Rahandus ja eelarveRaha kasutamine

Teksti suurus:

Viru-Nigula valla eelarvest mittetulundusühingutele ja sihtasutustele toetuste andmise kord

Väljaandja:Viru-Nigula Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.06.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:

Viru-Nigula valla eelarvest mittetulundusühingutele ja sihtasutustele toetuste andmise kord

Vastu võetud 28.05.2020 nr 78
RT IV, 05.06.2020, 12

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 6 lõike 3 punkti 2 ja § 22 lõike 1 punkti 5, spordiseaduse § 3 lõike 2 ja noorsootöö seaduse § 8 lõike 2 alusel.

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Määrus reguleerib Viru-Nigula valla (edaspidi vald) eelarvest mittetulundusühingutele ja sihtasutustele (edaspidi ühing) toetuste taotlemist, määramist, maksmist ja järelevalve teostamist toetuse sihipärase kasutamise üle.

§ 2.   Mõisted

  Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

  1) eelarve – numbriliselt väljendatud rahaline plaan tulude ja kulude suhte väljendamiseks. Valla eelarvest taotletav toetuse summa tuleb näidata nii eelarve tuludes kui ka jagada kuluartiklite vahel. Eelarve peab olema tasakaalus ehk tulud ja kulud olema võrdsed. Taotlusvormis selgitatakse täpsemalt lahti, millele vallaeelarvelist toetust kasutatakse;
  2) kaasfinantseering – projekti, ürituse või tegevuse kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatud toetus teistelt rahastajatelt;
  3) kulud – väljaminekute arvestus ehk millele ja kui suures ulatuses kulutusi tehakse;
  4) omafinantseering – toetuse saaja rahaline või mitterahaline, kuid rahaliselt mõõdetav panus projekti-, ürituse- või tegevuskulude rahastamiseks, milleks toetust ei määrata;
  5) projekt – mingil kindlal eesmärgil elluviidav tegevus või tegevuste jada;
  6) toetus – rahastamisliik, millega toetatakse kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ühekordset tegevust või tegevuste kogumit;
  7) tulud – sissetulekute laekumine ehk kust ja kui suures ulatuses raha laekub;
  8) üritus – ühekordselt või ühelaadsete ürituste jadana korraldatav, valla elanikele avatud ettevõtmine, näiteks spordivõistlus (sh seeriavõistlus), näitus, etendus, laat, kohtumine, loeng jms.

§ 3.   Toetuse andmise eesmärk

  (1) Toetuse andmise eesmärk on toetada elanikkonna aktiivsust, ühistegevust ning vabaühenduste mitmekesisust ja jätkusuutlikku arengut valla haldusterritooriumil avalikes huvides tegutsevate ühingute kaudu.

  (2) Taotlusi saab esitada järgnevate valdkondade toetamiseks:
  1) kultuur;
  2) turism;
  3) haridus;
  4) sport ja tervisedendus;
  5) noorsootöö;
  6) külaelu;
  7) tervis ja sotsiaalhoolekanne;
  8) keskkonnakaitse;
  9) seltsitegevus;
  10) turvalisus.

§ 4.   Toetuse liigid

  Toetuse liigid on:

  1) tegevustoetus;
  2) ürituse korraldamise toetus;
  3) projektipõhine toetus.

§ 5.   Toetuse taotlemise üldised alused

  (1) Toetust on õigus taotleda ühingutel, mille registreeritud asukoht on Viru-Nigula vallas või on nende tegevus, milleks toetust taotletakse, suunatud vallaelanikele ja/või valla arengule.

  (2) Taotlejal on lubatud esitada kalendriaastas mitu sama- või eriliigilist taotlust (välja arvatud taotlus tegevustoetuseks, mida võib esitada üks kord aastas).

  (3) Taotlus tuleb esitada ja toetuse andmine otsustatakse enne toetusega plaanitud tegevuste elluviimist. Juba toimunud tegevusi käesoleva määruse alusel ei toetata.

  (4) Taotlused esitatakse digitaalselt allkirjastatuna Viru-Nigula vallavalitsuse kui ametiasutuse (edaspidi ametiasutus) e-posti aadressile või täites valla kodulehel taotluse e-vormi.

