ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Martna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Väljaandja:Martna Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.03.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 05.06.2014, 76

Martna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Vastu võetud 02.03.2010 nr 13
jõustumine 15.03.2010

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ning ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 8 lõike 4 alusel.

1. peatükk Üldosa 

§ 1.  Eeskirja reguleerimisala


Käesolev eeskiri reguleerib kinnistute veega varustamist, kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu Martna valla territooriumil ja on kohustuslik kõigile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemide valdajatele, vee-ettevõtjatele, ning ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitunud veevõtu ja reovee ärajuhtimise teenuse kasutajatele (klientidele) ning uutele liitujatele.

§ 2.  Mõisted

  Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
 1) ühisveevärk ja –kanalisatsioon - ehitiste, rajatiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku;
 2) vee-ettevõtja - eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega, mis peab vastama kehtestatud nõuetele või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist. Kui ühisveevärk ja –kanalisatsioon on kohaliku omavalitsuse omandis, määratakse vee-ettevõtja volikogu otsusega konkurentsiseaduse §14 lg 2 sätestatud korras;
 3) valdaja - äriühing või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes osutab vallas veega varustamise teenust või reovee ärajuhtimise teenust, keda nimetatakse vee-ettevõtjaks ning kelle halduses on ühisveevärk või ühiskanalisatsioon;
 4) klient (teenuse kasutaja) - füüsiline või juriidiline isik, kinnistu omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on vastava torustikühenduse kaudu ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu veevarustuse- ja/või reovee ärajuhtimise teenuse kasutamiseks. Kliendiks on ka korteriomanik või üürnik kuni korterelamus moodustatakse korteriühistu või vallavalitsus annab elamu haldamise üle füüsilisele või juriidilisele isikule;
 5) teenusleping - vee-ettevõtja ja kliendi vahel kirjalikult sõlmitud leping vee võtmiseks ühisveevärgist ja/või reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni. Kui maa on kaasomandis sõlmitakse vee võtmiseks ja reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni üks teenusleping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvile 72. Lepingu üheks pooleks on vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu. Kui korteriomanikuks on Martna vald, siis vee-ettevõtja ja isiku vahel, kellele vald on andnud korteri asustusõiguse;
 6) kinnistu - kinnisasi või ehitiste kui vallasasjade teenindamiseks määratud maa, samuti hoonestusõiguse alusel kasutatav maa;
 7) kinnistu omanik - kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteriühistu või veeühistu, krundi õiguspärane valdaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja;
 8) liitumine - ühinemine ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga kinnistu veega varustamise või reovee ärajuhtimise teenuste kasutamiseks;
 9) liitumistasu - ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta liitumiseks ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga ja mida kasutatakse ühisveevärgi ja kanalisatsioonivõrgu arendamiseks. Liitumistasu võib võtta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omaniku või valdaja poolt kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni liitumiseks tehtud kulutuste ulatuses;
 10) liitumispunkt - ühisveevärgi või –kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi või –kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või –kanalisatsiooniga. Liitumispunkt on piiriks omandite vahel ja asub seadusest tulenevalt avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkti võib määratleda ka ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistuomaniku vahel sõlmitud lepingus;
 11) kinnistu torustik - (kinnistu veevärk) kinnistupoolsed veevärgi- või kanalisatsioonirajatised alates liitumispunktist ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga, sh. ehitise sisevõrgud;
 12) avalik veevõtukoht - ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme koht koos teenindamiseks vajalike seadmetega;
 13) vee andmise sulgemine - veevoolu sulgemine peatorust kinnistu veearvestini kulgevas torus selleks sobivas kohas;
 14) purgimine - tekkekohast äraveetud reovee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine selleks ettenähtud kohas.

§ 3.  Omandite piiritlemine

 (1) Liitumispunkt on piiriks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahel.

 (2) Liitumispunkt määratakse liitumisel ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga või klientide puhul läbirääkimiste teel. Liitumispunktid fikseeritakse joonisel, mis asub valdaja juures.

 (3) Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseaduse §-le 72. Lepingu üheks pooleks on vastav vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu.

§ 4.  Vee kvaliteet

 (1) Valdaja peab tagama kehtivale joogivee standardile ja normidele vastava joogivee kvaliteedi ühisveevärgis.

 (2) Valdaja ei vastuta vee kvaliteedinäitajate halvenemise eest kinnistu veetorustikes.

 (3) Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ehitistel on kaitsevöönd vastavalt keskkonnaministri määrusele.

§ 5.  Veevärgi kasutamine

 (1) Ühisveevärgi vesi on mõeldud olmevajaduste rahuldamiseks ja tulekahju kustutamiseks.

