Rahandus ja eelarveRaha kasutamine

Teksti suurus:

Viljandi Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri

Viljandi Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri - sisukord
Väljaandja:Viljandi Vallavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.04.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 05.04.2016, 34

Viljandi Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri

Vastu võetud 22.03.2016 nr 4

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 3, raamatupidamise seaduse § 11 ja rahandusministri 11. 12. 2003 a. määruse nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri“ alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Viljandi Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk ja üldpõhimõtted

  (1) Viljandi Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärk on Viljandi Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) kui avalik-õigusliku juriidilise isiku raamatupidamisarvestuse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine.

  (2) Eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Eeskirjas kirjeldatud arvestuspõhimõtted tulenevad raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (edaspidi RTJ) ja Riigi raamatupidamise üldeeskirjast (edaspidi RRÜ) ning Viljandi valla õigusaktidest.

§ 2.   Viljandi Vallavalitsuse kui kohaliku omavalitsusüksuse raamatupidamiskorralduse alused

  (1) Vallavalitsus raamatupidamiskohustuslasena korraldab Viljandi Vallavalitsuse ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste (lisa 1) raamatupidamist ning finantsaruandlust tsentraliseeritult.

  (2) Viljandi Vallavalitsuse konsolideeritud bilanssi koondatakse OÜ Ramsi VK, kellel on iseseisev tehingupartneri kood ja kelle üle omab vallavalitsus olulist mõju.

§ 3.   Eeskirja kohaldamine ja sisu

  (1) Eeskirja kohaldatakse vallavalitsuse ametiasutusele ja ametiasutuse hallatavatele asutustele (edaspidi asutus).

  (2) Eeskiri reguleerib ametiasutuse ja asutuste majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning aruannete koostamise korda.

2. peatükk KONTOPLAAN JA LÜHENDITE KASUTAMINE 

§ 4.   Kontoplaan

  (1) Ametiasutuses on kasutusel RRÜ-ga kehtestatud kontoplaan.

  (2) Kontoplaan on kuuekohaline ning seda täiendatakse vajadusel seitsmenda kohaga.

  (3) Tehingupartneri, tegevusala, allika ja rahavoo koodide kasutamine. Tehingute kirjendamisel tuleb valitud kontole lisada vastavalt kontojuhisele tehingupartneri kood, tegevusala, allika või rahavoo kood, millised on kehtestatud RRÜ-ga:
  1) tehingupartneri kood – tunnus, mis on antud igale juriidilistele ja füüsilisele isikule, kellega sooritatakse majandustehinguid;
  2) tegevusala kood - tunnus, mida kasutatakse kulude, põhivara soetuste ning saadud ja antud toetuste liigendamiseks tegevusvaldkondade kaupa;
  3) allika kood – tunnus, mis võimaldab liigendada ja analüüsida nõudeid-kohustusi ning tulusid-kulusid finantseerimisallikate lõikes;
  4) rahavoo kood – tunnus, mis võimaldab koostada rahakäibe ja põhivarade liikumise aruandeid.

  (4) Raamatupidamisdokumentides kasutatakse alljärgnevaid lühendeid:
  1) D –deebet
  2) K – kreedit
  3) TP – tehingupartner
  4) A – allikas
  5) RV – rahavoog
  6) TA – tegevusala

3. peatükk ARUANDED 

§ 5.   Majandusaasta aruande koostamise põhimõtted

  (1) Ametiasutus koostab konsolideeritud majandusaasta aruande, lähtudes raamatupidamise seaduses ja RTJ-des toodud nõuetest aastaaruandele ning RRÜ-s esitatud arvestuspõhimõtetest.

  (2) Kui RTJ-s esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest, siis lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel RRÜ-s sätestatud arvestuspõhimõtetest.

  (3) Majandusaasta algab 01.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.

§ 6.   Aruannete esitamine

  (1) Majandusaasta aruanne koostatakse ja esitatakse vastavalt Viljandi Vallavolikogu 28.01.2015 määruse nr 63 „Viljandi valla finantsjuhtimise kord“ § 18 lõikele 6 ja 8.

  (2) Saldoandmikud koostatakse ja esitatakse rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi elektrooniliselt RRÜ-s kehtestatud korras ja tähtaegadeks.

  (3) Eelarve täitmise aruanded koostatakse ja esitatakse rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi elektrooniliselt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses kehtestatud korras ja tähtaegadel. Eelarve täitmise aruanne kuulub konsolideeritud majandusaasta aruande koosseisu. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse veebilehel.

  (4) Maksudeklaratsioonid ja aruanded koostatakse ja esitatakse maksu- ja tolliametile seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel.

  (5) Statistikaametile esitatakse aruanded Riigi Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel.

4. peatükk RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS 

§ 7.   Raamatupidamissüsteemi struktuur

  (1) Ametiasutuse ja asutuste raamatupidamist peetakse ametiasutuses tsentraliseeritud korras.

  (2) Ametiasutuse igapäevast tegevust juhib ja finantsmajandusliku tegevuse eest vastutab vallavanem.

  (3) Asutuste igapäevast tegevust juhib ja finantsmajandusliku tegevuse eest vastutab asutuse juht.

  (4) Ametiasutuse ja asutuste raamatupidamist korraldab finantsosakonna juhataja, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis.

  (5) Raamatupidamisarvestuses kasutatakse tarkvara PMen (edaspidi PMen).

§ 8.   Varade ja kohustuste kajastamine

  (1) Varasid arvestatakse raamatupidamises eraldi asutuste ja vastutatavate isikute lõikes. Vara kajastatakse selle asutuse arvestuses, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st kontrollib antud vara kasutamist). Valitsev mõju vara üle tähendab RRÜ mõistes üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu.

  (2) Nõuded, kohustused ja laenud kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises.

  (3) Ametiasutuse bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustusi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Selliste varade ja kohustuste olemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel.

§ 9.   Tegevustulud

  (1) Maksutulude arvestust peetakse tekkepõhiselt. Nõue kajastatakse tuludes vastavalt maksu edasiandja edastatud teatisele.

  (2) Tulu lõivudest kajastatakse kassapõhiselt.

  (3) Toodete ja teenuste müük ja muud tulud.Toodete müügist ja teenuste osutamisest saadav tulu võetakse üldjuhul tekkepõhiselt arvele, koostatud nõudedokumendi alusel.