§ 6.   Tingimused toetuse taotlejale

  Toetust on õigus taotleda ühingul, mis vastab järgmistele tingimustele:
  1) taotluse esitamise hetkeks on ühing tegutsenud vähemalt kuus (6) kuud;
  2) liikmete üle peetakse arvestust nimekirjade alusel, huvitegevuse- ja/või treeningrühma või muusse tegevusgruppi kuulumise aluseks on kirjalik avaldus, leping või allkiri rühma nimekirjal (tegevustoetuse korral);
  3) spordiklubis on sportlasi ja teisi spordis osalevaid isikuid juhendav spordispetsialist (treener), kellel on treeneri kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses või sporditegevust juhendav treenerikutseta isik, kes taotlemise hetkel on omandamas treeneri kutsekvalifikatsiooni;
  4) ühingu suhtes ei ole algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
  5) taotlejal on täidetud kõik kohustused Eesti Vabariigi ja valla ees, sh varasemate taotluste aruandlus;
  6) ühingul on toimiv e-posti aadress ja kontakttelefon.

§ 7.   Tegevustoetuse taotlemine

  (1) Tegevustoetust saavad taotleda ühingud oma põhikirjaliste eesmärkide täitmisega seotud püsikulude katmise toetamiseks. Ühingu tegevusega seotud püsikulud võivad olla muuhulgas:
  1) raamatupidamisteenuse ost;
  2) bürookulud (nt kirjatarbed);
  3) huviringide tööga seotud materjali- ja/või transpordikulud vms;
  4) tegevuseks kasutuses olevate hoonete ja ruumide majandamise kulud (nt küte, elekter);
  5) alla 500 eurose eelarvega ürituste korraldamise kulud;
  6) üritustel osalemise kulud (osalustasu, transport vms);
  7) treenerite tööjõukulude toetus jms.

  (2) Tegevustoetuse taotleja esitab ametiasutusele käesoleva määrusega kinnitatud vormikohase taotluse (Lisa 3) hiljemalt 15. novembriks.

  (3) Tegevustoetuse taotlusele tuleb lisada:
  1) aasta tegevuste esialgne kava;
  2) aasta eelarve projekt ja kalkulatsioonid, mille põhjal on eelarve koostatud;
  3) teave treenerite kutsekvalifikatsiooni ja sõlmitud töölepingute kohta (spordiklubi korral);
  4) teave ühingule riigieelarve vahenditest taotletud 5. ja kõrgema kutsetasemega (EKR 5. tase ja kõrgem) treenerite tööjõukulude katmise ja plaanitava töökoormuse kohta (spordiklubi korral);
  5) teave ühingule riigieelarve vahenditest taotletud tegevustoetuse ja/või juhendaja toetuse suuruse kohta (kultuurikollektiivi korral);
  6) teave tegutsemiskohtade kohta, ruumide kasutamiseks sõlmitud lepingud või info kokkulepete kohta ruumide kasutamiseks;
  7) ühingu liikmete, juhendatavate või treeningrühma nimekiri;
  8) esmakordsel taotlemisel ühingu põhikiri ja asutamisleping ning taustakirjeldus ühingu senise tegevuse kohta või viide veebilehele, kus on nimetatud andmed olemas.

  (4) Ühingu tegevust toetatakse juhul, kui treeningrühma või muu individuaalse tegevusega on haaratud vähemalt viis (5) inimest, võistkonnaalade või muu grupitegevuse korral vähemalt kümme (10) inimest.

  (5) Treenerite tööjõukulude toetust saavad taotleda Viru-Nigula vallas treeninguid korraldavad ühingud (spordiklubid), kus laste ja kuni 24-aastaste (k.a) noorte treeninguid viivad läbi 5. ja kõrgema kutsetasemega treenerid.

  (6) Treeneri tööjõukulude toetust makstakse spordiklubidele arve aluse üks (1) kord kvartalis tingimusel, et käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kvalifikatsiooniga treeneril on ühinguga sõlmitud tööleping ning ühing saab riigilt treeneri tööjõukuludeks toetust.

