Luunja valla põhimäärus
Vastu võetud 25.02.2021 nr 4
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Luunja valla põhimääruse eesmärk
Luunja valla põhimääruses sätestatakse Luunja Vallavolikogu ja Luunja Vallavalitsuse, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord.
§ 2. Luunja valla omavalitsusorganid
(1) Luunja valla omavalitsuse esinduskoguks on Luunja Vallavolikogu (edaspidi volikogu), mis valitakse Luunja valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.
(2) Luunja valla omavalitsuse täitevorganiks on Luunja Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), mis moodustatakse volikogu poolt.
§ 3. Luunja valla elanik on isik, kellel on Eesti rahvastikuregistris elukoha aadressiks Luunja vald.
§ 4. Valla piir ja haldusjaotus määratakse seaduses sätestatud korras
Valla halduskeskus asub Luunja alevikus. Valla territoorium jaguneb 21 asulaks: Kabina küla, Kakumetsa küla, Kavastu küla, Kikaste küla, Kõivu küla, Lohkva küla, Luunja alevik, Muri küla, Pajukurmu küla, Pilka küla, Poksi küla, Põvvatu küla, Rõõmu küla, Sava küla, Savikoja küla, Sirgu küla, Sirgumetsa küla, Sääsekõrva küla, Sääsküla küla, Veibri küla, Viira küla.
§ 5. Luunja valla sümbolid
(1) Luunja valla sümbolid on lipp ja vapp, mille näidised on kooskõlastatud Riigikantseleis 09.06.1997. aastal.
(2) Valla vapi kirjeldus: rohelisel kilbil rukkihakk ja lainelõikeline langetatud varras, mõlemad kuldsed; vapitüvi sinine. Vapikilbi roheline värvus ja kuldne rukkihakk sellel sümboliseerivad eestlaste põlist tegevusala - põlluharimist ning nende peatoidust - rukkileiba. Kuldne lainelõikeline varras ja sinine vapitüvi viitavad asjaolule, et vald asub Emajõe ääres.
(3) Valla ristkülikukujuline lipp koosneb kolmest horisontaalsest värvilaiust: ülemine – roheline, keskmine – kollane, alumine – sinine. Rohelise laiu keskel on kollane rukkihaki kujutis.
§ 6. Lipu ja vapi kasutamine
(1) Lippu kasutatakse Luunja valla ajaloolistel pidupäevadel ja muudel tähtsündmustel. Lippu kasutatakse kõrvuti riigilipuga. Lipu heiskamise otsustab vallavalitsus.
(2) Vappi võib kasutada volikogu, vallavalitsuse ja ametiasutuste hallatavate asutuste dokumentidel, pitsatites ja plommitemplites ning trükistel, suveniiridel, valla piiritähistel.
(3) Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on kilbita vapp ja äärel kasutaja nimi. Vallavalitsuse pitsati läbimõõt on 4 cm, teistel pitsatitel 3,5 cm.
(4) Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub vapi kasutamine vallavalitsuse loal. Vapi kasutamine ärilistel eesmärkidel on tasuline. Tasu suuruse määrab vastava loa andmisel vallavalitsus.
§ 7. Luunja valla tunnustusavaldused
(1) Luunja vald avaldab tunnustust Luunja valla au- või tänukirja andmisega.
(2) Luunja valla aukiri antakse füüsilistele ja juriidilistele isikutele Luunja vallale osutatud eriliste teenete või valla esindamise eest.
(3) Luunja valla tänukiri antakse füüsilistele ja juriidilistele isikutele vallapoolse tänuavaldusena.
(4) Tunnustuse avaldamise täpsema korra kehtestab vallavalitsus.
2. peatükk VOLIKOGU
§ 8. Volikogu pädevus
Volikogu ainupädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega ja teiste seadustega volikogu pädevusse antud küsimuste otsustamine.
§ 9. Volikogu õigusaktide algatamise õigus
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
1) volikogu komisjonil;
2) volikogu liikmel;
3) vallavalitsusel;
4) vallavanemal;
5) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul seaduses sätestatud korras;
6) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
(2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.
§ 10. Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine
(1) Volikogu istungite protokollid ja õigusaktid avalikustatakse valla veebilehel hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. Täiendavalt avaldatakse ülevaade õigusaktidest valla infolehes.
(2) Volikogu määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena.
(3) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.
(4) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest.
