Haapsalu Kunstikooli põhimäärus
Vastu võetud 28.03.2025 nr 52
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lg 2 ja huvikooli seaduse § 7 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Huvikooli nimi
Huvikooli nimi on Haapsalu Kunstikool (edaspidi kool).
§ 2. Kooli asukoht ja tegutsemise kohad
(1) Kooli juriidiline aadress on Jaani tn 2, 90502 Haapsalu, Lääne maakond.
(2) Kooli tegutsemise kohad:
1) Jaani tn 2, 90502 Haapsalu, Lääne maakond;
2) Kooli tn 4, 90402 Panga küla, Haapsalu, Lääne maakond.
§ 3. Kooli õiguslik seisund ja tegutsemise vorm
(1) Kool on Haapsalu linna munitsipaalasutus, mille asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab Haapsalu Linnavolikogu.
(2) Kool on huvikoolina tegutsev kunstikool.
§ 4. Pitsat ja sümboolika
(1) Koolil on oma nimega pitsat ja sümboolika.
(2) Sümboolika kujunduse ja kasutamise korra kehtestab kooli direktor käskkirjaga.
§ 5. Õppekeel
§ 6. Tegevuse eesmärk ja ülesanded
(1) Kooli eesmärk on pakkuda mitmekülgse huvihariduse omandamise ja huvitegevuse võimalusi kunsti valdkonnas, mille kaudu kujuneb õppijal valmisolek professionaalse kunstihariduse omandamiseks.
(2) Kooli ülesandeks on:
1) laste ja noorte loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine, arvestades iga õppuri eripära, töövõimet ja tulevikusoove;
2) huvihariduse andmine kunsti õppekava alusel;
3) huvitegevuseks võimaluste loomine täiskasvanutele;
4) kool võib oma põhitegevuse kõrval korraldada kursusi, arendada näitusetegevust, tegeleda õppematerjalide kirjastamise ja õppevahendite valmistamisega, välja üürida ruume ja osutada teisi tasulisi teenuseid.
2. peatükk KOOLI ÕPPE JA KASVATUSE KORRALDUS
§ 7. Struktuur
Huviharidus õppeastmete kaupa:
1) eelkool:
a) noorem aste – kunstiring;
b) vanem aste – ettevalmistusklass;
2) põhiõpe:
a) noorem aste – I-II kursus;
b) vanem aste – III-IV kursus või III-V kursus (olenevalt õppekavast);
3) avatud stuudio;
4) huvitegevus täiskasvanutele.
§ 8. Õppeastmete ülesanded
(1) Eelkooli ülesandeks on pakkuda loomevõime avastamise ja arendamise võimalust läbi kunsti- ja üldpädevuste omandamise noorema kooliastme õpilastele, kes soovivad tegeleda kunstiga põhjalikumalt kui üldhariduskooli õppekava seda võimaldab. Ettevalmistusklassis luuakse teadmiste ja oskuste baas, mis võimaldab jätkata õpinguid põhiõppe nooremas astmes.
(2) Põhiõppe ülesandeks on kunsti- ja üldpädevuste omandamise toetamine, laste ja noorte loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine ning professionaalseks kunstiõppeks vajalike oskuste ja teadmiste andmine.
(3) Avatud stuudio ülesandeks on anda võimalus koolis õppida ka neile, kes soovivad ennast kunstialal arendada või kelle eesmärgiks on edasiõppimine kõrgema astme kunstikoolis, samuti neile õpilastele, kes ei saa või ei soovi läbida õppekava täies mahus etteantud ajaga.
(4) Täiskasvanute huvitegevuse ülesandeks on pakkuda täiskasvanud õppijatele võimalust kunstivaldkonnaga tegelemiseks
§ 9. Õppeperioodi ja õppevaheaegade kinnitamise kord
(1) Õppetöö koolis toimub õpilase alus-, põhi-, kesk- või kutseharidust pakkuvate õppeasutuste õppetegevusest vabal ajal.