  (7) Treeneri tööjõukulude toetuse määr kinnitatakse iga-aastaselt, aluseks võttes kultuuriministri vastavas määruses märgitud summa alusel kinnitatud treeneri tööjõukulude aastase palgamäära. Vald katab enda garantiikirjaga spordiklubidele toetuse osa, mis jääb puudu pärast riigipoolse toetuse kehtestamist.

§ 8.   Ürituse korraldamise toetuse taotlemine

  (1) Ürituse korraldamise toetust on võimalik taotleda konkreetse ürituse või ürituste sarja läbiviimiseks.

  (2) Ürituse korraldamise toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus juhul, kui ürituse või ürituste sarja maksumus on vähemalt viissada (500) eurot. Väiksema maksumusega ürituste korraldamise kulud võib lisada tegevustoetuse taotlusesse.

  (3) Ürituse korraldamise toetuse taotleja esitab ametiasutusele määrusega kinnitatud vormikohase taotluse (Lisa 1) järgnevateks tähtaegadeks: 15. novembriks ja/või 15. aprilliks.

  (4) Ürituse korraldamise toetuse taotlusele tuleb lisada:
  1) ürituse esialgne päevakava;
  2) ürituse eelarve ja rahastamise allikad;
  3) hinnapakkumised või -kalkulatsioonid, mille põhjal on eelarve koostatud;
  4) ürituse rahastamise otsus või -leping, kui ürituse korraldamiseks on saadud toetust muudest rahastamise allikatest.

  (5) Taotleja oma- ja/või kaasfinantseering peab olema vähemalt 20% ürituse eelarvest.

  (6) Valla eelarvest ei toetata ürituse korraldamise kulusid, mille katteks on laekunud või laekub ühingule sissetulek muudest rahastamise allikatest (projektitoetus, sponsorlus, annetused, osalustasud vms).

§ 9.   Projektipõhise toetuse taotlemine

  (1) Projektipõhist toetust saab taotleda projektile, mille läbiviimiseks on taotlejale eraldatud toetust ka vähemalt ühest muust rahastamise allikast.

  (2) Projektipõhise toetuse taotleja esitab ametiasutusele määrusega kinnitatud vormikohase taotluse (Lisa 2). Projekti kaasfinantseerimiseks võib taotlusi esitada aastaringselt kuni toetusteks ette nähtud eelarvevahendite lõppemiseni.

  (3) Projektipõhise toetuse taotlusele tuleb lisada:
  1) projekti eelarve ja rahastamise allikad;
  2) info rahastamise otsuste või rahastamise lepingute kohta.

  (4) Valla eelarvest kaasfinantseeritakse projekti kulusid, mille katteks ei laeku ühingule vahendeid muudest rahastamise allikatest (projektitoetus, sponsorlus, annetused, osalustasud vms).

§ 10.   Taotluste menetlemine ja hindamine

  (1) Taotlused vaatab läbi ja menetleb ametiasutuse vastutav ametnik, kes esitab taotluste koondülevaate hindamiskomisjonile, koostab hindamisprotokolli ning esitab Viru-Nigula Vallavalitsusele kui täitevorganile (edaspidi Vallavalitsus) toetuste eraldamiseks korralduse eelnõu.

  (2) Kui taotluses on teadlikult esitatud valeandmeid, jäetakse taotlus läbi vaatamata ning taotlejale ei anta toetust valeandmete esitamisele järgneval kahel (2) kalendriaastal.

  (3) Vastutaval ametnikul ja Vallavalitsusel on õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid.

  (4) Taotluse hindamisel võetakse arvesse:
  1) taotluse sisu kooskõla toetuse andmise eesmärgi ja vallas kehtivate arengukavade ning ühingu enda arengukavaga, kui see on olemas;
  2) tegevuse mõju kohalikule kogukonnale ja valla arengule;
  3) kohaliku kogukonna kaasatust;
  4) tegevuse uudsust ja omapära;
  5) tegevuse eesmärkide selgust ja arusaadavust;
  6) tegevuse jätkusuutlikkust;
  7) koostööd teiste organisatsioonide, isikute või omavalitsustega;
  8) eelarve läbipaistvust, realistlikkust ja kulude majanduslikku otstarbekust;
  9) ühingu liikmete panust (võib olla nii rahaline kui mitterahaline);
  10) muude rahastamise allikate olemasolu.

