Keila linna jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 25.02.2016 nr 6
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 365, 366 ja lõike 2, jäätmeseaduse § 66 lõike 4 ja § 71 lõike 1 ning pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega reguleeritakse jäätmehoolduse korraldamist ja arendamist Keila linna haldusterritooriumil eesmärgiga vähendada jäätmeteket, suurendada tekkinud jäätmete kordus- või taaskasutust ja keskkonnaohutut kõrvaldamist.
(2) Iga isik kannab vastutust jäätmete nõuetekohase käitlemise eest. Territooriumi haldaja, kinnisvarahalduse ja hoolduse ettevõte ning juriidilisest isikust jäätmevaldaja on kohustatud teavitama oma hallatavate kinnisasjade omanikke ja töötajaid jäätmehoolduse korraldusest ning eeskirja vastavatest nõuetest. Vajadusel peab isik taotlema jäätmete tekkekohas käitlemiseks jäätmekäitleja registreerimistõendi või jäätmeloa.
(3) Keila linna jäätmehoolduseeskirjas (edaspidi eeskiri) kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende seaduste alusel antud rakendusaktides sätestatud tähenduses, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel sõna üldlevinud tähenduses.
(4) Keila Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) on volitatud täitma jäätmeseaduses, välja arvatud 2. peatüki 3. jaos ja § 711 lõikes 1, kohaliku omavalitsusorgani või kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse antud ülesandeid.
2. peatükk Jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korraldus ja sellega seotud tehnilised nõuded
§ 2. Jäätmete sortimise ja liigiti kogumise üldnõuded
(1) Jäätmed tuleb sortida nende tekkemomendil või vahetult peale seda tekkekohas nende üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa, vältides nende segunemist teiste jäätmete või muude, erinevate omadustega materjalidega. Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liikidest, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale.
(2) Taaskasutuseks kõlbmatud jäätmed kõrvaldatakse tehnoloogiliselt sobivas ning tervise- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas, sealhulgas jäätmepõletustehas või prügila. Jäätmete masspõletamine on lubatud ainult sellekohast jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes.
(3) Jäätmete sortimise ja liigiti kogumise arendamine peab tagama jäätmeseaduse § 134 ja § 1363 kehtestatud sihtarvude täitmise ettenähtud tähtajaks. Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa on sätestatud Keila linna jäätmekavas.
§ 3. Jäätmemahutite tehnilised nõuded
(1) Jäätmemahuti (edaspidi mahuti) eeskirja mõistes on kaanega suletav konteiner või sulguriga suletav kilekott, milles antakse jäätmed üle nende äravedamiseks.
(2) Mahuti peab olema ilmastikukindel, komplektne ja vigastusteta, tagamaks ohutuse keskkonnale, jäätmete üleandjale, jäätmete veoks vastuvõtjale ja tema veotehnikale. Mahutite mahutavus peab olema vastavuses konkreetse jäätmeliigi tegeliku jäätmetekkega, jäätmete kaaluga ja veosagedusega. Mahuti korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja.
(3) Nõuetele vastavateks loetakse mahutid, mida saab laadida veokile koos jäätmetega nende äraveoks või tühjendada jäätmeveoki mehhanismidega, järgmiselt:
1) kuni 20-liitrised jäätmevedaja poolt aktsepteeritud jäätmekotid, täitunult kaaluga mitte üle 10 kg, väikeelamute jäätmevaldajate pakendijäätmete üleandmiseks;
2) 0,08 m3, 0,12 m3, 0,14 m3, 0,24 m3 ja 0,37 (k.a 0,36) m3 mahuga ratastel plastmassmahutid;
3) üle 0,37 m3, 0,6 (k.a 0,66) m3, 0,8 m3 ja 1,1 m3 mahuga ratastel plastmassmahutid;
4) 1,5 m3, 2,5 m3 ja 4,5 m3 mahuga ilma ratasteta metallmahutid;
5) maasse paigaldatud süvamahutid;
6) pressmahutid.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud mahutid loetakse teisaldusviisilt:
1) punktis 1 käsitsi kantavateks;
2) punktis 2 käsitsi teisaldatavateks, mida võib teisaldada nii tühjalt kui täitunult;
3) punktides 3–5 mitteteisaldatavateks;
4) punktides 5–6 eriotstarbelisteks mahutiteks.