(2) Õppeperioodid ja õppevaheajad koolis kattuvad üldhariduskooli õppeperioodide ja koolivaheaegadega.
§ 10. Kooli vastuvõtmine, koolist väljaarvamine ning kooli lõpetamise tingimused ja kord
Kooli vastuvõtmise, väljaarvamise ja lõpetamise tingimused ja korra kehtestab Haapsalu Linnavalitsus määrusega.
§ 11. Õppurite hindamine
Õppurite hindamise korra kehtestab kooli õppenõukogu.
3. peatükk ÕPPURITE JA KOOLITÖÖTAJATE ÕIGUSED NING KOHUSTUSED
§ 12. Õppuri õigused ja kohustused
(1) Õppuril on õigus:
1) tutvuda enne kooli õppima asumist ja õppimise ajal kooli õppekava, põhimääruse ning kodukorraga;
2) saada õppekavas ettenähtud ulatuses kunstiharidust, tegevust ning soovi ja võimaluse korral õppida lisaaineid;
3) osaleda valitud esindaja kaudu kooli hoolekogu tegevuses;
4) moodustada õpilasomavalitsus ja osaleda selle tegevuses;
5) kasutada muid õigusaktidest tulenevaid õigusi.
(2) Õppur on kohustatud:
1) võtma osa õppetööst kooli õppekavaga määratud mahus ja vastavalt tunniplaanile;
2) järgima kooli kodukorda ning kandma vastutust selle rikkumise eest;
3) järgima üldtunnustatud käitumisnorme;
4) hoidma kooli head mainet;
5) hoidma kooli kasutuses olevat vara;
6) täitma muid kooli põhimääruses kehtestatud ning muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi;
7) vajadusel osalema näitustel jt üritustel nii koolis kui ka selle esindajana väljaspool kooli.
(3) Õppuri poolt koolile tekitatud ainelise kahju hüvitab õppur või tema seaduslik esindaja vastavalt tekitatud tegelikule kahjule.
(4) Kool hoolitseb õppuri tervise kaitse eest koolis viibimise ajal ning koostab otstarbeka päevakava.
§ 13. Koolitöötajate õigused ja kohustused
(1) Töötajal on õigus:
1) saada koolilt teavet õppe- ja töökorralduse reeglite kohta;
2) saada koolis sätestatud tingimuste kohaselt erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust;
3) õigusaktides sätestatud nõuetele vastavatele töötingimustele;
4) kasutada kooli eesmärkidest tulenevaks õppekavaväliseks tegevuseks kooli direktori kehtestatud tingimustel ja korras tasuta kooli ruume, raamatukogu, õppe-, tehnilisi ja muid vahendeid;
5) esitada direktorile ja hoolekogule õppetegevuse ja töökorralduse parendamise ettepanekuid;
6) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi.
(2) Pedagoogide ülesanne on tagada õppurite areng õppe ja kasvatuse protsessi abil, mis tugineb ühiselt seatud eesmärkidele ja kokkulepitud hindamispõhimõtetele. Teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majanduslik teenindamine.
(3) Töötajad on kohustatud lähtuma oma ülesannete täitmisel kooli arengukavas sätestatud põhimõtetest ja väärtustest ning tuginema nii omavahelises suhtluses kui ka suhtluses õppuritega vastastikusele lugupidamisele, üksteisemõistmisele ja koostööle.
(4) Töötajate täpsemad õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.
4. peatükk KOOLI JUHTIMINE
§ 14. Direktor
(1) Kooli juhib direktor. Direktor tagab koostöös õppenõukogu, hoolekogu ja õpilasesindusega kooli tulemusliku ja häireteta töö ning arengukava, õppekava ja kodukorra täitmise. Direktor juhib õppe- ja kasvatustegevust.
(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides, sealhulgas põhimääruses sätestatud ülesannete täitmisega.
(3) Kooli direktor täidab talle õigusaktide, töölepingu ja ametijuhendiga pandud ülesandeid, on kooli töötajate jaoks tööandja esindaja ning määrab oma äraolekuajaks endale asendaja.