§ 10.   Saadud toetused ja antud toetused

  (1) Toetustena käsitletakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Saadud toetused võivad olla sihtotstarbelised või mittesihtotstarbelised.

  (2) Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks:
  1) sotsiaaltoetused – toetused füüsilistele isikutele, va toetused ettevõtluseks;
  2) sihtfinantseerimine – teatud sihtotstarbel saadud ja antud toetused sh füüsilistele isikutele ettevõtluseks.Sihtfinantseerimine jaguneb kodumaiseks ja välismaiseks sihtfinantseerimiseks;
  3) mittesihtotstarbeline finantseerimine - ilma sihtotstarvet määramata ja eritingimustega sidumata juriidilistele isikutele antud toetused.

§ 11.   Tegevuskulud

  (1) Tööjõukulud
  1) Tööjõukulusid kajatatakse tekkepõhiselt perioodis, mille eest kulu arvestati.
  2) Tööjõukuludega seotud maksukulud kajastatakse tekkepõhiselt selles perioodis, mille eest need olid arvestatud.
  3) Tööjõukuludest kinni peetud maksud kajastatakse kohustusena selles perioodis, millises tekkis maksekohustus.
  4) Puhkusetasu ja sellest arvestatud maksukulu jaotatakse nendesse kuudesse, milliste eest see oli arvestatud.
  5) Kasutamata puhkusepäevade ja välja maksmata puhkusetasude kohustus hinnatakse ümber üks kord aastas aruande aasta lõpu seisuga.
  6) Hüvitised töölepingu lõpetamisel kajastatakse kuluna töö- või teenistuslepingu lõpetamise hetkel.

  (2) Muud tegevuskulud
  1) Tegevuskulud kajastatakse tekkepõhiselt perioodis, millises tegevus toimus.
  2) Tegevuskulud jaotatakse asutuste vahel vastavalt tegelikule kasutamisele või arvestuslikult vastavalt proportsioonile (lisa 2).
  3) Asutused ja kuluüksused on tähistatud tegevusala koodiga, mis võimaldab teha raamatupidamisprogrammist soovitud asutuste ja kuluüksuste kulude ja tulude kohta aruandeid ja päringuid.
  4) Projektide ja sihtfinantseeringu kulude eristamiseks kasutatakse raamatupidamiskande tegemisel projekti tunnuskoodi või muud tunnuskoodi.

  (3) Maksu-, lõivu ja trahvikulu kajastamine
  1) Tagasisaamisele mittekuuluvat käibemaksukulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodis, millises tegevus toimus.
  2) Maksmata, kuid deklareeritud maksud kajastatakse kohustusena ja ettemaksed nõuetena. Kohustuste ja nõuete saldod peavad aruande perioodi lõpul võrduma maksu-ja tolliameti vastavate saldodega.
  3) Trahvi-ja lõivukulud kajastatakse tekkepõhiselt perioodis, millises tegevus toimus.

§ 12.   Algdokumentidele esitatavad nõuded ja kinnitamine

  (1) Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised rekvisiidid (raamatupidamise seaduse § 7:
  1) dokumendi nimetus ja number;
  2) koostamise kuupäev;
  3) tehingu majanduslik sisu;
  4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
  5) tehingu osapoolte nimed ja tehingupartneri koodid;
  6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
  7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
  8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;
  9) tasutud arvetel peab olema märge tasumise kuupäeva ja maksedokumendi numbri kohta.

  (2) Algdokumentideks on:
  1) kassadokumendid (kassa sissetuleku/väljamineku orderid);
  2) sularaha kviitungid ja makseandmikud;
  3) pangakonto väljavõtted;
  4) saatelehed;
  5) töötasude arvestamise dokumendid (tööajaarvestuse tabelid, käskkirjad, lepingud jm);
  6) müügiarved;
  7) ostuarved;
  8) vallavolikogu otsused;
  9) vallavalitsuse korraldused;
  10) vallavanema käskkirjad;
  11) aktid (vara arvele võtmine ja maha kandmine jne);
  12) lepingud;
  13) lähetuskulude aruanded;
  14) majanduskulude aruanded;
  15) sotsiaaltoetuste väljamaksulehed;
  16) raamatupidamisõiendid reguleerimiskannete tegemiseks.

  (3) Kõik algdokumendid peavad olema kontrollitud ning allkirjastatud (kinnitatud) kulusid tegema volitatud isiku poolt.

  (4) Ametiasutuses on kulusid tegema ja kinnitama volitatud isikuks vallavanem või tema poolt kirjalikult määratud vastava tegevusala tegevust korraldav ametnik ja Viljandi Vallavolikogu poolt volitatud isik.

  (5) Asutuses on kulusid tegema ja kinnitama volitatud isikuks asutuse juht või tema poolt kirjalikult määratud isik.

  (6) Algdokumendi kinnitanud isik vastutab selle eest, et:
  1) dokument kajastab majandustehingut õigesti;
  2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad tegelikkusele ja eelnevalt sõlmitud kokkulepetele;
  3) tehing on seaduslik ja vajalik;
  4) tehing on kooskõlas eelarvega;
  5) tehingu tingimused vastavad parimale analoogse tehingu tingimustele;
  6) kokkuleppe sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist;
  7) dokumendile oleksid märgitud kulu täpsustavad selgitused juhul kui kulu täpsem sisu ei kajastu dokumendis;
  8) dokument jõuaks õigeaegselt finantsosakonda.

  (7) Finantsosakonna teenistujad tagavad algdokumentide kontrollimisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise PMen-i:
  1) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja eelarve-klassifikaatori koodide õigsuse;
  2) tekkepõhise perioodi;
  3) kas antud kauba ja teenuse eest ei ole juba varem tasutud;
  4) kas algdokument vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele ja kinnitati selleks volitatud isiku(te) poolt.

5. peatükk MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 13.   Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine

  (1) Ametiasutus on kohustatud (raamatupidamise seaduse § 6) kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites nende toimumise ajal või, kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast toimumist. Raamatupidamis-registrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kronoloogilises järjekorras ja kontode kaupa. Raamatupidamisregistreid säilitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal.

  (2) Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.

  (3) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) majandustehingu kuupäev;
  2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;
  3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ning summad;
  4) majandustehingu lühikirjeldus;
  5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.