(5) Segaolmejäätmete liigitikogumise arendamise tulemusel jäätmekogused vähenevad, mistõttu 1,5 m3, 2,5 m3 ja 4,5 m3 mahuga metallmahutid asendatakse kuni 1,1 m3 mahuga ratastel plastmassmahutitega.
(6) Mahutid peavad olema tähistatud järgmiselt:
1) erinevate jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid või vastavaid kleebiseid;
2) j äätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märgistus, mis vastab jäätmemahutiga kogutavale jäätmeliigile;
3) taaskasutatavate jäätmete mahutil peab olema lisaks selgelt loetavale jäätmeliigi nimetusele, taaskasutusorganisatsiooni logo ja kontaktandmed ning sortimise lühijuhend.
(7) Jäätmevedajal on õigus jätta laadimistöödel tühjendamata mahuti, mille seisukord on ohtlik tema veotehnikale või laadimis- ja veotöid tegevale töötajale, sh sisaldab mittevastavat jäädet.
§ 4. Jäätmemahutite täitmise nõuded
(1) Mahuti kahjustuste vältimiseks ja ohutuse tagamiseks laadimistöödel järgitakse valmistajatehase poolt ning mahuti rendi- ja/või veolepingus mahuti sisu kaalule kehtestatud nõudeid.
(2) Jäätmete mahtu tuleb enne mahutisse panemist vähendada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ohutult tehtav.
(3) Mahutisse ei panda kuuma tuhka, tule- ja plahvatusohtlikke, vedelaid ja käimlajäätmeid, kogumiskaevude setteid ning aineid ja esemeid, mis võivad kahjustada mahuteid, ohustada laadimistööde tegijat, jäätmete kokkupressimist ja vedu.
(4) Tervise-, turvalisuse- või keskkonnaohtude vältimiseks pannakse segunenud olmejäätmed, pulbrilised, tolmavad, lehkamis- ja roiskumisohtlikud jäätmed mahutisse lekkekindlalt pakendatult.
(5) Biolagunevad söökla- ja köögijäätmed pannakse eraldi kogumise korral mahutisse lekkekindlalt paberisse pakitult või biolagunevate jäätmete kogumiseks ette nähtud biolagunevas jäätmekotis.
(6) Teisaldatavate veokonteinerite kasutamisel peab koorem olema koostatud nii, et seda oleks võimalik ohutult transportida.
§ 5. Jäätmemahutite paigaldamise nõuded
(1) Mahuti paiknemiskoha, sellele juurdepääsu ja korrashoiu eest vastutab kinnistuomanik.
(2) Mahuti paigaldatakse krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, kinnistu piirile, jäätmevedajale kättesaadavalt. Kinnistule juurdepääsu puudumisel võib mahuti paigaldada mõnele teisele kinnistule selle kinnistu omaniku nõusolekul. Avalikult kasutatavale territooriumile, nagu parklad, platsid, haljasalad, mahutite paigaldamiseks annab loa linnavalitsus kui ametiasutus.
(3) Üldkasutatavatesse kohtadesse, nagu pargid, parklad, ühissõidukipeatused jm, korraldab kogumismahutite paigaldamise territooriumi haldaja. Avalikus linnaruumis korraldatavatel väliüritustel ja tänavakaubanduses kasutatavad mahutid paigaldatakse üritust või tänavakaubandust korraldava isiku poolt kohtadesse, mis on kooskõlastatud linnavalitsuse kui ametiasutusega.
(4) Kauplused, ametiasutused ja teenindusettevõtted paigaldavad lahtioleku ajaks sissekäikude juurde kaanega suletava või küljelt täidetava kogumismahuti.
(5) Paiksete mahutite kasutamisel:
1) mahuti optimaalse asendi tagamiseks paigaldab mahutid jäätmevedaja, paigalduskohta või -asendit on lubatud muuta vaid temaga kokkulepitult. Mahutit ei paigaldata tehnorajatiste kaitsevööndisse;
2) paigaldatakse mahuti jäätmeveoki ratastega samal tasandil tugevale pinnasele.
(6) Käsitsi kantavate mahutite asukohta eeskiri ei reguleeri, mahutite üleandmiskohad lepitakse kokku jäätmevedajaga.
