Keskkond ja heakordHeakord

KorrakaitseAvaliku ürituse kord

Teksti suurus:

Vigala valla heakorra ja avaliku ürituse korraldamise eeskiri

Väljaandja:Vigala Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:29.11.2018
Avaldamismärge:RT IV, 05.06.2014, 62

Vigala valla heakorra ja avaliku ürituse korraldamise eeskiri

Vastu võetud 29.05.2014 nr 7

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 361 ja korrakaitseseaduse § 59 lg 1alusel.

§ 1.   Üldosa

  (1) Vigala valla heakorra eeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärgiks on tagada valla territooriumil puhtus, heakord ja säästev elukeskkond.

  (2) Eeskiri kehtestab heakorranõuded, kohustused ja piirangud Vigala valla haldusterritooriumil ja on täitmiseks kohustuslikud kõigile valla territooriumil viibivatele ja tegutsevatele isikutele ning kinnis- või vallasvara omanikele.

  (3) Avalik koht on iga territoorium, rajatis, hoone või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või on tegelikult üldkasutatav.

  (4) Eeskirjas kehtestatud õiguserikkumine toob süüdiolevale isikule kaasa vastutuse karistusseadustikus ja väärteomenetluse seadustikus ning nendega seonduvates õigusaktides sätestatud korras.

  (5) Eeskirjas viitamata väärteo toimepanemise korral võivad selleks volitatud ametnikud määrata karistusi väärteomenetluse seadustikus esitatud alustel ja korras.

§ 2.   Vallavalitsuse kohustused heakorra tagamisel

  Vallavalitsuse kohustuseks on:
  1) tagada avalike kohtade ja munitsipaalomandisse kuuluva territooriumi korrashoid;
  2) korraldada valla piire, asulaid, teid ja tänavaid tähistavate siltide ning vajalike liiklusmärkide paigaldamist ja korrashoidu valla territooriumil;
  3) tagada talvel lumetõrje valla teedel vastavalt nende puhastamiseks kehtestatud
  4) tagada suvel kruusakatte hööveldamine ja remont valla teedel vastavalt eelarvele;
  5) korraldada valla teede, tänavate, parkide, haljasalade, väljakute korrashoidu;
  6) tagada avalikes kohtades asuvate tuletõrje veevõtukohtade märgistus, korrasolek ning juurdepääs nendeni.

§ 3.   Kinnistu omaniku kohustused heakorra tagamisel

  Kinnistu omanik on kohustatud:
  1) korras hoidma oma kinnistu ja kinnistu piirdeaia;
  2) koristama kinnistuga külgneva puhastusala (puhastusala hõlmab krundiga piirnevat territooriumi kuni tee või tänava telgjooneni);
  3) õigeaegselt kärpima puude ja põõsaste oksi, et need ei ulatuks elektri- või sideliinidesse ega piiraks teedel ja tänavatel nähtavust;
  4) tegema vajadusel umbrohutõrjet;
  5) kaitsealade piiridesse jääval maa-alal juhinduma täiendavalt nendel aladel kehtestatud eeskirjadest;
  6) rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks;
  7) järgima tuleohutuseeskirjadest ja muudest seadusandlikest aktidest tulenevaid nõudeid;
  8) tähistama maavalduse vastavalt seaduses ettenähtud korrale;

§ 4.   Ehitise omaniku kohustused heakorra tagamisel

  Ehitise omanik on kohustatud:
  1) korras hoidma ehitise fassaadi ja sinna juurde kuuluvad elemendid;
  2) remontima või lammutama lagunenud ehitised;
  3) kindlustama üldkasutatavate trepikodade korrasoleku ja pimedal ajal nende valgustamise võimaluse;
  4) omama tahkete jäätmete paigutamiseks tervisekaitsenõuetele vastavat prügikonteinerit, kindlustama selle õigeaegse tühjendamise ja väljaveo selleks ettenähtud kohta;
  5) tagama heitvee kogumiskaevu korrasoleku, veepidavuse, korrektse sulgumise, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise;
  6) tagama talvisel ajal üldkasutatava hoone juurdepääsutee ja välistrepi puhastamise jääst ja lumest ning vajadusel nende liivatamise;
  7) tagama loomakasvatushoone vastavuse tervisekaitse- ja keskkonnakaitsenõuetele, hoidma ümbruse korras ja vältima selle saastumist virtsa ja sõnnikuga.

§ 5.   Tehnovõrgu omaniku kohustused heakorra tagamisel

  Tehnovõrgu omanik on kohustatud:
  1) korras hoidma temale kuuluva või tema kasutuses oleva tehnovõrgu;
  2) hoidma tehnovõrgu nähtava osa ja muu konstruktsiooni seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja kaasinimeste turvalisuse.

