Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Kohila valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri

Väljaandja:Kohila Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.05.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 05.05.2021, 5

Kohila valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri

Vastu võetud 27.04.2021 nr 5

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 37 ja veeseaduse § 104 lg 7 alusel.

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib õigussuhteid, mis tekivad reovee kohtkäitlusrajatise rajamisel, kasutamisel ning likvideerimisel, sealhulgas reovee või selle sette äravedu ja transportimist ühiskanalisatsiooni purgimissõlme Kohila valla haldusterritooriumil.

  (2) Reovee kohtkäitlusrajatiste planeerimine, paigaldamine ja rajamine, kasutamine, hooldamine ja likvideerimine toimub ehitusseadustiku, veeseaduse, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduse, looduskaitseseaduse ja teiste asjakohaste seaduste ning nende rakendusaktide kohaselt.

  (3) Eeskiri on täitmiseks kõigile Kohila vallas tegutsevatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes:
  1) tegelevad reovee kohtkäitlusega;
  2) osutavad, vajavad või kasutavad purgimisteenust.

  (4) Eeskirja ei rakendata, kui kinnistu omanikul peab veeseaduse kohaselt olema heitvee suublasse juhtimiseks veeluba.

§ 2.   Mõisted

  Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:
  1) reovesi – olmes, tööstuses või muus tootmises tekkinud vesi, mis ületab kehtestatud heite piirväärtusi ja mida tuleb enne suublasse juhtimist puhastada. Reoveeks peetakse ka ühisvoolsesse kanalisatsiooni juhitud sademevett;
  2) heitvesi – kasutusel olnud, juba puhastusprotsessi läbinud vesi, mis juhitakse suublasse;
  3) reoveekogumisala – keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu kogumiseks ja reovee reoveepuhastisse või heitvee suublasse juhtimiseks;
  4) reovee kohtkäitlus – reovee kogumine kogumismahutisse või puhastamine omapuhastis, sh heitvee immutamine või juhtimine suublasse;
  5) reovee kohtkäitlusrajatis – reovee kogumismahuti (sh kuivkäimla lampkast) või omapuhasti (septik filterväljakuga või biopuhasti imbväljakuga);
  6) kanalisatsiooniehitise kuja - kanalisatsiooniehitise, välja arvatud torustik, kõige väiksem lubatud kaugus elamust ning majutus-, ravi-, spordi-, haridus-, kaubandus- ja teenindushoonest, samuti transpordihoonest, mis teenindab regulaarselt inimesi, ning salv- ja puurkaevust. Kanalisatsiooniehitise kuja ulatust arvestatakse kanalisatsiooniehitise hoone välisseinast või rajatise või seadme välispiirjoonest.
  7) reovee kogumismahuti – sertifitseeritud, pealt suletav, lekkekindel äravooluta rajatis reovee ajutiseks kogumiseks;
  8) omapuhasti ehk kohtpuhasti – reoveepuhasti, mille suublaks on pinnas või veekogu ja projekteeritud reostuskoormus on kuni 50 inimekivalenti (ie). Omapuhastiks on nii septik koos filtersüsteemiga kui biopuhasti imbväljakuga;
  9) septik – pealt kinnine väljavooluga reovee mehhaaniline puhasti, millesse sadenenud, läbivoolava reoveega kokku puutuva sette orgaaniline aine laguneb anaeroobselt. Kohila vallas pole septikut eraldiseisva süsteemina lubatud kasutada;
  10) biopuhasti – pealt kinnine väljavooluga reovee bioloogiline puhasti, milles läbivoolavas reovees sisalduvat orgaanilist ainet lagundatakse aeroobsetes tingimustes mikroorganismide toimel;
  11) imbväljak ehk imbsüsteem – biopuhastile järgnev heitvee puhastussüsteem, kus killustikukihi sisse teatud kindlate vahedega paigaldatud imbtorud jaotavad heitvee ühtlaselt üle kogu filtreeriva ala (imbväljaku) ning tänu millele imendub sinna valguv heitvesi ühtlaselt pinnasesse, läbides seejuures pinnaseosakestele kasvanud biokile, mis lagundab vees sisalduvad tahked ainekübemed aeroobselt;
  12) filterväljak ehk filtersüsteem septikule või biopuhastile järgnev heitvee puhastussüsteem, mis rajatakse juhul, kui imbsüsteemi paigalduskoha pinnas ei ima või ei lase vett läbi. Killustikukihi alla ehitatakse liivast filtreerimiskiht ja selle alla paigaldatakse drenaažitorud, mis juhivad läbi liivakihi valgunud ja puhastatud vee kogumiskaevu ja sealt suublasse. Filtersüsteem isoleeritakse ümbritsevast pinnasest geomembraaniga;
  13) eelpuhasti - muda-, liiva-, rasva- või õlipüünis ning nende kombinatsioon ja muu reovee osalise puhastamise tehnoloogiline seade, mille läbimise järel juhitakse reovesi ühiskanalisatsiooni või tööstusreoveepuhastisse;
  14) inimekivalent (ie) – ühik, millega mõõdetakse ühe inimese põhjustatud keskmist ööpäevast tinglikku veereostuskoormust. Biokeemilise hapnikutarbe kaudu väljendatud ie väärtus on 60 grammi hapnikku ööpäevas;
  15) purgimisteenus – reovee kohtkäitlusrajatisest reovee või -sette eemaldamine ja äravedu purgimissõidukiga ning selle väljutamine purgimissõlme;
  16) purgija - purgimisteenust osutav ettevõtja;
  17) purgimissõlm – kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud ametlik reovee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni juhtimise koht;
  18) purgimissõiduk (edaspidi sõiduk) – mahutiga auto, mille abil tühjendatakse reovee kohtkäitlusrajatis reoveest või -settest ning mis viib selle purgimissõlme;
  19) vedaja kaart – Kohila Vallavalitsuse poolt väljastatud dokument, mis tõendab vastava sõiduki õigust teostada reovee või -sette äravedu Kohila valla territooriumil.