(7) Käsitsi teisaldatava mahuti pealelaadimiskoht valitakse selline, mis välistab mahuti käsitsi tõstmise vajaduse ja arvestab liiklusohutusega. Sellest tulenevalt paigutatakse ratastel mahutid tühjenduspäevaks laadimiskoha lähedusse sõidutee äärele mitte lähemale kui 1,5 meetrit ja mitte kaugemale kui 5 meetrit, kuid mitte kõnniteele. Kuna pikem vahemaa suurendab terviseriske, on jäätmevedajal sellest tingitult õigus nõuda mõistlikku lisatasu.
(8) Eriotstarbelised mahutid paigaldatakse projektijärgse ehituse puhul ehitusprojektis ettenähtud asukohta ja ajaks, muudel juhtudel kinnistule, millel jäätmed tekivad. Mahuti paigaldamiseks sõidu- või kõnniteele taotleb tööde tegija või kinnistuomanik linnavalitsuselt kirjaliku loa tänava või selle osa sulgemiseks.
(9) Detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide koosseisus esitatakse ka jäätmemahutite, jäätmemajade või -aedade tulevased asukohad.
(10) Ühise jäätmemahuti kasutajad on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmevedajaga jäätmeveolepingu sõlmimiseks. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik ühist jäätmemahutit kasutavad jäätmevaldajad. Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks. Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
§ 6. Jäätmete veosagedus ja -aeg
(1) Jäätmete veosagedus (edaspidi veosagedus) on jäätmete kahe äraveo vaheline ajavahemik jäätmetekkekohal. Kõikide jäätmeliikide äravedu toimub sagedusega, mis väldib jäätmetest tervisele, varale ja keskkonnale tuleneda võivat ohtu. Jäätmevedu võib toimuda kõikidel nädalapäevadel kell 06.00–22.00.
(2) Olmejäätmete veosagedus on:
1) üldjuhul vähemalt üks kord 28 päeva jooksul;
2) vähemalt üks kord 12 nädala jooksul, kui väikeelamute, sealhulgas ridaelamud ja 2–4-korterilised elamud, jäätmetekkekohas tagatakse biojäätmete kompostimine.
(3) Eraldikogutud biojäätmete veosagedus on:
1) biolagunevatel köögi- ja sööklajäätmetel vähemalt üks kord 14 päeva jooksul;
2) paberi- ja kartongijäätmetel vähemalt üks kord 28 päeva jooksul.
(4) Mahutiväliste olmejäätmete regulaarne teke ei ole lubatud, tekkinud suurjäätmed või olmes tekkinud ehitus-lammutuspraht pannakse veoks välja jäätmevedajaga eelnevalt kokkulepitud ajaks. Mõnel muul ajal korraldavad äraveo väikeelamute, sealhulgas ridaelamute valdajad, korterelamute haldajad või nendega kokkuleppel korteriomanikud ise, arvestusega, et need jäätmed peavad olema ära veetud hiljemalt jäätmete väljapanemisele järgneva tööpäeva kella 17-ks.
(5) Pakendijäätmete veosagedus avalikest mahutitest on vähemalt 14 päeva, kortermajade mahutitest vastavalt taaskasutusorganisatsiooniga sõlmitud lepingutele. Mahuti ületäitumise ja mahutiväliste jäätmete tekkel korraldab taaskasutusorganisatsioon lisaveo mõistliku aja jooksul.
3. peatükk Korraldatud jäätmeveo kord
§ 7. Korraldatud jäätmeveo korraldamine
(1) Korraldatud jäätmeveol on üks veopiirkond – kogu Keila linna haldusterritoorium.
(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldab linnavalitsus teenuste kontsessiooni lähtuvalt riigihangete seaduses sätestatust ja koostab teenuste kontsessiooni läbiviimisel hankedokumendid, lähtudes riigihangete seaduses sätestatust ning arvestades jäätmeseaduses sätestatud erisusi. Korraldatud jäätmeveo riigihanke tulemusel linnavalitsusega hankelepingu sõlminud isikul on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas. Hankelepingu kestus on kuni viis aastat.
(3) Eeskirja muutmisel või kehtetuks tunnistamisel jäävad hankelepingus kokku lepitud tingimused kehtivateks kuni lepingu kehtivusaja lõpuni.
§ 8. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu
(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmenimistu jaotisekoodi 20 all loetletud jäätmeliikidele:
1) kõikide jäätmevaldajate segaolmejäätmed (edaspidi olmejäätmed), jäätmejaotise kood 20 03 01;
2) viie või enam korteriga elamute ja ettevõtete-asutuste, kellel tekib 50 kg või rohkem paberi- ja kartongijäätmeid nädalas jäätmevaldajate paber ja kartong, jäätmejaotise kood 20 01 01;
3) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (edaspidi biojäätmed), jäätmejaotise kood 20 01 08;
4) suurjäätmed, jäätmejaotise kood 20 03 07.