§ 6.   Tänavakaubanduspunkti (kiosk, haagis, lett) omaniku kohustused heakorra tagamisel

  Tänavakaubanduspunkti (kiosk, haagis, lett) omanik on kohustatud:
  1) paigaldama tänavakaubanduspunkti ainult vallavalitsuse poolt lubatud kohta;
  2) koristama iga päev pärast kauplemise lõppu kauplemiskoha ümbruse

§ 7.   Ehitus- ja remonditöid teostava ettevõte kohustused heakorra tagamisel

  Ehitus- ja remonditöid teostav ettevõte on kohustatud:
  1) paigaldama nähtavale kohale teabetahvli tööde teostaja kohta;
  2) hoidma korras ehitusobjekti territooriumi ja juurdepääsuteed;
  3) vältima objektilt mulla, savi, pori ja muu prahi sattumist krundiga piirnevale territooriumile ja tänavale;
  4) pärast tööde lõpetamist heakorrastama objekti ümbruse ja vedama ehitusjäätmed selleks ettenähtud kohta.

§ 8.   Kariloomade ja kodulindude pidaja kohustused heakorra tagamisel

  (1) Kariloomade ja kodulindude pidaja on kohustatud:
  1) pidama kariloomi ja kodulinde vaid loomapidamiseks sobilikes kohtades, kus on välistatud reostuse sattumine põhjavette ning veekogudesse;
  2) karjatama karjatatavaid loomi tara või elektrikarjusega piiratud maa-alal või lõastatuna (keti ja vaiaga fikseeritult). Samuti peab omanik tagama, et tema loomad või linnud ei kahjustaks naabruses asuvaid aia- või põllukultuure ega reostaks avalikke kohti;
  3) korras hoidma loomade karjatamiseks püstitatud tara ja märgistama vajadusel avalikes kohtades elektrikarjuse;
  4) korvama kariloomade või kodulindude pidamisega tekitatud kahjud, samuti on ta kohustatud kinni pidama veterinaariaeeskirjadest ja loomakaitseseadusest.

  (2) Põllumajandustööde tegija peab tagama teedele sattunud pori, sõnniku, prahi jms koristamise veotööde lõppedes

§ 9.   Heakorra nõuete täitmise tagamise keelud

  (1) Heakorra nõuete tagamiseks on keelatud:
  1) kahjustada avalikes kohtades kasvavaid puid, põõsaid, lilli, muru. Puude ja põõsaste mahavõtmine mittemetsamaal võib toimuda maatüki omaniku nõusolekul ning kooskõlas mittemetsamaal kasvavate puude ja põõsaste raie-eeskirjale.
  2) jätta prügi, jäätmeid, risustavaid ja reostavaid aineid ning materjale selleks mitte ettenähtud kohtadesse ja teiste isikute valduses olevale territooriumile;
  3) hoida kergestisüttivaid ning plahvatusohtlikke aineid ja materjale elamute keldrites ja pööningutel;
  4) visata pühkmeid ja pinnast, lasta naftasaadusi, mürgiseid, sööbivaid ja kergestisüttivaid aineid ning nendest puhastamata heitvett kanalisatsioonivõrku ja veekogudesse;
  5) trepikodades, akendest ja rõdudelt kloppida või harjata vaipu, mööbli- ning voodiriideid;
  6) omavoliliselt püstitada ehitisi.

  (2) Ehitus- ja remonditöid teostaval ettevõttel on keelatud:
  1) takistada ligipääsu tehno- ja kommunikatsioonivõrkudele, vigastada ning ehitada neid ümber järgimata seadusandlusega ettenähtud korda;
  2) lasta pinnasesse, veekogudesse, heit-ja sadeveekanalisatsiooni õli ja muid määrdeaineid, söövitavaid, kergesti süttivaid ja terava lõhnaga aineid.

§ 10.   Tuleohutusnõuded heakorra tagamiseks

  (1) Küttekoldevälise tule tegemisel tuleb arvestada järgmist:
  1) põlevmaterjali jäätmeid ja prahti põletada ning lõket või muud küttekoldevälist tuld võib teha väljapool ehitist tuulevaikse ilmaga selleks kohandatud mittepõleval alusel või taimestikust puhastatud mineraalpinnasel tuletöö üle järelevalvet teostava isiku juuresolekul. Tuli peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast, kohal peavad ka olema reaalsed esmased tulekustutusvahendid;
  2) avaliku lõkke tegemise peab selle korraldaja eelnevalt kooskõlastama Päästeteenistusega. Avaliku lõkke tegemise koht peab paiknema mis tahes ehitisest, põlevmaterjali hoiukohast või metsast vähemalt 50 m kaugusel;
  3) pärast jäätmete ja prahi põletamist ning lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel;
  4) tahkekütusel töötav teisaldatav grillahi või muu samalaadne seadis ning kala- või lihatoodete suitsutusahi peavad mis tahes ehitisest või põlevmaterjali hoiu-kohast asuma vähemalt 5 m kaugusel, nimetatud ahjud peavad kasutamise ajal olema pideva järelevalve all; pärast töö lõpetamist tuleb küttel lasta täielikult ära põleda või põlemisjäägid veega kustutada.

