Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Kose valla põhimäärus

Kose valla põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Kose Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.05.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 05.05.2018, 4

Kose valla põhimäärus

Vastu võetud 26.04.2018 nr 22

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  Kose valla põhimääruses sätestatakse:
  1) Kose valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused;
  2) Kose valla suhted teiste juriidiliste isikutega;
  3) Kose valla sümbolid ja nende kasutamise kord;
  4) Kose Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) pädevus, vallavolikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord;
  5) vallavolikogu komisjonide moodustamise kord ning õigused ja kohustused;
  6) vallavolikogu õigusaktide algatamine;
  7) Kose Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) kui täitevorgani moodustamise kord ja pädevus, vallavanema valimise kord;
  8) Kose valla arengukava, eelarve ja eelarvestrateegia koostamise ning muutmise ja Kose valla finatsjuhtimise üldised põhimõtted;
  9) vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord.

§ 2.   Kose valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused

  (1) Kose vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest seadustest ja nende alusel ning täitmiseks antud õigusaktidest, sealhulgas Kose valla põhimäärusest, rahvusvahelistest lepingutest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksustega või nende liitudega.

  (2) Kose vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

§ 3.   Kose valla omavalitsusüksuse ülesanded

  Kohaliku omavalitsusüksuse ülesanded tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvist 6.

§ 4.   Kose valla suhted teiste juriidiliste isikutega

  (1) Kose valla omavalitsusorgan võib Kose valla õigusaktidega sätestatud korras ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega või moodustada omavalitsusüksuste liite ja ühisasutusi, samuti osaleda nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatud mittetulundus- ja äriühingutes.

  (2) Kose vald teeb koostööd omavalitsusüksustega ja nende liitude või neid esindavate institutsioonidega teistes riikides.

  (3) Vallavolikogu valib Harju Maakohtu rahvakohtunikukanditaadid seaduses sätestatud korras ning esindajad ja nende asendajad Eesti Linnade ja Valdade Liidu üldkoosolekule ja volikokku ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu koosseisu. Teistesse juriidilisesse isikutesse nimetab esindajad vallavalitsus.

§ 5.   Kose valla sümbolid

  (1) Kose valla sümbolid on lipp, vapp, aumärk, ametiraha ja muu sümboolika.

  (2) Kose valla vapiks on sinise ja hõbedaga lainelõikes äraskaldjaotatud kilbil (i) hõbedane roosaken ja (ii) kolm sinist okaspuutaime. Kose valla vapi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas nr 1.

  (3) Kose valla lipuks on sinise ja valgega lainelõikes äraskaldjaotatud väljal (i) valge roosaken ja (ii) kolm sinist okaspuutaime. Kose valla lipu etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas nr 2.

  (4) Valla lippu võidakse kasutada ka laualipuna või vimplina.

  (5) Kui valla lipp on vähendatud mõõdus (laualipuna või vimplina), peavad selle kujutis, värvilahendus ning mõõdusuhted vastama täpselt lipu kirjeldusele.

§ 6.   Kose valla sümbolite kasutamise kord

  Kose valla sümboolikat kasutatakse:
  1) Vallavolikogu, Kose Vallavolikogu kantselei (edaspidi volikogu kantselei), vallavalitsuse, vallakantselei ja volikogu kantselei pitsatitel ja dokumendi blankettidel ning autasudel, vallavanema ametirahal, küla- ja alevikuvanema ametirahal, aukodaniku- ja teeneteplaatidel, valla kui haldusüksuse piiri tähistavatel siltidel, valla hallatavate asutuste hoonete siltidel, ametiasutuse hallatava asutuse pitsatil, ametiasutuste teadetel, kutsetel, kaartidel ja meenetel.
  2) Kose valla pidulikel üritustel.
  3) Juhtudel, mis ei ole toodud 1. ja 2. lõikes, võib Kose valla lippu ja vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal.
  4) Vallalipp heisatakse ajutiselt valla pidupäeval, samuti muudel valla avalikel üritustel tseremooniatel ja ametlikel vastuvõttudel, valla ja teiste kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel, vallavalitsuse hallatavate asutuste poolt korraldatavatel avalikel üritustel, muudel üritustel, kus on esindatud vald.
  5) Vallalipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes vallavolikogu otsuse või vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on niisugused otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga.
  6) Vallalipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta, kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.
  7) Valla lipu heiskamisel koos Eesti lipuga ja teiste lippudega juhindutakse Eesti lipu seadusest.