(2) Korraldatud jäätmevedu ei kohaldata jäätmeliikidele, mille äraveoteenuse ostmise peavad taaskasutus- või tootjavastutusorganisatsioonid korraldama seadusjärgselt iseseisvalt konkurentsi alusel. Korraldatud jäätmevedu ei kohaldata:
1) avalikuks kasutamiseks ette nähtud jäätmemahutitele, nagu tänavaprügikastid, avaliku ürituse korraldamisel kasutatavad jäätmemahutid;
2) kinnistutele, millel tehakse ainult heakorratöid, nagu hoonestamata kinnistud, hoonestatud kinnistud, millel paiknevad kõik elu-, tootmis- või ärihooned on kasutuskõlbmatud ning kaasomandis olevate garaažide kinnistud, mille kaasomanikud ei ole moodustanud neid esindavat juriidilist isikut.
§ 9. Korraldatud jäätmeveo veosagedus ja aeg
(1) Korraldatud jäätmeveo veosagedus on:
1) olmejäätmetel üle 24-korteriliste elamute jäätmemahutitele vähemalt üks kord 14 päeva jooksul;
2) olmejäätmetel alla 24-korteriliste elamute, väike- ja ridaelamute ja maakasutuste, mille sihtotstarve ei ole elamumaa, jäätmevaldajate mahutitele vähemalt üks kord 28 päeva jooksul;
3) väike- ja ridaelamute ning 2–4-korteriliste elamute jäätmevaldajate olmejäätmete mahutitele vähemalt üks kord 12 nädala jooksul, kui biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud;
4) paberil ja kartongil vähemalt üks kord 28 päeva jooksul;
5) biojäätmetel vähemalt üks kord 14 päeva jooksul;
6) suurjäätmetel 14 päeva jooksul tekkimisest.
(2) Tegelik veosagedus lepitakse kokku vedaja ja jäätmevaldaja vahel sõlmitud jäätmekäitluslepingus, täites tingimust, et jäätmete äravedu peab toimuma sagedusega, mis vastab jäätmeseadusele ja välistab mahutite ületäitumise või keskkonnaseisundi halvenemise.
(3) Jäätmevedu on lubatud kõikidel nädalapäevadel kell 06.00 kuni 22.00. Samaliigiliste jäätmete veopäeva kindalaksmääramisel, kaasa arvatud erineva veosageduse korral, tuleb arvestada nõudega, et kahel pool tänavat paiknevate kinnistute jäätmed veetakse ühel ja samal päeval.
(4) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed veetakse korraldatud jäätmeveoloas nimetatud jäätmekäitluskohtadesse, milleks võib olla mh jäätmepõletustehas. Jäätmekäitluskoha või -kohad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide käitlemiseks määrab linnavalitsus hankedokumentides või korraldab riigihanke jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks riigihangete seaduses sätestatud korras.
§ 10. Korraldatud jäätmeveo teenustasude määramise kord
(1) Teenustasu suurus seatakse jäätmeveo teenuse kontsessiooniga. Teenustasu peab sisaldama jäätmete veo ettevalmistamise ja veo ning jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulusid. Teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust.
(2) Vedajal puudub õigusteenustasude ühepoolseks muutmiseks. Vedaja võib linnavalitsuselt taotleda teenustasu muutmist selliste objektiivsete asjaolude esinemisel, millega vedajal polnud võimalik pakkumuse esitamise ajal arvestada ja sellest tingitult muutuvad kulud tööjõule, veokite kütusele, saastetasule või jäätmete vastuvõtuhinnale jäätmekäitluskohas.
(3) Linnavalitsusel on õigusteenustasusid muuta vaid kooskõlas riigihangete seaduses ja hankedokumentides sätestatuga.
4. peatükk Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded
§ 11. Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete jäätmete käitlemine
(1) Ohtlikud jäätmed ja probleemtoodete jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle isikule, kellel on Keskkonnaameti väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsents ning jäätmeluba või keskkonnakompleksluba.
(2) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab hoidma kindlalt suletavates mahutites, mis välistavad jäätmete sattumise keskkonda või kanalisatsiooni.
