Korruptsiooni ennetamine Viljandi linna töökorralduses
Vastu võetud 28.01.2021 nr 104
Määrus kehtestatakse korruptsioonivastase seaduse § 13 lõike 1 punktide 2, 11 ja 13-15 ning § 15 lõike 2 alusel ning kooskõlas riigihangete seaduse paragrahvi 9 lõike 4 punktiga 6, avaliku teenistuse seaduse § 60 lõikega 3, raamatupidamise seaduse § 4 lõikega 4 ja § 17 lõikega 4 ning Rahandusministri 22.12.2017 määruse nr 105 „Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine“lisa 2 punktidega 51-55 ja lisa 15 punktidega 18-23.
§ 1. Üldsätted
(1) Määruse eesmärk on tõsta korruptsiooni ennetamise alast teadlikkust ja vältida korruptsiooniohtlikke olukordi Viljandi linna juhtimises.
(2) Määrusega sätestatakse Viljandi linna juhtimises:
1) ametiisikute määratlemise viisid;
2) ametiisikute korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse tõstmise tegevused;
3) ametiisikute kohustused korruptsiooniohtlike olukordade vältimisel;
4) ametiisikute huvide deklareerimise korraldus;
5) ametiisikute seotud osapooltega tehtud tehingute kontrollimise korraldus;
6) ametiisikute kohustustest kinnipidamise kontrollimise reeglid.
(3) Määruses kasutatakse mõisteid vastavalt korruptsioonivastases seaduses (edaspidi KVS) toodud tähendusele.
§ 2. Ametiseisundit omavad isikud
Viljandi linnas loetakse ametiisikuteks ehk ametiseisundit omavateks järgmiseid isikuid:
1) Viljandi Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) liikmed;
2) Viljandi Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) liikmed;
3) linnavalitsuse kui ametiasutuse struktuuris töötavad teenistujad, kelle ametiseisund on määratletud teenistuskoha ametijuhendis;
4) linnavalitsuse hallatavate asutuste (edaspidi hallatavate asutuste) juhid;
5) linnavolikogus toetussummade eraldamist otsustavate komisjonide liikmed;
6) linnavalitsuse asutatud sihtasutuse ja linnavalitsuse valitseva mõju all olevate mittetulundusühingute ja äriühingute nõukogude ja juhatuste liikmed (valitsev mõju on võimalus otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest);
7) hallatavate asutuste ja linnavalitsuse asutatud sihtasutuste ja valitseva mõju all olevate mittetulundusühingute ja äriühingute töötajad, kelle ametiseisund tuleneb nende tegevuse vastavusest KVS §-s 2 sätestatud ametiseisundi määratlusele;
8) ühekordse tegevuse käigus ametiseisundit omavad isikud.
§ 3. Ametiseisundi määratlemine
(1) Linnavalitsuse struktuuris oleval teenistuskohal püsiva ametiseisundi omamine ning teenistuja ametiisikuks olemine kajastatakse teenistuskoha ametijuhendis, mille kinnitab linnapea käskkirjaga.
(2) Linnavalitsuse struktuuri uue ametikoha loomisel või ametikoha ülesannete muutmisel hindavad ametikoha otsene juht, sisekontrolör ja linnasekretär antud ametikoha suhtes ametiseisundi olemasolu ning vajadusel kajastatakse ametiisikuks olemine ametijuhendis.
(3) Ühekordsete tegevuste käigus omandavad ametiseisundi teenistujad või kolmandad isikud, kellel seda ametikohapõhiselt pidevalt ei ole, kuid kelle ühekordsest ülesandest tulenev tegevus vastab KVS-is sätestatud ametiseisundi määratlusele, näiteks linnavolikogus toetussummade eraldamist otsustavate komisjonide liikmed ja hangete eest vastutavad isikud.
(4) Hallatavate asutuste juhid ja linnavalitsuse olulise mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingute juhatuse liikmed määratlevad oma töötajad, kellel on või võib teatud ülesannete täitmisel tekkida ametiseisund KVS-i mõistes.
§ 4. Korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse tõstmine
(1) Ametiisiku valimisel või linnavalitsuse struktuuri ametisse nimetamisel edastab linna personalitöö eest vastutav teenistuja ametiisikule teabe käesolevast korrast, KVS-ist ning muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi korruptsiooni vältimisel (huvide ja seotud osapoolte deklareerimine, kõrvaltegevusest teavitamine, otsuste tegemisest taandamine jms), ametiisik kinnitab teabe kättesaamise kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.
(2) Ühekordse tegevuse käigus ametiseisundit omavaid isikuid teavitatakse võimalusel ametiseisundi tekkimisest.