§ 11.   Toetuse eraldamine ja toetuslepingu sõlmimine

  (1) Toetus eraldatakse valla eelarves selleks ettenähtud vahendite piires. Toetuse eraldamisel järgitakse piirkondlikku ja valdkondlikku tasakaalustatuse printsiipi. Taotluste hindamise kriteeriumid, lepingu põhitingimused, hindamiskomisjoni koosseisu ja toetuse saajad kinnitab Vallavalitsus.

  (2) Toetuse eraldamise korralduses sätestatakse vähemalt järgmised toetuse väljamaksmise ja kasutamise tingimused:
  1) toetuse liik ja saajate nimed koos registrikoodidega;
  2) toetuse kasutamise sihtotstarve (ürituse ja projektipõhise toetuse korral).

  (3) Otsusest toetuse eraldamise või mitteeraldamise kohta teavitatakse taotlejat e-kirjaga hiljemalt kümne (10) tööpäeva jooksul arvates Vallavalitsuse korralduse jõustumisest.

  (4) Toetust ei eraldata, kui:
  1) valla eelarve vahendid seda ei võimalda;
  2) taotluses on esitatud valeandmeid;
  3) taotleja ei võimalda kontrollida taotleja või taotluses toodud andmete vastavust nõuetele;
  4) toetust taotletakse tegevusele, mille kohta varem esitatud taotlus on juba varasemalt rahuldatud (ka osaliselt);
  5) investeering ja/või tegevus, milleks toetust taotletakse, on tervikuna rahastatud muudest allikatest.

  (5) Kokkuleppel taotlejaga võib taotluse rahuldada osaliselt. Kui taotleja taotluse osalise rahastamisega ei nõustu, siis toetust ei eraldata.

  (6) Toetuse sihtotstarbelise kasutamise lepingu sõlmib taotlejaga vallavanem või teda asendav isik kümne (10) tööpäeva jooksul pärast Vallavalitsuse korralduse jõustumist. Kui taotleja ei sõlmi ilma mõjuva põhjuseta nimetatud tähtaja jooksul lepingut, loetakse taotleja toetusest loobunuks ning toetust välja ei maksta. Projektipõhine toetus eraldatakse ja toetuse kasutamise leping sõlmitakse tingimusel, et projektile on peamisest rahastamise allikast toetus eraldatud, mis tähendab, et on tehtud rahastamise otsus või sõlmitud -leping.

  (7) Toetuse saajal on kohustus teavitada ametiasutust kõigist toetuse kasutamisega seotud probleemidest ja asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada või takistada sõlmitud lepingu täitmist või mis võivad olla vastuolus õigusaktidega kehtestatud nõuete või reeglitega.

  (8) Toetuse saajal on õigus toetuse kasutamise lepingu sõlmimisest keelduda ja sõlmitud lepingust igal ajal taganeda, kui ilmnevad temast mittesõltuvad või ootamatud asjaolud, mis ei võimalda toetuse saajal lepingut korrektselt täita.

  (9) Eraldatud toetussumma kantakse ühingu taotluses märgitud pangakontole üldjuhul pärast valla eelarve kinnitamist – 15. novembriks esitatud taotluse korral hiljemalt 15. aprilliks järgmisel aastal ning 15. aprilliks esitatud ürituse korraldamise taotluse korral hiljemalt 15. juuniks.

  (10) Eraldatud toetussummad makstakse viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul toetuse sihtotstarbelise kasutamise lepingu sõlmimisest arvates.

  (11) Toetuse saajate nimekiri avaldatakse valla veebilehel hiljemalt viie (5) tööpäeva jooksul pärast toetuse kandmist toetuse saajate pangakontodele ja vallalehes vastavalt selle ilmumisele.