(3) Keila linna ohtlike jäätmete vastuvõtupunktis on lubatud tasuta vastu võtta ainult Keila linna kodumajapidamistes, linnavalitsuses ja tema hallatavates asutustes tekkinud ohtlikke jäätmeid.
(4) Juriidilised isikud, kelle tegevuses tekivad või kes müüvad ohtlikeks liigitatud jäätmeid sisaldavaid tooteid, on kohustatud need jäätmed oma kulul koguma ja üle andma vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule.
(5) Probleemtoodete jäätmete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon. Tootja ja tootjate ühendus on kohustatud koostöös turustajatega tegema probleemtoote kasutajale kättesaadavaks teabe, kuhu on võimalik probleemtootest tekkinud jäätmed tagastada, avaldades asukohad ja telefoninumbrid, kust on võimalik saada asjakohast infot ja korraldama teabekampaaniaid.
(6) Elektri- ja elektroonikaseadmed ning neist tekkinud jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule. Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud ning nende jäätmed antakse üle turustaja müügikohtades, vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule.
(7) Vanarehvid antakse üle tootja poolt rajatud kogumiskohas, uue rehvi ostmisel selle müügikohas või vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule. Tootja varustab Keila linna sobiva kogumismahutiga ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti haldaja nõudel.
(8) Romusõidukid ja nende kasutatud osad antakse üle tootja või tema esindaja määratud kogumiskohas või vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule.
§ 12. Vanapaberi, kartongi ja tekstiili käitlemine
(1) Vanapaber (edaspidi paber) ja kartong on korduskasutuseks kõlbmatud taaskasutuskõlblikud paberist või papist valmistatud tooted ja esemed, mis ei ole vettinud või saastatud teiste jäätmetega.
(2) Paber ja kartong ei ole:
1) paberist või kartongist valmistatud pakendid ja nende osad, need tuleb koguda ja üle anda vastavalt pakendijäätmete käitlemise korrale;
2) tootjavastutusel olev jäätmeliik, mistõttu avalikke mahuteid ei paigaldata.
(3) Kõikidel jäätmevaldajatel on paberi ja kartongi eraldikogumise kohustus, selle võimaluse puudumisel kordus- või taaskasutusse suunamise kohustus andes need üle vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule.
(4) Paberi ja kartongi taaskasutuseks loetakse ka nende jäätmete põletamine, kompostimine või ümbertöötlemine mõneks muuks materjaliks jäätmetekkekohas. Nimetatud võimaluste puudumisel jäätmetekkekohas tuleb need jäätmed koguda muudest jäätmetest eraldi ja üle anda selle jäätmeliigi kogumisega tegelevale isikule.
(5) Paberi ja kartongi kogumisel ning taaskasutusse suunamisel tuleb järgida nende vastuvõtja poolt kehtestatud tingimusi ja sortimisjuhiseid. Üldjuhul tuleb eemaldada metall- ja plastdetailid ning paberist või kartongist mittekoosnevatest materjalidest valmistatud või nendega kaetud osad.
(6) Saastunud või vettinud paber ja kartong eraldikogutult antakse veoks üle biolagunevate jäätmetena. Kui need jäätmed on pandud segaolmejäätmete mahutisse, loetakse need segaolmejäätmete koosseisus olevateks biolagunevateks jäätmeteks. Ohtlike ainetega saastunud paber ja kartong tuleb koguda eraldi ja üle anda ohtliku jäätmena.
(7) Tekstiil, mida ei kordus- või taaskasutata jäätmetekkekohas, antakse üle kordus- või taaskasutusse suunamiseks, sealhulgas taaskasutuskeskustele nende nõusolekul. Korduskasutuskõlbmatu tekstiil suunatakse taaskasutusse selle jäätmeliigi kokkuostjate või kogujate kaudu, kellel on vastav jäätmeluba.
§ 13. Pakendite ja pakendijäätmete käitlemine
(1) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja veo vastuvõtupunktist käitluskohta ning taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid pakendiseaduses ettenähtud korras. Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, informeerib pakendi tagasivõtmise kohast müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.
(2) Kui pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa, ei ole müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja -pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses asuvas selleks otstarbeks kohandatud kogumispunktis. Sellistel pakendiettevõtjatel ning tänava- või turukaubandusega tegelevatel isikutel ei ole lubatud kasutada avalikke pakendimahuteid.
