SotsiaalhoolekanneTeenused

Teksti suurus:

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord - sisukord
Väljaandja:Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:10.03.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 07.03.2019, 4

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Vastu võetud 28.03.2018 nr 14
RT IV, 05.04.2018, 2
jõustumine 01.05.2018

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
27.02.2019RT IV, 07.03.2019, 110.03.2019

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja lõike 2 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Käesoleva määrusega reguleeritakse Põhja-Pärnumaa valla eelarvest rahastatavate sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust, nende taotlemise ja kättesaadavuse tingimusi ja korda, sealhulgas teenust saava isiku tagasiside ja teenuse järelevalve aluseid.

§ 2.  Sotsiaalhoolekandelise abi eesmärk ja mõisted

 (1) Sotsiaalhoolekandeline abi on sotsiaaltoetuste, sotsiaalteenuste, vältimatu abi ja muu abi andmine, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil.

 (2) Sotsiaaltoetus (edaspidi toetus vastavas käändes) on isikule makstav rahaline hüvitis.

 (3) Sotsiaalteenus (edaspidi teenus vastavas käändes) on isikule osutatav mitterahaline soodustus.

 (4) Vältimatu abi on elatusvahendite kaotuse või puuduse tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud isikule osutatav sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse.

 (5) Sotsiaalkomisjon on Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus vastavas käändes) poolt moodustatud alaline komisjon, mis esitab taotluste alusel ettepanekuid sotsiaalhoolekandelise abi andmise või mitteandmise kohta.

§ 3.  Sotsiaalhoolekandelise abi andmise põhimõtted

  Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel:
 1) lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest;
 2) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt;
 3) nõustatakse isikut abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt;
 4) lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast;
 5) kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud;
 6) tagatakse abimeetmed isikule võimalikult kättesaadaval moel.

§ 4.  Sotsiaalhoolekandega hõlmatus

 (1) Sotsiaalhoolekandelist abi on õigustaotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Põhja-Pärnumaa vallas või isikul, kelle rahvastikuregistrijärgset elukohta ei saa kindlaks määrata, kuid kes abi vajamise ajal viibib Põhja-Pärnumaa valla haldusterritooriumil.

 (2) Kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusega võib sotsiaalhoolekandelist abi osutada isikule, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Põhja-Pärnumaa vallas.

 (3) Vältimatut abi on õigustaotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Põhja-Pärnumaa vald, kuid kes viibib abi vajamise ajal Põhja-Pärnumaa valla haldusterritooriumil.

 (4) Ajutiselt Eestis viibivale välismaalasele korraldab vältimatu sotsiaalabi andmist vallavalitsus, kuil isik abi vajamise ajal viibib Põhja-Pärnumaa valla haldusterritooriumil.

§ 5.  Teenuse või toetuse taotlemine

 (1) Teenuse või toetuse saamiseks esitab isik üldjuhul vallavalitsusele kirjaliku taotluse, kui käesolev määrus ei sätesta teisiti.

 (2) Kui taotleja ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline taotlust esitama, võivad taotluse esitada sotsiaalametnik, ülalpidamiskohustuslane või muu isik, kes on teadlik teenusele õiguse tekkimise aluseks oleva sündmuse toimumisest või asjaolu saabumisest. Teenuse või toetuse vajadusest võivad teatada ka teised isikud (perearst, õpetaja jms).

 (3) Sissetulekust sõltuva toetuse taotlusele tuleb lisada andmed taotleja ja tema perekonnaliikmete taotlusele eelneva kuu sissetulekute ning eluasemekulude ja puudest tulenevate lisakulude kohta.

 (4) Eluasemekulude hulka arvestatakse järgmised kulud:
 1) eluaseme üür;
 2) kütteks tarbitud soojusenergia või kütte maksumus;
 3) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus;
 4) elektrienergia tarbimisega seotud kulu;
 5) majapidamisgaasi maksumus;
 6) olmejäätmete veotasu;
 7) hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile;
 8) korterelamu haldamise kulu, sealhulgas remondiga seotud kulu;
 9) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse.

 (5) Kui taotletakse tehtud kulude kompenseerimist, lisatakse taotlusele ka vastavad kuludokumendid.

§ 6.  Teenuse või toetuse andmise otsustamine

 (1) Teenuste ja toetuste taotlusi menetleb volitatud ametnik, kes vajadusel kaasab otsuse ettevalmistamisesse sotsiaalkomisjoni (edaspidi komisjon).

 (2) Teenus või toetus määratakse ja makstakse volitatud ametniku (edaspidi sotsiaalametnik) poolt antud haldusakti alusel.

 (3) Teenuse osutamise või toetuse maksmise või sellest keeldumise otsused teeb sotsiaalametnik haldusaktiga arvestades komisjoni ettepanekutega, kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti.

 (4) Sotsiaalametnik otsustab haldusaktiga teenuse või toetuse saamise õigust omavale isikule teenuse või toetuse:
 1) andmise;
 2) osalise andmise;
 3) andmise kõrvaltingimused, kui hüvitise andmiseks on vaja isikule panna lisakohustusi;
 4) andmisest keeldumise;
 5) andmise muutmise või jätkamise;
 6) andmise peatamise või lõpetamise.

 (5) Sotsiaalametnik kontrollib ja selgitab välja isiku abivajaduse ning sellele vastava abi käesolevas määruses sätestatud alustel.

 (6) Teenuse või toetuse saamise õiguse peatumisel katkeb teenuse või toetuse andmine peatumise aluse tekkimisele järgnevast päevast kuni aluse äralangemise päevani või käesolevas määruses sätestatud muu tingimuse saabumiseni.

 (7) Teenuse või toetuse saamise õiguse lõppemisel lõpeb teenuse või toetuse andmine lõppemise aluseks oleva asjaolu ilmnemisele järgnevast päevast, kui käesolev määrus ei sätesta teisiti. Perioodiliselt makstav rahaline toetus makstakse välja perioodi eest, mille kestel isikul oli õigustoetusele.

 (8) Teenuseid osutatakse üldjuhul peale haldusakti väljaandmist halduslepingu alusel, mille sõlmib sotsiaalosakonna juhataja või teenuse osutaja.

§ 7.  Toetuste määramise ja maksmise alused

 (1) Sissetulekust sõltuvate toetuste määramise ja maksmise otsustamisel võetakse aluseks taotleja ja temaga abielus või abielulistes suhetes olevate samas eluruumis elavate isikute või ühise majapidamisega ja ühist tuluallikat kasutavate isikute üldine majanduslik olukord, taotluse põhjendatus ja tulemuslikkus olukorra leevendamisel, abivajava isiku enda panus toimetuleku tagamisel ning teised olemasolevad võimalused olukorra lahendamiseks.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

 (2) Sotsiaalametnik võib vajadusel teha kodukülastusi, nõuda sissetulekuid ja väljaminekuid tõendavaid dokumente ning muud täiendavat informatsiooni.