3. peatükk VOLIKOGU TÖÖKORD
§ 11. Volikogu esimees ja aseesimees
(1) Volikogu esimees:
1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
2) koostab volikogu istungi päevakorra projekti;
3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;
4) jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist ja esitab neist volikogu istungil ülevaate;
5) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes;
6) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.
(2) Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Aseesimees täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid.
(3) Avalduste ja muude volikogule laekuvate dokumentide menetlemine algab volikogu alatistest komisjonidest. Taotluste suunamisel alatistele komisjonidele lähtub volikogu esimees taotluse sisust ja alatise komisjoni töövaldkonnast.
§ 12. Volikogu esimehe valimine
(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(2) Volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmine:
1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale ettepanek;
2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega volikogu;
4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.
(3) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.
(4) Valimisjärgse või tegutsemisvõimetuks osutunud volikogu uue koosseisu puhul korraldab volikogu esimehe valimist valla valimiskomisjon ja valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.
(5) Valimist korraldav komisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu pitsatiga varustatud hääletussedelid.
(6) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.
(7) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(8) Juhul kui valimist korraldatakse e-teenust kasutades virtuaalselt, ei rakendata käesoleva paragrahvi lõiget 5.
§ 13. Volikogu aseesimehe valimine
Volikogu aseesimehe valimisel kohaldatakse § 14 sätted (välja arvatud lõige 4).
§ 14. Volikogu komisjon
(1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses.
(2) Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse nimekirjana komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.
(3) Ettepaneku komisjoni koosseisu kohta teeb komisjoni esimees, arvestades liikmete määramisel erakondade ja valimisliitude eelnevalt esitatud ettepanekuid.
(4) Igal erakonnal ja valimisliidul on õigus olla proportsionaalselt oma esindajate osakaaluga esindatud kõikides komisjonides.
(5) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu, komisjoni esimehe ettepanekul, kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud etteteatamata ja põhjendamatult vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.
(6) Volikogu komisjonide täpsema töökorra kehtestab volikogu.
§ 15. Komisjoni pädevus
(1) Vallavolikogu komisjon:
1) tõstatab kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavaid valla probleeme ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
2) töötab välja tegevuskavasid, annab seisukohti;
3) algatab vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid;
4) annab arvamusi komisjonile läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude ja muude avalduste ning taotluste kohta.annab arvamusi komisjonile läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude ja muude avalduste ning taotluste kohta.
(2) Komisjonil on õigus:
1) algatada arutelusid;
2) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
3) saada vallavalitsuselt täiendavaid dokumente ja teavet seoses komisjoni menetluses olevate küsimuste lahendamisega;
4) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise vastavalt komisjoni otsusele, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega ainult sellisel puhul, kui kaasnevad rahalised kohustused.
§ 16. Revisjonikomisjon
(1) Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni moodustamisel ja tegevuses lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja volikogu õigusaktides sätestatust.
(2) Revisjonikomisjoni liikmetel on õigus:
1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure;
2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid;
3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi.
(3) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud kontrollitava asutuse töökorraldust reguleerivaid eeskirju ja akte.
(4) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid, vallaametnikke ja töötajaid ning kontrollitud asutuste juhte. Revisjonikomisjon teeb vallavalitsusele ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks.
(5) Revisjonikomisjonil on õigus:
1) saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente;
2) kontrollida ja hinnata vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla vara kasutamise sihipärasust;
3) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist.
(6) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt:
1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist;
2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet;
3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.
(7) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid volikogu poolt kinnitatud tööplaani alusel või vastavalt volikogu otsusele. Tööplaani esitab revisjonikomisjoni esimees volikogule kinnitamiseks iga aasta veebruarikuu istungile. Kinnitatud tööplaan kehtib kuni uue tööplaani kinnitamiseni.
§ 17. Volikogu istung
(1) Volikogu töövormiks on istung. Volikogu istungi kokkukutsumise, päevakorra koostamise, istungi läbiviimise ja hääletamise kohta võib volikogu kehtestada täpsema korra.
(2) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
§ 18. Volikogu töökeel
Volikogu istungi töökeeleks on eesti keel. Volikogu dokumentidest võib vajadusel teha tõlkeid teistesse keeltesse.
4. peatükk VALLAVALITSUS
§ 19. Vallavalitsus ja selle koosseis
(1) Vallavalitsuse moodustab volikogu.