(3) Ohtlikke aineid sisaldava pakendatud kauba müüja on kohustatud tagama seda liiki pakendite ja pakendijäätmete tasuta tagastamisvõimalused müügikohas, arvestades õigusaktides sätestatud ohtlike jäätmete käitlemise nõuetega.
(4) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja paigutada selleks ettenähtud mahutisse. Üleantavad pakendid on vajalik enne mahutisse asetamist kokku suruda, voltida või tükeldada nende mahu vähendamiseks ning ei tohi sisaldada neist väljavalguvaid jäätmeid.
(5) Müügipakendi jäätmete avalike mahutite asukohad, mahutite miinimumarv ja -maht iga kogumiskoha kohta ning nende tühjendamissagedus määratakse taaskasutusorganisatsiooni ja linnavalitsuse vahel sõlmitud lepingus. Kuna pakendiseadusest tulenevalt on igal omavalitsusel kohustus korraldada ise oma haldusterritooriumil tekkinud pakendijäätmete kogumine, siis Keila linnas paigaldatud avalikud pakendikogumiskohad on ette nähtud ainult Keila linnas tekkinud pakendijäätmete kogumiseks.
(6) Iga taaskasutusorganisatsioon paigaldab avalikke mahuteid sellisel hulgal ja mahuga, millega ta tagab vähemalt 25 m3 ühekordset kogumismahtu, arvestades veosageduseks 14 päeva.
(7) Pakendijäätmete kogumist võib korraldada ka nende tekkekohal tasuta kogumisena (edaspidi kohtkogumine). Kohtkogumisteenust osutaval taaskasutusorganisatsioonil on lubatud vähendada pakendijäätmete avalike kogumiskohtade tihedust ning kogumiseks ettenähtud mahutite arvu ja mahtu selle teenuse osutamise mahu võrra, arvestades veosageduseks 28 päeva. Kohtkogumiseks ei loeta jäätmevaldajale renditud mahuti kasutamist, kuna teenust ei osutata 100% tasuta.
(8) Avalikele pakendikogumiskohtadele seatakse järgmised tingimused:
1) igas avalikus kogumiskohas peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide kogumine. Selle nõude täitmiseks peab taaskasutusorganisatsioon paber- ja papp-pakendi ning muude pakendite liigiti eraldikogumisel paigaldama samasse avalikku kogumiskohta või vajaliku paigaldusruumi puudumisel sellest mitte kaugemale kui 100 meetrit lisaks ka sellise mahuti, millesse oleks võimalik panna kõik teised pakendiliigid;
2) kõikide segapakendi pakendimaterjali liikide samasse mahutisse kogumisel peavad mahuti kuju, suurus ja täiteava mõõtmed võimaldama jäätmeid panna mahutisse takistamatult;
3) erinevate taaskasutusorganisatsioonide pakendimahutite vahekaugus samal paigalduskohal peab olema vähemalt 3 meetrit. Tingimus seatakse vaidluste vältimiseks taaskasutusorganisatsioonidega ja nende vastutusala väljaselgitamiseks, kuna pakendimahuti tühjendusel tuleb peale laadida ka kõik mahuti kõrval olevad või laadimise ajal mahapudenenud pakendid ja pakendijäätmed.
§ 14. Biolagunevate jäätmete käitlemine
(1) Biolagunevad jäätmed kompostitakse üldjuhul jäätmetekkekoha kinnistul:
1) aia- ja haljastujäätmeid on lubatud kompostida lahtiselt (aunas). Kompostitavad puuviljad, marjad ja mahlapressimisjäätmed tuleb haisu ja putukate leviku tõkestamiseks koguda kinnisesse mahutisse või katta biolaguneva materjali, mulla või liivaga;
2) loomset päritolu toidujäätmeid on lubatud kompostida ainult kinnises kompostimismahutis, välistamaks lindude ja loomade juurdepääsu jäätmetele ning võimalikku haisu teket ja selle levikut;
3) keelatud on kompostida ekskremente;
4) kompostimiskoht peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 4 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Toiduainete tahkeid jäätmeid ei ole lubatud suunata ühisveevärgi kanalisatsiooni, kuna süsteem ei ole selleks ette nähtud.
(2) Jäätmetekkekohas kompostimisvõimaluse puudumisel tuleb eraldikogutud biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, sealhulgas põllumajandustoodangu jäätmed, üle anda vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule.
