Anija valla sotsiaalteenuste osutamise kord
Vastu võetud 17.03.2016 nr 81
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 5, sotsiaalhoolekande seaduse § 5 ja § 14 lg 2, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 21 lõike 1 punkti 1, § 31 ning Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015 määruse nr 16 “Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord § 4 alusel.
1. osa ÜLDOSA
§ 1. Üldsätted
(1) Käesolev kord sätestab Anija valla (edaspidi valla) eelarvest finantseeritavate sotsiaalteenuste loetelu, osutamise tingimused ja korra vallas väljaarvatud § 7 sätestatud teenused.
(2) Sotsiaalteenuseid osutatakse käesoleva korra alusel valla elanikeregistrisse kantud abi vajavatele isikutele, kelle tegelik alaline elukoht on valla haldusterritoorium ja kellel üldreeglina puuduvad seadusjärgsed töövõimelises eas ülalpidajad.
§ 2. Mõisted
Käesolevas korras kasutatakse sotsiaalhoolekande seadusest tulenevaid alljärgnevaid mõisteid:
1) Sotsiaalteenus - isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus.
2) Koduteenus - isikule lepingu alusel kodustes tingimustes osutatav teenus, mis aitab tal harjumuspärases keskkonnas oma elu korraldamisega toime tulla.
3) Õendusabiteenus - isikule, kellel on püsiv tervisekahjustus ja seoses sellega puudub iseseisev toimetulekuvõime. Teenuse eesmärgiks on haigele parima võimaliku funktsionaalse seisundi kindlustamine.
4) Transporditeenus - isikule, kes erivajaduste või sotsiaalse olukorra tõttu ei saa kasutada ühistransporti või ei ole suuteline iseseisvalt sõitma ravi-, meditsiini-, rehabilitatsiooni -, hooldus-, haridus- või abivahendit väljastavasse asutusse.
5) Isiklik abistaja - isik, kes on määratud isikule, kes erivajaduse tõttu ei saa iseseisvalt korraldada oma igapäevaseid toiminguid.
6) Sotsiaalhooldaja - koduteenuseid osutav vallavalitsuse töötaja.
7) Tugiisikuteenus - psüühikahäiretega ja vaimupuudega inimeste, abi vajavate perekondade või õigushälvikute abistamine igapäevaeluga toimetulekul ja ümbritseva keskkonnaga suhtlemisel.
8) Sotsiaalnõustamine - isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks. Sotsiaalnõustamise alaliigina eristatakse ka toimetulekunõustamist, mille eesmärgiks on toetada isikut või perekonda toime tulema enda ja/või oma perekonna elu korraldamisega.
9) Toetatud elamine – riiklikult rahastatav erihoolekande teenus tööealistele psüühilise erivajadusega keskmise või raske puudega isikutele.
10) Igapäevaelu toetamine - riiklikult rahastatav erihoolekande teenus tööealistele psüühilise erivajadusega isikutele, kel on keskmise, raske või sügava puude tekke prognoos või töövõime kaotus.
11) Toetatud töötamine - riiklikult rahastatav erihoolekande teenus tööealistele psüühilise erivajadusega keskmise või raske puudega isikutele.
12) Päevakeskuse teenus - teenus eakatele ja puudega inimestele igapäevaelu toetamiseks. Reeglina osutavad teenust päevakeskused. Teenuse osutamist korraldab kohalik omavalitsus. Päevakeskused pakuvad nö teenuse sees sageli erinevaid abi liike (nt pesupesemine, juuksur, massaaž, saun, toitlustamine jmt teenuseid, aga ka huviringe, üritusi ja tasuta ajakirjanduse lugemise võimalust). Teenust osutatakse klientidele kas tasuta või soodushinnaga.
13) Häirenupu teenus - lepingu alusel kodustes tingimustes osutatav teenus eakatele ja puudega inimestele turvalisuse ja ohutuse suurendamiseks ning õnnetuste raskete tagajärgede ennetamiseks.