  (4) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatu-pidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile ja/või algdokumendi numbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend.

  (5) Paranduse tegija märgib raamatupidamisõiendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale raamatupidamisõiendile ja -kirjendile.

  (6) Raamatupidamiskirjend sisestatakse PMen-i, kus peetakse arvestust ametiasutuse ja asutuste lõikes erinevate tegevusaladena. Kasutusel on PMeni-i järgmised moodulid:
  1) Bilanss (pearaamat);
  2) Võlad (nõuded ja kohustused);
  3) Raha (pank ja kassa);
  4) Palk;
  5) Arved (nõuete ja kohustuste osaline ettevalmistamine);
  6) Ladu (väheväärtusliku kuluinventari, materjalide jne arvestus);
  7) Varad (põhivara arvestus);
  8) Eelarve.

  (7) PMen-i tehakse järgmised väljatrükid:
  1) pearaamatu koond;
  2) panga kanded;
  3) kassa kanded;
  4) hankijate register;
  5) ostjate register;
  6) palgalehed;
  7) tasuliikide koond;
  8) isikukontokaartid;
  9) memoriaalorderid;
  10) eelarve täitmise aruanded.

§ 14.   Algdokumentide käive

Dokumendi nimetusRaamatupidamisele esitamise tähtaeg
Tööajaarvestuse tabelidvähemalt 2 tööpäeva enne väljamakse tähtaega
Käsunduslepingud jm lepingud tasu maksmiseksvähemalt 2 tööpäeva enne väljamakse tähtaega
Töötasustamist puudutavad käskkirjadvähemalt 2 tööpäeva enne väljamakse tähtaega
Puhkusele lubamise käskkirjadvähemalt 5 tööpäeva enne puhkuse algust
Töölepingud ja töölepingu muutmise lisad (koopiad)3 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist või muutmist
Töölepingu lõpetaminevähemalt 2 tööpäeva enne töölepingu lõppemist
Lähetuskulude aruanded3 tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist
Ostuarved kohe pärast arve saamist ja aktsepteerimist
Sotsiaaltoetuste väljamakse lehed1 tööpäev enne toetuse väljamaksmist
Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise taotlused ja sõidupäevikudaruandekuule järgneva kuu 5.kuupäevaks
Sõidulehedaruandekuule järgneva kuu 5.kuupäevaks
Toiduainete käibeandmikudaruandekuule järgneva kuu 5.kuupäevaks
Lasteaias viibimise tabelidaruandekuule järgneva kuu 2.kuupäevaks
Puhkuste ajakavadhiljemalt 5. aprill
Kasutamata puhkusepäevade inventuur 31.detsembri seisuga hiljemalt 31.jaanuar

Ametiasutuse ja asutuse algdokumentide raamatupidamisele õigeaegse esitamise eest vastutab vallavanem, asutuse juht või tema poolt volitatud isik.

6. peatükk RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS 

§ 15.   Rahaliste vahendite arvestus arvelduskontodel

  (1) Rahalisi vahendeid hoitakse pangas ametiasutuse arvelduskontodel.

  (2) Panga operatsioonide teostamine toimub internetipanga vahendusel. Maksekorraldused valmistab internetipangas ette pearaamatupidaja, mis allkirjastatakse ühe digiallkirjaga selleks volitatud isiku (vallavanem, abivallavanem, finantsosakonna juhataja ja Pärsti Pansionaadi juhataja) poolt.

  (3) Maksekorraldused trükitakse välja ainult vajadusel (projektikulude, riigilõivumaksete tõendamine jne).

§ 16.   Sularahaoperatsioonide arvestus

  (1) Kassapidaja kohustused on ametijuhendiga pandud vanemraamatupidajale. Sularaha hoitakse ametiasutuses vanemraamatupidaja kontrolli all olevas seifis.

  (2) Kassasse raha laekumisel koostatakse Pmen-i moodulis „Raha“ kassa sissetulekuorder, mille allkirjastavad pearaamatupidaja ja vanemraamatupidaja. Maksjale antakse orderi kviitung, mis on samuti allkirjastatud. Kassast sularaha väljamaksmise korral koostatakse väljaminekuorder, mille allkirjastavad vallavanem ja pearaamatupidaja. Päeva lõpul koostatakse kassa päevaaruanne. Kuu lõpul koostatakse memoriaalorder. Kassas oleva sularaha jääk kuu vahetusel ei tohi olla suurem kui 500.00 (viissada) eurot. Sularaha makstakse sisse vallavalitsuse arvelduskontodele.

  (3) Asutused kasutavad sularaha laekumiste vastuvõtmisel nummerdatud kviitungeid, millest originaal jääb maksjale ja koopia tuleb esitada raamatupidamisele koos sularaha sissemaksega. Asutuste korraldatud ürituste piletimüügist saadud sularaha tuleb tasuda ametiasutuse kassasse ja esitada piletimüügi aruanne. Rikutud kviitungid ja piletid tagastada finantsosakonnale.

  (4) Sularaha kassasse tasumise tähtajad on järgmised:

TuluKassasse tasumise tähtaeg
Sündmuste piletituluhiljemalt 3. tööpäeval pärast sündmuse toimumist
Spordisaali teenuste tulukuu viimasel tööpäeval
Üüritulukuu viimasel tööpäeval
Lastevanemate tasud lasteaiasiga kuu 25. kuupäevaks
Muud laekumisedkuu viimasel tööpäeval

  (5) Asutuste juhid, kus toimub sularaha vastuvõtmine, on kohustatud tagama sularaha säilimise ning vastutavad seaduses ettenähtud korras kui nende süül ei ole loodud vajalikke tingimusi rahaliste vahendite säilimise tagamiseks.

  (6) Sularahas tehtud majanduskulude aruande (lisa 3) alusel hüvitatavad summad kantakse aruande esitaja pangakontole.

7. peatükk ARVELDUSTE ARVESTUS 

§ 17.   Nõuete arvestus

  (1) Nõudeid ostjate vastu kajastatakse käibevara all.

  (2) Nõuded ostjate vastu võetakse arvele arve alusel.

  (3) Viitlaekumistena kajastatakse tekkepõhiselt tuludena arvestatud bilansipäevaks laekumata nõudesummad, mille kohta ei ole esitatud nõudedokumenti (arvet, deklaratsiooni vms).

