Teksti suurus:

Järva Vallavolikogu 25.01.2018 määruse nr 4 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ muutmine

Väljaandja:Järva Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:08.04.2019
Avaldamismärge:RT IV, 05.04.2019, 1

Järva Vallavolikogu 25.01.2018 määruse nr 4 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ muutmine

Vastu võetud 28.03.2019 nr 6

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5, sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõigete 1 ja 2 alusel.

§ 1. Määruse muutmine
Järva Vallavolikogu 25. jaanuari 2018 määruses nr 4 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetust makstakse ja teenuseid osutatakse üldjuhul isikule, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Järva vald. Täisealise isiku hooldajatoetust võib maksta ka isikule, kes ei ole Järva valla elanik. Turvakodu- ja varjupaigateenust osutatakse ning vältimatut sotsiaalabi antakse kõikidele teenust ja abi vajavatele isikutele.“
2) paragrahvi 6 lõikesse 2 lisatakse punkt 12 järgmises sõnastuses: „12) lastega peresid toetav sotsiaalteenus.”
3) paragrahv 8 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 9 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetusele on õigus perekonnal, kelle netosissetulek ühe pereliikme kohta jääb alla riiklikult kehtestatud täisealise isiku kahekordse toimetulekupiiri.“
5) paragrahvi 10 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetusele on õigus perekonnal, kelle netosissetulek ühe pereliikme kohta jääb alla riiklikult kehtestatud täisealise isiku kahekordse toimetulekupiiri.“
6) paragrahvi 10 lõike 3 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) retseptiravimite ostu või raviasutuse voodipäeva tasu hüvitamiseks kuni 307 eurot;“
7) paragrahvi 13 lõiget 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Matusetoetuse saamiseks esitab matusekorraldaja ametiasutusele kirjaliku avalduse, milles on märgitud toetuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress ja pangakonto number. Avaldusele lisatakse lahkunu surmatõend ja kulu tõendav dokument.“
8) paragrahvi 13 lisatakse lõige 9 järgmises sõnastuses: „(9) Erandkorras makstakse matusetoetust isikule, kellel ei teki õigust saada matusetoetust ühegi kohaliku omavalitsusüksuse matusetoetuse maksmise või sotsiaaltoetuse maksmise määrusest lähtuvalt.“
9) paragrahvi 15 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) puudega lapse rehabilitatsiooniplaan selle olemasolul.“
10) paragrahvi 15 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(13) Puudega lapse hooldajatoetus makstakse välja lastekaitse spetsialisti otsuse alusel toetuse määramise otsuse tegemisele järgnevast kuust alates. Hooldajatoetust makstakse kuni hooldajatoetuse määramise otsuses nimetatud tähtajani.“
11) paragrahvi 16 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva määruse paragrahvi 25 lõike 2 alusel on hooldajatoetust õigus saada isikul, kes on määratud vallavalitsuse poolt raske või sügava puudega täisealise isiku hooldajaks, kellele ei maksta töötutoetust ning kelle suhtes on samaaegselt täidetud alljärgnevad tingimused:
1) hooldatav vajab oma vaimse või füüsilise seisundi tõttu igapäevast kõrvalabi ja järelevalvet;
2) hooldataval puudub ülalpidamiskohustusega isik või ülalpidamiskohustusega isik ei ole oma tervislikust või varalisest seisundist tulenevalt võimeline oma ülalpidamiskohustust täitma või on ülalpidamiskohustusega isikul oht tööturult väljalangemiseks;
3) hooldatava abivajaduse tõttu ei ole hooldajal võimalik tööle asuda.“
12) paragrahvi 16 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Hooldajatoetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik avaldus, milles on märgitud toetuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, pangakonto number. “
13) paragrahvi 17 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) täiendava ja erakorralise toetuse taotlemisel ka andmed varalise seisu kohta (kinnis- ja vallasvara, eelneva kolme kuu pangakonto väljavõte);“
14) paragrahvi 18 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui taotlejale määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks avalduses ning taotleja teeb seda nõuetekohaselt, loetakse toetuse taotlemise päevaks puudusteta avalduse vastuvõtmise päev. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi määratud tähtaja jooksul, jäetakse avaldus läbi vaatamata.“
15) paragrahvi 19 lõiked 1 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse määramine otsustatakse 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase avalduse saamisest arvates.