(2) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.
(3) Vallavanem valitakse ja nimetatakse ametisse volikogu poolt.
(4) Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse volikogu vallavanema ettepanekul.
(5) Vallavanema võib teenistuslähetusse saata volikogu esimehe käskkirja alusel.
§ 20. Vallavanema pädevus ja ametitunnus
(1) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid.
(2) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat vallavalitsuse liige vastavalt vallavanema käskkirjale.
(3) vanema pidulikuks ametitunnuseks on vallavanema ametiraha. Vallavanema ametiraha on vasest valmistatud ketiga kaelaskantav ümmargune medal, mille ühel pool on Tartu maakonna vapi reljeefne kujutis ning selle ümber kiri „Luunja vald“ ja „vallavanem“. Teisel pool on Eesti Vabariigi vapi kujutis koos kirjaga „Tartumaa“.
§ 21. Vallavanema valimine
(1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(2) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine:
1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale ettepanek;
2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;
4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu igal liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.
(3) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl.
(4) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.
(5) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu pitsatiga varustatud hääletussedelid.
(6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.
(7) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.
(8) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.
(9) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(10) Juhul kui valimisi korraldatakse e-teenust kasutades virtuaalselt, ei rakendata käesoleva paragrahvi lõikeid 4 – 6.
§ 22. Vallavalitsuse kinnitamine
(1) Vallavanem esitab vallavalitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks nimekirjana.
(2) Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub nimekirja alusel volikogu poolthäälte enamusega.
(3) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Volikogu kinnitab ja nimetab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme.
§ 23. Vallavalitsuse pädevus
Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.
§ 24. Vallavalitsuse õigusakti eelnõule esitatavad nõuded, õigusakti avalikustamine ja jõustumine
(1) Vallavalitsusele esitatavate õigusaktide eelnõude vormi ja esitamise tähtaja nõuded kehtestab vallavalitsus.
(2) Vallavalitsuse õigusaktid ja istungite protokollid avalikustatakse valla veebilehel ning teave nende kohta avaldatakse valla infolehes.
(3) Valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena.
(4) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole kehtestatud hilisemat tähtpäeva.
(5) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.
§ 25. Vallavalitsuse istung
(1) Vallavalitsuse töövorm on istung.
(2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul teda asendav vallavalitsuse liige (vallavanema ülesannetes). Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti.
(3) Vallavalitsuse istungi ettevalmistamise ja läbiviimise täpsema korra kehtestab vallavalitsus.
§ 26. Vallavalitsuse komisjon
(1) Valitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste lahendamiseks komisjone.
(2) Komisjoni tegevuse eesmärgid, koosseisu ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse vallavalitsuse korraldusega. Komisjonide koosolekute protokollid avalikustatakse valla veebilehel hiljemalt viiendal päeval pärast koosolekut.
5. peatükk ARENGUKAVA, EELARVE JA MAJANDUS
§ 27. Valla arengukava
(1) Valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna ning rahvastiku tervise arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerumisele ja koordineerimisele.
(2) Eelarvestrateegia on arengukava osa või sellega seotud iseseisev dokument, mille nõuded on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.
(3) Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus.
(4) Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks.
(5) Arengukava kavandatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada:
1) valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
3) mitme kohaliku omavalitsusüksuse või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel.
(6) Vald korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle olulise muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse valla infolehes ja valla veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kaks nädalat.
(7) Pärast volikogu poolt vastuvõtmist avalikustatakse arengukava vallavalitsuse veebilehel.
(8) Valla arengukava eelnõu ning selle oluliseks muutmiseks moodustab vallavalitsus komisjoni.
(9) Kogu aasta jooksul võib esitada vallakantseleisse kirjalikke ettepanekud arengukava muutmise kohta.
(10) Hiljemalt iga aasta 1. septembriks esitab vallavanem volikogule kirjaliku aruande arengukava täitmise kohta.
(11) Arengukava eelnõu ja selle olulisi muudatusi menetletakse vähemalt kahel lugemisel reeglina vähemalt kahel volikogu istungil.
(12) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi valla arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta.
(13) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks:
1) vallaeelarve koostamisele;
2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast;
3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele.
§ 28. Valla eelarve koostamise üldised põhimõtted
(1) Vallal on iseseisev eelarve, mis koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest ning lähtudes valla arengukavast ja eelarvestrateegiast.