§ 8.  Toetuse ja teenuse eest võetava tasu suurus
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

 (1) Sissetulekust sõltuva toetuse suurus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel iga taotluse puhul juhtumipõhiselt järgides võrdse kohtlemise printsiipi.

 (2) Sissetulekust mittesõltuvate toetuste määrad kinnitab Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu vastavas käändes).

 (3) Teenuste eest võetava tasu suurused kinnitab vallavalitsus.

§ 9.  Isiku põhikohustused teenuse või toetuse taotlemisel ja saamisel

  Teenuse või toetuse taotlemisel ja saamisel on isik kohustatud:
 1) esitama teenuse või toetuse taotlemisel vallavalitsusele kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud teenuse või toetuse saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta;
 2) teavitama vallavalitsust viivitamata teenuse või toetuse saamise õigust ja teenuse või toetuse andmist mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest;
 3) osalema aktiivselt talle teenuse või toetuse andmises, sealhulgas täitma teenuse või toetuse andmisega seotud kõrvaltingimusi, seaduses sätestatud juhul ja tingimustel läbima teenuse või toetuse andja nõudel uuringu, arstliku läbivaatuse või ekspertiisi;
 4) kasutama talle toetusena antud vahendeid sihtotstarbeliselt.

§ 10.  Menetlustähtajad teenuse või toetuse andmisel

  Sotsiaalametnik otsustab teenuse või toetuse andmise või andmisest keeldumise 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest või muu teenuse või toetuse õiguse tekkimise aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või tingimuse täitmisest arvates, kui käesolevas määruses ei sätestata teistsugust tähtaega.

§ 11.  Teenuse või toetuse andmise või andmisest keeldumise haldusakt või haldusleping

 (1) Teenuse või toetuse andmise aluseks olevas haldusaktis või halduslepingus märgitakse vähemalt:
 1) isiku taotluse kokkuvõte, kui teenuse või toetuse saamiseks on esitatud taotlus;
 2) rahalise toetuse korral selle arvestuse alused ja suurus ning vastavalt toetuse liigile maksmise algus- ja lõpptähtaeg, samuti toetuse suuruse muutumine;
 3) teenuse osutamise korral teenuse andmise tähtajad, tingimused ja kord (nt hooldaja ja tugiisiku määramine, ülesanded, teenuse sisu jne);
 4) vaidlustamisviide;
 5) muud käesolevas määruses sätestatud andmed.

 (2) Teenuse või toetuse andmisest keeldumise haldusaktis märgib sotsiaalametnik vähemalt:
 1) isiku taotluse kokkuvõtte, kui teenuse või toetuse saamiseks on esitatud taotlus;
 2) abivajaduse hinnang;
 3) teenuse või toetuse andmisest keeldumise põhjenduse;
 4) vaidlustamisviite;
 5) muud seaduses sätestatud andmed.

 (3) Sotsiaalametnik võib teenuse või toetuse andmise või andmisest keeldumise haldusakti anda elektroonilises vormis isiku tuvastamist võimaldava infosüsteemi kaudu, kui ta tagab haldusakti teatavakstegemise käesoleva määruse § 12 lõike 1 punktis 2 sätestatud korras.

§ 12.  Teenuse või toetuse andmise või andmisest keeldumise haldusakti või halduslepingu teatavakstegemine

 (1) Teenuse või toetuse andmise või andmisest keeldumise haldusakt või haldusleping tehakse vastavalt taotluses märgitud valikule isikule teatavaks:
 1) taotluses märgitud e-posti aadressil;
 2) elektrooniliselt isiku tuvastamist võimaldava infosüsteemi kaudu;
 3) vallavalitsuses;
 4) posti teel lihtkirjaga taotluses märgitud aadressil või
 5) muul seaduses sätestatud viisil.

 (2) Kui haldusakt antakse kaalutlusõiguseta ning sellega ei panda täiendavaid kohustusi ega piirata isiku õigusi, võib sotsiaalametnik haldusakti teatavaks teha üksnes isiku tuvastamist võimaldavas infosüsteemis. Sellisel juhul on sotsiaalametnik kohustatud saatma isikule haldusakti andmise kohta teatise taotluses märgitud e-posti aadressil.

 (3) Haldusakt loetakse isikule kättetoimetatuks, kui haldusakt on teatavaks tehtud isiku tuvastamist võimaldava infosüsteemi kaudu.

 (4) Haldusakti lihtkirjaga teatavakstegemisel loetakse see kättetoimetatuks, kui on möödunud viis kalendripäeva selle Eesti piires saatmisest.

 (5) Koos teenuse või toetuse andmise haldusaktiga tehakse isikule teatavaks teenuse või toetuse andmisega seotud kohustused.

 (6) Toetuse või teenuse taotlejat teavitatakse otsusest 10 tööpäeva jooksul sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 27 sätestatud korras.

§ 13.  Toetuse maksmine

 (1) Toetus makstakse välja 10 kalendripäeva jooksul toetuse andmise otsuse tegemisest arvates, kui käesolev määrus ei sätesta teisiti.

 (2) Osadena või perioodiliselt makstav rahaline toetus makstakse välja käesolevas määruses sätestatud tähtaegadel.

 (3) Vastavalt isiku soovile makstakse toetus:
 1) isiku arvelduskontole Eestis vallavalitsuse kulul;
 2) vallavalitsuses vormistatud kirjaliku avalduse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel kolmanda isiku arvelduskontole Eestis vallavalitsuse kulul, kui seadus ei sätesta kohustust maksta toetust üksnes isikule isiklikult.
 3) sularahas vallavalitsuses.

§ 14.  Haldusmenetlus

  Teenuste ja toetuste määramisel kohaldatakse haldusmenetluse seadust, võttes arvesse sotsiaalseadustikus sätestatud erisusi.

2. peatükk Vallavalitsuse poolt osutatavad ja korraldatavad sotsiaalteenused 

1. jagu Üldsätted 

§ 15.  Järelevalve
[Kehtetu - RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

§ 16.  Tagasiside

 (1) Nõuded vahetult teenust osutatavale isikule tulenevad sotsiaalhoolekande seadusest ja käesolevast korrast.

 (2) Teenuste tulemuslikkust hindavad teenust saav isik, teenuse osutaja, sh teenust vahetult osutav isik ja rahastaja jooksvalt teenuse osutamise vältel.

 (3) Teenust saavat isikut ja tema seaduslikku esindajat teavitatakse enne teenuse osutamist kaebuste esitamise võimalustest ja protseduurist.

§ 17.  Teenuste liigid

  Vallavalitsuse poolt korraldatavad ja osutatavad teenused on:
 1) koduteenus;
 2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
 3) tugiisikuteenus;
 4) täisealise isiku hooldus;
 5) isikliku abistaja teenus;
 6) varjupaigateenus;
 7) turvakoduteenus;
 8) sotsiaaltransporditeenus;
 9) eluruumi tagamine;
 10) võlanõustamisteenus;
 11) lapsehoiuteenus;
 12) asendus- ja järelhooldusteenus;
 13) muud sotsiaalteenused.