§ 7.   Vallavanema ametiraha ning selle kasutamise kord

  (1) Ametiraha kantakse vallavanema ameti tunnusmärgina. Ametiraha on Kose valla omand.

  (2) Ametiraha kujutab endast ametinimetusega hõbedast raha hõbeketiga rinnal kandmiseks.

  (3) Ametiraha ei ole õigust kanda enne vallavolikogu poolt ametiraha kandmise õiguse saamist.

  (4) Vallavanemale annab ametiraha üle vallavolikogu esimees vallavolikogu istungil vallavanema valimise päeval.

  (5) Volituste lõppemisel annab vallavanema ametiraha vastutavale hoiule vallasekretärile. Ametiraha hoitakse seifis.

  (6) Üheaegselt ametirahaga võib kanda ka muid au- ja teenetemärke.

  (7) Ametiraha kantakse ametlikel üritustel, pidulike riiklike ja kohalike sündmuste puhul esindusfunktsioonide täitmisel.

  (8) Ametiraha tohib kanda ainult vallavanem.

§ 8.   Asjaajamiskeel

  Asjaajamiskeel kohalikus omavalitsuses ja valla hallatavates asutustes on eesti keel.

2. peatükk KOSE VALLA PIIR 

§ 9.   Kose valla piir

  (1) Kose valla kui haldusüksuse piir määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel antud õigusaktidega.

  (2) Kose valla kui haldusüksuse piir on märgitud riigi maakatastri kaardil.

  (3) Kose valla piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või vallavolikogu seaduses sätestatud korras.

  (4) Kose valla piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus.

  (5) Kose valla haldusüksuse piiri tähistamise korraldab Kose valla ametiasutus – Kose Vallavalitsus.

3. peatükk VALLAELANIK 

§ 10.   Vallaelaniku mõiste

  Kose vallaelanik on isik, kellel on Eesti rahvastikuregistri järgi püsiv elukoht Kose vallas.

§ 11.   Vallaelaniku valimisõigus

  Kose vallaelanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja teistele seadustele.

4. peatükk VALLAVOLIKOGU 

§ 12.   Vallavolikogu liige

  Vallavolikogu liikme õigused ja kohustused on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 17 ja vallavolikogu töökorras.

§ 13.   Vallavolikogu ainupädevus

  (1) Vallavolikogu ainupädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes 1 sätestatud otsuste tegemine.

  (2) Õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kes võib nimetatud küsimuste otsustamise delegeerida vallavalitsusele.

§ 14.   Vallavolikogu struktuur

  (1) Vallavolikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning muud vallavolikogu töökorras sätestatud töörühmad.

  (2) Vallavolikogu asjaajamist ja vallavolikogu kasutuses oleva vara valitsemist korraldab volikogu kantselei.

§ 15.   Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord

  (1) Vallavolikogu valib vallavolikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimehed oma liikmete hulgast vallavolikogu volituste ajaks salajasel hääletamisel. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl.

  (2) Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste kandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale. Ülesseatud kandidaadid annavad kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks. Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni. Kandidaatidele antakse aega enda tutvustamiseks kuni 10 minutit. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

  (3) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse kandidaatide nimekirja kantud kandidaadid esitamise järjekorras.

  (4) Valimistel on hääletussedelite väljaandmise aluseks vallavolikogu liikmete nimekiri. Vallavolikogu liige saab hääletamise korraldajalt allkirja vastu hääletussedeli.

  (5) Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib hääletamise korraldaja valimiskasti näitab, et hääletuskast on tühi.

  (6) Vallavolikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli hääletuskasti. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahter „poolt“ või „vastu“. Hääletussedeli laseb vallavolikogu liige valimiskasti isiklikult.

  (7) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või kui märge on tehtud selliselt, et sellest pole võimalik aru saada.

  (8) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on vallavolikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada hääletamise korraldajalt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge hääletajate nimekirja.

  (9) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletamise lõppemist.

  (10) Hääletamistulemuste kohta koostab hääletamise korraldaja hääletamistulemuste protokolli, millele kirjutavad alla komisjoni kõik liikmed.

  (11) Vallavolikogu esimeheks ja aseesimeheks või aseesimeesteks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse.

  (12) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaatidest vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine.

§ 16.   Vallavolikogu komisjoni moodustamise kord ning õigused ja kohustused.

  (1) Vallavolikogu moodustab revisjonikomisjoni ja teisi alatisi ja ajutisi komisjone ning töörühmi.