(2) Valla eelarve on eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks vastava aasta tegevuste finantseerimisele. Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.
(3) Eelarve sisaldab põhitegevuse kuluna reservfondi, mille kasutamise korra kehtestab volikogu.
(4) Eelarve täitmist, raamatupidamist ning finantsjuhtimist korraldab vallavalitsus. Vallavalitsus annab volikogule informatsiooni eelarve täitmise kohta kord kvartalis.
(5) Valla eelarve eelnõu arutatakse vähemalt kahel lugemisel.
§ 29. Vallavara
(1) Luunja valla munitsipaalomandiks on Luunja valla omanduses olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused (edaspidi vallavara).
(2) Vallavara registreeritakse ühtses vallavararegistris.
(3) Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord kehtestatakse volikogu määrusega.
6. peatükk OMAVALITSUSTEENISTUS
(1) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus (asutusena). Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Ametiasutust juhib vallavanem.
(2) Ametiasutuse teenistujate koosseisu määrab volikogu. Ametiasutuse teenistujate ülesanded ja töökorraldus sätestatakse ametijuhendites ja muudes töökorraldust reguleerivates aktides mille kinnitab vallavanem või vallavalitsus.
§ 31. Teenistuslik järelevalve
(1) Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla või linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll.
(2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on vallavalitsusel õigus:
1) teha ettekirjutusi akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks;
2) peatada akti täitmine ja toimingu sooritamine kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kontrollimiseks;
3) tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide või Luunja valla õigusaktidega.
(3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud.
(4) Ebaotstarbekaks loetakse akti või toimingut juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarvevahendite ebaratsionaalset kasutamist. Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest.
§ 32. Teenistusliku järelevalve teostamine
(1) Teenistusliku järelevalve teostaja:
1) analüüsib ja hindab vallavalitsuse teenistujate ning vallavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse vastavust seadustele ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidele;
2) analüüsib ja hindab rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust, otstarbekust ja efektiivsust;
3) tuvastab ja hindab juhtimis- ning kontrollmeetmete tulemuslikkust, säästlikkust ja efektiivsust.
(2) Oma ülesannete teostamiseks on teenistusliku järelevalve teostajal õigus:
1) tutvuda kõikide vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste dokumentidega;
2) nõuda omavalitsusteenistujatelt ning vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidelt puuduste ning eksimuste kohta kirjalikke seletusi ning teha vallavalitsusele ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks.
§ 33. Omavalitsustöötajate sotsiaalsed garantiid
(1) Omavalitsuse ametnikele ja töötajate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses ametnikele ettenähtud teenistusalased õigused.
(2) Ametist vabastamise hüvitised kehtestab volikogu määrusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hüvitisi ei maksta vallavalitsuse ametnikele, kes astuvad tagasi umbusalduse avaldamise tõttu, kui selle aluseks oli avaliku teenistuse seaduses loetletud distsiplinaarsüüteod, mille eest on ette nähtud distsiplinaarkaristus.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitised makstakse vallavalitsuse reservfondist.
7. peatükk VÄLISSUHTED
§ 34. Välissuhted
(1) Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piires volikogu, vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatav asutus.
(2) Volikogu otsustab valla osalemise ja esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöölepingute sõlmimise välisriigi kohaliku omavalitsusega. Lepingutele kirjutab alla volikogu esimees või volikogu poolt volitatud isik.
(3) Vallavalitsus:
1) korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute täitmist;
2) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud;
3) moodustab delegatsioone ja osaleb läbirääkimistel välislepingute sõlmimiseks;
4) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist;
5) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud vallavalitsuse pädevusse.
(4) Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute raames sõlmida suhete arendamise eesmärgil lepinguid volikogu poolt kehtestatud korras. Vallavalitsuse sõlmitavatele lepingutele kirjutab alla vallavanem või vallavalitsuse poolt volitatud isik. Vallavalitsuse hallatava asutuse nimel kirjutab lepingule alla asutuse juht või tema asendaja.
8. peatükk PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE JA MUUTMINE
§ 35. Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil.
9. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 36. Rakendussätted
(1) Tunnistada kehtetuks Luunja Vallavolikogu 29.05.2014. a määrus nr 28 „Luunja valla põhimäärus“
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Kaimo Keerdo
volikogu esimees
Facebook
Twitter