 (2) Ühisveevärgi vett võib kasutada tootmisveena, samuti haljastuse kastmiseks ja tänavate

§ 6.  Veevarustuse - ja reovee ärajuhtimise teenuste osutamine

 (1) Ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni (edaspidi ka teenused) toimub vee-ettevõtja ja kliendi vahelise teenuslepingu alusel. Teenuslepingu vormi kinnitab Martna Vallavalitsus.

 (2) Teenusleping sõlmitakse, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja liitumise tingimused ning makstud liitumistasu. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida ajutise tähtajalise teenuslepingu.

 (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatava kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni vastavust nõuetele on õigus kontrollida kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatud isikul.

 (4) Ühekordse veekasutuse loa (millel märgitakse vee kasutuse otstarve, koht, kogus ja kasutusaeg) ja arve saamiseks esitab seda soovinud füüsiline või juriidiline isik valdajale kirjaliku avalduse.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud leping sõlmitakse üldjuhul määramata ajaks.

 (6) Vee kasutaja veetarbe või reovee koguse oluline suurenemine, kinnistu torustike ja veemõõtja muutmine võib toimuda ainult valdaja nõusolekul.

§ 7.  Veerõhu, paisumistaseme ja reostusnäitajate piirväärused

 (1) Ühisveevärgiga liitumispunktis minimaalne lubatud veerõhu piirväärtus on 1,7 atm. Piirväärtuse minimaalne näitaja sõltub hoonestuse valdavast kõrgusest (kuni 3 korrust).

 (2) Ühiskanalisatsiooniga liitumispunktis maksimaalse lubatud paisutustaseme piirväärtuseks on 1,2 kordne tarbitud vee kogus või tarbija poolt peale liitumispunkti esimese mõõtmiskaevu luugi kõrgus.

 (3) Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused tuuakse vajadusel välja liitumislepingus või teenuslepingus arvestusega, et ühiskanalisatsioonist väljuv heitvesi vastaks veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele ja ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi ei kahjustaks ühiskanalisatsiooni toimimist ja vastaks puhastusseadme vastavatele näitajatele. Reovee ja heitvee reostustaset kontrollitakse lähtuvalt kehtivast seadusandlusest.

 (4) Ühiskanalisatsiooni on keelatud visata olmeprügi, tootmisjäätmeid, ehitusprahti, lokaalsete puhastite jäätmeid (ka eelnevalt purustatud kujul mitte).

 (5) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett, mis sisaldab:
 1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
 2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
 3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase;
 4) radioaktiivseid aineid;
 5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
 6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
 7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnohtlikke aineid.

 (6) Kliendi reovee reostusnäitajaid kontrollitakse vee-ettevõtja ja kliendi poolt kokkulepitud proovivõtukohast (kontrollkaevust), milleks on üldjuhul liitumispunkti kontrollkaev. Prooviga võetavate reostusnäitajate loetelu kehtestatakse vee-ettevõtja poolt vastavalt reostuse iseloomule. Juhul, kui kliendi reovesi ei vasta ühiskanalisatsiooni juhitava reovee nõuetele, tuleb kliendil reovesi enne ühiskanalisatsiooni juhtimist puhastada nõutava tasemeni lokaalses puhastusseadmes.

 (7) Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused on järgmised.
 1) Üldreostusnäitajate piirväärtused:

ReostusnäitajaTähisMõõtühikPiirväärtus
Vesinikioonide minimaalne sisaldus pHminpH-ühik6,5
Vesinikioonide maksimaalne sisaldus pHmaxpH-ühik8,5
Heljuvainete sisaldus mg/l300
Biokeemiline hapnikutarveBHT7mg/l300
Keemiline hapnikutarveKHTmg/l500
Polaarsete süsivesinike sisaldus mg/l50
Naftasaaduste sisaldusmg/l1,5
Üldlämmastiku sisaldus mg/l45
Ühealuseliseliste fenoolide sisaldus mg/l2,9
Kahealuseliseliste fenoolide sisaldus mg/l15,0
Pindaktiivsete ainete sisaldus mg/l44,0
Üldfosfori sisaldus mg/l9,0
Sulfaatide sisaldus mg/l80,0

 2) Ohtlike reoainete reostusnäitajate piirväärtusteks on keskkonnaministri poolt ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta kehtestatud piirväärtused.
 3) Sademetevee ärajuhtimisel sademevee kanalisatsiooni (kraavi) on reostusnäitajate piirväärtusteks naftasaaduste sisalduse piirväärtus (5 mg/l kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised). Sademevee reostumise vältimiseks või vähendamiseks peab sademevee kogumisalasid regulaarselt kuivalt puhastama.