(5) Otsus toetuse määramise kohta tehakse taotlejale teatavaks 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates avalduses märgitud viisil.“
16) paragrahvi 20 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Otsus avalduse rahuldamata jätmise kohta koos vastava põhjendusega tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates avalduses märgitud viisil.“
17) paragrahvi 23 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 23. Õigus täisealise isiku hooldusele“
18) paragrahvi 25 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Täisealise isiku hooldajal on õigus taotleda täisealise isiku hooldajatoetust käesoleva määruse paragrahvi 16 alusel.“
19) paragrahvi 28 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Üldhooldusteenuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik taotlus, milles märgitakse:“
20) paragrahvi 29 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Valla eelarvest makstakse üldhooldusteenuse maksumuse see osa, mis jääks tasumata, kui üldhooldusteenuse saaja ja tema seadusejärgsed ülalpidajad on tasunud hoolekandeteenuse eest vastavalt oma varalisele olukorrale. Kui üldhooldusteenust vajaval isikul on seadusejärgsed ülalpidajad, on vallavalitsus õigustatud nõudma neilt valla eelarvest tasutud üldhooldusteenuse kulud sisse ulatuses, millest nad ei ole vabastatud ülalpidamiskohustuse täitmisel. Üldhooldusteenuse saaja isiklikuks kasutamiseks määratava rahasumma määramisel peab olema tagatud isiku inimväärikus ja õigus vabale eneseteostusele.“
21) paragrahvi 31 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Eluruumi tagamise teenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama või kellel on puudest või tervislikust seisundist tulenevalt raskusi talle kuuluvas või tema valduses olevas eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga.“
22) paragrahvi 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Eluruumi tagamise teenust on õigus saada täisealisel isikul, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.“
23) paragrahvi 32 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) isik, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht enne asendushooldusteenusele suunamist asendus- või perekodusse oli Järva vald;“
24) paragrahvi 32 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
25) paragrahvi 33 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Eluruumi tagamise teenuse määramise otsustab osakonna juhataja sotsiaaltöö spetsialisti ettepanekul, kui taotlus vastab määruses kehtestatud tingimustele.“
26) paragrahvi 39 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(3) Võlanõustamisteenuse saamiseks esitatud dokumendid vaatab läbi osakonna spetsialist, kes määrab vajadusel taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks taotluses.
(4) Võlanõustamisteenuse määramise otsustab osakonna juhataja osakonna spetsialisti ettepanekul, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses kehtestatud tingimustele.“
27) paragrahvi 41 lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) abistamine toiduainete ja majapidamistarvetega varustamisel;“
28) paragrahvi 45 lõiked 2 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tugiisikuteenuse osutamisel osutatakse isikule järgmiseid teenuseid:
1) igapäevaeluõpetus nii kodus kui ka väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine;
2) abistamine suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga;
3) sotsiaalsete oskuste arendamine ametiasutustes ja muudes institutsioonides suhtlemise ning perekondlike sidemete hoidmise ja taastamise kaudu;
4) koos teenuse saajaga tema tegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine;
5) laste ja vanemate vahel toimuvate peresiseste ühistegevuste korraldamisele kaasaaitamine;
6) osakonna spetsialisti informeerimine peres toimuvatest muutustest;
7) teenuse saaja motiveerimine erinevate erialaspetsialistide teenusele jõudmiseks;
8) aktiivse suhtlemise ja kuulamisega psühholoogilise toe pakkumine.
(4) Järva vallas korraldab tugiisikuteenust osakond läbi valla hoolekandeasutuse või tugiisikuteenust osutava asutuse.“
29) paragrahvi 47 lõiked 2, 4, 5, 7, 9 ja 10 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Pärast taotluse saamist on sotsiaaltöö spetsialist kohustatud viie tööpäeva jooksul läbi viima teenuse taotleja kõrvalabi vajaduse hindamise.
(4) Teenuse määramise otsustab osakonna juhataja sotsiaaltöö spetsialisti ettepanekul, kui taotlus vastab määruses kehtestatud tingimustele, viie tööpäeva jooksul kõrvalabi vajaduse hindamisest.
(5) Teenus määratakse taotlejale osakonna juhataja haldusaktiga.