  (2) Vallavolikogu alatine komisjon:
  1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
  2) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud avalduste ja Kose valla õigusaktide eelnõude kohta;

  (3) Komisjoni liikme volitused lõpevad:
  1) samaaegselt tema vallavolikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega;
  2) komisjoni liikme tagasiastumisega, esitades kirjaliku avalduse komisjoni esimehele;
  3) komisjoni liikme volituste ennetähtaegsele lõppemisele ja volituste peatumisele kohaldatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahve 18 ja 19.
  4) vastava vallavolikogu otsuse teatavakstegemisest.

  (4) Komisjoni esimees:
  1) juhib komisjoni tööd ja kutsub kokku ning juhib komisjoni koosolekuid;
  2) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesandeid;
  3) on aruandekohuslane vallavolikogu ees.

  (5) Komisjoni koosolekud on kinnised välja arvatud kui komisjoni esimees otsustab teisiti.

  (6) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavolikogu moodustada ajutisi komisjone. Vallavolikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestvus.

  (7) Komisjonide esimehe esildusel võib vallavolikogu otsustada vallavolikogu komisjoni juurde temaatiliste töörühmade moodustamise. Töörühmade koosseis, volituste ulatus ja kestvus nähakse ette esilduses.

  (8) Komisjoni koosseisu kinnitab ja teeb selles muudatusi vallavolikogu komisjoni esimehe esildusel vallavolikogu.

  (9) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees või tema puudumisel vanim komisjoni liige.

  (10) Komisjonile suunab materjale läbivaatamiseks vallavolikogu esimees.

  (11) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema puudumisel komisjoni ase-esimees volikogu esimehe kirjalikul nõudel, enda algatusel või ¼ komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. Kutse koosoleku toimumise aja ja koha ning koosoleku päevakord koos materjalidega, edastatakse komisjoni liikmetele läbi komisjoni elektronposti-nimekirja üldjuhul kuni kolm päeva enne komisjoni toimumist, kui see ei ole kokku lepitud teisiti. Koosoleku mittetoimumisest teatatakse komisjoni liikmetele elektronposti või telefoni teel. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas juhataja. Komisjon võtab vastu otsuseid konsensuslikult või poolthäälte enamusega.

  (12) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmisel. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas aru vallavolikogu ees tehtud tööst.

  (13) Komisjoni liikme volitused võib vallavolikogu oma otsusega lõpetada, kui komisjoni liige ei ole komisjoni kolmel järjestikusel koosolekul osalenud ning tema komisjoni tegevuses mitteosalemine ei ole põhjendatud. Vajaduse komisjoni liikme volituste lõpetamiseks selgitab välja ning teeb ettepaneku komisjoni liikme volituste lõpetamiseks vastava komisjoni esimees. Otsuse komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb vallavolikogu komisjoni esimehe esildusel.

  (14) Komisjonide töö tehnilise teenindamise tagab vallavolikogu kantselei.

§ 17.   Umbusaldusmenetlus vallavolikogus

  (1) Umbusalduse algatamine toimub vallavolikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle.

  (2) Küsimus umbusalduse avaldamiseks lülitatakse vallavolikogu järgmise korralise istungi päevakorda.

  (3) Ettekande küsimuse arutamiseks vallavolikogu istungil teeb üks umbusalduse algatajatest kuni 10 minuti ulatuses, kes vastab ka vallavolikogu liikmete küsimustele.

  (4) Isikul, kellele tahetakse avaldada umbusaldust on õigus nimetatud küsimuses vallavolikogu istungil kuni 10 minuti ulatuses sõna võtta.

  (5) Umbusalduse avaldamine otsustatakse avalikul hääletamisel.

§ 18.   Vallavolikogu õigusaktide algatamine

  (1) Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on:
  1) vallavolikogu liikmel
  2) vallavalitsusel;
  3) vallavalitsuse liikmel.

  (2) Vallavolikogu võib vallavalitsusele teha ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.

  (3) Vallavolikogu õigusaktide algatamise üksikasjalikum kord sätestatakse vallavolikogu töökorras.

5. peatükk VALLAVALITSUS 

§ 19.   Vallavanema valimise kord

  (1) Vallavanemaks võib valida täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes omab kõrgharidust, valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses ning oma töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid.

  (2) Vallavanema valimine viiakse läbi vähemalt kahe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast alates.

  (3) Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks salajasel hääletamisel.