(4) Direktor võib moodustada õppe- ja kasvatustegevuse ning koolieluga seotud küsimuste lahendamiseks nõuandvaid komisjone ja töörühmasid.
(5) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ning muu kooli tegevuse, kooli üldseisundi ja arengu ning kooli varade, seahulgas eelarvevahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(6) Direktor esitab Haapsalu Linnavalitsusele või Linnavolikogule viimase nõudmisel kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente.
§ 15. Kooli õppenõukogu
(1) Kooli õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.
(2) Õppenõukogu töövorm on koosolek.
(3) Õppenõukogu liikmed on kõik kooli pedagoogid ja juhtkond, õppenõukogu juhib kooli direktor.
(4) Õppenõukogu koosolek kutsutakse kokku vähemalt kolm korda aastas ja see on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa kaks kolmandikku liikmetest.
(5) Õppenõukogu korralise koosoleku valmistab ette ja kutsub kokku direktor.
(6) Õppenõukogu erakorralise koosoleku kutsub kokku direktor, kui seda nõuab vähemalt üks kolmandik õppenõukogu liikmetest.
(7) Õppenõukogu korralise koosoleku toimumise aeg ja koht ning kavandatud päevakord teatatakse õppenõukogu liikmetele ja teistele koosolekule kutsutud isikutele üks nädal enne korralise koosoleku toimumist.
(8) Õppenõukogu erakorralise koosoleku toimumise aeg ja koht ning kavandatud päevakord teatatakse õppenõukogu liikmetele ja teistele koosolekule kutsutud isikutele kolm tööpäeva enne erakorralise koosoleku toimumist.
(9) Õppenõukogu liikmetel on õigus teha ettepanekuid koosoleku päevakorra täiendamiseks või muutmiseks, v.a küsimustes, mis on seotud õppenõukogu puuduva liikmega.
(10) Õppenõukogu koosolekust osavõtt on õppenõukogu liikmetele kohustuslik.
(11) Koosolekule kutsutakse vajadusel õpilaskonna esindajad, lapsevanemaid ja teisi isikuid.
(12) Õppenõukogu koosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
(13) Päevakorras märgitud küsimuste suhtes võtab õppenõukogu vastu otsuseid hääletamise teel.
(14) Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.
(15) Kui hääletamisel jagunevad poolt ja vastuhääled võrdselt, on otsustavaks koosoleku juhataja hääl.
(16) Õppenõukogu koosolekud protokollitakse ning protokoll peab olema kättesaadav hiljemalt viiendal päeval koosoleku toimumise päevast arvates.
§ 16. Hoolekogu
(1) Hoolekogu on kooli juures alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on suunata kooli tegevust ning teha ettepanekuid kooli direktorile ja kooli pidajale kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes. Viie- kuni üheksaliikmelise hoolekogu moodustab ja kinnitab kooli pidaja.
(2) Hoolekogu liikmed on kooli pidaja ja huvikooli toetavate organisatsioonide esindajad, õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajate, lastevanemate ja täiskasvanud õppijate esindaja ning õpilasomavalitsuse olemasolul selle esindaja.
(3) Hoolekogu töövorm on koosolek.
(4) Hoolekogu koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord poolaastas. Hoolekogu koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees.
(5) Hoolekogu kokkukutsumisest teavitatakse hoolekogu liikmeid vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist. Koos kutsega edastatakse hoolekogu liikmetele ka koosoleku päevakord.
(6) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled hoolekogu liikmetest. Kui koosolekule kogunenud liikmete arv on alla poole liikmetest, kutsutakse hoolekogu koosolek 7 tööpäeva jooksul uuesti kokku.
(7) Hoolekogu koosolekut juhatab hoolekogu esimees.
(8) Hoolekogu koosolek algab päevakorra kinnitamisega. Koosolekul arutatakse päevakorras märgitud küsimusi.
