Linna ja valla valitsemineLinna- ja vallavara valitsemine

Teksti suurus:

Maardu linnavara valitsemise kord

Maardu linnavara valitsemise kord - sisukord
Väljaandja:Maardu Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.06.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 05.06.2020, 18

Maardu linnavara valitsemise kord

Vastu võetud 26.05.2020 nr 73

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 6, § 34 lõigete 1 ja 2, elamuseaduse § 8 punkti 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Maardu linnavara valitsemise kord (edaspidi kord) sätestab Maardu linnale (edaspidi linn) vara omandamise ja linna omandis oleva vara (edaspidi linnavara) valitsemise, kasutamise ja käsutamise õiguslikud alused.

  (2) Kord ei reguleeri:
  1) linna sotsiaaleluruumide kasutusse andmist;
  2) linna sõidukite kasutusse andmist.

  (3) Korras sätestamata juhtudel otsustab linnavaraga toimingute tegemise Maardu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus).

  (4) Korras kehtestatud reegleid kohaldatakse ka vähempakkumise korraldamisel.

  (5) Linnavalitsus võib kehtestada täiendavaid tingimusi linnavara kasutamiseks, kui see on vajalik linnavara eesmärgipäraseks ja otstarbekaks valitsemiseks ning linna vara säilimiseks ja korrashoiuks ning riskide maandamiseks.

§ 2.   Linnavara mõiste

  (1) Linnavara käesoleva korra tähenduses on linna omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

  (2) Linnavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu kuulub linnale, kui seadusest, linna õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti.

2. peatükk LINNAVARA VALITSEMINE  

§ 3.   Linnavara valitsemine

  (1) Linnavara valitsemine on tegevus linnavara omandamisel, valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel ning linnale kohustuste võtmisel.

  (2) Linnavara valitsejad on:
  1) linnavalitsus ametiasutusena;
  2) linnavalitsuse struktuuriüksused;
  3) linnavalitsuse hallatavad asutused;
  4) Maardu Linnaarhiiv.

  (3) Linnale kuuluvate aktsiate, osade, liikmelisuse ja väärtpaberite valitseja on linnavalitsus.

  (4) Nõude linnavara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks esitab linnavalitsus.

  (5) Linnavara valitsejad on kohustatud nende valitsemisel olevat või nendele kasutusse antud linnavara kasutama, valdama ning käsutama heaperemehelikult, eesmärgipäraselt, säästlikult ja otstarbekalt, hoolitsedes selle säilimise ja korrashoiu eest.

  (6) Linnavara majandamiseks vajalikud kommunaal-, hooldus-, tarbimis- ja haldamisteenuste osutamise lepingud sõlmib selleks ettenähtud vahendite piires linnavara valitseja, kui käesolevas korras või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

  (7) Käesoleva määrusega reguleerimata linnavara valitsemise küsimusi otsustab linnavalitsus.

§ 4.   Linnavara arvestus

  (1) Linnavara arvestust korraldatakse raamatupidamise seaduses, avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi ning linnavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud korras.

  (2) Linnavara arvestuse pidamise kohustus lasub linnavara valitsejatel, kes esitavad linnavalitsusele nõutavad andmed nende valitsemisel oleva linnavara kohta.

§ 5.   Linnavara jaotamine ja üleandmine

  (1) Linnavara jaotamise valitsejate vahel ja valduse üleandmise otsustab linnavalitsus. Alla 1500 eurose bilansilise jääkmaksumusega linnavara üleandmine ühelt valitsejalt teisele võib toimuda vastavate valitsejate kokkuleppel.

  (2) Linnavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valitsejalt teisele toimub kirjaliku akti alusel. Akti märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja ning vara koosseisu ja bilansilise väärtuse kohta. Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale ja teine vastuvõtjale.

3. peatükk LINNAVARA OMANDAMINE JA LINNALE KOHUSTUSTE VÕTMINE  

§ 6.   Linnavara omandamine

  (1) Linnavara omandatakse avalikuks kasutamiseks, kohaliku võimu teostamiseks või tulu saamiseks.

  (2) Linnavara omandatakse:
  1) vara soetamisega, sh asja ostmisega, teenuse või ehitustöö tellimisega;
  2) laenu või muu rahaliselt hinnatava kohustuse võtmisega;
  3) ostueesõiguse teostamise, pärandi ja kingi vastuvõtmise ning vara tasuta omandamisega;
  4) munitsipaliseerimisega, planeeringujärgsete kinnistute ja ehitiste omandamisega;
  5) peremehetu vara hõivamisega;
  6) teise isiku kinnisasjale või hoonestusõigusele linna kasuks servituudi, reaalkoormatise, hoonestusõiguse või ostueesõiguse seadmisega;
  7) muul seaduses sätestatud viisil.

  (3) Linnavara omandamise otsustab:
  1) volikogu, kui sellega võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes või mille võtmist pole delegeeritud linnavalitsusele;
  2) linnavalitsuse struktuuriüksus või linnavalitsuse hallatav asutus temale eraldatud eelarveliste vahendite piires ja linnavara omandamine on vajalik linnavara valitseja korrapärase tegevuse tagamiseks;
  3) muudel juhtudel linnavalitsus.

  (4) Linnavara omandamise lepingu sõlmib linnavalitsus. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud juhul sõlmib linnavara omandamise lepingu linnavalitsuse struktuuriüksuse juhataja või linnavalitsuse hallatava asutuse juht.

§ 7.   Laenu või muu rahalise kohustuse võtmine

  (1) Laenu võtmise otsustab linnavolikogu.