2. jagu Koduteenus 

§ 18.  Teenuse eesmärk ja sisu

 (1) Koduteenus on vallavalitsuse poolt osutatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

 (2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine.

§ 19.  Teenuse taotlemine ja osutamine

 (1) Sotsiaalametnik hindab taotleja abivajaduse.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

 (2) Teenuse osutamiseks sõlmib sotsiaalametniku poolt tehtud otsuse alusel teenuse osutaja halduslepingu teenust vajava isiku või ülalpidamiskohustuslasega. Lepingus määratakse teenuse kestvus, maksumus, osutatavate teenuste loetelu, sagedus ja kaebuste lahendamise protseduur.

§ 20.  Teenuse osutamisest keeldumine

  Sotsiaalametniku haldusaktiga võib jätta taotluse rahuldamata, kui teenust taotleva isiku kõrvalabi vajadust on võimalik korraldada muu teenuse või abi osutamisega.

§ 21.  Teenuse tegevused

 (1) Vestlus kliendiga ja nõustamine.

 (2) Toiduainete ja majapidamistarvetega varustamine:
 1) tellimuste vastuvõtmine, kauba ostmine ja koju toomine;
 2) toiduainete tuppa toomine hoidlast;
 3) valmistoidu koju toomine;
 4) abistamine toidunõude pesemisel.

 (3) Eluaseme korrastamine:
 1) põrandate pühkimine ja pesemine, vaipade puhastamine;
 2) prüginõu tühjendamine;
 3) tolmu pühkimine;
 4) akende pesemine ja kardinate vahetamine;
 5) pesu pesemise korraldamine.

 (4) Teenuse saaja pesemine ja korrastamine:
 1) abistamine pesemisel, riietumisel, väljanägemise korrastamisel;
 2) pesemisvõimaluste korraldamine väljaspool teenuse saaja kodu.

 (5) Abistamine kütmisel:
 1) küttematerjali tuppa toomine;
 2) abistamine kütmisel;
 3) tuha välja viimine.

 (6) Abistamine arstiabi korraldamisel:
 1) vajadusel arsti koju kutsumine;
 2) ravimite koju toomine ja abistamine ravimite manustamisel.

 (7) Abistamine ühekordsetel asjaajamistel.

§ 22.  Rahastamine ja teenuse hind

 (1) Teenust rahastatakse vallaeelarvest.

 (2) Teenuse osutamine kõrvalabi vajavale isikule on üldjuhul tasuline.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

3. jagu Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus 

§ 23.  Teenuse eesmärk ja sisu

 (1) Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus on vallavalitsuse poolt osutatav või korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt toime tulla.

 (2) Teenuse osutamisel tagab teenuse osutaja teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis. Teenuse osutamisel ööpäevaringselt tagab teenuse osutaja lisaks eeltoodule ka majutamise ja toitlustamise.

§ 24.  Teenuse taotlemine ja osutamine

 (1) Teenust vajav isik esitab vallavalitsusele kirjaliku taotluse.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

 (2) [Kehtetu - RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

 (3) Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
 1) taotleja isikut tõendav dokument;
 2) tervislikku seisundit ja hooldusvajadust tõendavad dokumendid (puude olemasolu korral koopia arstliku ekspertiisi komisjoni otsusest puude raskusastme kohta, isiklik rehabilitatsiooniplaan, geriaatrilise seisundi hindamise kokkuvõte, perearsti tõend jms);
 3) taotleja sissetulekut ja varalist seisundit (kinnisvara, väärtpaberid, aktsiad jms) kirjeldavad dokumendid, sh pangakontode väljavõtted;
 4) ülalpidamiskohustuslaste olemasolu korral, nende isiku- ja kontaktandmed ning tõendid sissetulekute ja varalise seisundi (kinnisvara, väärtpaberid, aktsiad jms) kohta.

 (4) sotsiaalametnikul on õigus vajaduse korral nõuda täiendavaid dokumente.

 (5) Taotluse menetlemisel kontrollib sotsiaalametnik:
 1) taotluses märgitud asjaolusid ning kogub asja menetlemiseks vajadusel täiendavaid tõendeid ja dokumente;
 2) viib teenust vajava isiku suhtes läbi hooldusvajaduse hindamise ning selgitab välja teenuse vajaduse;
 3) selgitab välja, kui suures osas on taotleja ja tema ülalpidamiskohustuslased võimelised teenuse eest ise tasuma.

 (6) Teenuse osutamise ja teenuse eest tasumise otsuse teeb sotsiaalametnik haldusaktiga, mille alusel sõlmitakse haldusleping.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

 (7) Sotsiaalametnik vaatab igal aastal hiljemalt 1. maiks läbi teenuse eest tasumise haldusaktid, kontrollides teenuse saaja ja ülapidamiskohustuslaste majanduslikku seisu ja teenuse vajalikkust.

§ 25.  Teenuse osutamisest keeldumine ja teenuse osutamise lõpetamine
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

 (1) Sotsiaalametnik võib teenuse osutamisest keelduda haldusaktiga, kui taotleja hooldusvajaduse hindamisest tulenevalt saab taotleja hooldusvajaduse tagada muu sotsiaalhoolekandelise abi osutamisega.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

 (2) Sotsiaalametnik lõpetab teenuse osutamise haldusaktiga, kui teenust saava isiku seisund on paranenud ja tema toimetulek on võimalik tagada muu sotsiaalhoolekandelise abi osutamisega.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

§ 26.  Rahastamine

 (1) Teenust rahastatakse vallaeelarvest ulatuses, mis jääb puudu teenuse taotleja ja tema ülalpidamiskohustuslaste poolt teenuse rahastamisest.

 (2) Sotsiaalametnik võib teenuse rahastamisest vallaeelarvest keelduda haldusaktiga, kui hooldust vajava isiku ja/või tema ülalpidamiskohustuslaste varaline seisund võimaldab teenuse eest täies mahus tasumist.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

4. jagu Tugiisikuteenus 

§ 27.  Teenuse eesmärk ja sisu

 (1) Tugiisikuteenus on vallavalitsuse poolt osutatav või korraldatav teenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

 (2) Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine.

 (3) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.

§ 28.  Tugiisikuteenust saama õigustatud isikud

  Tugiisikuteenust on õigus saada:
 1) lapsel, kes vajab abi puudest tuleneva erivajaduse või käitumishäire tõttu peres või õppeasutuses;
 2) last kasvatav isik, kes vajab abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;
 3) isik, kes vajab abi ning juhendamist igapäevastel olme- ja majapidamisküsimuste lahendamisel.

§ 29.  Teenuse osutamine

 (1) Sotsiaalametnik hindab teenust vajava isiku(te) abivajaduse.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

 (2) Tugiisikuks on sobivate isikuomadustega isik, kes on läbinud või läbimas erialase tugiisiku koolituse ning on omandanud tugiisiku tööks vastavad teadmised ja oskused.

 (3) Tugiisikuteenuse osutamise otsustab sotsiaalametnik haldusaktiga.

