks hiljemalt kaks tööpäeva enne kaevetöö algust.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja järgimata jätmisel võib kaeveloa andja:
 1) jätta taotluse läbi vaatamata või
 2) põhjendatud juhul tähtaja ennistada.

 (4) Kaeveloa muutmise või kehtetuks tunnistamise taotlus esitatakse paberkandjal või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna või selleks ettenähtud elektroonilises menetluskeskkonnas.

§ 11.  Muutmine ja kehtivuse peatamine kaeveloa andja algatusel

 (1) Kaeveloa andja võib kaevetöö käigus ilmnenud asjaoludest tulenevalt muuta kaeveloaga määratut, näiteks kaevetöö aega või nõuda kaeveloa omajalt kaevetöö täiendavat kooskõlastamist.

 (2) Kaeveloa andja võib kaeveloa kehtivuse peatada, kui:
 1) kaevetöö ohustab inimeste elu, tervist või keskkonda;
 2) kaevetöö käigus ei peeta kinni kaeveloast, ehitusprojektist, standarditest ja õigusaktidest;
 3) kaevetöö käigus ilmnevad takistused, mida projekteerimisel ei olnud võimalik ette näha (näiteks peremehetud või omavolilised ehitised, reostus, geoloogilised iseärasused);
 4) kaevetöö kahjustab kõrghaljastust;
 5) muul põhjendatud juhul.

 (3) Kaeveloa andja võib põhjendatud juhul tunnistada kaeveloa kehtetuks, eelkõige kui:
 1) kaevetööga ei ole alustatud seitsme tööpäeva jooksul kaeveloaga määratud kaevetöö alguse kuupäevast arvates;
 2) kaeveloa taotlemisel on esitatud valeandmeid;
 3) kaeveloa kehtivuse peatamine ei oleks õigusvastase tegevuse kõrvaldamiseks või edasise tegevuse õiguspärasuse tagamiseks piisav abinõu.

 (4) Kaeveloa muutmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise kavatsusest ja selle põhjustest teavitatakse kaeveloa omajat, määrates tähtaja arvamuse esitamiseks. Kaeveloa omajat ei pea teavitama kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda.

§ 12.  Otsuse teatavakstegemine

 (1) Kaeveloa muutmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluses tehtud otsus saadetakse kaeveloa omajale taotluses märgitud elektronposti aadressil või posti teel lihtkirjaga või toimetatakse kätte muul otstarbekal viisil.

 (2) Kaeveloa muutmisest, kehtivuse peatamisest või kehtetuks tunnistamisest teavitatakse vajadusel ka taotluse kooskõlastanud isikut.

3. peatükk Kaevetöö 

1. jagu Kaevetöö üldnõuded 

§ 13.  Üldnõuete kohaldamine

  Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse kaeveloa omajale ja töövõtjale.

§ 14.  Kaevetöö aeg

  Kaevetööga alustatakse seitsme tööpäeva jooksul kaeveloaga määratud kaevetöö alustamise kuupäevast arvates.

§ 15.  Liiklejate teavitamine

 (1) Kaevetööl avalikult kasutataval teel, millega kaasneb liikluse osaliselt või täielikult sulgemine, on kaeveloa omaja kohustatud enne kaevetöö alustamist omal kulul kaevetööst ja sellega kaasnevatest muudatustest liiklejaid teavitama. Liiklejate teavitamiseks paigutatakse suletavale teele teabetahvel. Teabetahvlil märgitakse liikluskorralduse muudatuse sisu ja selle kestus.

 (2) Kaeveloa andja võib nõuda liiklejate teavitamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineval või täiendaval viisil.

§ 16.  Kaeveloa kättesaadavus

  Kaeveloa andmise otsus peab olema kaevetöö ajal kaevealas kättesaadav.

§ 17.  Kaeveala tähistamine

 (1) Kui kaevetöö kestus on üle viie tööpäeva, paigutatakse kaevetöö kohale teabetahvel, millel on märgitud kaeveloa omaja ja töövõtja nimi, telefoninumber ning kaevetöö alustamise ja lõpetamise aeg.

 (2) Kaevetööl teel tähistatakse kaeveala ja sellega külgnev maa-ala liikluskorraldusvahenditega vastavalt standardile EVS 613:2001.

 (3) Avalikus kohas asuv kaevetöö koht peab pimedal ajal olema valgustatud või tähistatud helkuritega.

§ 18.  Taastamise kohustus

  Kaevetöö käigustaastatakse kaevealas kaevetöö eelne olukord vastavalt eeskirja §-des 31-42 sätestatule.

§ 19.  Pinnase ja materjali ladustamine

 (1) Väljakaevatud ja kaeviku tagasitäitmiseks kõlbmatut materjali ja pinnast ei ladustata kaevetöö kohas, vaid veetakse koheselt ära.