  (4) Igakuiselt võrreldakse nõuete analüütilisi registreid bilansisaldodega ning erinevuse korral selgitatakse välja erinevuse põhjus.

  (5) Nõuded hinnatakse bilansis alla kui nõude laekumine on ebatõenäoline. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumise tõenäosust eraldi.

  (6) Nõude allahindamist võivad tingida järgmised asjaolud:
  1) võlgnikule on väljakuulutatud pankrot või on alustatud likvideerimisprotsess;
  2) võlgnikule on saadetud meeldetuletuskirju, millele ei ole vastatud;
  3) võlgniku vastu on nõude kättesaamiseks esitatud hagiavaldus.

  (7) Iga nõude laekumise tõenäosust hinnatakse individuaalselt vähemalt kord aastas. 50% ulatuses hinnatakse alla nõue, mille maksetähtaeg on ületatud 90-180 päeva võrra ja 100% ulatuses nõue, mille maksetähtaeg on ületatud rohkem kui 180 päeva.

  (8) Nõuet ei hinnata ebatõenäoliselt laekuvaks kui kliendiga on sõlmitud võla tasumise ajatamiseks maksegraafik ja klient tasub võlga maksegraafikus ettenähtud tähtaegadel.

  (9) Nõuete allahindamiseks koostatakse raamatupidamisõiend, millele lisatakse selgitused nõude sissenõudmiseks rakendatud meetmete või teadaolevate asjaolude (pankrott, likvideerimine, maksejõuetus vms) kohta. Õiendi kinnitab vallavanem.

  (10) Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel kajastatakse see laekumise perioodis kulu vähendamisena ning vähendatakse nõude ja selle kontraaktivakonto saldot.

  (11) Lootusetuteks nõueteks loetakse ebatõenäoliselt laekuvateks tunnistatud nõuded, kui puuduvad igasugused võimalused nõude tagasinõudmiseks, sh:
  1) asutusel ei ole võimalik oma nõudeõigust kaitsta võlgniku pankroti või likvideerimise korral;
  2) võla sissenõudmiseks ei saa või ei ole majanduslikult kasulik meetmeid rakendada.

  (12) Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja üks kord aastas nõuete inventeerimise tulemuse alusel. Lootusetute nõuete kohta koostatakse nimekiri nõuete kaupa, näidates ära nõude summa, vanuse ja lootusetuks tunnistamise põhjuse.

  (13) Lootusetud nõuded maksumusega kuni 2 000 eurot (kaasa arvatud) kantakse bilansist välja vallavanema käskkirjaga. Piirmäär kehtib ühe kliendi vastu olevatele nõuetele kokku.

  (14) Lootusetud nõuded maksumusega üle 2 000 eurot kantakse bilansist välja vallavalitsuse korraldusega.

  (15) Finantsosakond esitab lootusetute nõuete koondnimekirja vallavalitsusele otsuse tegemiseks hiljemalt iga aasta 15.detsembriks.

  (16) Ebatõenäolise nõude lootusetuks tunnistamisel kantakse nõue ja selle allahindlus kontraaktivakontol bilansist välja.

§ 18.   Ettemaksude arvestus

  (1) Ettemaksete tasumist võimaluse korral välditakse. Kui ettemaksu tegemine on vältimatu, kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksusumma ülekandmisel. Esitatud, kuid maksmata ettemaksearveid raamatupidamises ei kajastata.

  (2) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemaks tehti.

  (3) Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulud koheselt kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem põhivara kapitaliseerimise alampiirist.

§ 19.   Sihtfinantseerimise arvestus

  (1) Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud või saadud ning teatud tingimustega seotud toetusi.

  (2) Sihtfinantseerimist kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeval (RRÜ § 25 lõige 3), milleks loetakse maksetaotluse aktsepteerimise kuupäev (kulude abikõlblikuks tunnistamise kuupäev).

  (3) Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud summad sihtfinantseerimiseks saadud vahendite ettemaksete kontodel.

  (4) Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja sihtfinantseerimise nõudena.

  (5) Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna hetkel, kui selle laekumine on kindel (maksetaotlus on toetuse andja või vahendaja poolt aktsepteeritud), üksus on täitnud sihtfinantseerimisega seonduvaid lisatingimusi ning teinud kulutused, mille hüvitamiseks antud toetus on mõeldud.

  (6) Vastavalt RRÜ § 26 lõikele 3 võib tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist kajastada laekumisel kohe tuluna ja ülekandmisel kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem kui põhivara kapitaliseerimise alampiir.

§ 20.   Aruandvate isikutega arvelduste arvestus

  (1) Aruandvate isikute arvelduste kohta peetakse arvestust aruandvate isikute kaupa.

  (2) Lähetuskulude hüvitamine toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

  (3) Lähetus hõlmab nii tööalaseid- kui koolituslähetusi.

  (4) Avanssi lähetuskuludeks antakse lähetatu avalduse ja ametiasutuse või asutuse juhi käskkirja alusel, kus on fikseeritud lähetuse kestus ning mitme päeva eest ja millises ulatuses avanssi makstakse.

  (5) Lähetuskulude ja päevarahade hüvitamise aluseks on ametiasutuse või asutuse juhi käskkiri lähetusse lubamise kohta ja lähetatu poolt esitatud lähetuskulude aruanne (lisa 4), mille on kinnitanud ametiasutuse või asutuse juht.

  (6) Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksmine toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Hüvitise ülekandmise aluseks on teenistuja poolt esitatud ja ametiasutuse või asutuse juhi poolt kinnitatud nõuetekohane taotlus ja sõidupäevik (lisad 5 ja 6).

  (7) Kui ametiasutuse või asutuse teenistuja on teinud oma rahalistest vahenditest kulutusi, mis on seotud ametiasutuse või asutuse tegevusega ning teisel viisil kulude eest tasumine oleks osutunud võimatuks või ebaotstarbekaks, esitab ta juhi poolt kinnitatud majanduskulude aruande (lisa 3) koos tasumist tõendavate originaalkuludokumentidega.

  (8) Isikutele, kellel on avansiline võlgnevus (st kes ei ole aruandeid esitanud või saadud avansi ülejääki tagastanud), uut avanssi ei maksta. Avansina väljamakstud summast kasutamata jäänud vahendid tuleb tagasi maksta sularahas kassasse või ülekandega Viljandi Vallavalitsuse arvelduskontole pärast aruande esitamist. Avansi ülejäägid võib kinni pidada ka teenistuja palgast, teenistuja kirjalikul nõusolekul.