14) Päevahoid-teenus raske ja sügava vaimu- ja/või liitpuudega täiskasvanutele alates 18-ndast eluaastast. Teenust osutab Kehra Sotsiaalkeskus. Päevahoiuteenus pakub pideva harjutamise, matkimise ja/või kinnistamise teel kliendi tegevussuutlikkust arvestavaid ning individuaalselt või rühmas läbiviidavaid arendavaid/säilitavaid integreerituid tegevusi.
2. osa ERIOSA
§ 3. Koduteenuse osutamine
(1) Koduteenust osutatakse isikutele, kelle toimetulek sõltub kõrvalabist.
(2) Koduteenust taotlev isik esitab Anija Vallavalitsusele (edaspidi valla valitsusele) avalduse, milles näitab ära vajatava abi ulatuse ja liigi ning lisab vajadusel avaldusele tõendid teenuse saamise põhjendamiseks. Koduteenuse osutamise vajadusest võivad teatada ka naabrid, sugulased, lähedased, tervishoiutöötaja või keegi teine.
(3) Pärast avalduse või teate saamist on sotsiaaltöö spetsialist või teda asendav isik kohustatud ühe nädala jooksul võtma kontakti koduteenust vajava isikuga ja selgitama välja tema tegeliku olukorra ja vajadused.
(4) Sotsiaaltöö spetsialisti ettepaneku alusel määrab teenust osutava sotsiaalhooldaja abivallavanem.
(5) Koduteenuseid osutatakse kirjaliku koduteenuste osutamise lepingu alusel, mis sõlmitakse abivallavanema ja kõrvalabi vajava isiku vahel.
(6) Lepingus lepitakse kokku tingimused, poolte õigused ja kohustused, lepingu lõppemine ja lõpetamine.
(7) Koduteenuste osutamise lepingu kohustuslikuks lisaks on hoolduskava, milles lepitakse kokku osutatavate teenuste loetelu, kestvus, sagedus. Hoolduskava allkirjastavad abivallavanem, kõrvalabi vajav isik või tema esindaja ja teenust osutav sotsiaalhooldaja.
(8) Koduteenuseid osutatakse valla eelarvelistest vahenditest ja isiku omaosalusest.
(9) Omaosalusest on kas osaliselt või täielikult vabastatud raske ja sügava puudega psüühilise erivajadusega isikud ja paljulapselised pered.
(10) Omaosalusest vabastamise ettepanekud vaatab läbi vallavalitsuse sotsiaalkomisjon (edaspidi komisjon).
(11) Omaosalusest vabastamise ulatuse kinnitab Anija Vallavalitsus (edaspidi valitsus) oma korraldusega.
§ 4. Õendusabiteenus
(1) Õendusendusabiteenust osutatakse isikutele, kellel on selleks vastav suunamiskiri tervishoiuasutuselt, pere- või raviarstilt.
(2) Tasulise teenuse kompenseerimise taotlemiseks esitab taotleja, tema lähedane või tervishoiutöötaja valitsusele kirjaliku avalduse teenuse vajalikkuse põhjendusega, millele lisab:
1) sissetulekut tõendavad dokumendid;
2) andmed laste ja ülalpidajate kohta;
3) laste ja ülalpidajate sissetulekut tõendavad dokumendid.
(3) Valla sotsiaalhoolekande eelarvest kompenseeritakse õendusabiteenus kas täielikult või osaliselt.
(4) Teenuse kompenseerimise ulatuse kinnitab valitsus oma korraldusega.
§ 5. Transporditeenus
(1) Transporditeenust osutatakse kõrvalabi vajavatele isikutele.
(2) Teenust vajav isik esitab Kehra Sotsiaalkeskusele kirjaliku või suulise avalduse teenuse vajalikkuse põhjendusega ning märgib ära sõidu otstarbe ja marsruudi. Avaldusele lisatakse vajadusel isiku sissetulekut tõendavad dokumendid.
(3) Valitsus kinnitab korraldusega teenuse maksumuse.
(4) Teenust vajav isik tasub osutatud teenuse eest sularahas või arve alusel vallavalitsuse raamatupidamisele.
§ 6. Isiklik abistaja
(1) Isiklik abistaja on palgaline töötaja, kes abistab vastavalt lepingule erivajadusega inimest füüsiliselt igapäevastes tegevustes, millega klient iseseisvalt toime ei tule. Isiklik abistaja lähtub oma töös iga konkreetse kliendi vajadustest ja tööjuhistest.