 (2) Kaeviku tagasitäitmiseks vajalik materjal ja pinnas ladustatakse nii, et see ei takista liiklust.

§ 20.  Liikluskorraldus ja -ohutus kaevealas

 (1) Kaevetöö tegemisel tagatakse liiklusohutus.

 (2) Kaevealas kindlustatakse liiklusvahenditele ja jalakäijatele ohutu läbipääs kohtades, kus läbipääs oli eelnevalt võimalik.

§ 21.  Puude kahjustamise vältimine

  Kaevetöö tegemisel välditakse puude kahjustamist.

§ 22.  Ehitatava tehnorajatise teostusdokumentatsiooni koostamine

  Enne tehnorajatise kaeviku tagasitäitmist koostatakse tehnorajatise teostusdokumentatsioon.

§ 23.  Tehnorajatiste kaitse

 (1) Kaevetöö kohas paikneva tehnorajatise valdaja esindaja kutsutakse kaevetööks kohale juhul, kui seda on nõutud kaeveloa taotluse kooskõlastamisel.

 (2) Kaevetöö käigus võib olemasoleva tehnorajatise asukohta muuta üksnes selle valdaja loal. Tehnorajatise asukoha muutmisel koostatakse teostusdokumentatsioon.

 (3) Tehnorajatise vigastamisest teatatakse koheselt tehnorajatise valdajale ja kaeveloa andjale. Vigastus parandatakse kaeveloa omaja ja töövõtja kulul.

§ 24.  Liigvee juhtimine

 (1) Kaevikust väljapumbatav vesi juhitakse kaevala ümbrusesse või veetakse ära.

 (2) Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine kaeveala ümbrusesse kooskõlastatakse maaomaniku või –valdajaga.

§ 25.  Piirimärkide kaitse

  Kaevetöö käigus välditakse piirimärkide kahjustamist või nende asukoha muutmist. Kahjustatud või asukohta muutnud piirimärgid taastatakse kaeveloa omaja ja töövõtja kulul.

§ 26.  Kahju hüvitamine

  Kaevetööga ja kaevetööga kaasnenud toimingutega tekitatud kahju hüvitavad kaeveloa omaja ja töövõtja vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

§ 27.  Teiste õigusaktide nõuete arvestamine

  Avalikult kasutataval teel kaeveala tähistamisel ja liikluskorralduse muutmisel arvestatakse ka teistes õigusaktides, eelkõige liiklusseaduses ja majandus- ja taristuministri 13.07.2015 määruses nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ sätestatuga.

§ 28.  Nõuete leevendamine

  Kaeveloa andjal on õigus põhjendatud juhul käesolevas jaos sätestatud nõudeid leevendada.

2. jagu Tegevus ettenägematus olukorras ja avariikaevetöö 

§ 29.  Kaevetöö peatamine

 (1) Kaevetöö käigus ettenägematu või seni arvestamata jäetud asjaolu (näiteks arheoloogiline leid, lõhkekeha, topo-geodeetilisele alusplaanile kandmata tehnorajatis, puu kahjustamise oht) ilmnemisel on kaevetöö tegija kohustatud kaevetöö viivitamatult peatama.

 (2) Kaeveloa omaja teavitab ilmnenud asjaolust koheselt kaeveloa andjat, tehnorajatise eeldatavat valdajat ning asjaoluga puutumust omavat isikut või asutust.

 (3) Kaevetöö jätkamise aluseks on kaeveloa andja nõusolek.

 (4) Kaevetöö peatamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel pikendab kaeveloa andja enda algatusel kaevetöö tähtaega kaevetöö peatumise aja võrra.

§ 30.  Avariikaevetöö

 (1) Avariikaevetöö alustamine on lubatud ilma kaeveloata, sealjuures peab kaevetöö tegija olema veendunud, et kaevetöö tegemine ei ohusta teisi tehnorajatisi.

 (2) Avariikaevetöö alustamisel teatab kaevetöö tegija kaeveloa andjale koheselt avarii asukoha, põhjuse, kaevetöö alustamise ja lõpetamise aja, kaevetöö eest vastutava isiku nime. Kui kaevetöö alguse päev langeb riiklikule pühale või puhkepäevale, teatatakse kaevetööst riiklikule pühale või puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.

 (3) Avariikaevetöö tegija:
 1) kutsub avariikohale kaevetöö kohta jäävate tehnorajatiste valdajad ja
 2) tagab kaevetöö kohal nii sõidukite kui jalakäijate liiklusohutuse ja
 3) esitab kaeveloa andjale hiljemalt teisel tööpäeval kaevetöö alustamisest taotluse kaeveloa saamiseks.