  (9) Välisvaluutas tehtud kulutuste kohta esitatud kuludokumentidel toodud summad arvestatakse eurodesse dokumendi väljastamise päeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel.

  (10) Tehtud kulutuste hüvitamine toimub hüvitise kandmisega aruandva isiku arvelduskontole või makstakse erandkorras välja sularahas ametiasutuse kassast.

8. peatükk VARUDE ARVESTUS 

§ 21.   Varude arvestus

  (1) Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende asukohta ja seisundisse. Erinõudena kajastatakse varude soetamisel lisandunud mittetagastatavad maksud ja lõivud kuludes.

  (2) Varudena kajastatakse bilansis toiduaineid ja ahjukütet (pellet, kütteõli jne).

  (3) Ametiasutuse raamatupidamises peetakse toiduainete ja ahjukütte summalist arvestust PMen-is. Asutustes peetakse toiduainete koguselist ja summalist arvestust toitlustusprogrammiga ANC.

  (4) Medikamendid, kantseleitarbed, majandusmaterjalid jms kantakse soetamise hetkel kuludesse ja vajadusel peetakse bilansivälist arvestust varude eest vastutavate isikute kaupa.

  (5) Teenuste müügiks trükitud piletite üle peetakse bilansivälist arvestust.

  (6) Vallavanema käskkirjaga määratakse isikud, kes vastutavad piletite hoidmise ja müügiks väljastamise eest.

  (7) Piletid antakse vastutavale isikule üle koguseliselt piletite soetusdokumendi või akti alusel.

  (8) Piletid väljastatakse müügiks saatelehe alusel, millel nähtub piletite kogus ja väärtus ning piletid müügiks vastu võtnud isik.

9. peatükk TÖÖTASUDE, MUUDE TASUDE NING HÜVITISTE ARVESTUS 

§ 22.   Töötasude, muude tasude ja hüvitiste arvestus

  (1) Töötasu, lisatasude, toetuste, preemiate jm rahaliste tasude arvestamise algdokumentideks on tööajaarvestuse tabelid, käskkirjad, lepingud, Viljandi Vallavolikogu ja Viljandi Vallavalitsuse õigusaktid.

  (2) Töötasu arvestus sisaldab:
  1) töötajatele ja teenistujatele töötasu arvestamist;
  2) puhkusetasude arvestamist;
  3) ühekordsete väljamaksete (hüvitised töösuhte lõpetamisel jm) arvestamist;
  4) töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasude arvestamist;
  5) kahjuhüvitiste (tööõnnetuse või kutsehaigusega makstav hüvitis, kohtu poolt väljamõistetud hüvitis või viivis jm) arvestamist;
  6) haiguhüvitiste arvestamist;
  7) täitedokumentide alusel tehtavaid kinnipidamisi;
  8) maksude kinnipidamisi;
  9) muid vabatahtlikke kinnipidamisi töötasust.

  (3) Töötasu makstakse üks kord kuus ülekandega töötaja või teenistuja isiklikule või muule tema poolt kirjaliku avalduse alusel soovitud arvelduskontole.

  (4) Puhkusele minevale töötajale või teenistujale tehakse töötasuarveldused seadusest tulenevatel tähtaegadel. Puhkusetasu arvestamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud keskmise töötasu maksmise tingimustest ja korrast. Puhkusetasu arvestamise aluseks on ametiasutuse või asutuse juhi käskkirjaga kinnitatud puhkuste ajakava või käskkiri ajakavast erineva puhkusele lubamise kohta.

  (5) Puhkusetasu makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkusele minekut, kui tööandja ja töötaja või teenistuja ei ole kokku leppinud teisiti. Puhkusetasu ei tohi välja maksta hiljem kui puhkusele järgneval palgapäeval.

  (6) Ajutise töövõimetuse hüvitamise arvutamise algdokument on töövõimetusleht.

  (7) Ajutise töövõimetuse hüvitist arvutatakse Vabariigi Valituse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra alusel.

  (8) Töö- või teenistussuhte lõppemisel tehakse töötasuarveldused seadusest tulenevatel tähtaegadel.

  (9) Töö- või teenistussuhte lõppemisel kasutamata jäänud aegumatu põhipuhkuse hüvitamise arvutamisel võetakse aluseks kalendripäevad ümardatuna kahe komakohani.

  (10) Töö- või teenistussuhte lõppemisel välja töötamata põhipuhkuse eest kinnipeetava tasu arvutamisel võetakse aluseks ettepuhatud kalendripäevad ümardatuna kahe komakohani.

  (11) Töötasu maksmise kuupäevast erineval ajal on lubatud maksta toetusi, preemiaid ja muid ühekordseid tasusid vastavalt asutuse juhi käskkirjale.

  (12) Töötajale ja teenistujale esitatakse iga väljamakse kohta palgalipik.

  (13) Maksud arvestatakse, peetakse kinni ja kantakse üle maksukogujale lähtuvalt kehtivast seadusandlusest.

  (14) Maksudeklaratsioonid esitatakse maksu-ja tolliametile elektrooniliselt. Paberkandjal deklaratsioon säilitatakse finantsosakonnas ja arhiveeritakse vastavalt kehtivale korrale.

10. peatükk PÕHI- JA BILANSIVÄLISTE VARADE ARVESTUS 

§ 23.   Kinnisvarainvesteeringud

  (1) Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 6 põhimõtetest ja RRÜ-s kehtestatud nõuetest. Kinnisvarainvesteeringuks loetakse ainult sellist maad, hoonet või hoone osa, mida renditakse avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses.

  (2) Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil.

§ 24.   Materiaalne ja immateriaalne põhivara

  (1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ 5 põhimõtetest ja RRÜ-s kehtestatud nõuetest. Erinõudena ei ole avaliku sektori üksustel lubatud kapitaliseerida materiaalse ja immateriaalse põhivara maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive (väljaarvatud tööjõukuludelt arvestatud maksud).

  (2) Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on 2000 eurot ilma käibemaksuta.

  (3) Erandina võetakse arvele olenemata soetusmaksumusest:
  1) maa;
  2) kunstiväärtused;
  3) raamatud avalikes raamatukogudes.