§ 3.   Reovee kohtkäitluse üldtingimused

  (1) Reovee kohtkäitlusrajatiste kasutamine on lubatud:
  1) maa-alal, mis Kohila valla üldplaneeringu või Kohila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava või kehtiva detailplaneeringu kohaselt ei ole määratud ühiskanalisatsiooniga hõlmatud maa-alade hulka, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti;
  2) reovee tekkekoha katastriüksusel või ühise reovee kohtkäitlusrajatise puhul ka teisel katastriüksusel kinnistuomanike kirjaliku kokkuleppe alusel.

  (2) Reoveekogumisalal, reostuskoormusega 2000 ie või rohkem, mis pole kaetud Kohila valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt ühiskanalisatsiooniga, võib kasutada reovee kogumiseks vaid reovee kogumismahuteid.

  (3) Reoveekogumisalal, koormusega alla 2000 ie või väljaspool reoveekogumisala, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib kasutada reovee kohtkäitlusrajatisi ning juhtida bioloogiliselt või süvapuhastatud reovett suublasse. Nimetatud tegevus peab vastama õigusaktide alusel kehtestatud heitvee suublasse juhtimise nõuetele.

  (4) Ühiskanalisatsiooniga kaetud reoveekogumis- või detailplaneeringuga hõlmatud alal ei ole reovee kohtkäitlus lubatud. Nimetatud keeld ei kohaldu eelpuhastitele ega tööstusreoveepuhastitele. Juhul kui reoveekogumisalale on reovee kogumismahuti paigaldatud enne ühiskanalisatsiooni väljaehitamist, on erandkorras lubatud kogumismahuti kasutamine nelja aasta jooksul ühiskanalisatsioonisüsteemile kasutusloa andmisest.

  (5) Kohila alevi ühiskanalisatsiooniga hõlmatud alal peavad kõik reovee tekitajad olema ühiskanalisatsiooniga liitunud hiljemalt 31. detsembriks 2021.a.