 (4) Teenuse osutamise haldusakti alusel sõlmitakse leping teenust saava isiku ja teenuse osutaja vahel (vajadusel kaasatakse ka teisi osapooli), milles määratakse kindlaks kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud, eesmärk, maht ja teenuse osutamise tähtaeg.

 (5) Tugiisik esitab kord kuus aruande sotsiaalametnikule teenuse osutamise eesmärkide täitmise ja tegevuste kohta.

§ 30.  Teenuse osutamise lõpetamine

  Sotsiaalametnik lõpetab teenuse osutamise, kui:
 1) teenust saav isik või perekond asub elama teise omavalitsuse territooriumile;
 2) muudel võimalikel juhtudel.

§ 31.  Rahastamine

 (1) Teenust rahastatakse vallaeelarvest.

 (2) Tugiisikuteenuse osutamine teenuse saajale on tasuta.

5. jagu Täisealise isiku hooldus 

§ 32.  Teenuse eesmärk ja sisu

 (1) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

 (2) Hooldust teostab hooldatava nõusolekul sotsiaalametniku poolt määratud isik.

 (3) Hoolduse seadmisel määrab sotsiaalametnik kindlaks hooldaja ülesanded.

§ 33.  Teenuse taotlemine ja osutamine

 (1) Taotluse hoolduse seadmiseks esitab hooldust vajav isik vallavalitsusele koos isikut tõendava dokumendi ja arstliku ekspertiisi otsusega puude raskusastme kohta.

 (2) Taotluse hooldaja määramiseks esitavad hooldust vajav isik ja potentsiaalne hooldaja ühiselt vallavalitsusele.

 (3) Hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks vajaliku hooldusvajaduse hindamise viib läbi sotsiaalametnik. Hooldusvajaduse hindamisel teeb sotsiaalametnik kindlaks hooldust vajava isiku abivajaduse.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

 (4) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse taotluse esitamise päevast, kuid mitte varem kui hoolduse seadmisele õiguse tekkimise päevast haldusaktiga.

 (5) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse tähtajaliselt:
 1) tähtajaliselt määratud arstliku ekspertiisi otsuse alusel puude raskusastme kehtivuseni;
 2) tähtajatult määratud arstliku ekspertiisi otsuse alusel kaheks aastaks.

 (6) Hooldajaks määratud isikul on õigustaotleda hooldajatoetust vastavalt käesoleva korra § 73 sätestatule.

§ 34.  Hoolduse mitteseadmine ja hooldaja mittemääramine

 (1) Hooldust ei seata isiku üle, kellel ei ole vaimset või kehalist puuet või kellel puudub pidev abi- ja hooldusvajadus vaimse või kehalise puude tõttu oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

 (2) Hooldust ei seata isikule, kellele osutatakse muud abi või sotsiaalteenuseid, mis tagavad tema hooldusvajaduse rahuldamise.

 (3) Hooldajaks ei määrata isikut, kes ei tule toime hooldust vajava isiku hooldusvajaduse rahuldamisega (isiku tervis, elukoha kaugus või töökorraldus ei võimalda hooldust vajava isiku hooldusvajadust rahuldada jne).

§ 35.  Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise lõpetamine

 (1) Hoolduse seadmine ja hooldaja määramine lõpetatakse järgmistel juhtudel:
 1) hooldatava või hooldaja taotluse alusel;
 2) [kehtetu - RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]
 3) hooldatava või hooldaja surma korral;
 4) hooldatava hooldusvajadus on ära langenud;
 5) hooldaja ei suuda täita hooldajale määratud ülesandeid;
 6) hooldatav asub elama teise omavalitsusse.
 7)
[kehtetu - RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

 (2) Hooldatav või hooldaja on kohustatud vallavalitsust teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud juhtudest hiljemalt 10 päeva jooksul asjaolude tekkimisest.

§ 36.  Rahastamine

  Hoolduse seadmise ja hooldaja määramisega kaasnev hooldajatoetus makstakse vallaeelarvest.

6. jagu Isikliku abistaja teenus 

§ 37.  Teenuse eesmärk ja sisu

 (1) Isikliku abistaja teenus on vallavalitsuse poolt korraldatav teenus, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

 (2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.

§ 38.  Teenuse taotlemine ja osutamine

 (1) Sotsiaalametnik hindab taotleja abivajaduse.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

 (2) Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks teenust vahetult osutava isikuga kohtuda.

 (3) Sotsiaalametnik koostab koostöös teenust saava isiku ja/või teenuse osutajaga haldusakti või halduslepingu, määrates selles kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, teenuse osutaja, maht, tähtaeg ja teenuse saaja üldised juhised.

§ 39.  Rahastamine

 (1) Teenust rahastatakse vallaeelarvest.

 (2) Teenuse osutamine isikule on tasuta.

7. jagu Varjupaigateenus 

§ 40.  Teenuse eesmärk ja sisu

 (1) Varjupaigateenus on vallavalitsuse poolt korraldatav teenus, mille eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.

 (2) Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada teenuse osutamise otsustamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.

§ 41.  Teenuse osutamine

 (1) Teenust osutatakse isikule koostöös teenuse osutaja ja vallavalitsusega, lähtudes kiireloomulise abi osutamise vajadusest.

 (2) Teenust osutatakse isikule sotsiaalametniku otsusega, teiste isikute poolt viiduna või teenust vajava isiku pöördumisel.

§ 42.  Rahastamine

 (1) Teenuse osutamine isikule on tasuta.

 (2) Teenust rahastatakse vallaeelarvest.

8. jagu Turvakoduteenus 

§ 43.  Teenuse eesmärk ja sisu

 (1) Turvakoduteenus on vallavalitsuse poolt korraldatav teenus, mille eesmärk on tagada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

 (2) Vallavalitsus tagab perioodil, mis on vajalik turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks, teenuse kättesaadavuse:
 1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
 2) isikule, kes on langenud lähisuhtes füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks ning vajab turvalist keskkonda.

§ 44.  Teenuse osutamine

 (1) Teenust osutatakse isikule koostöös teenuseosutaja ja vallavalitsusega, lähtudes kiireloomulise abi osutamise vajadusest.

 (2) Teenust osutatakse isikule sotsiaalametniku otsusega, teiste isikute poolt viiduna või teenust vajava isiku pöördumisel.

 (3) Turvakoduteenuse osutamisel lapsele, kes viibib turvakodus ilma vanemata ja keda ei ole turvakodusse suunatud sotsiaalametniku otsusel, on sotsiaalametnikul kohustatud viie tööpäeva jooksul lapse turvakodusse saabumisest arvates hindama lapse heaolu ja planeerima edasised tegevused, mis on vajalikud lapse edasise heaolu tagamiseks.

§ 45.  Rahastamine

 (1) Teenuse osutamine isikule on tasuta.

 (2) Teenust rahastatakse vallaeelarvest.