  (2) Tuleohtlikul ajal tuleohtlikul alal on keelatud igasugune lahtise tule kasutamine.

  (3) Tuleohutuse tagamiseks:
  1) maaomanik või -valdaja on kohustatud metsade sulgemisel õigusaktide kohaselt tõkestama inimeste viibimist metsas ning täitma keskkonnaministri määruse „Metsa ja muu taimetikuga kaetud alade tuleohutusnõuete kinnitamine” nõudeid;
  2) peab tule tegemise koha ümbrus olema puhastatud põlevmaterjalidest ja -vedelikest ning vajadusel eelnevalt niisutatud; tule tegemise koht tuleb vajadusel ümber kaevata või ümbritseda mittesüttiva pinnasega (muld, liiv, savi), kohal peavad ka olema reaalsed esmased tulekustutusvahendid;
  3) tuleb tule tegemisel arvestada tuule tugevust (lubatud tuule tugevus kuni 1,5 m/s) ja suunda; arvestama peab lõkkest lenduda võivate sädemetega;
  4) ei tohi tule tegemisel jätta tuld valveta ega lahkuda enne, kui tuli on kustunud või kustutatud;
  5) tuleb jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng; lõkke tegemisel tuleb veenduda, et tekkiv suits ei häiriks teisi inimesi ja liiklust.

§ 11.   Avaliku ürituse korraldamise nõuded

  (1) Avaliku ürituse korraldajaks on füüsiline või juriidiline isik.

  (2) Avaliku ürituse korraldamiseks väljastab loa vallavalitsus. Avaliku ürituse luba ei pea taotlema juhul, kui ürituse korraldajaks on Vigala valla hallatavad asutused.

  (3) Avaliku ürituse korraldaja esitab vähemalt 14 päeva enne avaliku ürituse läbiviimise päeva vallavalitsusele taotluse, milles märgib: ürituse nimetuse, läbiviimise koha ja liikumismarsruudi (selle olemasolu korral), alguse ja lõpu kuupäeva, korraldaja nime ja sidevahendid. Vajadusel võib vallavalitsus nõuda täiendavate andmete esitamist.

  (4) Vallavalitsus annab avaliku ürituse läbiviimiseks loa neljateist tööpäeva jooksul arvates taotluse saabumise päevast või jätab loa andmata põhjendades otsust.

  (5) Ürituse korraldaja kohustub ürituse korraldama loas sätestatud tingimustel.

  (6) Alaealistele korraldatud ürituse läbiviijad peavad jälgima, et üritus lõpeks üldjuhul vähemalt pool tundi enne alaealise liikumispiirangu algust ning oleks tagatud alaealiste ohutu kodutee. Erandjuhtudel kehtestab alaealiste ürituse kestvuse vallavalitsus kooskõlastatult politseitöötajaga korraldajate poolsel põhjendatud taotlusel lisatuna avaliku ürituse teatisele.

  (7) Avaliku korra eest avalikul üritusel vastutab ürituse korraldaja.

  (8) Valla haldusterritooriumil toimuv tänavakaubandus peab olema vastavuses kaubandustegevuse seaduses sätestatud nõuetega. Kaubandustegevus tuleb korraldada viisil, et sellega ei kahjustataks tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve.

  (9) Avaliku ürituse korraldaja peab maa-ala, kus üritus läbi viidi ja sellega piirneva ala, puhastama hiljemalt 12 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist.

§ 12.   Vastutus

  (1) Käesoleva eeskirjaga ettenähtud väärtegude kohtuvälisteks menetlejateks on vallavalitsus, politseiprefektuur ja keskkonnainspektsioon ning nende väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

  (2) Vallavalitsus võib valla heakorra eeskirjas ettenähtud väärteo eest kohaldada rahatrahvi kuni sada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus kehtestatakse karistusseadustikuga.

  (3) Vallavalitsus osaleb menetluses ametniku kaudu, kinnitades nende ametikohtade loetelu, mida täitev ametnik on pädev väärteomenetluses osalema vallavalitsuse nimel.

§ 13.   Rakendussätted

  (1) Tunnistada kehtetuks Vigala Vallavolikogu 25.juuni 2004. a määrus nr 15 “Vigala valla korra eeskiri”.

  (2) Määrus jõustub 1. juulist 2014.a.

Martin Andreller
vallavolikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json