  (4) Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta). Kui sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus vähemalt kapitaliseerimise alampiir).

  (5) Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja –asukohta (soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele ja lammutuskulud, mis on vältimatud seoses objekti ehitamise või renoveerimisega).

  (6) Iga põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust põhivarakaardil, millel säilitatakse detailne info põhivaraga toimunu kohta. Põhivarakaart on elektrooniline, mida on vajadusel võimalik esitada paberkandjal.

  (7) Igale põhivara objektile, mida ei saa tuvastada ilma inventarinumbrita, kantakse peale inventarinumber, mis peab ühtima põhivarakaardile kantud inventarinumbriga.

  (8) Amortisatsiooni arvestus.
  1) Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates põhivara kasutuselevõtmise kuust kuni selle täieliku amortiseerumiseni või kasutusest eemaldamise kuule eelneva kuuni.
  2) Maad, kunstiväärtusi ja muuseumieksponaate, mille väärtus aja jooksul ei vähene ja avalikes raamatukogudes põhivarana arvele võetud raamatuid ei amortiseerita.
  3) Ettepaneku amortisatsiooninormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast.
  4) Olemasolevate põhivarade amortisatsiooninormi ei muudeta, kui need ei ole oluliselt erinevad vara tegelikust elueast.
  5) Kui 100% amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse soetusmaksumust ja kogunenud kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud.
  6) Uutele põhivaradele kehtestatakse alljärgnevad amortisatsiooninormid:

Põhivara liik
Eeldatav kasulik eluigaAmortisatsiooninorm
Hooned20-50 aastat2-5 %
Rajatised10-40 aastat2,5-10%
Masinad ja seadmed5-10 aastat10-20%
Transpordivahendid3-10 aastat10-33%
Arvutustehnika2-3 aastat33-50%
Mööbel, bürooseadmed5-10 aastat10-20%
Muu inventar2-10 aastat10-50%
Immateriaalne põhivara2-20 aastat5-50%

  7) Aastainventuuri läbiviimisel hindab inventuurikomisjon vara järelejäänud kasulikku eluiga ja kui ilmneb, et vara tegelik kasulik eluiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, esitab ettepanekud amortisatsiooninormi muutmiseks.
  8) Amortisatsiooninormi muutust kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides. Tagasiulatuvalt amortisatsiooni ümber ei arvestata.
  9) Põhivarade väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustumine, kadumine, moraalne vananemine jm) viiakse läbi allahindlus.
  10) Põhivara allahindluse akti koostab vallavalitsuse poolt moodustatud komisjon ja akti kinnitab vallavalitsus.

  (9) Põhivara valitsemine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavara valitsemise korra alusel.

  (10) Vara mahakandmisel kantakse põhivara jääkmaksumus kuluks amortisatsioonikuluna.

§ 25.   Osalused tütar-ja sidusettevõtjates ning mittetulundusühingutes

  (1) Tütarettevõteteks loetakse kõiki ettevõtteid, mida kontrollitakse teise ettevõtte (emaettevõtte) poolt. Kontrolli olemasolu eeldatakse juhul kui emaettevõtte omanduses on vähemalt 50 % tütarettevõtte hääleõigusest. Kontroll ehk valitsev mõju on võime otsustada teise ettevõtte (tütarettevõtte) finants- ja äripoliitika üle.

  (2) Sidusettevõteteks loetakse ettevõtteid, millest emaettevõte omab otseselt või kaudselt vähemalt 20 % ja ei oma selle ettevõtte üle kontrolli.

  (3) Viljandi Vallavalitsuse tütarettevõtteks on OÜ Ramsi VK milles vald omab 100 % osalust. Vallavalitsus omab OÜ Ramsi VK üle valitsevat mõju.

  (4) Alates 01.01.2004 omandatud osalusi valitseva ja olulise mõju all olevates üksustes kajastatakse konsolideerimata aruannetes ja –saldoandmikes soetusmaksumuses, korrigeerides seda vajadusel allahindlusega.

  (5) Osalusi olulise mõju all olevates üksustes kajastatakse konsolideeritud aruannetes kapitaliosaluse meetodil. Kapitaliosaluse meetodil võetakse investeering arvele tema soetusmaksumuses. Kapitaliosaluse meetodil kajastatakse osalust omandatud ettevõtte varades ja kohustustes ning tekkinud firmaväärtus bilansis netosummana ühel real ning osalust omandatud ettevõtte tuludes ja kuludes kasumiaruandes netosummana ühel real.

  (6) Osalusi kajastatakse kontorühmas 150. Konsolideerimisel ja osaluste kajastamisel lähtutakse RTJ-st 11.

§ 26.   Väheväärtuslik vara

  (1) Väheväärtuslike varadena kajastatakse varasid, mille soetusmaksumus on 30 eurot kuni 1 999 eurot (ilma käibemaksuta) ning mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Vara võetakse arvele koos käibemaksuga. Varem soetatud vara, mille maksumus on alla kehtestatud alampiiri kantakse maha.

  (2) Väheväärtuslik vara kantakse kuludesse soetamise kuul ja arvestust peetakse bilansiväliselt.

  (3) Väheväärtuslik vara kantakse maha kui vara on:
  1) kasutamiskõlbmatu;
  2) hävinud;
  3) kadunud;
  4) pole enam vajalik ja seda ei ole õnnestunud võõrandada.

  (4) Väheväärtusliku vara kõlbmatuks tunnistamiseks ja mahakandmiseks vormistatakse akt, mis peab sisaldama:
  1) vara nimetust;
  2) inventari numbrit;
  3) kogust;
  4) soetusmaksumust.

  (5) Vara valitsemine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavara valitsemise korra alusel.

11. peatükk INVENTEERIMINE 

§ 27.   Aastainventuur

  (1) Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi kõigi oluliste varade ja kohustuste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu varade ja kohustuste gruppide kaupa alljärgnevalt:
  1) materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute inventuur;
  2) väheväärtusliku vara inventuur;
  3) varude inventuur;
  4) nõuete analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste nõuete kohta kinnituskirjade saatmine;
  5) kohustuste analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste kohustuste kohta kinnituskirjade saatmine;
  6) sularahakassa inventuur;
  7) pangakontode saldode inventuur;
  8) finantsinvesteeringute inventuur ja olulistele tehingupartneritele kinnituskirjade saatmine;
  9) avaliku sektori saldoandmikke esitavate üksuste omavaheline saldode võrdlemine;
  10) muude varade inventuur.