9. jagu Sotsiaaltransporditeenus 

§ 46.  Teenuse eesmärk ja sisu

 (1) Transporditeenus on isikule tööle, õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste (sõit pere- või eriarsti juurde, ravi- või rehabilitatsiooniasutusse, ametiasutusse, ravimite ja toiduainete toomiseks jms) kasutamiseks vallavalitsuse poolt osutatav või korraldatav teenus, mis vastab isiku vajadusele.

 (2) Transporditeenust osutatakse isikutele, kes oma tervisliku seisundi või muu sotsiaalse olukorra tõttu ei ole võimelised kasutama ühistransporti või isiklikku sõiduvahendit.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

§ 47.  Teenuse taotlemine ja osutamine

 (1) Taotlus teenuse saamiseks tuleb esitada vallavalitsusele. Sotsiaalametnik teeb kindlaks teenuse vajaduse ning suunab taotleja teenusele haldusakti alusel puude raskusastme kehtivuseni või puude raskusastme puudumisel kuni viieks aastaks.

 (2) Sotsiaalametnikul on õigus jätta taotlus rahuldamata, kui taotleja ei vasta käesolevas määruses § 46 lg 2 toodud tingimustele.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

 (3) Sotsiaalametnik teeb otsuse teenuse osutamise või mitteosutamise kohta viie tööpäeva jooksul haldusaktiga.

 (4) [Kehtetu - RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

§ 48.  Teenuse eest tasumine

  Teenuse osutamine taotlejale on üldjuhul tasuline.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

§ 49.  Rahastamine

  Teenust rahastatakse vallaeelarvest.

10. jagu Eluruumi tagamine 

§ 50.  Teenuse eesmärk ja sisu

 (1) Eluruumi tagamine on vallavalitsuse poolt osutatav teenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

 (2) Isikuid, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab vallavalitsus eluruumi kohandamisel või sobiva eluruumi saamisel.

 (3) Eluruum käesoleva korra mõistes on korter või muu eluruumidele esitatavatele nõuetele vastav ruum.

 (4) Sotsiaalmajutus on eluruumi teenusena isiku kasutusse antav eluruum, kus teenuse osutaja poolt on tagatud igapäevane kõrvalabi eluaseme teenust kasutava isiku elukondlike vajadustega seotud toimingute tagamiseks (toitlustamine või abistamine toidu valmistamisel, eluruumi korrashoid, asjaajamine, arstiabi korraldamine jms).

§ 51.  Teenuse taotlemine ja osutamine

 (1) Eluruumi tagamise taotluse saavad esitada isikud, kes ei ole võimelised enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama. Taotlus sisaldab avaldaja isiku- ja kontaktandmeid, andmeid perekonnaliikmete ja ülalpeetavate kohta, eluruumi tagamise vajaduse põhjendust, andmeid seni kasutatava eluruumi ning sellest ilmajäämise põhjuste kohta.

 (2) Sotsiaalmajutuse taotluse saavad esitada eakad ja erivajadusega isikud, kes ei suuda senises eluruumis ilma kõrvalabita toime tulle ja isikud, kellel on tervislikel või muudel sotsiaalsetel põhjustel raskusi eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga.

 (3) Eluruumi tagamise taotlusele lisatakse:
 1) taotleja ja tema pereliikmete isikut tõendavad dokumendid;
 2) tõendid taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekute kohta;
 3) dokumendid taotleja ja tema perekonna vara kohta (kinnisvara, hoiused jne);
 4) muud eluruumi tagamise ja sotsiaalmajutuse taotlemise põhjendatust tõendavad dokumendid (nt kohtumäärus eluruumist väljatõstmise kohta, tõend taotleja tervisliku seisundi kohta, puuet tõendav dokument, kinnipidamisasutusest vabanemist tõendava dokument jms).

 (4) Sotsiaalmajutuse taotlusele lisatakse:
 1) taotleja isikut tõendavad dokumendid;
 2) tõendid taotleja sissetulekute kohta.

 (5) Teenuse osutamise või mitteosutamise otsustab sotsiaalametnik haldusaktiga.

 (6) Eluruumi tagamisel ja sotsiaalmajutuse osutamisel sõlmitakse eluruumi üürileping vallavalitsuse või teenuse osutaja ja üürniku vahel tähtajaga kuni kaks aastat, kohustusega vabastada eluruum tähtaja saabumisel. Üürilepingus sätestatakse osapoolte õigused, kohustused eluruumi ja sotsiaalmajutuse kasutamisel, sh tasu eluruumi kasutamise eest.

 (7) Sotsiaalametnik võib eluruumi tagamisel ja sotsiaalmajutuse korraldamisel pakkuda sama eluruumi kasutamise võimalust isikutele, kes soovivad elada ühises ühisköögiga eluruumis.

§ 52.  Üürilepingu pikendamine

 (1) Üürilepingu lõppemisel esitab taotleja taotluse üürilepingu pikendamiseks vähemalt kaks nädalat enne üürilepingu lõppemist, kui on jätkuvalt vajadus eluruumi järele. Taotluse mitteesitamisel puudub isikul üürilepingu tähtaja möödumisel õiguslik alus eluruumi kasutamiseks ja isik on kohustatud üürilepingu lõppemisel eluruumi koheselt vabastama.

 (2) Üürilepingut pikendatakse kuni kaheks aastaks juhul, kui isik on täitnud kõik üürilepingust tulenevad kohustused.

 (3) Üürilepingut võib pikendada korduvalt.

§ 53.  Teenuse osutamise lõpetamine

  Sotsiaalametnik või teenuse osutaja lõpetab teenuse osutamise, kui teenuse saaja ei täida üürilepingust tulenevaid kohustusi.

§ 54.  Rahastamine

 (1) Eluruumi kasutamise ja sotsiaalmajutuse kulud tasub üürnik.

 (2) Tasu eluruumi kasutamisel (eluruumi üür) ja sotsiaalmajutusel kehtestab vallavalitsus.

11. jagu Võlanõustamisteenus 

§ 55.  Teenuse eesmärk ja sisu

 (1) Võlanõustamisteenus on vallavalitsuse poolt korraldatav teenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme. Võlgnevuseks loetakse olukorda, kus isikule on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.

 (2) Võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.

 (3) Võlanõustaja peab vastama sotsiaalhoolekande seaduses teenust vahetult osutavale isikule kehtestatud nõuetele.

§ 56.  Teenuse osutamine

 (1) Sotsiaalametnik teeb kindlaks teenuse vajaduse ning suunab isiku vajadusel teenusele.

 (2) Teenust osutatakse isikule koostöös teenuse osutaja ja vallavalitsusega.

§ 57.  Rahastamine

 (1) Teenuse osutamine isikule on tasuta.

 (2) Teenust rahastatakse vallaeelarvest.

12. jagu Lapsehoiuteenus 

§ 58.  Teenuse eesmärk ja sisu

 (1) Lapsehoiuteenus on vallavalitsuse poolt korraldatav teenus, mille eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

 (2) Teenuse pakkumise koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõike 1 alusel korraldab vallavalitsus.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

§ 59.  Teenuse taotlemine ja osutamine

 (1) Lapsehoiuteenust on õigust taotleda raske või sügava puudega lapse seaduslikul esindajal kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18-aastaseks ja kelle elukoht on Põhja-Pärnumaa valla territooriumil.