 (4) Pärast avarii kõrvaldamist taastab kaevetöö tegija kaevealas viivitamata kaevetöö eelse olukorra lähtudes eeskirja paragrahvides 31-42 sätestatust ja kaeveloaga määratust.

 (5) Kaeveloa andjal on õigus avariikaevetöö korral eeskirjas kaeveloa taotlemisele sätestatud nõudeid leevendada.

3. jagu Kaevetöö eelse olukorra taastamine 

§ 31.  Kaeviku tagasitäitmine haljasalal, rohumaal ja puude piirkonnas

 (1) Haljasalal ja rohumaal kasutatakse tagasitäiteks väljakaevatud pinnast. Tagasitäitmisel järgitakse mullakihtide kaevetöö eelset paigutust.

 (2) Puude ja põõsaste juurte piirkonnas täidetakse kaeviku ülemine osa 30-40 cm paksuselt huumusmullaga ja kastetakse. Puu juurekael jäetakse mullast vabaks.

§ 32.  Tee taastamise miinimumnõuded

 (1) Tee taastamise minimaalsed kvaliteedi nõuded on sätestatud majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud määruse ja eeskirja sätete vastuolu korral kohaldatakse eeskirja määrusest rangemate kvaliteedi nõuete korral.

§ 33.  Teekatte materjal

  Teekate ja teekatte märgistus taastatakse samatüübilise materjaliga.

§ 34.  Teekatte kihtide ja vuukide ühendamine

  Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind, samuti uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind puhastatakse ja krunditakse bituumeni või bituumenemulsiooniga. Vuukide liitekohad töödeldakse bituumeni, bituumenemulsiooni, vuugiliimi või vuugilindiga.

§ 35.  Uue asfaltkatte paigaldamise ulatus

 (1) Uus asfaltkate paigaldatakse kaeviku ulatuses, millele lisandub 5 meetrit kaeviku servast.

 (2) Üle viie aasta vanuse asfaltkatte korral paigaldatakse uus asfaltkate kaeviku ulatuses, millele lisandub 2 meetrit kaeviku servast.

 (3) Asfaltkatte üles kaevamisel enam kui pooles osas teekatte laiusest, paigaldatakse uus asfaltkate kogu teekatte laiuselt. Piki teed asfaltkatte paigaldamise ulatus määratakse sel juhul käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt.

 (4) Kõnni-, jalg- ja jalgrattateel paigaldatakse uus asfaltkate kogu teekatte laiuselt ja piki teed 5 meetri ulatuses üle kaeviku servade.

§ 36.  Kaevu ümbruse taastamine

 (1) Uus asfaltkate paigaldatakse kaevu servast vähemalt 0,5 meetri ulatuses.

 (2) Senise katte eemaldamisel on lubatud kasutada ringfreesimist.

§ 37.  Muud ehituslikud nõuded

 (1) Äärekivide eemaldamisel või kahjustamisel asendatakse need uute äärekividega.

 (2) Piki sõiduteed paiknev asfaltkatte vuuk (pikivuuk) ei tohi paikneda sõiduraja sõidujäljes. Pikivuugi asukoht viiakse sõiduraja keskele või sõiduraja piirile.

 (3) Enne uue asfaltkatte paigaldamist lõigatakse olemasoleva asfaltkatte serv sirgeks ühtse sirgjoonena. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid, varisemisi ega vajumisi.

§ 38.  Ajutine teekate

 (1) Kui liiklus on vaja avada enne teekatte täielikku taastamist või kui ilmastiku tõttu ei ole võimalik teekatet taastada nõuetekohaselt, taastatakse teekate ajutiselt. Juhul kui kaeveluba seda ei võimalda või selleks ei kohusta, algatab kaeveloa muutmisest huvitatud isik kaeveloa muutmise.

 (2) Ajutine teekate rajatakse selliselt, et see oleks teekatte lõpliku taastamiseni sõidukõlblik.

 (3) Ajutise teekatte materjal kooskõlastatakse eelnevalt kaeveloa andjaga.

 (4) Talvise kaevetöö korral taastatakse lõplik teekate hiljemalt 31. maiks, kui kaeveloaga ei ole määratud teisiti.

 (5) Ajutine teekate taastatakse ja hoitakse sõidukõlbulikuna kaeveloa omaja kulul, kui kaeveloaga ei ole määratud teisiti.

§ 39.  Muru taastamine

 (1) Pärast kaeviku tagasitäitmist ja tihendamist tehakse järgmised toimingud:
 1) kaetakse taastatav muruala vähemalt 15 cm paksuse sõelutud uue huumusmulla kihiga;
 2) rehitsetakse mullapind tasaseks ja rullitakse mururulliga;
 3) külvatakse muruseeme ja rehitsetakse seemned mulda;
 4) rullitakse mullapinda mururulliga;
 5) kastetakse mullapinda umbes kolme nädala jooksul.