(3) Hallatavate asutuste juhid ja linnavalitsuse olulise mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingute juhatuse liikmed teavitavad oma töötajaid ametiseisundi olemasolust ning sellega seotud toimingupiirangutest ja kohustustest.
(4) Korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse tõstmiseks korraldab sisekontrolör käesoleva määruse § 2 nimetatud isikutele vähemalt iga kahe aasta tagant vastava koolituse.
(5) Linnavalitsus kehtestab linnavalitsuse struktuuriüksustele ja hallatavatele asutustele ühtsed käitumispõhimõtted korruptsiooni ennetamiseks ning korraldab nende teatavaks tegemise.
§ 5. Ametiisiku kohustused korruptsiooni vältimisel
(1) Ametiisik peab jääma kõrvale otsuste tegemisest, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes;
2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust;
3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.
Selliste huvide vastandumisel peab ametiisik ennast asja menetlemisest ja otsuse tegemisest või selles osalemisest taandama ning see tuleb kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokumenteerida.
(2) Taandamise kohta tehakse märge asja arutava või otsust tegeva organi koosoleku protokolli.
(3) Ametiseisundit omavad linnavalitsuse teenistujad ja hallatavate asutuste juhid on kohustatud esitama kirjaliku teate linnapeale, kui nad tegelevad või kavatsevad tegeleda kõrvaltegevusega. Linnavalitsuse liikmed on kohustatud esitama kirjaliku teate linnavolikogule, kui nad tegelevad või kavatsevad tegeleda kõrvaltegevusega.
(4) Kõrvaltegevuseks loetakse tegutsemine:
1) töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel;
2) valitaval või nimetataval ametikohal;
3) ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus;
4) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.
(5) Ametiisik on kohustatud kirjalikult teavitama linnapead, kui temaga seotud isik sõlmib lepingu linnavalitsusega või hallatava asutusega. Linnapea teavitab samas olukorras linnavolikogu. Teade registreeritakse dokumendiregistris.
(6) Linnavalitsuse olulise mõju all oleva sihtasutuse ja äriühingu nõukogu liige on kohustatud teavitama linnapead kirjalikult, kui temaga seotud isik sõlmib lepingu tema poolt juhitava äriühingu või sihtasutusega. Linnavalitsuse ja olulise mõju all olevate sihtasutuse, mittetulundusühingu ja äriühingu töötaja, kes on ametiisik, on kohustatud teavitama juhatust kirjalikult, kui temaga seotud isik sõlmib lepingu tema tööandjaga. Juhatuse liige esitab samas olukorras teate nõukogule. Teade registreeritakse dokumendiregistris.
(7) Igal ametiisikul on õigus ja kohustus iseseisvalt jälgida korruptsiooni ennetamise valdkonnas toimuvaid uuendusi Justiitsministeeriumi hallataval veebilehel www.korruptsioon.ee.
§ 6. Huvide deklareerimise kohustus
(1) Huvide deklaratsiooni (edaspidi deklaratsioon) on kohustatud esitama käesoleva määruse § 2 lõigetes 1-4 nimetatud isikud (edaspidi deklarandid).
(2) Isikut teavitatakse viivitamata deklaratsiooni esitamise kohustusest vastava kohustuse tekkimisel. Teavitamise tagab huvide deklaratsioonide kontrollimise komisjon.
(3) Deklaratsioon esitatakse nelja kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametikohale asumisest või deklaratsiooni esitamise kohustuse tekkimisest arvates ning edaspidi iga aasta 31. maiks huvide deklaratsioonide registrile. Kalendriaasta jooksul ei pea deklarant esitama rohkem kui ühe deklaratsiooni ka juhul, kui ta asub uuele ametikohale.
(4) Deklaratsiooni esitamise kohustus lõpeb, kui deklarant on esitanud deklaratsiooni ametikohalt lahkumise aastale järgneval kalendriaastal.
§ 7. Huvide deklaratsioonide registrile alusandmete esitamine
(1) Alusandmed deklarantide kohta esitatakse huvide deklaratsioonide registrile huvide deklaratsioonide kontrollimise komisjoni poolt. Deklarantide andmed esitatakse ja deklarandid võetakse deklarantide nimekirjast maha personalijuhi või volikogu peaspetsialisti esildise alusel, mille allkirjastab linnavolikogu esimees.
(2) Andmed esitatakse ühe kuu jooksul deklarandi deklaratsiooni esitamise kohustuse algusest arvates ning registrit teavitatakse viivitamata deklarandi deklaratsiooni esitamise kohustuse kehtetuks tunnistamisest ja deklarandi ametikohalt lahkumisest.
§ 8. Deklaratsiooni kontrollimine
(1) Deklaratsioone kontrollitakse põhjendatud vajadusel ning süüteokahtluse korral.