§ 12.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja on kohustatud:
  1) järgima toetuse väljamaksmise korralduses ja sõlmitud lepingus sätestatud toetuse kasutamise tingimusi;
  2) esitama ametiasutusele aruande toetuse kasutamise kohta ja nõudmisel kõik tegevusi käsitlevad kuludokumendid;
  3) võimaldama ametiasutusel kontrollida aruannete õigsust, toetuse saamise tingimusteks olevate asjaolude paikapidavust ja toetuse kasutamise sihipärasust, sh võimaldama juurdepääsu toetuse kasutamist tõendavatele algdokumentidele, toetuse abil soetatud vahenditele, investeeringuobjektidele jne;
  4) toetuse kasutamise tingimuste rikkumisel toetuse ametiasutuse kirjaliku nõudmise alusel tagasi maksma;
  5) kajastama valda kui toetajat oma veebilehel (olemasolul) ja muudel infokandjatel, mis on seotud saadud toetusega (artiklites, ürituste reklaamides jne).

§ 13.   Toetuse kasutamise aruandlus

  (1) Ürituste korraldamise toetuse saaja esitab digitaalselt allkirjastatud toetuse kasutamise aruande (Lisa 4) ametiasutusele kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul pärast ürituse toimumist.

  (2) Projektipõhise toetuse saaja esitab digitaalselt allkirjastatud toetuse kasutamise aruande (Lisa 5) ametiasutusele kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul pärast lepinguga sätestatud toetuse kasutamise aja lõppemist.

  (3) Tegevustoetuse sihipärast kasutamist kontrollib ametiasutuse vastutav ametnik ühingu majandusaasta aruande alusel. Vajadusel on õigus toetuse saajalt nõuda täiendavat informatsiooni.

  (4) Aruanded vaatab üle ametiasutuse vastutav ametnik, kes esitab Vallavalitsusele korralduse eelnõu aruannete kinnitamiseks.

  (5) Vastutaval ametnikul ja Vallavalitsusel on õigus nõuda aruande esitajalt täiendavaid andmeid.

  (6) Aruande kinnitamisest või mittekinnitamisest teavitatakse aruande esitajat e-kirjaga hiljemalt kümne (10) tööpäeva jooksul pärast aruande kinnitamist või mittekinnitamist Vallavalitsuse poolt.

§ 14.   Toetuste kasutamise üle järelevalve teostamine

  (1) Toetuse andmise tingimuste mittetäitmisel, toetuse mittesihipärase kasutamise korral või kui toetuse saaja ei ole taganud projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ning avalikku kasutust taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud eesmärkidel ja tingimustel või pole taotluses lubatud tegevusi määratud tähtaja jooksul ellu viinud, on ametiasutusel õigus nõuda vastava summa tagastamist või keelduda edaspidi antud ühingule toetuse eraldamisest.

  (2) Toetuse saaja on kohustatud eelarveaasta jooksul kasutamata jäänud toetuse ametiasutusele tagastama (v.a juhul, kui rahuldatud taotluses ettenähtud tegevus jätkub järgneval eelarveaastal). Toetust pole vaja tagastada juhul, kui kasutamata jäänud summa on väiksem kui kümme (10) eurot.

  (3) Treeneri tööjõukulude toetuse on ühing kohustatud kas täies ulatuses või osaliselt tagastama, kui Kultuuriministeerium või kultuuriministri volitatud eraõiguslik juriidiline isik halduslepingu alusel nõuab spordiklubilt tagasi riigieelarvelistest vahenditest antud treeneri tööjõukulu toetuse.

  (4) Toetusest loobumise ja toetuse kasutamise lepingu ennetähtaegse lõpetamise kohta esitab toetuse saaja ametiasutusele avalduse, milles märgitakse lepingust taganemise põhjus ning kuupäev, millal soovitakse lepingut lõpetada ning tagastatakse juba väljamakstud toetus.

§ 15.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks Viru-Nigula Vallavolikogu 27.06.2018 määrus nr 32 „Viru-Nigula valla eelarvest mittetulundusühingutele ja sihtasutustele toetuste andmise kord“.

§ 16.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Riho Kutsar
vallavolikogu esimees

Lisa 1 Ürituse korraldamise toetus

Lisa 2 Projektipõhine toetus

Lisa 3 Tegevustoetus

Lisa 4 Ürituse korraldamise aruanne

Lisa 5 Projekti aruanne

/otsingu_soovitused.json