2. peatükk Vee- ja kanalisatsiooniteenuse mõõtmine, arvestus ja tasumine 

§ 8.  Vee mõõtmine

 (1) Kinnistu veevärk, mis on ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veearvestiga.

 (2) Kogu kinnistu piires tarbitav vesi peab tulema ühe veemõõdusõlme kaudu. Vee-ettevõtja loal võib ühisveevärgist vee võtmiseks vajaduse korral paigutada kinnistule täiendava(d) veearvesti(d).

 (3) Veearvesti asukoha suhtes lepitakse kokku veevärgi valdaja või vee-ettevõtja ja kliendi vahel. Reeglina peab veearvesti asuma hoones kohe peale sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõtekaevus, kui sisendustoru mõõtekaevust hooneni on pikem kui 30 m või kui sisendustoru varustab veega mitut kinnistut.

 (4) Veearvestite tüübi, suuruse ja arvu määrab valdaja või vee-ettevõtja vastavalt arvestuslikule veetarbimisele. Arvestid peavad olema nõuetekohaselt taadeldud ja plommitud. Arvestite taatlemist või plaanilist teenindamist korraldab nende omanik.

 (5) Arvesti plommide säilimise eest vastutab klient. Kõik veearvesti rikkumise või kaotsiminekuga seotud kulud kannab klient.

 (6) Veemõõtja puudumisel tasub klient vee eest vastavalt Martna Vallavalitsuse poolt kehtestatud vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kehtestamise määrusele.

§ 9.  Vee- ja kanalisatsiooniteenuse arvestus

 (1) Klient teatab veearvesti näidu vee-ettevõtjale iga kuu viimase kuupäeva seisuga lepingus märgitud tähtajaks.

 (2) Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida veearvesti näidu õigsust.

 (3) Veearvesti või selle taatlusplommi rikke korral, kui klient pole rikkes süüdi, arvestatakse tarbitud vee kogus rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kuu keskmise tarbimise järgi.

 (4) Tulekahju kustutamiseks ja teistel päästetöödel kasutatud vee eest tasu ei võeta. Nimetatud otstarbel kulutatud veekoguse kohta peab arvestust päästeamet ja esitab igakuiselt andmed valdajale.

 (5) Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) arvestatakse valdaja poolt igakordselt vastavalt kasutusele või mõõdetakse.

 (6) Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus toimub vastavalt teenuslepingule.

 (7) Ühiskanalisatsiooni juhitava kanaliseeritava vee kogus arvestatakse mõõtja puudumisel vastavalt tarbitud ühisveevärgi vee kogusele suhtes 1:1. Vajaduse korral lepitakse kokku teisiti ja see fikseeritakse kliendi ja vee-ettevõtja vahelises teenuslepingus.

 (8) Ühisveevärgi puudumisel kehtivad vee tarbimisnormid ka ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kohta.

 (9) Klient tasub veevõtu ja reovee ärajuhtimise eest vastavalt vee-ettevõtja poolt esitatud arvetele.

 (10) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse hinna kehtestab vallavalitsus määrusega, mis avalikustatakse vähemalt 90 päeva enne hinna kehtima hakkamist valla õigusaktidele ettenähtud korras, kohalikus lehes ja valla veebilehel.

3. peatükk Vee andmise ja kanalisatsiooniteenuse katkestamise kord ja taastamine, omavoliline 

§ 10.  Teenuse osutamine

  Vee andmine ja reovee ärajuhtimine toimub pidevalt, kui tarbijaga sõlmitud teenuslepingus pole ette nähtud teisiti.

§ 11.  Teenuse osutamise katkestamine ja piiramine

 (1) Vee andmise ja reovee ärajuhtimise teenuste osutamise katkestamine või piiramine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja muudel seadusandluses ettenähtud juhtudel. Valdajal on õigus ette teatamata katkestada teenuste osutamine täielikult või osaliselt:
 1) loodusõnnetuse korral;
 2) energiavarustuse katkemisel;
 3) ühisveevärgi või ühiskanalisatsiooni avarii korral;
 4) vajadusel suurendada vee andmist tulekahjukohtadele.

 (2) Valdajal on õigus etteteatamisel ajutiselt katkestada vee andmine ja reovee ärajuhtimine või piirata seda, kui see on vältimatu veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi remondi või hooldustöödeks.

 (3) Kui vee andmise katkestamine toimub veerajatise avarii või selle remondi tõttu, peab valdaja tagama veevõrgust üle viie tunni ette teatamata ja üle 24 tunni ette teatamisega väljalülitatud tarbijate ajutise veevarustuse võimaluse.