(2) Huvide deklaratsioonide kontrollimise komisjoni (edaspidi komisjon) kuuluvad:
1) linnavolikogu esimees (komisjoni esimees);
2) revisjonikomisjoni esimees;
3) linnapea;
4) linnasekretär;
5) sisekontrolör;
6) personalijuht;
7) volikogu peaspetsialist (volitatud isik registrisse andmete kandmiseks).
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutel on õigus kontrollida kõigi käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud deklarantide deklaratsioone.
(4) Komisjonil on õigus:
1) nõuda deklarandilt ja kolmandalt isikult selgitusi deklaratsiooni sisu, deklaratsiooni esitamise tähtaja eiramise või deklaratsiooni esitamata jätmise põhjuste kohta;
2) esitada päringuid ja saada deklarandi kohta deklaratsiooni kontrollimiseks vajalikus ulatuses andmeid krediidiasutustelt ja riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudest.
(5) Komisjoni liige protokollib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kontrolltoimingud ning teavitab deklaranti ja registri pidajat deklaratsiooni kontrollimisest ja läbi viidud kontrolltoimingutest.
(6) Juhul kui ametiisiku deklaratsiooni kontrollimise tulemusel on tekkinud süüteokahtlus, edastab komisjon või komisjoni liige deklaratsiooni kontrollimise materjalid prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale.
§ 9. Seotud osapooled
(1) Osapooli loetakse seotud osapoolteks, kui üks osapool omab kontrolli või olulist mõju teise osapoole majanduslike otsuste üle. Seotud isikud käesoleva määruse tähenduses on:
1) ametiisiku abikaasa, elukaaslane ja täisealised lapsed ning isikud, kes elavad ametiisikuga samal aadressil (Rahvastikuregistri andmetel);
2) juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest või osaluse omandamise õigusest kuulub ametiisikule endale või temaga seotud isikule (Äriregistri andmetel);
3) juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige on ametiisik ise või käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isik (Äriregistri andmetel).
(2) Juhtimis- või kontrollorgan on käesoleva määruse tähenduses juhatus, nõukogu, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja kuni juriidilise isiku registrisse kandmiseni, likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, revident või revisjonikomisjon.
(3) Juriidilist isikut ei loeta seotud isikuks juhul, kui ametiisiku ja juriidilise isiku seos tuleneb eranditult ametiisiku ametikohustusest. Riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise pädevust juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganis loetakse ametikohustuseks käesoleva seaduse tähenduses.
§ 10. Seotud osapooltega tehtud tehingute kontrollimine
(1) Linnapea tagab, et sisekontrolöri ja rahandusameti juhataja ametijuhendi järgseks teenistusülesandeks oleks seotud osapooltega toimunud tehingute analüüsimine.
(2) Kontrollimisel kasutavad rahandusameti juhataja ja sisekontrolör seotud osapoolte kindlakstegemiseks ametiisikute poolt esitatud andmeid, Rahvastikuregistri ja Äriregistri andmekogu ja vajadusel muid andmekogusid.
(3) Kontrolli seotud osapooltega tehtud tehingute üle teostatakse vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord aastas selleks, et kajastada tehingud linna majandusaasta aruandes.
(4) Sisekontrolör tuvastab registritest ametiisikute seotud osapooled, dokumenteerib ja registreerib kontrolli teostamise, koostades kontrolli kohta memo, kus fikseeritakse vähemalt järgmised andmed:
1) kontrolli teostamise aeg ja kontrollitav periood;
2) kontrollitud isikute ametikohad ja nimed;
3) tuvastatud seotud osapooled ja tuvastamise allikas.
(5) Rahandusameti juhataja kontrollib raamatupidamise andmebaasidest, kas seotud osapooltega on tehtud tehinguid ja kui on, siis kas on kinni peetud KVS-is sätestatud nõuetest.
(6) Eelnenud majandusaastal seotud osapooltega toimunud tehingute mahud ja saldod kajastatakse linna majandusaasta aruande lisas.
(7) Kontrolli teostajate seotud osapooltega toimunud tehinguid kontrollib linnasekretär, tulemused dokumenteeritakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras.
(8) Linnavalitsuse asutatud sihtasutused ning valitseva mõju all olevad mittetulundusühingud ning äriühingud on kohustatud oma majandusaasta aruannetes kajastama tehingud oma seotud osapooltega.
§ 11. Rakendussätted
(1) Tunnistada kehtetuks Viljandi Linnavolikogu 27.02.2014 määrus nr 7 „Korruptsioonivastase seaduse rakendamise kord“.
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.
Helir-Valdor Seeder
linnavolikogu esimees
Facebook
Twitter