  (6) Reovee ja fekaalide immutamine pinnasesse või laialilaotamine ning mahutite tühjendamine loodusesse (metsa, sohu, põldudele, rohumaadele, jõgedesse, kraavidesse jne) või mujale selleks mitte-ettenähtud kohtadesse, on keelatud.

§ 4.   Nõuded reovee kohtkäitlusrajatisele

  (1) Reovee kohtkäitlusrajatiste tüübi ja asukoha valikul peab lähtuma veeseadusest ja selle reoveekäitlust reguleerivatest rakendusaktidest.

  (2) Reovee kohtkäitlusrajatisena on lubatud kasutada vaid Euroopa standardite alusel sertifitseeritud reovee kogumismahutit või omapuhastit.

  (3) Reovee kohtkäitlusrajatise paigaldus, kasutamine ja hooldamine peab vastama toote paigaldamis- ja kasutamisjuhendis toodud nõuetele.

  (4) Reovee kohtkäitlusrajatis ja seda ühendav kanalisatsioonitorustik peab olema lekke- ja külmumiskindel. Vältida tuleb sademevee sattumist reovee kohtkäitlusrajatisse.

  (5) Mahutite luugid peavad olema terved ja sulguma tihedalt.

  (6) Omapuhasti peab olema ventileeritav.

  (7) Reovee kohtkäitlusrajatiseni peab olema tagatud purgimissõiduki aastaringne hõlbus juurdepääs.

  (8) Reovee kogumismahuti peab olema rajatud selliselt, et oleks võimalik edaspidine ühiskanalisatsiooniga liitumine pärast ühiskanalisatsiooni valmimist.

§ 5.   Reovee kogumismahuti paigaldamine ja kasutusele võtmine

  (1) Uue hoone ehitamisel tuleb lahendada reovee kogumismahuti paigaldamine koos hoone ehitusprojektiga.

  (2) Reovee kogumismahuti paigaldamisel, ümberehitamisel, asendamisel uue mahutiga või mahuti likvideerimisel, tuleb vallavalitsusele esitada ehitusteatis koos kinnistu ajakohase asendiplaaniga, millele on lisaks reovee kogumismahutile märgitud ka kinnistul asuvat ehitist teenindav veehaare ning kinnistule ulatuvate naaberkinnistute veehaarete hooldus- või sanitaarkaitseala. Kohalikul omavalitsusel on õigus küsida ka teisi, asjakohaseid ja toimingutega seotud, andmeid ja dokumente.

  (3) Reovee kogumismahuti kasutusele võtmise tingimused:
  1) kogumismahuti kasutusele võtmiseks tuleb vallavalitsusele esitada kasutusteatis koos kinnistu asendiplaani ja kogumismahuti sertifikaadiga.
  2) kui reovee kogumismahuti paigaldatakse koos hoone ehitusprojekti ja ehitusloa kohaselt, esitatakse andmed ja dokumendid koos hoone kasutusloa taotlusega.

  (4) Reovee kogumismahuti ei tohi naaberkinnistule asuda lähemal kui 2 meetrit, v.a juhul, kui pole naaberkinnistu omanikuga kirjalikult kokku lepitud teisiti.

§ 6.   Omapuhasti rajamine ja kasutusele võtmine

  (1) Omapuhasti asukoha kavandamisel tuleb esmalt teha kindlaks puhastatud heitveele võimalik suubla (veekogu või pinnas). Kui suublaks on pinnas, määratakse kinnistu põhjavee loodusliku reostuskaitstuse kategooria – kas põhjavesi on kaitsmata, nõrgalt kaitstud või kaitstud. Põhjavee loodusliku kaitstuskategooria kindlakstegemiseks võetakse aluseks Eesti põhjavee kaitstuse kaart, asjakohased registrid ja kaardirakendused. Kui lähikonnas asuvate puurkaevude geoloogiliste läbilõigete või laboratoorsete analüüside osas on info puudulik ja/või vallavalitsusel on kahtlus põhjavee liikumise suuna osas, tellib taotleja hüdrogeoloogilise uuringu selleks vastavat litsentsi omavalt eksperdilt.