  (2) Aastainventuuri läbiviimist tõendavad dokumendid on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimisnimestikud, aktid või muud dokumendid, mis kinnitavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust.

  (3) Saldoandmikke esitavate avaliku sektori üksuste vahel ei saadeta kirjalikke kinnituskirju, vaid kasutatakse saldoandmike infosüsteemi saldode ja ridade võrdlemise päringuid ning vahetatakse saldode ja käivete informatsiooni e-posti teel.

  (4) Aastainventuurid lõpetatakse tähtajaks, mis võimaldab koostada õigeks ajaks raamatupidamise aastaaruande.

§ 28.   Inventuurikomisjon

  (1) Aastainventuurid toimuvad vallavanema käskkirja alusel, millega määratakse:
  1) inventuurikomisjoni liikmed sh inventuurikomisjoni esimees, kes vastutab inventuuri läbiviimise eest;
  2) inventuuri läbiviimise, inventuurinimekirja ja inventuuri aktide esitamise tähtajad;
  3) inventeerimise objekt ja millised varad inventeeritakse.

  (2) Inventuurikomisjoni moodustamisel juhindutakse järgmisest põhimõtetest:
  1) komisjon koosneb vähemalt kolmest liikmest (sh komisjoni esimees);
  2) komisjoni liige (sh komisjoni esimees) ei tohi olla inventeeritava vara eest vastutav isik;
  3) asutusest, milles töötab rohkem kui üks töötaja, on asutuse juhi käskkirjaga määratud üks inventuurikomisjoni liige, kes ei tohi olla vara eest vastutav isik;
  4) vara eest vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana.

§ 29.   Inventeerimisnimestikud

  (1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja väheväärtuslike varade inventuuri läbiviimist tõendavaks dokumendiks on täidetud inventeerimisnimestikud.

  (2) Materiaalse ja immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja väheväärtuslike varade inventeerimisnimestik väljastatakse PMen-ist, milles kajastatakse:
  1) vara nimetus;
  2) inventarinumber;
  3) soetusmaksumus;
  4) kogus;
  5) amortisatsiooninorm;
  6) kulumise aeg;
  7) jääkmaksumus;
  8) vara kogus ja maksumus raamatupidamise andmetel;
  9) vara eest vastutav isik;
  10) vara asukoht.

  (3) Inventeerimisnimestikku lisatakse eraldi veerg, kuhu inventuuri läbiviijad märgivad inventuuriprotseduuride läbiviimisel tehtavad tähelepanekud.

  (4) Inventeerimisnimestiku allkirjastavad inventuurikomisjoni esimees ja liikmed ning materiaalselt vastutav isik.

  (5) Inventeerimisnimestikud esitatakse finantsosakonnale 5 tööpäeva jooksul pärast inventuuri lõppemist.

§ 30.   Sularahakassa, pangakontode ja finantsinvesteeringute inventeerimine

  (1) Sularahakassa inventuuri viib läbi vallavanema käskkirjaga ametiasutuse teenistujatest moodustatud komisjon.

  (2) Sularahakassa inventeerimisel:
  1) loetakse üle kogu kassas asuv sularaha;
  2) inventuuri tulemused kajastatakse sularaha inventuuriaktis, mille allkirjastavad komisjoni liikmed ja vastutav isik;
  3) raamatupidamises kontrollitakse sularahakassa inventuuriakti vastavust pearaamatus kajastuva sularaha saldoga. Sularaha saldo kontrolli kinnitab pearaamatupidaja inventuuriaktile oma allkirja ja kontrollimise kuupäeva lisamisega.

  (3) Reeglina viiakse sularahakassa inventuur läbi üks kord aastas, aga ka vastutava isiku vahetumise korral.

  (4) Sularahakassa inventuuri puudu- ja ülejääkide kajastamiseks raamatupidamises koostatakse õiend. Puudujäägid kajastatakse kuni nende hüvitamiseni nõudena ja ülejäägid kajastatakse tuluna.

  (5) Pangakontode inventeerimisel:
  1) võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust. Kontrolli teostamine vormistatakse pangaväljavõttel vastava märkega ning kuupäeva ja allkirja lisamisega kontrollija poolt;
  2) üks kord aastas tellitakse pankadelt audiitorpäring, mille alusel võrreldakse arvelduskontode ja laenukohustuste jääke.

  (6) Finantsinvesteeringute hindamisel ja inventeerimisel:
  1) saadetakse tehingupartneritele kinnituskirjad;
  2) klassifitseeritakse investeeringud aruandeaasta lõpu seisuga lühi- ja pikaajaliseks;
  3) hinnatakse ümber välisvaluutas fikseeritud investeeringud bilansipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel.

§ 31.   Materiaalse ja immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja väheväärtusliku vara inventeerimine

  (1) Inventuuri käigus:
  1) veendutakse vara olemasolus;
  2) tehakse kindlaks üleliigsed, kasutult seisvad, hävinud või kadunud varad;
  3) hinnatakse vara kasuliku eluea õigsust (lähtuvalt järelejäänud elueast);
  4) hinnatakse vara füüsilist seisukorda ja vajadusel tehakse ettepanekud vara allahindluseks, ümberhindluseks või mahakandmiseks.

  (2) Vara, mida ei ole võimalik füüsiliselt üle lugeda (nt maa, teed jne) inventeeritakse kaardimaterjali ja riiklike registriandmete põhjal.

  (3) Lõpetamata ehituste ja etapiviisiliste soetuste inventeerimisel fikseeritakse inventuurinimekirjas objekti eeldatav valmimisaeg.

§ 32.   Varude ja teenuste müügiks trükitud piletite inventeerimine

  (1) Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid:
  1) varud paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada;
  2) varude liikumine inventuuri ajal viiakse miinimumini;
  3) kui inventuuri käigus avastatakse vananenud, kasutuskõlbmatuid, riknenud või seisma jäänud varusid, eristatakse need teistest ja informatsioon selle kohta kajastatakse inventeerimisnimekirjas.

  (2) Teenuste müügiks trükitud piletite inventeerimisel:
  1) loetakse üle vastutava isiku käes olevad müümata piletid;
  2) inventuuri tulemused dokumenteeritakse piletite inventuuriaktis.