  (4) Vallavanema kandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek vallavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel.

  (5) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

  (6) Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse.

  (7) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaatidest vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine käesolevas §-s sätestatud korras.

  (8) Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega.

§ 20.   Vallavanem

  (1) Vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht ja vallavalitsuse ametiasutuse juht,

  (2) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat abivallavanem, tema äraolekul vallavanema poolt käskkirjaga määratud üks vallavalitsuse liikmetest.

  (3) Vallavanema vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel, vallavanema surma või vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab vallavanema kohusetäitja vallavalitsuse liikmete hulgast kuni uue vallavanema valimiseni.

§ 21.   Vallavalitsuse moodustamise kord

  (1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus.

  (2) Hiljemalt kahe nädala jooksul pärast vallavanemaks valimisest esitab vallavanem vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri.

  (3) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem, abivallavanem(ad) ja valitsuse liikmed.

  (4) Pärast vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kinnitamist vallavolikogu poolt esitab vallavanem hiljemalt kahe nädala jooksul vallavolikogule ametisse kinnitamiseks vallavalitsuse liikmed.

  (5) Vallavolikogu otsustab vallavalitsuse liikmete kinnitamise ja nende vabastamise vallavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste vallavalitsusliikmete ametisse nimetamise ja ametist vabastamise.

  (6) Vallavolikogu kinnitab vallavanema ettepanekul vallavanema volituste ajaks ametisse vallavalitsuse liikmed.

§ 22.   Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine

  (1) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega:
  1) isikliku avalduse alusel;
  2) vallavanema ettepanekul;
  3) umbusalduse avaldamise korral;
  4) kui teda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
  5) seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega;
  6) teovõime piiramisega;
  7) tema surma korral.

  (2) Vallavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab vallavolikogu.

§ 23.   Vallavalitsuse pädevus

  (1) Vallavalitsus:
  1) valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustest;
  2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;
  3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu pädevusse;
  4) lahendab küsimusi, mis on vallavolikogu poolt delegeeritud valitsusele;
  5) korraldab valla hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse otstarbekuse ja seaduslikkuse üle teenistuslikku järelevalvet.

  (2) Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.

6. peatükk KOSE VALLA ARENGU KAVANDAMINE 

§ 24.   Kose valla arengukava

  (1) Vallal peab olema arengukava ja eelarve strateegia, mis on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

  (2) Arengukava projekti koostab vallavalitsus ja esitab selle kinnitamiseks vallavolikogule. Vallavolikogu võib kehtestada arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra või volitada vallavalitsust seda tegema. Arengukava peab sisaldama:
  1) majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna ja rahvastiku tervise arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi;
  2) probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüsi tegevusvaldkondade lõikes;
  3) tegevusvaldkondade strateegilisi eesmärke koos taotletava mõjuga arengukava perioodi lõpuni;
  4) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikke tegevusi arengukava perioodi lõpuni.

  (3) Valla arengukava on aluseks:
  1) valla eelarve koostamisele;
  2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast;
  3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele.
  4) Eelarvestrateegia koostamisele. Eelarvestrateegia võib olla arengukava osa.

  (4) Valla arengukava peab olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksusele seaduse alusel koostatavate valdkonnapõhiste ja valla hallatavate asutuste arengukavade ja üldplaneeringuga.

  (5) Kehtiv arengukava ja eelarvestrateegia peab hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat.

  (6) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada:
  1) valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
  2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
  3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel.

  (7) Vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamisse. Teade arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel või muul viisil valla põhimääruses sätestatud korras. Arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu peab enne kinnitamist olema avalikult kättesaadav vähemalt kaks nädalat.

  (8) Vallavolikogu kinnitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmise ning eelarvestrateegia määrusega hiljemalt iga aasta 15. oktoobriks.

  (9) Arengukava koos eelarvestrateegiaga ning vallavolikogu ja vallavolikogu komisjonide istungite protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse vallavalitsuse dokumendiregistris või veebilehel. Arengukava ja arengukava muudatused avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul, arvates nende vastuvõtmisest vallavolikogu poolt.

7. peatükk VALLA EELARVE, LISAEELARVE KOOSTAMISE NING KOSE VALLA FINANTSJUHTIMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED 

§ 25.   Eelarvestrateegia koostamine

  (1) Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukava osa või arengukavaga seotud iseseisev dokument. Eelarvestrateegia nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.

  (2) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist.