  (2) Omapuhasti asukoha kavandamisel tuleb:
  1) arvestada, et see paikneks kohas, mida ei ohusta üleujutused või kus puhasti avarii korral reovesi ei ohustaks põhjavett;
  2) tagada, et biopuhasti jääks elamust vähemalt 10 m kaugusele ning septik vähemalt 5 m kaugusele;
  3) arvestada, et heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Põhjavee kõrgeim tase määratakse kindlaks omapuhasti väljavalitud kohas kõige sademete rohkemal ajal pinnasesse kaevatud augus. Kui põhjavesi on liiga kõrgel, tuleb alandada seda drenaaži või kraavitusega või rajada maapealne imbpeenar.

  (3) Isikliku majapidamise tarbeks omapuhasti rajamiseks tuleb vallavalitsusele esitada ehitusteatis, koos:
  1) kinnistu ajakohase asendiplaaniga, millele on lisaks omapuhastile ja selle kujale märgitud ka kinnistul asuvat ehitist teenindav veehaare koos hooldus- või sanitaarkaitsealaga, põhjavee liikumissuund ning naaberkinnistu veehaare koos hooldus- või sanitaarkaitsealaga, et vältida imb- või filtersüsteemi rajamist ka teiste, lähedal asuvate, veehaarete mõjualasse;
  2) seletuskirjaga, kus on andmed käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatust ning selgitused veeseadusest ja selle rakendusaktidest tulenevate nõuete täitmise kohta heitvee suublasse juhtimisel;
  3) naaberkinnistu omanikega sõlmitud kirjalik kokkulepe, kui omapuhasti kuja ulatub naaberkinnistu(te)le. Kokkulepet pole vaja sõlmida, kui tegemist on teerajatise maa-alaga või kui vallavalitsus või vallavalitsuse volitatud esindaja ei otsusta teisiti.

§ 7.   Reovee kohtkäitlusrajatiste kasutamine ja hooldus

  (1) Reovee kohtkäitlussüsteemide kasutamine peab toimuma vastavuses keskkonna- ja tervisekaitse nõuetega.

  (2) Reovee kohtkäitlusrajatist tuleb:
  1) kasutada vastavalt kasutusotstarbele ja kasutamisjuhendile.
  2) tühjendada perioodiliselt sinna kogunenud reoveest või -settest ning vedada nõuetekohaseks käitlemiseks purgimissõlme, v.a määruses toodud erandjuhul.

  (3) Reovee kohtkäitlusrajatise omanik vastutab reovee kogumismahuti või omapuhasti korrasoleku ja ümbruse hooldamise ning rajatise õigeaegse tühjendamise eest, et vältida mahutite ületäitumisest tingitud reovee keskkonda jõudmist.

  (4) Omapuhasti seisukorda tuleb kontrollida ja hooldustöid teostada vastavalt kohtkäitlusrajatise hooldusjuhendile, kuid mitte harvem kui üks kord aasta jooksul.

  (5) Omapuhasti paigaldamise, hooldamise ja kasutamisega seotud dokumente tuleb säilitada kogu puhasti kasutusperioodi jooksul juhul, kui määruses pole sätestatud teisiti.

  (6) Reovee kohtkäitlusrajatise omanik võib tellida purgimisteenust vaid ettevõtjalt, kelle sõidukil on kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud vedaja kaart. Vedaja kaarti omavad purgijad on loetletud Kohila valla ning OÜ Kohila Maja veebilehtedel.

  (7) Reovee kohtkäitlussüsteemi omanikul on kohustus nõuda tema poolt tellitud purgimisteenuse osutajalt pärast töö tegemist vastavat kviitungit või arvet äraveetud reovee või -sette koguse ja kuupäeva kohta, säilitama seda vähemalt kaks aastat ning esitama kviitungid järelevalve teostajale vastava nõude saamisest nõudes märgitud tähtajaks.