(9) Kooli hoolekogu:
1) teeb vajadusel kooli pidajale ettepaneku järelevalve teostamiseks huvikooli tegevuse üle;
2) kuulab ära kooli direktori aruande huvikooli tegevuse ja eelarve täitmise kohta ning edastab selle koos omapoolse hinnanguga kooli pidajale;
3) teeb ettepanekuid huviala õppekava või õppekorralduse muutmiseks;
4) teeb ettepanekuid huvikooli põhimääruse muutmiseks.
(10) Hoolekogu võtab oma pädevuse piires otsuseid vastu hääletamise teel.
(11) Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.
(12) Kui hääletamisel jagunevad poolt ja vastuhääled võrdselt, on otsustavaks koosoleku juhataja hääl.
(13) Hoolekogu vastuvõetud otsused märgitakse hoolekogu protokollis.
(14) Hoolekogu koosolekud protokollitakse ning protokoll peab olema kätte saadav hiljemalt viiendal päeval koosoleku toimumise päevast arvates.
(15) Hoolekogu koosolekutest võtab hoolekogu esimehe kutsel osa kooli direktor, kes on hoolekogu ees aruandkohustuslik.
5. peatükk FINANTSEERIMISE, MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED
§ 17. Kooli finantseerimine
(1) Koolil on oma alaeelarve, mida finantseeritakse Haapsalu linna eelarvest.
(3) Kooli tegevuse finantseerimisel osalevad lapsevanemad ja täiskasvanud õppurid, tasudes õppetasu, mida kasutatakse õppekulude osaliseks katmiseks.
(4) Kooli õppetasu määrad, sellest vabastamise ja soodustuste andmise korra ning tasumise korra kehtestab kooli pidaja.
(5) Koolil on õigus põhitegevuse finantseerimise eesmärgil saada tulu kõrvaltegevustest, võtta vastu sihtotstarbelisi annetusi ning taotleda toetusi fondidelt arenguprojektide finantseerimiseks.
(6) Kooli finantstegevust juhib kooli direktor, kui kooli pidaja ei ole otsustanud teisiti.
(7) Kooli raamatupidamisarvestust peetakse õigusaktidega kehtestatud korras Linnavalitsuse raamatupidamises.
§ 18. Kooli vara
(1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad Haapsalu linnalt või teistelt isikutelt ja asutustelt koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, rahalised vahendid, inventar ja muu vara.
(2) Kooli valduses olev vara on Haapsalu linna omand.
(3) Kooli vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra aluseks on Haapsalu linnavara valitsemise kord.
§ 19. Asjaajamise alused
Direktor kinnitab käskkirjaga kooli asjaajamiskorra.
6. peatükk KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
§ 20. Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine
(1) Kooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsustab Haapsalu Linnavolikogu.
(2) Kooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast kooli õppeperioodi lõppu.
(3) Kooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsus tehakse teatavaks õppuritele, lastevanematele, koolitöötajatele ning Eesti Hariduse Infosüsteemi volitatud töötlejale vähemalt neli kuud enne kooli õppeperioodi lõppu.
(4) Huvikooli ümberkorraldamisel või tegevuse lõpetamisel tehakse Eesti Hariduse Infosüsteemis vastavad muudatused kahe kuu jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates.
(5) Tegevuse lõpetanud kooli vara, õigused ja kohustused lähevad üle kooli pidajale või tema määratud asutusele.
7. peatükk KOOLI PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMISE JA MUUTMISE KORD
§ 21. Kooli põhimääruse kinnitamine, muutmine
(1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks Haapsalu Linnavolikogu.
(2) Põhimääruse muutmise eelnõu töötab välja kooli direktor või Linnavalitsuse haridusosakond.
8. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 22. Määruste kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks Haapsalu Linnavolikogu 25.05.2012 määrus nr 57 „Haapsalu Kunstikool põhimäärus“.
§ 23. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.
Malle Õiglas
Linnavolikogu esimees
Facebook
X.com