  (3) Eelarvestrateegias võib põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud ning investeeringud planeerida täiendavalt ka tegevuste kaupa.

  (4) Eelarvestrateegias võib ette näha kavandatud tulude ületamise korral rahastatavate täiendavate tegevuste nimekirja.

§ 26.   Eelarve koostamine

  (1) Eelarve detailsus ja sisu määratakse, eelarve eelnõu koostatakse ja seda menetletakse, eelarve võetakse vastu ja avalikustatakse, eelarvet täidetakse ja tegemata jäänud väljaminekud kavandatakse vastavuses kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktide, arengukava ja eelarvestrateegiaga.

  (2) Vallavolikogu võib volitada vallavalitsust kehtestama eelarve koostamise, täitmise ja tegemata jäänud väljaminekute kavandamise korra.

§ 27.   Lisaeelarve

  (1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Vallavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle vallavolikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.

  (2) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui:
  1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;
  2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest;
  3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud;
  4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.

§ 28.   Kose valla finantsjuhtimise ja selle korraldamise üldpõhimõtted

  (1) Kose valla finantsjuhtimisel lähtutakse põhimõttest, et vallaeelarvet kasutatakse seaduse ja nende alusel antud õigusaktidega kohalikule omavalitsusele, st Kose vallale pandud ülesannete täitmiseks ning vallaelanike õigustatud huvist lähtuvalt Kose valla arengu tagamiseks.

  (2) Kose valla finantsjuhtimise aluseks on:
  1) arengukava:
  2) eelarvestrateegia;
  3) eelarvestrateegiast lähtuvalt koostatud vallaeelarve ja lisaeelarve;
  4) vallaeelarve täitmine kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, raamatupidamise seaduse ning nende alusel antud õigusaktidega;
  5) läbipaistev ja aus aruandlus, s.h Kose valla majandusaasta aruanne;
  6) vajadusel raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise kava.

  (3) Kose valla finantsjuhtimist korraldab vallavalitsus.

  (4) Kose valla finantsjuhtimisega seotud tegevused vastavalt õigusaktidele tagab vallavalitsus ametiasutusena.

  (5) Kose valla hallatavate asutuste raamatupidamine korraldatakse tsentraliseeritult vallavalitsuse ametiasutuse kaudu.

  (6) Kose valla arvestusüksuse raamatupidamist võib eraldi pidada ka asutus, omavalitsusüksustega koostöös moodustatud ühine asutus, milles osaleb ka Kose vald, või juriidiline isik, kes kuulub Kose valla konsolideerimisgruppi.

  (7) Täiendavad nõuded Kose valla finantsjuhtimisele sätestatakse vallavolikogu kehtestatud Kose valla eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korras.

8. peatükk KOSE VALLA ÕIGUSAKTID 

§ 29.   Kose valla õigusaktide liigid

  (1) Vallavolikogul ja vallavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi.

  (2) Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi.

§ 30.   Vallavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine

  (1) Vallavolikogu määrused ja otsused loetakse avalikustatuks nende avalikustamisega vallavalitsuse dokumendiregistris. Vallavolikogu määrused avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustuvad kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.

  (3) Vallavolikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele.

  (4) Vallavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja.

  (5) Vallavolikogu määrused ja otsused peavad olema seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras kättesaadavad.

  (6) Vallavolikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

  (7) Vallavolikogu määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena.

§ 31.   Vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine

  (1) Vallavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Vallavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks nende avalikustamisega vallavalitsuse dokumendiregistris.

  (2) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

  (3) Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles.

  (4) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud teisiti.

  (5) Vallavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele.

  (6) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja annab kaasallkirja vallasekretär.

  (7) Vallavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena.

9. peatükk PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE 

§ 32.   Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine

  (1) Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi vallavolikogu.

  (2) Põhimääruse vastuvõtmiseks või selles muudatuste tegemiseks peab vallavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a. juhul, kui muudatus tuleneb seadusest.

  (3) Põhimäärus ja temas tehtud muudatus võetakse vastu vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.

  (4) Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub vallavolikogu poolt määratud päevast.

§ 33.   Õigusakti kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks Kose Vallavolikogu 27.02.2014 määrus nr 21 „Kose valla põhimääruse kinnitamine“

§ 34.   Põhimääruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Uno Silberg
volikogu esimees

Lisa 1 Kose valla vapi etalonkujutis

Lisa 2 Kose valla lipu etalonkujutis

/otsingu_soovitused.json