(7) Teenust ei määrata, kui taotleja ei vasta määruses kehtestatud tingimustele.
(9) Teenuse osutamiseks sõlmib osakonna juhataja teenuse saaja ja teenuse osutajaga lepingu.
(10) Teenuse osutamisel täidab tugiisik teenuse saaja kohta kuuaruande, mille vormi kinnitab vallavalitsus.“
30) paragrahvi 48 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Teenuse osutamisel täidab tugiisik teenuse saaja kohta kuuaruande, mille vormi kinnitab vallavalitsus.“
31) paragrahvi 52 lõiked 6, 9, 11, 12 ja 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Teenus määratakse taotlejale osakonna juhataja haldusaktiga.
(9) Isiklik abistaja määratakse perioodiks, mil taotlejale on määratud puue.
(11) Teenuse osutamisel täidab teenuse osutaja taotleja kohta teenuse osutamise tabelit.
(12) Teenust ei määrata, kui taotleja ei vasta määruses kehtestatud tingimustele.
(13) Otsus teenuse mitteosutamise kohta tehakse taotlejale teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.“
32) paragrahvi 58 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Osakond on kohustatud korraldama turvakoduteenuse osutamise käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavale isikule ka siis, kui isik ise ei ole võimeline abi taotlema, või kui turvakoduteenust saama õigustatud isikust on osakonnale teada antud.“
33) paragrahvi 60 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) pensionäridel avalike teenuste kasutamiseks.“
34) paragrahvi 61 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotluse võib esitada suuliselt, kirjaga või e-posti teel.
(2) Teenuse taotlemiseks esitab teenust taotlev isik ametiasutusele vähemalt seitse päeva enne teenuse vajadust taotluse, milles märgitakse:
1) teenuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, telefoni number;
2) andmed igakuise sissetuleku (sh sotsiaalhoolekandelise rahalise hüvitise) kohta;
3) informatsioon puude ning sellest tingitud raskusastme kohta;
4) andmed isiku lähedaste kohta;
5) teenuse taotlemise põhjus.“
35) määrusesse lisatakse täiendav jaotis järgmiselt:
„11. jaotis
Lastega peresid toetav sotsiaalteenus
§ 621. Lastega peresid toetava sotsiaalteenuse eesmärk ja sisu
(1) Lastega peresid toetava sotsiaalteenuse (edaspidi tugiteenus) eesmärgiks on toetada lastega pere ja last kasvatavat isikut.
(2) Lähtuvalt abivajadusest osutatakse lastega peredele järgmisi tugiteenuseid, milleks võivad olla:
1) erialaspetsialisti nõustamisteenus;
2) perenõustamisteenus;
3) teraapiateenus;
4) kriisiabi;
5) tugirühmades ja tugiprogrammides osalemine;
6) sõltuvusravi;
7) viipekeeleteenus.
§ 622. Õigus teenusele
(1) Õigus tugiteenuse saamiseks on lapsel, alaealiste lastega perel või last kasvataval isikul, kes vajab käesoleva määruse § 621 lõikes 2 toodud teenust, et tagada lapse või teda kasvatava isiku psühhosotsiaalne tasakaal ja toimetulek ning heaolu ja arengut toetav keskkond.
(2) Tugiteenuse määramise aluseks on lastekaitse spetsialisti läbi viidud lapse heaolu ja abivajaduse hindamine ning juhtumiplaan.
§ 623. Teenuse taotlemine, määramine ja otsustamine
(1) Tugiteenuse saamiseks esitab lapse seaduslik esindaja või last kasvatav isik ametiasutusele taotluse, milles märgitakse:
1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, telefoni number;
2) andmed igakuise sissetuleku (sh sotsiaalhoolekandelise rahalise hüvitise) kohta;
3) teenuse taotlemise põhjus;
4) taotletava teenuse eeldatav maksumus ja maht.
(2) Tugiteenuse saamiseks esitatud dokumendid vaatab läbi lastekaitse spetsialist, kes selgitab välja lapse huvid, hindab lapse abivajadust, pakub lapse abistamiseks meetmeid.
(3) Tugiteenuse määramise ning teenuse mahu otsustab osakonna juhataja 10 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse esitamisest.
(4) Tugiteenuse määramisest keeldumise otsustab osakonna juhataja 10 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse esitamisest.
(5) Tugiteenust ei määrata järgmistel juhtudel:
1) tegemist ei ole abivajava lapsega vastavalt lastekaitseseaduse § 26 sätestatule;
2) teenuse vajadust on võimalik või otstarbekas katta teiste teenuste või muu abiga.
§ 624. Teenuse tasu ja tasumine
(1) Tugiteenus võib taotlejale olla tasuta või osaliselt tasuline. Isiku poolt makstava tasu suurus sõltub teenuse mahust, maksumusest ning taotleja majanduslikust olukorrast. Tasu suurus otsustatakse juhtumipõhiselt.
(2) Tugiteenuse osutajaga sõlmitakse leping või tasutakse teenuse eest teenuse osutajale arve alusel.“
§ 2. Määruse rakendamine ja jõustumine
(1) Määrust rakendatakse 1. aprillist 2019.
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Jüri Ellram
Vallavolikogu esimees

/otsingu_soovitused.json