 (4) Valdajal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuse alusel peatada vee kasutajale vee andmine täielikult või osaliselt:
 1) kui vee kasutaja on viivitanud oma maksekohustuse tasumisega üle nelja kuu alates maksetähtaja saabumisest;
 2) kui vee kasutaja ei võimalda haldaja esindajal üle vaadata veemõõdusõlme, vee kasutaja veeseadmeid ja rajatisi, kontrollida veearvestit ja selle näite (ka siis, kui puudub vaba juurdepääs või arvesti on uputatud), panna plomme või teha muid ülevaatustöid;
 3) valdaja poolt tehtud käesolevast eeskirjast tulenevate ettekirjutuste mittetäitmisel;
 4) vee tarbimise piirkoguse ületamisel.

 (5) Valdajal on õigus ette teatamata katkestada vee andmine:
 1) kui tuleb ilmsiks omavoliline ühendus ühisveevärgiga;
 2) vee kasutaja seadmete puudulikkuses võib näha ohtu ühisveevärgile või teistele vee kasutajatele, sealhulgas keelatud ühenduste ilmsikstulekul majatorustikes.

 (6) Vee andmist jätkatakse pärast peatamise põhjuste likvideerimist ja katkestuskulude tasumist valdajale.

§ 12.  Omavoliline veekasutus

 (1) Omavoliliseks vee- ja reovee ärajuhtimise teenuste kasutuseks loetakse, kui:
 1) ei ole sõlmitud teenuslepingut, välja arvatud juhul kui vee-ettevõtja esitab tarbijale regulaarselt arveid ja klient on arved õigeaegselt tasunud;
 2) vee-ettevõtja poolt veearvestile paigaldatud plommid on omavoliliselt eemaldatud või rikutud;
 3) kui veearvesti on omavoliliselt eemaldatud või rikutud (arvesti näitu on moonutatud);
 4) on eemaldatud veetorustiku sulgemiseks valdaja poolt paigaldatud sulgur;
 5) torustikule on monteeritud omavolilist veevõttu võimaldav ühendus.

 (2) Omavolilise veevõtu või reovee ärajuhtimise avastamisel koostab ülevaatust teinud valdaja esindaja koos kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatud isikuga sellekohase akti ning kinnistule vee andmise võib haldaja ette teatamata

 (3) Omavolilise vee võtmisega või vee-ettevõtja loata omavolilise reovee või fekaalide ühiskanalisatsiooni purgimise eest arvestatakse omavoliliselt võetud vee maht toru läbilaskevõime järgi alates ajast mil vastav juhtum aset leidis kuni omavolilise kasutamise lõppemiseni kuid mitte üle ühe aasta tagasi. Eemaldatud plommide asendamise eest tasub vee kasutaja või kinnistu omanik vastavalt haldaja poolt koostatud kalkulatsioonile.

 (4) Kui omavoliline veevõtt ja reovee ärajuhtimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on haldajal õigus sulgeda kinnistule vee andmine kirjalikku hoiatust esitamata ja sellest ette teatamata.

4. peatükk Nõuded kinnistu torustikele 

§ 13.  Kinnistu torustike paigaldamine

 (1) Kinnistu torustikud peavad olema paigaldatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide, normdokumentide ja valdaja nõuetega.

 (2) Kinnistu torustike projekteerimis-, ehitus- ja remonditöödel tuleb kasutada nendeks töödeks litsentsi omavaid ettevõtteid.

§ 14.  Valdaja õigused kinnistu torustike suhtes

 (1) Valdajal on õigus kinnistu torustikul plommida:
 1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgurid ja hüdrandid;
 2) veearvesti liitmiku;
 3) omavolilise või keelatud ühenduse sulguri.

 (2) Tuletõrjehüdrantidelt ja -siibritelt võib vee kasutaja plomme maha võtta järgmistel juhtudel:
 1) tuletõrje varustussüsteemide ja -pumpade proovimiseks pärast kooskõlastamist haldajaga;
 2) tulekahju kustutamiseks, kusjuures plommide eemaldamisest on vee kasutaja kohustatud haldajale teatama ühe tööpäeva jooksul.

5. peatükk Lõppsätted 

§ 15.  Vaidluste lahendamine

  Eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused kliendi ja vee-ettevõtja vahel lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel või õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 16.  Vastutus

  Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise nõuete rikkumise ja ehitiste või seadmete kahjustamise ja mõõteseadmete näitude moonutamise eest karistatakse vastavalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse §-le 151.

§ 17.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 15. märtsil 2010.

Hardi Rehkalt
Vallavolikogu esimees