  (8) Teenuse tellija tasub reovee äraveo eest purgimisteenuse osutajale vastavalt nendevahelisele lepingule või äraveo maksedokumendile.

  (9) Kuivkäimla tühjendamise tingimused:
  1) kuivkäimla sisu laialilaotamine ja maasse kaevamine on tiheasustusaladel keelatud;
  2) kuivkäimla sisu tohib oma kinnistul kompostida vaid kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega hajaasustusaladel tingimusel, et sellega ei kaasne häiringuid naaberkinnistutele;
  3) kuivkäimla sisu ei tohi kompostida veehaarde hooldus- või sanitaarkaitsealal ega veekaitsevööndis;
  4) kompostitud kuivkäimla sisu tohib kõige varem aasta pärast komposti valmimist väetamiseks kasutada 31. märtsist 1. detsembrini järgides keskkonna- ning tervisekaitse nõudeid;
  5) kompostitud kuivkäimla sisu ei tohi paigutada lumele või külmunud pinnasele ega veega küllastunud pinnasele.

§ 8.   Reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimine

  (1) Reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimisel tuleb tagada keskkonna- ja terviseohutus.

  (2) Reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimiseks tuleb 10 kalendripäeva enne lammutamise alustamist esitada Kohila Vallavalitsusele ehitusteatis. Kui kohalik omavalitsus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, võib alustada lammutamist.

  (3) Reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimise üldised nõuded:
  1) reovee kohtkäitlusrajatis tuleb enne likvideerimist tühjendada § 10 lõikes 1 nimetatud ettevõtja poolt;
  2) eemaldatud reovee kohtkäitlusrajatise süvend tuleb täita pinnasega või tühjendatud mahuti liivaga;
  3) tühjendatud reovee kogumismahutit, mida ei kasutata reovee kohtkäitlusrajatisena, võib kasutada muul otstarbel, kui see ei kahjusta keskkonda ning on kooskõlas kehtivate õigusaktidega, näiteks sademevee kogumismahutina;
  4) likvideerimise käigus tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale ettevõttele. Jäätmete matmine pinnasesse või reovee kogumismahuti või omapuhasti süvendite täitmine jäätmetega on keelatud.

  (4) Reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimiseks ehitusregistrist tuleb 5 tööpäeva jooksul pärast reovee kogumismahuti, omapuhasti või septiku likvideerimist esitada Kohila Vallavalitsusele teatis ehitise likvideerimise kohta, millele lisatakse tehtud tööde täpsem kirjeldus ning lammutusjäätmete ja reoveesette utiliseerimist tõendavad dokumendid.

  (5) Reovee kohtkäitlusrajatiste likvideerimise tähtajad on järgmised:
  1) ühiskanalisatsiooniga liituvatel kinnistutel – ühe aasta jooksul liitumise kuupäevast arvates;
  2) uue reovee kohtkäitlusrajatise rajamisel – hiljemalt 3 kuud peale uue reovee kohtkäitlusrajatise rajamist.

§ 9.   Reovee purgimisteenuse osutamine

  (1) Kohila valla haldusterritooriumil tegutsev purgija peab omama reovee äraveo teenuse osutamiseks Kohila Vallavalitsuse poolt väljastatud vedaja kaarti. Vedaja kaart kehtib kuni kolm aastat või tulenevalt reovee äraveoks kasutatava tehnika seisukorrast määratud tähtajani, kuid mitte vähem kui üks aasta.

  (2) Reovett on lubatud purgida üksnes spetsiaalsetesse purgimissõlmedesse. Kohila valla purgimissõlmeks on Kohila reoveepuhasti purgimissõlm (Vetuka tee 22, Vilivere küla). Reovee ja fekaalide immutamine pinnasesse või laialilaotamine ning mahutite tühjendamine loodusesse (metsa, sohu, põldudele, rohumaadele, jõgedesse, kraavidesse jne) või mujale selleks mitte-ettenähtud kohtadesse, on keelatud.