(3) Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed tuleb eraldi koguda ja üle anda veoks koolides, lasteaedades, tervishoiu- või hoolekandeasutustes, toitlustuskohtades, kauplustes ja ladudes, kui neid jäätmeid tekib keskmiselt üle 20 kg nädalas.
§ 15. Suurjäätmete ja metallijäätmete käitlemine
(1) Suurjäätmed on jäätmeteks muutunud mööbel ja muud sisustuselemendid, mis ei ole olnud ehitise osad. Suurjäätmetele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu.
(2) Ehituse või remondi käigustekkivad ehitusmaterjalide jäätmed ei ole suurjäätmed ning need antakse jäätmekäitlejale üle ehitus-lammutusprahina.
(3) Vanametall ja metallijäätmed tuleb anda üle vastavat jäätmeluba omavale vanametalli kogumisega tegelevale isikule.
§ 16. Jäätmete põletamine
(1) Küttekolletes ja küttekoldeväliselt ei ole lubatud põletada jäätmeid, sh haljastujäätmeid. Küttekolletes võib loata põletada ainult isiku enda tegevuses tekkinud immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi.
(2) Küttekoldevälise tule tegemisel peab täitma siseministri 30. augusti 2010. a määrust nr 40 “Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded”.
(3) Põlevmaterjalist jäätmete ladustamisel peab täitma siseministri 2. septembri 2010. a määrust nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“.
5. peatükk Ehitus- ja lammutusprahi käitlemise kord
§ 17. Ehitus- ja lammutusprahi käitlemine
(1) Ehitus- ja lammutuspraht (edaspidi ehitusjäätmed) on ehitus-, remondi-, või lammutustööde käigus ehitise osadest tekkivad ehitusmaterjalide jäätmed ja pinnas. Ehitusprojekti koosseisus peab olema ka ehitusjäätmete käitluskava ning ehitise kasutusloa taotlusele ja/või kasutusteatisele lisatakse jäätmete käitlemist tõendavad dokumendid.
(2) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagavad ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba või kes on esitanud ehitusteatise.
(3) Ehitusjäätmeid tuleb maksimaalselt korduskasutada nende tekkekohas. Kui seda ei ole lubatud või võimalik teha, sorteeritakse need jäätmed jäätmetekkekohal liigiti ja suunatakse taaskasutusse või kõrvaldamisele järgmiselt:
1) ohtlikud ja ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed;
2) puidujäätmed;
3) taaskasutuskõlbulik paber ja kartong;
4) metallijäätmed;
5) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, kips, lehtklaas, keraamiline materjal jms);
6) betoondetailid ja raudbetoon;
7) plastijäätmed, sealhulgas kile, vahtplast jne;
8) segaolmejäätmed.
(4) Ehitusjäätmete käitlemiseks peab olema jäätmekäitleja registreerimistõend või jäätmeluba.
§ 18. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine
(1) Ohtlikud on ehitusjäätmed, millel on võimalik kahjulik toime:
1) asbest või asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid, nagu eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jms;
2) ohtlikke aineid sisaldavad värvid, lakid, liimid, vaigud ja nende pakendid ning nimetatud ainetega kaetud või immutatud materjalid;
3) naftajääke sisaldavad jäätmed, nagu tõrvapapp, tõrva sisaldav asfalt, kivisöe- või põlevkivitõrv, tõrvasaadused jms;
4) ohtlike ainetega saastunud kivid ja pinnas.
(2) Ohtlikud tahked jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on lukustatavad või valvatavad ning nõuetekohaselt märgistatud, vedelad jäätmed tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse kogumismahutisse.
(3) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni isikule, kellele on väljastatud vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.
6. peatükk Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord
§ 19. Tervishoiujäätmete kogumise ja hoidmise korraldamine
(1) Tervishoiujäätmed liigitatakse ja sorteeritakse tekkekohas, pakendatakse ja ladustatakse jäätmehoidlas. Pakendile tuleb märkida jäätmeliik, jäätmetekitaja andmed (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimise kuupäev. Eriliigilised jäätmed hoitakse üksteisest eraldi. Tervishoiujäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
(2) Tervishoiujäätmete jäätmehoidla on selleks eraldatud jahe või külm lukustatav ruum või ruumide kompleks, milles on takistatud kõrvaliste isikute juurdepääs jäätmetele ning milles puudub kanalisatsioon.
(3) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punast värvi jäätmekotti, millel on markeering „Bioloogilised jäätmed“ või selle tekstiga punase sildiga jäätmekotti. Jäätmekoti sisu kaal ei tohi ületada 15 kg, kott markeeritakse jäätmetekitaja andmetega.