 (2) Sotsiaalametnik hindab raske või sügava puudega lapse abivajaduse.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

 (3) Sotsiaalametnik koostab koostöös teenust saava isiku ja/või teenuse osutajaga haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks teenuse vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse osutamiseks olulised tingimused, milleks on vähemalt teenuse osutamise aeg ja koht.

§ 60.  Rahastamine

 (1) Teenust rahastatakse vallaeelarvest.

 (2) Teenuse osutamine isikule on tasuline.

13. jagu Asendus- ja järelhooldusteenus 

§ 61.  Teenuse eesmärk ja sisu

 (1) Asendushooldusteenus on vallavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

 (2) Järelhooldusteenus on vallavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

§ 62.  Teenuse saaja

 (1) Asendushooldusteenus tagatakse sotsiaalhoolekande seaduses § 459 lg 1 ja 2 ning 459 lõikes 3 nimetatud lastele ja lapse heaolu tagamiseks, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Põhja-Pärnumaa vallas.

 (2) Järelhooldusteenus tagatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 4516 lõikes 1 ja 2 nimetatud täisealisele isikule ja isiku toimetuleku tagamiseks, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Põhja-Pärnumaa vallas.

§ 63.  Teenuse osutaja

 (1) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu (edaspidi teenuse osutaja).

 (2) Järelhooldusteenuse osutamist korraldab vallavalitsus koostöös teenuse osutajaga.

§ 64.  Teenuse vajaduse hindamine ja teenusele suunamine

 (1) Sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapse asendushooldusteenusele suunamisel hindab sotsiaalametnik lapse heaolust lähtuvalt asendushooldusteenuse osutaja valikut (hoolduspere, perekodu või asenduskodu) ja põhjendab oma valikut.

 (2) Sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõikes 3 nimetatud lapse asendushooldusteenusele suunamisel hindab sotsiaalametnik lapse abivajadusest ja lapse heaolust lähtuvalt teenuse osutamise vajadust ja sobivust ning suunab lapse teenusele hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul.

 (3) Sotsiaalhoolekande seaduse § 4516 lõigetes 1 ja 2 nimetatud täisealise isiku järelhooldusteenusele suunamisel korraldab vallavalitsus teenuseid lähtuvalt isiku juhtumiplaanis hinnatud vajadustele.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud isikute puhul teeb sotsiaalametnik haldusakti teenusele suunamise kohta ning kannab isikule teenuse osutamise andmed sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistrisse (edaspidi STAR) sotsiaalhoolekande seaduse § 144 lõike 1 punkt 5 alusel.

 (5) Teenuse saaja ja võimalusel tema vanem või füüsilisest isikust eestkostja peab olema kaasatud teenuse vajaduse hindamise ja teenusele suunamise protsessi.

§ 65.  Teenuse rahastamine

 (1) Asendushooldusteenust sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapsele rahastatakse vallaeelarvest ning asendushooldusteenusel oleva lapse sissetulekutest.

 (2) Asendushooldusteenust sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõikes 3 nimetatud lapsele võib rahastada vallaeelarvest ja lapse ülalpidamiskohustusliku isiku vahenditest.

 (3) Järelhooldusteenust rahastatakse vallaeelarvest ning järelhooldusteenusel oleva täisealise isiku sissetulekutest.

 (4) Teenuse saaja isiklike kulude katteks peab vallaeelarvest iga kuu tegema kulutusi vastavalt sotsiaalhoolekande seaduses sätestatule.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kokku lepitud summa tuleb fikseerida teenuse osutamise lepingus ning kanda lepingus kokkulepitud arvelduskontole, erandina võib järelhooldusel viibiva isiku puhul kokku leppida summa kandmise teenuse saaja arvelduskontole ja teha sellekohane märge teenusele suunamise haldusaktis.

 (6) Vallavalitsus toetab hoolduspere vanemat, kellega on sõlmitud teenuse osutamise leping, iga teenusel viibiva lapse eest vähemalt ühe neljandiku ulatuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast. Toetuse täpsemad tingimused fikseeritakse teenuse osutamise lepingus.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

 (7) Lapse ülalpidamisest ja erivajadustest tulenevaid lisavajadusi rahastab vallavalitsus lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ette nähtud sissetulekutest, mis reguleeritakse teenuse osutamise lepingus.

 (8) Teenuse osutaja muud kulutused ja nende hüvitamise kord lepitakse kokku vallavalitsuse ja asendushooldusteenuse osutaja vahel ning fikseeritakse teenuse osutamise lepingus.

 (9) Teenuse osutaja muude kulude kokkuleppimisel tuleb arvestada teenuse saaja teenusel viibimise kestvust, õppimist väljaspool teenuse osutamise asukohta, teenuse saaja spetsiifilisi vajadusi vms ning ülalpidamist riigi- või vallaeelarvest.

§ 66.  Lepingu sõlmimine

 (1) Vallavalitsus sõlmib asendus- ja järelhooldusteenuse osutajaga lepingu enne teenuse saajale teenuse osutamise alustamist.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

 (2) Järelhooldusteenuse lepingu sõlmimisel peab teenuse saaja olema lepingupooleks.

 (3) Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks sõlmitava lepinguga sätestatakse vähemalt lapsele osutatava teenuse sisu, maht, kestvus, rahastamine ning osapoolte õigused ja kohustused.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

 (4) Asendus- ja järelhooldusteenusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on asendushooldusteenuse osutamise lepingu lisa.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

§ 67.  Lepingu lõppemine ja lõpetamine

 (1) Leping lõpetatakse:
 1) teenuse vajaduse äralangemisel;
 2) lepingus sätestatud kohustuste täitmata jätmisel;
 3) lepingus sätestatud kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral;
 4) lepingupoolte vastastikusel kokkuleppel;
 5) muudel seadusest tulenevatel alustel.

 (2) Leping lõppeb:
 1) tähtaja saabumise korral;
 2) lepingupoole surma korral;
 3) teenuse saaja surma korral.

14. jagu Muud sotsiaalteenused 

§ 68.  Muude sotsiaalteenuste korraldamine

  Vallavalitsus võib korraldada isikule muude sotsiaalteenuste (psühholoogiline nõustamine, tõlketeenus jms) osutamise, lähtudes isiku kõrvalabi vajadusest.

3. peatükk Vallavalitsuse poolt makstavad sotsiaaltoetused 

§ 69.  Sissetulekust mittesõltuvate toetuste liigid

  Vallavalitus poolt makstavad sissetulekust mittesõltuvad toetused on:
 1) lapse sünnitoetus;
 2) matusetoetus;
 3) esimesse klassi astuja toetus;
 4) hooldajatoetus täisealise isiku hooldajale;
 5) hooldajatoetus puudega lapse hooldajale;
 6) toitlustamise eest tasumisest vabastamine lasteaias nelja- ja enamalapseliste peredele.