§ 33.   Nõuete ja kohustuste inventeerimine

  (1) Nõuete (sh ettemaksed) inventeerimisel:
  1) periodiseeritakse nõuded tekkepõhisuse printsiibi alusel;
  2) hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust ja vajadusel tehakse allahindlus;
  3) hinnatakse ümber välisvaluutas fikseeritud nõuded (va ettemaksed) bilansipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel;
  4) klassifitseeritakse nõuded aruandeaasta lõpu seisuga lühi-ja pikaajaliseks;
  5) tehakse intressikandvate nõuete tekkepõhine intressiarvestus;
  6) saadetakse saldokinnituskirju ja võrreldakse saabunud vastuseid raamatupidamise andmetega. Saldokinnituste saatmisel näidatakse saldokinnitusel nõuete nominaalsummad, millest ei ole maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvaid summasid ja diskonteeritud intressi;
  7) kinnituskirjad saadetakse nõuete kohta 200 eurot ja üle selle;
  8) alla 200-euroste nõuete kohta kinnituskirja saatmine ei ole kohustuslik, va juhul kui kinnituskirja väljastamise hetkel on nõude maksetähtaeg ületatud või esineb kahtlus, et saldodes on erinevusi.

  (2) Kohustuste (sh saadud ettemaksed) inventeerimisel:
  1) periodiseeritakse kohustused tekkepõhisuse printsiibi alusel;
  2) hinnatakse ümber välisvaluutas fikseeritud kohustused (va ettemaksed) bilansipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel;
  3) klassifitseeritakse kohustused aruandeaasta lõpu seisuga lühi ja pikaajalisteks;
  4) tehakse intressikandvate kohustuste tekkepõhine intressiarvestus;
  5) võrreldakse maksukohustusi maksu-ja tolliameti väljavõtetega;
  6) saadetakse saldokinnituskirju ja võrreldakse saabunud vastuseid raamatupidamise andmetega;
  7) hinnatakse ja võetakse arvele eraldisi ja potentsiaalseid kohustusi;
  8) kohustuste kohta saadetakse saldokinnituskirjad kui esineb kahtlus, et saldodes on erinevusi.

§ 34.   Saldode võrdlus avaliku sektori üksustega

  (1) Avaliku sektori üksustega võrreldakse saldosid iga kvartali lõpu seisuga.

  (2) Saldode võrdlemiseks teiste avaliku sektori üksustega kasutatakse saldoandmike infosüsteemi saldode ja ridade võrdlemise päringuid.

  (3) Saldode võrdlemisel ilmnenud vahede korral peetakse e-posti teel kirjavahetust kuni vahede likvideerimiseni. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, pöördutakse lahendi saamiseks rahandusministeeriumi poole. Rahandusministeeriumi pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse.

§ 35.   Konsolideerimise protseduurid

  (1) Viljandi Vallavalitsuse valitseva mõju all olevad iseseisvat raamatupidamist omavad asutused koostavad ja esitavad saldoandmikud vastavalt RRÜ-s sätestatule.

  (2) Saldode õigeaegse sisestamise ja sisestatud andmete õigsuse eest vastutab vastava asutuse raamatupidaja.

  (3) Rahandusministeeriumi infosüsteemi sisestatud saldode õigsust kontrollib valla pearaamatupidaja, kes lahendab üksuste omavahelised saldode erinevused ning probleemid ja edastab lahenduseta probleemid rahandusministeeriumile vastuse saamiseks.

  (4) Rahandusministeeriumi infosüsteemi sisestatud saldoandmike põhjal on võimalik genereerida konsolideeritud saldoandmik, kus on elimineeritud grupisisesed omavahelised tehingud.

12. peatükk RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE SÄLITAMINE 

§ 36.   Raamatupidamisdokumentide hoidmine


Finantsosakonnas hoitakse jooksva ja eelmise majandusaasta raamatupidamisdokumente. Seejärel antakse dokumendid ametiasutuse arhiivi, kus neid säilitatakse vastavalt Viljandi Vallavalitsuse asjaajamiskorrale.

§ 37.   Raamatupidamisdokumentide säilitamine

  (1) Raamatupidamisdokumentide säilitamist reguleerib RPS §12.

  (2) Struktuurifondide projekte (programmperioodi 2007-2013) puudutavat dokumentatsiooni säilitatakse kuni 31. detsember 2025. Toetuse saaja peab nõutud tähtaja lõpuni alles hoidma ja projekti auditeerijatele kättesaadavaks tegema vähemalt järgmised dokumendid (nimekiri ei ole lõplik):
  1) raamatupidamise dokumendid (nt originaalarved, saatelehed, maksekorraldused, pangaväljavõtted, tööaja arvestuse tabelid, palgalehed, lähetusaruanded, lepingud, aktid, jms);
  2) hankedokumentatsioon (vastavalt riigihangete seadusele ja rakendusüksuse poolt kehtestatud lisanõuetele, muude hangete puhul kolme pakkumise võtmist tõendavad dokumendid);
  3) projektiga seotud kirjavahetus (ametlik kirjavahetus, elektrooniline kirjavahetus jne);
  4) lepingud (müügilepingud, töölepingud, töövõtulepingud, laenu-liisinglepingud, üleandmise-vastuvõtuaktid jms), toote päritolusertifikaadid, load ja kooskõlastused (ehitusluba, kasutusluba jms);
  5) muu projektiga seotud dokumentatsioon (toetuse taotlus, taotluse rahuldamise otsus, väljamakse taotlused, haldusotsus, leping, aruanded, koosolekute protokollid, memod jm).

13. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 38.   Määruste kehtetuks tunnistamine


Tunnistada kehtetuks:


1) Saarepeedi Vallavalitsuse 23.11.2010.a määrus nr 5 „Saarepeedi Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja kinnitamine“


2) Viiratsi Vallavalitsuse 10.05.2011 määrus nr 6 „Raamatupidamise sise-eeskirja kehtestamine“.

§ 39.   Määruse jõustumine


Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist ja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2016. a.

Sulev Kannimäe
abivallavanem vallavanema ülesannetes

Reet Pramann
vallasekretär

Lisa  1

Lisa 2

Lisa 3

Lisa 4

Lisa 5

Lisa 6

/otsingu_soovitused.json