 (2) Seemne külvi asemel võib muru rajamiseks kasutada muruvaipa, millele tehakse kasvumullast aluskiht ja mille jätkuvahed täidetakse kasvumullaga.

 (3) Murupind ei tohi oma kõrguse tõttu takistada sademevee äravoolu teekattelt.

§ 40.  Põõsaste taastamine

  Põõsaste laus-istutusega alal asendatakse kaevetöö tegemise käigus hävinud või oluliselt kahjustunud põõsad. Asendusistutuseks on soovitav kasutada samaliigilist taimmaterjali.

§ 41.  Puu kasvukoha korrastamine

  Kaevetöö lõppedes kobestatakse kaevetöö tagajärjel tihendatud puu kaitsevööndi pinnas ja korrastatakse puu alus.

§ 42.  Haljastuse järkjärguline taastamine

 (1) Kui liiklus on vaja avada enne haljastuse täielikku taastamist või kui ilmastiku tõttu ei ole võimalik haljastust taastada nõuetekohaselt, taastatakse haljastus järkjärguliselt. Juhul kui kaeveluba seda ei võimalda või selleks ei kohusta, algatab kaeveloa muutmisest huvitatud isik kaeveloa muutmise.

 (2) Lõplikult taastatakse haljastus selle rajamist takistava asjaolu ära langemisel.

 (3) Talvise kaevetöö korral taastatakse lõplik haljastus hiljemalt 31. maiks, kui kaeveloaga ei määrata teisiti.

4. peatükk Järelevalve ja vastutus 

1. jagu Toimingud ja kohustused kaevetöö lõppemisel 

§ 43.  Toimingud kaevetöö lõppemisel

 (1) Kaeveloa nõuetekohast täitmist tõendab kaeveloa andja kinnitus. Kinnitus antakse, kui kaevetöö ja sellega kaasnevad toimingud vastavad eeskirjale, kaeveloale ning õigusaktidele ja standarditele.

 (2) Kaeveloa nõuetekohase täitmise tõendamiseks esitab kaeveloa omaja kaevetöö lõppemisel kaeveloa andjale järgmised andmed ja dokumendid:
 1) kattega tee taastamisel täitematerjali vastavussertifikaat ja tihendamise kontrollakt;
 2) asfaltkattega tee taastamisel asfaltbetooni vastavussertifikaat;
 3) eeskirjas või kaeveloas ettenähtud juhul tehnorajatise teostusdokumentatsioon digitaalsel andmekandjal.

 (3) Kaeveloa andja kontrollib kaeveloa omaja esitatud andmeid ja dokumente, määrates puuduste tuvastamisel tähtaja nende kõrvaldamiseks.

 (4) Kaeveloa andja teostab kaeveala ülevaatuse, kaasates vajadusel sellesse teisi isikuid. Kaeveloa andja nõudel peab ülevaatusel osalema ka kaeveloa omaja. Kaevealas puuduste tuvastamisel määrab kaeveloa andja kaeveloa omajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

 (5) Kaeveloa andjal on õigus põhjendatud juhul käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõudeid leevendada.

§ 44.  Kaeveala kasutamise omaduste tagamine

 (1) Taastatud kaeveala kasutamise omaduste ja kvaliteedi halvenemisel 24 kuu jooksul kaeveloa nõuetekohase täitmise kinnituse andmisest arvates on kaeveloa omaja kohustatud omal kulul ilmnenud puuduse kõrvaldama. Kaeveloa andjal on õigusteha puuduse kõrvaldamiseks kaeveloa omajale ettekirjutus.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud puuduse kõrvaldamisel järgitakse eeskirja §-s 30 avariikaevetöö kohta sätestatud nõudeid, välja arvatud kaeveloa taotluse esitamise nõuet.

§ 45.  Sunnivahendite rakendamine

  Kaeveloa andjal on õigus kaeveloa ja teiste eeskirja alusel antavate haldusaktide täitmiseks anda suuniseid ning rakendada asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud sunnivahendeid.

2. jagu Vastutus 

§ 46.  Vastutav isik

  Kaeveloa ja eeskirja täitmise eest vastutab teiste isikute ees lõplikult kaeveloa omaja.

§ 47.  Karistusõiguslik vastutus

 (1) Eeskirja rikkumise või koormise täitmata jätmise eest karistatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 alusel.

 (2) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on vallavalitsus, Politsei- ja Piirivalveamet ning Keskkonnainspektsioon.

§ 48.  Järelevalve

  Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad vallavalitsuse poolt volitatud ametnikud.

5. peatükk Rakendussätted 

§ 49.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 01. veebruaril 2016.

Jaanus Põldmaa
volikogu esimees