1. jagu Lapse sünnitoetus 

§ 70.  Lapse sünnitoetus

 (1) Sünnitoetus määratakse ja makstakse lapsevanemale või lapse seaduslikule esindajale (edaspidi taotleja) haldusakti alusel lapse sünni registreerimisel juhul, kui taotleja elukoht rahvastikuregistrijärgselt on Põhja-Pärnumaa vallas olnud katkematult vähemalt kuus kuud enne lapse sündi. Lapse elukoht sünni registreerimisel peab olema Põhja-Pärnumaa vallas.

 (2) Taotlus sünnitoetuse saamiseks tuleb esitada ühe kuu jooksul lapse sünni registreerimisest.

 (3) Sünnitoetus makstakse välja kahes osas, millest 50% makstakse taotlejale taotluse alusel taotluse esitamise päevast arvates hiljemalt viie tööpäeva jooksul ja 50% lapse 1. aastaseks saamisel ühe kuu jooksul taotleja taotluse alusel arvates taotluse esitamise päevast hiljemalt viie tööpäeva jooksul.

 (4) Mitmikute sünni puhul makstakse toetust iga vastsündinu eest.

 (5) Sünnitoetuse teist osa ei maksta, kui taotleja ei ole saanud sünnitoetuse esimest osa või taotleja ja laps on peale esimese osa väljamakset registreeritud rahvastikuregistri andmetel teise omavalitsuse elanikuks.

 (6) Sotsiaalametnik võib määrata ja maksta sünnitoetust erandkorras taotlejale, kelle elukoht käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel on olnud rahvastikuregistrijärgselt Põhja-Pärnumaa vallas vähem kui kuus kuud enne lapse sündi, juhul, kui laps on sündinud enneaegselt.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

2. jagu Matusetoetus 

§ 71.  Matusetoetus

 (1) Matusetoetus määratakse ja makstakse matuse korraldajale haldusakti alusel (surnu abikaasa, sugulane, hõimlane või muu isik, kes korraldab matust) taotluse ja isiku surmatõendi alusel, kui surnu elukoht oli rahvastikuregistrijärgselt Põhja-Pärnumaa vallas.

 (2) Matusetoetust on võimalik taotleda kuni ühe kuu jooksul pärast surmakande koostamist.

 (3) Seadusjärgsete ülalpidajate puudumisel katab matuse korraldamisega seotud kulud vallavalitsus juhul, kui lahkunul puudusid matuse korraldamiseks vajalikud rahalised vahendid.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

 (4) Matusetoetus määratakse ja makstakse matuse korraldajale haldusakti alusel, kelle elukoht on rahvastikuregistrijärgselt Põhja-Pärnumaa vallas ning kes taotleb toetust sellise isiku matusekulude katmiseks, kellel puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht või kelle eest ei olnud võimalik toetust saada lahkunu rahvastikuregistrijärgsest elukohast.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

 (5) Vallavalitsus ei maksa matusetoetust, kui taotlejale on antud isiku eest makstud matusetoetust teisest kohalikust omavalitsuse üksusest.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

3. jagu Esimesse klassi astuja toetus 

§ 72.  Esimesse klassi astuja toetus

 (1) Esimesse klassi astuja toetust määratakse ja makstakse Põhja-Pärnumaa valla üldhariduskoolides või väljaspool valda hariduslike erivajadustega lastele mõeldud õppeasutuses õppiva lapse vanemale või lapse seaduslikule esindajale, kui lapse rahvastikuregistrijärgne elukoht on Põhja-Pärnumaa vallas.

 (2) Taotluse toetuse saamiseks saab esitada ühe kuu jooksul alates 01. septembrist ja toetus makstakse välja 01. oktoobriks.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

4. jagu Hooldajatoetus täisealise isiku hooldajale 

§ 73.  Hooldajatoetus täisealise isiku hooldajale

 (1) Hooldajatoetust määratakse ja makstakse isikule taotluse alusel, kes on käesoleva korra § 32 lõike 1 alusel määratud hooldajaks raske vaimupuudega või sügava puudega isikule.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

 (2) Hooldajatoetus määratakse hoolduse seadmise ja hooldaja määramise perioodiks.

 (3) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest 25. kuupäevaks.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

 (4) Hooldajatoetust võib maksta sotsiaalkomisjoni ettepanekul keskmise ja raske puudega isiku hooldajale põhjendatud juhtudel, kui hooldatav vajab igapäevast hooldust ning kõrvalabi.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

§ 731.  Hooldajatoetuse maksmise peatamine

 (1) Hooldajatoetuse maksmine peatatakse, kui hooldajast või hooldatavast tulenevate asjaolude tõttu ei ole hoolduse teostamine võimalik vähemalt ühe kuu jooksul

 (2) Hooldatav või hooldaja on kohustatud vallavalitsust teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud asjaoludest hiljemalt 10 päeva jooksul asjaolude tekkimisest.

 (3) Hooldajatoetuse maksmine peatatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud asjaolude teadasaamisest.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

5. jagu Hooldajatoetus puudega lapse hooldajale 

§ 74.  Hooldajatoetus puudega lapse hooldajale

 (1) Hooldajatoetus määratakse ja makstakse raske ja sügava puudega 3-18. a lapse hooldamise tõttu lapsevanemale või lapse seaduslikule esindajale. Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
 1) taotleja ja puudega lapse isikut tõendavad dokumendid;
 2) otsus puude raskusastme määramise kohta;
 3) eestkostja määramise kohtumäärus või perekonnas hooldamise leping, kui hooldajatoetuse taotleja ei ole lapsevanem.

 (2) Sotsiaalametnik hindab puudega lapse abivajaduse.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

 (3) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt lapse puude raskusastme lõppemiseni.

 (4) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest 25. kuupäevaks.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

 (5) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud teavitama sotsiaalametnikku asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse maksmise lõpetamise kümne päeva jooksul nende asjaolude ilmnemisest.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

§ 75.  Hooldajatoetuse mittemääramine

  Hooldajatoetust ei määrata sotsiaalametniku haldusaktiga, kui lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

§ 76.  Hooldajatoetuse maksmise lõpetamine

  Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse sotsiaalametniku haldusaktiga:
 1) toetuse saaja või puudega lapse elama asumisel teise omavalitsusse;
 2) hoolduse korraldamisel muul viisil;
 3) puudega lapse või hooldaja surma korral;
 4) [Kehtetu - RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

§ 761.  Hooldajatoetuse maksmise peatamine

 (1) Hooldajatoetuse maksmine peatatakse, kui hooldajast või hooldatavast tulenevate asjaolude tõttu ei ole hoolduse teostamine võimalik vähemalt ühe kuu jooksul.

 (2) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud vallavalitsust teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud asjaoludest hiljemalt 10 päeva jooksul asjaolude tekkimisest.