  (3) Purgija peab purgimisteenuste osutamiseks sõlmima lepingu (purgimisleping) selle vee-ettevõtjaga, kelle hallatavasse ühiskanalisatsioonisüsteemi reovesi purgitakse. Purgimislepingus määratakse ära eeskirjajärgne purgimissõlm, purgitava reovee lubatud kogused, selle reostusaste ja muud füüsikalis-keemilised näitajad ning purgitava reovee koguse arvestuse pidamise ja purgimise eest tasu maksmise tingimused ja kord.

  (4) Purgija on kohustatud väljastama kliendile iga kord peale purgimisteenuse osutamist dokumendi (kviitungi või arve), kus on toodud purgija andmed, teenuse lühikirjeldus, ära veetud reovee või -sette kogus ja kuupäev ning reovee purgimissõlm.

  (5) Purgija peab Kohila Vallavalitsusele esitama kord kvartalis, alates vedaja kaardi saamisest, aruande osutatud teenuste kohta. Elektrooniline andmevorm on leitav ja täidetav Kohila valla kodulehel.

§ 10.   Purgimisteenuse osutamise vedaja kaardi taotlemine ja taotluse läbivaatamine

  (1) Kohila valla territooriumil toimub purgimisteenuse osutamine vedaja kaardiga varustatud sõidukite poolt. Kui Kohila valla territooriumil reovee purgimisteenust osutaval ettevõttel on korraga kasutusel mitu purgimissõidukit, siis peab igale sõidukile olema väljastatud eraldi vedaja kaart.

  (2) Vedaja kaarti on õigus taotleda purgijal:
  1) kellel on sõiduk, mille mahuti ja seadmed on lekkekindlad;
  2) kelle sõiduk on varustatud GPS seadmega, millega salvestatavat infot on kohustus säilitada vähemalt 6 kuud. Info GPS seadme olemasolu ja teenuse pakkuja kohta kantakse taotlusele;
  3) kellel on kehtiv reovee purgimise teenusleping Kohila valla vee-ettevõtte OÜ-ga Kohila Maja, välja arvatud juhul kui taotleja on vee-ettevõtja.

  (3) Taotlus Kohila valla territooriumil reovee äraveo teenuse osutamiseks esitatakse Kohila Vallavalitsusele. Taotluse vorm on esitatud käesoleva määruse Lisas 1.

  (4) Kohila valla territooriumil reovee äraveo teenuse osutamiseks vajalikke vedaja kaarte väljastab Kohila Vallavalitsus.

  (5) Taotlus vaadatakse läbi 30 päeva jooksul.

  (6) Kohila Vallavalitsusel on õigus keelduda purgija sõidukile vedaja kaardi väljastamisest, kui taotleja on esitanud valeandmeid või rikkunud reovee või heitvee käitlemise või käesoleva eeskirja nõudeid tegevusloa taotlemise ajal.

  (7) Peale taotluse läbivaatamist ja positiivse otsuse tegemist registreeritakse ettevõtja Kohila Vallavalitsuses ning purgija sõidukile väljastatakse vedaja kaart.

  (8) Purgijate nimekiri, kellele on väljastatud vedaja kaart, avaldatakse Kohila valla ning Kohila Maja OÜ veebilehtedel.

§ 11.   Vedaja kaart

  (1) Vedaja kaart väljastatakse iga sõiduki kohta eraldi. Juhul kui üks sõiduk on mitme vedaja kasutuses, saab taotleda vedaja kaardi sõidukile vaid üks ettevõte.

  (2) Vedaja kaardile kantakse sõiduki ja purgija andmed ning teeninduspiirkonna ja purgimiskoha andmed. Vedaja kaardi vorm on esitatud määruse Lisas 2.

  (3) Vedaja kaart peab teeninduspiirkonnas sõitval sõidukil olema nähtavalt esiklaasile kinnitatud.

  (4) Vedaja kaart kehtib kuni kaardil näidatud kuupäevani või kuni selle kehtetuks tunnistamiseni.