(4) Nakkusohtlike jäätmete käitlus toimub Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ lisa 3 määratluse kohaselt.
(5) Teravad ja torkivad jäätmed pannakse raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millele on punase värviga kantud kirje „Teravad ja torkivad jäätmed“. Vajadusel võib jäätmekanistrid asetada jäätmekotti või -pakendisse, mis on varustatud punasel sildil kirjega „Teravad ja torkivad jäätmed“.
(6) Ravimijäätmed, välja arvatud jäätmenimistus koodiga 18 01 09 tähistatud, pakitakse plastkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavasse kasti. Kastile märgitakse asutuse nimi ja kast tähistatakse sildiga „Ravimijäätmed“. Ravimeid ei eemaldata originaalpakendist.
(7) Kemikaalide jäätmed kogutakse suletavasse kemikaalidega mittereageerivasse purunematusse anumasse või kemikaali originaalpakendisse, millel on vastavad märgistused. Kogumisnõu markeeritakse kirjega „Kemikaalide jäätmed“ ja lisatakse jäätmetekitaja andmed.
(8) Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering „Radioaktiivsed jäätmed“, need tuleb hoida jäätmehoidlas omaette, lukustatavas ruumis. Radioaktiivsed jäätmed peavad läbima kiirguskontrolli ning tahked jäätmed, mille kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, viiakse prügilasse, kiirgusohutud vedelad jäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad muude tunnuste järgi ohtlike jäätmete nimistusse, siis käideldakse neid ka pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena.
(9) Elavhõbedat sisaldavad jäätmed pakitakse õhukindlalt suletud plastik- või klaaspurki, metalliline elavhõbe tuleb paigutada veega anumasse nii, et vesi katab elavhõbeda. Pakend tähistatakse kirjega „Elavhõbedajäätmed“. Elavhõbedalambid kogutakse kaanega suletavasse kasti või originaalpakendisse, vältides tervete lampide purunemist. Pakendile märgitakse jäätmed tekitanud tervishoiuasutuse nimetus.
§ 20. Tervishoiujäätmete üleandmise korraldus
(1) Esmatasandi tervishoiuasutused annavad tervishoiujäätmed üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale või teise tasandi tervishoiuasutusele, kes koos enda tekitatud jäätmetega annab need üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. Nakkusohutute kudede jäätmete kohapealne kõrvaldamine on võimalik vastavuses keskkonnanõuetega ja sellekohase loa olemasolul.
(2) Esmatasandi veterinaarteenuse osutajad annavad tervishoiujäätmed üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale, riskijäätmed antakse üle loomsete jäätmete käitluskeskusele.
(3) Kõikides apteekides võetakse elanikelt tasuta vastu kõlbmatuid ravimeid ja süstlaid. Need kogutakse vastavatesse kastidesse ning antakse markeeritult üle nende jäätmete vastuvõtmise õigust omavale isikule.
7. peatükk Jäätmete kõrvaldamise ja jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded
§ 21. Jäätmete kõrvaldamise nõuded
(1) Jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming.
(2) Jäätmed kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas. Jäätmete kõrvaldamine väljaspool nõuetele vastavat jäätmekäitluskohta on keelatud.
§ 22. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.
(2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord. Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha viimane käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.
8. peatükk Järelevalve ja vastutus
§ 23. Järelevalve
Järelevalvet eeskirjast tulenevate nõuete täitmise üle teeb linnavalitsus.
§ 24. Vastutus
Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 1207 ning pakendiseaduse § 29 ja § 30 alusel.
9. peatükk Rakendussätted
§ 25. Määruste kehtetuks tunnistamine
Kehtetuks tunnistatakse:
1) Keila Linnavolikogu 30. novembri 2004. määrus nr 23 „Keila linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine“;
2) Keila Linnavolikogu 30. novembri 2004. määrus nr 24 „Jäätmeveo korraldamine Keila linnas“;
3) Keila Linnavolikogu 29. jaanuari 2008. a määrus nr 1 „Jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord“;
4) Keila Linnavolikogu 30. augusti 2011. a määrus nr 14 „Jäätmeseaduses sätestatud pädevuse delegeerimine linnavalitsusele“.
§ 26. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
Tanel Mõistus
Keila Linnavolikogu esimees
Facebook
Twitter