 (3) Hooldajatoetuse maksmine peatatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud asjaolude teadasaamisest.
[RT IV, 07.03.2019, 1 - jõust. 10.03.2019]

6. jagu Toitlustamise eest tasumisest vabastamine lasteaias nelja- ja enamalapseliste peredele 

§ 77.  Toitlustamise eest tasumisest vabastamine lasteaias nelja- ja enamalapseliste peredele

 (1) Toitlustamise eest tasumisest vabastatakse rahvastikuregistrijärgselt Põhja-Pärnumaa valla nelja- ja enamalapseliste perede lasteaias käivad lapsed vanema taotluse alusel.

 (2) Toitlustamise eest tasumisest vabastatakse kuni üheks aastaks.

 (3) Perede suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse:
 1) kõik peres kasvavad alaealised lapsed;
 2) laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

 (4) Pere koosseisu ei arvata last, kes elab lahus elava vanema juures, on teises perekonnas eestkostel, perekonnas hooldamisel või elab hoolekandeasutuses.

7. jagu Sissetulekust sõltuv sotsiaaltoetus 

§ 78.  Sissetulekust sõltuv sotsiaaltoetus

 (1) Toetust makstakse isikule või perekonnale toimetuleku toetamiseks sotsiaalametniku haldusakti alusel.

 (2) Toetust saab taotleda isik või perekond, kelle netosissetulek iga pereliikme kohta peale eluasemekulude ja puudest tulenevate lisakulude mahaarvamist jääb alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahekordset määra.

 (3) Toetust makstakse järgmistel juhtudel:
 1) kütte ostmiseks vastavalt tegelikele kuludele, kuid mitte rohkem kui 300 eurot aastas isiku või perekonna kohta;
 2) ravimite ja abivahendite ostmiseks vastavalt tegelikele kuludele, kuid mitte rohkem kui 140 eurot aastas;
 3) sotsiaal- ning tervishoiuteenuste eest tasumiseks;
 4) puudega inimesele tervislikust seisundist tuleneva abivajaduse tõttu kodu kohandamiseks;
 5) lastega peredele (koolivahendite, laagrite, lasteaia toiduraha, õppemaksu jms eest tasumiseks) vastavalt tegelikele kuludele, kuid mitte rohkem kui 200 eurot aastas;
 6) puudega lapsega perele lapse erivajadusest tulenevate kulude eest tasumiseks;
 7) muudeks eelpool nimetamata toetusteks, mis parandavad isiku või perekonna igapäevast toimetulekut ja elukvaliteeti.

 (4) Sissetulekust sõltuvat sotsiaaltoetust võib maksta lähtudes isiku abivajadusest põhjendatud juhtudel erandkorras komisjoni ettepanekul suuremas ulatuses.

§ 79.  Toetus tule- ja loodusõnnetuste puhul

  Toetus eraldatakse valla reservfondist igast konkreetsest juhtumist lähtuvalt vallavalitsuse haldusaktiga.

4. peatükk Muu sotsiaalabi 

1. jagu Vältimatu sotsiaalabi 

§ 80.  Vältimatu sotsiaalabi osutamine

 (1) Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse.

 (2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

2. jagu Valla sotsiaaleelarvest rahastatav tegevus 

§ 81.  Vallavalitsuse poolt korraldatav või osutatav muu tegevus

 (1) Valla vallaeelarvest finantseeritakse eelarveliste vahendite piires muud tegevust, mille eesmärk on toetada valla erinevaid sihtgruppe koolituste, infopäevade, jõulupakkide ja tunnustamisüritustega (beebipäevad, koolitused, tänuüritused, eakate üritused jms).

 (2) Muu abi rahastamise viisi ja suuruse otsustab vallavalitsus.

 (3) Jõulupaki maksumuse ja saajate vanusegrupi otsustab vallavalitsus.

5. peatükk Isiku vastutus kohustuste rikkumisel 

§ 82.  Vastutus kohustuse rikkumise korral

 (1) Kui isik rikub kohustust, mille rikkumine on teenuse või toetuse saamise õiguse peatumise aluseks, otsustab sotsiaalametnik teenuse või toetuse andmise peatada rikkumise aluseks oleva asjaolu toimumisest arvates.

 (2) Kui isik rikub kohustust, mille rikkumine on teenuse või toetuse saamise õiguse lõppemise aluseks, otsustab sotsiaalametnik teenuse või toetuse andmise lõpetada rikkumise aluseks oleva asjaolu toimumisest arvates.

 (3) Teenuse või toetuse andmisega seotud kohustuse rikkumise korral otsustab sotsiaalametnik teenuse või toetuse andmise muutmise või vähendamise.

6. peatükk Rakendussätted 

§ 83.  Teenuste ja toetuste taotluste vormid

  Käesolevale määrusele vastavad teenuste ja toetuste taotluste vormid töötab välja vallavalitsuse sotsiaalosakond.

§ 84.  Varasemate määruste kehtivus ja edasise rakendamise erisused

 (1) Arvates ühinenud omavalitsusüksuste (Halinga, Tootsi, Vändra valla ja Vändra alevi) sotsiaalhoolekandelise abi andmist reguleerivate määruste kehtetuks tunnistamisest jäävad ühinenud omavalitsusüksuste määruste alusel antud haldusaktid ja lepingud sotsiaalhoolekandelise abi andmiseks kehtima kuni haldusaktis või lepingus märgitud tähtaja lõpuni või kuni haldusakti kehtetuks tunnistamise või lepingu lõpetamiseni.

 (2) Täisealise isiku hoolduse seadmise ja hooldajatoetuse maksmise haldusaktid, mis on antud enne 01. maid 2018. a vaadatakse üle ja vajadusel annab sotsiaalametnik uued haldusaktid kooskõlas käesoleva määrusega hiljemalt 30. septembriks 2018. a.

 (3) Hooldajatoetuse maksmise haldusaktid puudega lapse hooldajale, mis on antud enne 01. maid 2018. a vaadatakse üle ja vajadusel annab sotsiaalametnik uued haldusaktid kooskõlas käesoleva määrusega hiljemalt 30. septembriks 2018. a.

 (4) Hooldusperele, kelle kaudu on Põhja-Pärnumaa vald korraldanud asendushooldusteenuse, makstakse käesoleva määruse § 65 lg 6 sätestatud pere vanema toetust tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2018. a.

 (5) Asendus- ja järelhooldusteenusel viibivale isikule tehakse kulutusi vallaeelarvest vastavalt teenuse lepingule isiklike kulude katteks § 65 lg 4 alusel tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2018. a.

 (6) Isikud, kellel on õigus peale 1. maid 2018. a taotleda sünnitoetuse II osa, makstakse sünnitoetuse II osa volikogu poolt kehtestatud määras.

 (7) Matusetoetust makstakse käesoleva määruse § 71 sätestatud tingimustel tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2018. a.

 (8) Vändra Vallavolikogu 22.03.2016 määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord“ § 8 sätestatud eakate juubelitoetust makstakse endise Vändra valla haldusterritooriumil kuni 30. septembrini 2018. a.

§ 85.  Määruste kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 86.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. mail 2018.