  (5) Vedajal tuleb vedaja kaart Kohila Vallavalitsusele tagastada selle kehtivuse lõppemisel või kehtetuks tunnistamisel hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.

  (6) Kohalikul omavalitsusel on õigus vedaja kaart kehtetuks tunnistada järgnevatel põhjustel:
  1) purgija on reovee äraveo teenuse osutamisel rikkunud oluliselt või pidevalt reovee või heitvee käitlemise nõudeid või käesolevat eeskirja;
  2) purgija on kahel või enamal korral sõitnud teeninduspiirkonnas vedaja kaardita;
  3) purgija on esitanud reovee üleandmisel kahel või enamal korral valeandmeid;
  4) purgija on Kohila valla territooriumil osutanud reovee äraveo teenust välja lülitatud GPS seadmega.

§ 12.   Järelevalve ja vastutus

  (1) Kohtkäitlusrajatiste kasutamise ja teiste eeskirjas sätestatud nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Kohila Vallavalitsus ja Keskkonnaamet vastavalt kehtivale seadusandlusele ning käesolevale eeskirjale, kaasates vajadusel spetsialiste ning eksperte.

  (2) Järelevalve teostajal on kohtkäitlusrajatise seaduslikkuse kontrollimiseks, ebaseadusliku tegevuse peatamiseks või lõpetamiseks õigus nõuda kohtkäitlusrajatise omanikult rajatiste ehitusjooniste, kasutamis- ja hooldusjuhendi esitamist, samuti ülemõõtmise ja kontrolli teostamist ning reovee kogumismahuti puhul reovee äravedu tõendava dokumentatsiooni esitamist. Rajatise kontrolli korral peab järelevalve teatama rajatise omanikule 5 tööpäeva kohtkäitlusrajatise kontrollist ette, kus toob välja, kas on vajalik kohtkäitlussüsteemi tühjendamine. Juhul, kui kohtkäitlussüsteemi tühjendamine on vajalik, tellib kohtkäitlussüsteemi omanik omal kulul kontrolli teostamise ajaks purgija, kes tühjendab kohtkäitlussüsteemi.

  (3) Järelevalve teostajal on õigus rikkumiste avastamisel teha rikkujale ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks. Rikkumiste tähtajaks mittekõrvaldamisel on järelevalve teostajal õigus korraldada rikkuja kulul rajatise nõuetele vastavusse viimine või likvideerimine.

  (4) Kohtkäitlussüsteemide kasutamise ja hoolduse eest vastutab nende omanik järgides ehitise kasutamis- ja hooldusjuhendit ning reovee kohtkäitlusloa nõudeid ja järelevalve teostaja ettekirjutusi. Kohtkäitlussüsteemide omanik on kohustatud koheselt teavitama Kohila Vallavalitsust ja riikliku keskkonnajärelevalvet teostavat institutsiooni igast avariist, sealhulgas reoveemahutite lekkest või ületäitumisest ning võtma viivitamatult tarvitusele kõik meetmed tekkinud reostuse kõrvaldamiseks ja keskkonnaohutuse tagamiseks.

  (5) Kogumismahutite tühjendamise, veo ning mahalaadimise ajal tekkiva keskkonnareostuse puhul kannab vastutust reovee purgimisteenust osutav ettevõtja.

  (6) Reovee kohtkäitlemisele ning äraveole kehtestatud nõuete rikkumise korral rakendatakse veeseaduses ning teistes asjakohastes õigusaktides ettenähtud sunniraha ning trahviühikute suuruseid.

§ 13.   Rakendussäte

  Purgija peab taotlema vedaja kaarti ning sõlmima purgimislepingu Kohila valla vee-ettevõttega kuue kuu jooksul peale käesoleva määruse jõustumist.

§ 14.   Määruse jõustumine

  (1) Kohila Vallavolikogu 24.04.2018 määrus nr 6 „Kohila valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“ tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.

Jüri Vallsalu
Volikogu esimees

Lisa 1 Taotlus reovee purgimisteenuse osutamise vedaja kaardi saamiseks

Lisa 2 Vedaja kaart

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json