(2) Isikliku abistaja poolt osutatavateks teenusteks on abistamine:
1) liikumisel;
2) söömisel;
3) riietumisel;
4) suhtlemisel (raske kõnepuudega kliendi puhul);
5) hügieeniprotseduuride sooritamisel;
6) kirjutamisel ja lugemisel;
7) tööpaiga korrastamisel.
(3) Konkreetsele isikule osutatava teenuse vajadust ja mahtu hindab komisjon. Otsuse tegemisel lähtub komisjon isiku erivajadusest ja sotsiaalsest aktiivsusest.
(4) Isikliku abistaja teenust osutatakse valla eelarvelistest vahenditest. Isiklikule abistajale raha eraldamiseks teeb otsuse valitsus. Teenuse kompenseerimise ulatuse kinnitab valitsus oma korraldusega.
§ 7. Teenused psüühiliste erivajadustega isikutele
(1) Psüühiliste erivajadustega inimestele pakutavad riigi finantseeritavad teenused on:
1) igapäevaelu toetamine;
2) toetatud töötamine;
3) toetatud elamine.
(2) Riigi poolt finantseeritavate teenuste vahendamist psüühiliste erivajadustega inimestele korraldab Kehra Sotsiaalkeskus.
(3) Teenuste saamise eelduseks on rehabilitatsiooniplaani ja psühhiaatri hinnangu olemasolu. Teenusele suunatakse Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirja alusel.
§ 8. Teenused eakatele ja puuetega inimestele
(1) Valla eakatele ja puuetega inimestele pakub Kehra Sotsiaalkeskus järgmiseid toetavaid teenuseid:
1) sotsiaalnõustamine;
2) päevakeskuse teenus;
3) päevahoiu teenus.
(2) Teenuseid osutatakse valla eelarvelistest vahenditest ja/või sihtotstarbelistest laekumistest või isiku omaosaluse baasil.
§ 9. Häirenupu teenus
(1) Häirenupu teenust osutatakse seadusjärgsete ülalpidajateta üksi elavale eakale või puudega kõrvalabi vajavale isikule.
(2) Teenust vajav isik esitab valla sotsiaaltöö spetsialistile kirjaliku avalduse teenuse vajalikkuse põhjendusega. Avaldusele lisatakse vajadusel isiku sissetulekut tõendavad dokumendid.
(3) Häirenupu teenuse vajalikkuse kohta teeb valitsusele ettepaneku komisjon. Komisjoni ettepanekud on soovituslikud. Teenuse osutamise otsuse teeb valitsus oma korraldusega.
(4) Häirenupu teenust osutatakse kirjaliku lepingu alusel, mis sõlmitakse teenuse pakkuja, valitsuse ja teenust vajava isiku vahel.
(5) Häirenupu teenust osutatakse valla eelarvelistest vahenditest ja isiku omaosalusest.
(6) Omaosalusest vabastamise ettepanekud vaatab läbi komisjon.
(7) Omaosalusest vabastamise ulatuse kinnitab valitsus oma korraldusega.
3. osa MENETLUSTOIMINGUD
§ 10. Teenuse määramine
(1) Teenuse taotlejate avaldused vaatab läbi ja teeb ettepanekud valitsusele teenuse määramise kohta vastava valdkonna spetsialist (edaspidi spetsialist) 10. tööpäeva jooksul jooksul avalduse saabumisest vallavalitsusse.
(2) Teenuse määramisel tugineb valitsus korralduse tegemisel spetsialisti sätestatud ettepanekule.
(3) Spetsialisti poolt vaadatakse taotlused läbi üks kord kuus ning spetsialist hindab kaalutlusõiguse alusel taotluse põhjendatust, taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekuid ning taotlusele lisatud dokumente.
(4) Spetsialistil on teenuse andmisel põhjendatud kahtluse korral teenuse saamise õiguse olemasolu või teenuse ulatuse kohta õigus kontrollida teenuse andmise aluseks olevaid asjaolusid, sealhulgas teenuse taotlemise käigus esitatud andmete, dokumentide ja muude tõendite õigsust.
(5) Otsuse tegemisel lähtutakse haldusmenetluse seaduse §-des 4 ja 6 ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 31 sätestatud uurimis-ja kaalutlusõiguse põhimõtetest.
(6) Tekkinud vaidlused teenuse taotleja ja spetsialisti vahel lahendatakse valitsuse istungil, vaidemenetlusega või kohtus.
(7) Otsus teenuse andmise või sellest keeldumise kohta peab olema põhjendatud ning tuginema seadustele või muudele õigusaktidele.
§ 11. Sotsiaalteenuse osutamisest keeldumine
(1) Sotsiaalteenuse osutamisest võib keelduda kui:
1) taotleja on esitanud valeandmeid;
2) taotleja ei esita sotsiaaltöötaja ja komisjoni poolt küsitud täiendavaid dokumente;
3) taotleja ja tema leibkonna sissetulekud ületavad käesoleva korraga kehtestatud minimaalsete sissetulekute piiri;
4) taotleja ja /või tema leibkonna kasutuses või omandis on vallas- ja kinnisasjad tagavad toimetulekuks piisavad elatusvahendid;
5) 18. aastane kuni vanaduspensioniealine töövõimeline isik, kes ei tööta ega õpi, on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud osalemast tööturuteenuses ja /või tööharjutusteenusel;
6) vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust ja /või elatis on välja nõudmata;
7) taotlejal on võlgnevused vallavalitsuse või valla hallatava asutuse ees;
8) taotleja või tema leibkonnaliikmete suhtes esineb teisi asjaolusid, mis komisjoni liikmete arvamusel ei anna alust sotsiaalteenuse määramiseks.
(2) Sotsiaalteenuse või teenuse osutamisest keeldumise haldusakt tehakse vastavalt taotluses märgitud valikule isikule teatavaks:
1) taotluses märgitud e-posti aadressil;
2) elektrooniliselt isiku tuvastamist võimaldava infosüsteemi kaudu;
3) vastava valdkonna spetsialisti juures;
4) posti teel lihtkirjaga taotluses märgitud aadressil;
5) haldusakti lihtkirjaga teatavakstegemisel loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis kalendripäeva selle Eesti piires saatmisest või 30 kalendripäeva välismaale saatmisest.
4. osa Lõppsätted
§ 12. Sotsiaalteenuste kulutuste tagasinõudmine
(1) Vallavalitsus nõuab teenuse taotlejalt talle alusetult osutatud teenuste eest tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi:
1) kui isikul puudus õigusteenusele, kuna õigust ei olnud tekkinud;
2) kui isikul puudus õigusteenusele, kuna õigus oli peatunud või lõppenud;
(2) Kui isik keeldub alusetult talle määratud teenuse eest raha tagasi maksmast, võib vallavalitsus teha teenuse saajale ettekirjutuse. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib vallavalitsus anda selle sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
(3) Vallavalitsusel on teenuse määramiseks alusetult tehtud kulutuste tagastamisega viivitamise korral õigus nõuda tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 alusel.
§ 13. Vaidluste lahendamine
(1) Kontrolli ja järelevalvet käesoleva määruse täitmise üle teostab valitsus.
(2) Sotsiaalteenuste määramise otsusega mittenõustumise korral on teenuse taotlejal õigus pöörduda vaidega valitsuse poole ja haldusmenetluse seaduses sätestatud korras esitada vaie kohaliku omavalitsuse üksuse kaudu maavanemale.
(3) Valitsuse korraldusega mittenõustumise korral on teenuse taotlejal õigus pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul arvates vaideotsuse isikule teatavaks tegemise päevast.
§ 14. Sotsiaalteenuste hinnad
Hinnad sotsiaalteenustele kehtestab valitsus.
§ 15. Määruse kehtetuks tunnistamine
Anija Vallavolikogu 26.09.2013 määrus nr 92 ”Anija valla sotsiaalteenuste osutamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 16. Määruse rakendamine
(1) Määrust rakendatakse 1. aprillist 2016.
(2) Määrus jõustud kolmandal päeval peale avaldamist Riigi Teatajas.
Jaanus Kalev
Vallavolikogu esimees
Facebook
Twitter