  (2) Laenu võtmist eelarves sätestatud ulatuses korraldab linnavalitsus.

  (3) Laenulepingu või muud rahalist kohustust sisaldava lepingu sõlmib linnavalitsus.

§ 8.   Vara omandamise tingimused muudel juhtudel

  (1) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab linnavalitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse linnale rahalisi kohustusi, milliseid ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse teostamiseks linnavolikogu.

  (2) Pärandi vastuvõtmise otsustab linnavalitsus, välja arvatud seaduses ettenähtud kohaliku omavalitsuse üksuse pärimiskohustuse puhul.

  (3) Alla põhivara kapitaliseerimise alampiiri jääva väärtusega kinke vastuvõtmise otsustab kinke saanud linnavara valitseja. Kui kinke väärtus ületab põhivara kapitaliseerimise alampiiri, otsustab kinke vastuvõtmise linnavalitsus.

  (4) Peremehetu vallasasja või selle osa hõivamise otsustab linnavalitsus.

4. peatükk LINNAVARA KASUTUSSE ANDMINE 

§ 9.   Linnavara kasutusse andmise põhimõtted

  (1) Linnavara antakse kolmandate isikute kasutusse:
  1) suulise, kirjaliku või elektroonilise enampakkumise või läbirääkimistega pakkumise korras;
  2) otsustuskorras.

  (2) Linnavara kasutusse andmise otsustab:
  1) linnavara valitseja, kui kasutusse antava linnavara bilansiline jääkväärtus on alla 1500 euro;
  2) linnavalitsuse hallatav asutus, kui kasutusse antakse tema valitsemisel olev linnavara tähtajaga kuni 1 aasta või konkreetse ürituse korraldamiseks või linnavalitsuse kehtestatud hinnakirja alusel;
  3) muudel juhtudel linnavalitsus.

  (3) Linnavara kasutusse andmiseks peab loa andma linnavolikogu, kui:
  1) linnavara antakse kasutusse tähtajaga üle kümne (10) aasta;
  2) linnavara bilansiline jääkväärtus ületab sada tuhat (100 000) eurot;
  3) linnavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega.

  (4) Linnavara kasutamiseks sõlmib linnavalitsus lihtkirjaliku lepingu, kui seadusega ei ole sätestatud lepingu notariaalselt tõestatud vormi.

§ 10.   Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras

  (1) Linnavara otsustuskorras kasutusse andmiseks võib huvitatud isik (avaldaja) esitada linnavara omandamiseks või kasutusse saamiseks põhjendatud avalduse linnavara valitsejale.

  (2) Linnavara võib anda otsustuskorras kasutusse:
  1) linna osalusega või linna valitseva mõju all olevale juriidilisele isikule;
  2) avalik-õiguslikule juriidilisele isikule;
  3) mittetulundusühingule või sihtasutusele;
  4) kui linnavara kasutusse andmine enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras on nurjunud;
  5) paragrahvi 9 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel;
  6) linnavalitsus isikule, kes soovib temaga sõlmitud linnavara üüri- või rendilepingu tähtaja möödumisel jätkata sama linnavara kasutamist;
  7) müügikoha hooajaliseks paigaldamiseks või laiendamiseks;
  8) kaubandustegevuse korraldamiseks, kui linnavara pind jääb alla 1000 m2;
  9) isikule, kelle kinnistuga linnavara piirneb ja linnavara ei ole linnale avalikes huvides vajalik;
  10) kui linnavara on vajalik tööde tegemiseks või teenuste osutamiseks, mille teostaja leidmiseks on linn korraldanud riigihanke ning riigihanke võitja soovib sõlmida selle vara kasutuslepingu;
  11) tööandja eluruumina linnavalitsuses, hallatavas asutuses, linna valitseva mõju all olevas äriühingus, mittetulundusühingus, sihtasutuses töö-, teenistus- või käsunduslepingu alusel tööd tegevale isikule;
  12) linnavara kasutusse andmist avalike koosolekute ja avalike ürituste korraldamiseks;
  13) muudele isikutele, lähtudes põhjendatud avalikust huvist.

  (3) Linnavara otsustuskorras kasutusse andmisel määrab tasu suuruse linnavalitsus. Kui linnavara kasutusse andmine kuulub linnavara valitseja pädevusse, peab linnavara valitseja tasu suuruse määramisel arvestama linnavalitsuse poolt kehtestatud piirmäärasid.

  (4) Linnavara kasutamise tasu suuruse määramisel peab linnavalitsus arvestama samas piirkonnas samal otstarbel ja seisukorras ning samadel tingimustel kasutatavate üüri- või rendipindade tasumäärasid, kui nad kättesaadavad avalikkusele suunatud infoallikatest.

  (5) Kasutusse andmise otsustamisel käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud alusel peab linnavalitsus arvestama eelkõige järgmiste asjaoludega:
  1) kehtiva üüri- või rendilepingu järgsete kohustuste täitmine üürniku või rentniku poolt;
  2) linnavara vajalikkus linna enda ülesannete täitmiseks;
  3) üürile või rendile andmise otstarbekus samale üürnikule või rentnikule olemasolevas turusituatsioonis, sealhulgas teiste isikute huvi selle linnavara kasutamise vastu.

  (6) Linnavara võib tasuta või alla turuhinna kasutusse anda ainult lähtudes põhjendatud avalikust huvist või käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1-3,10 ja 11 sätestatud juhtudel.

§ 11.   Linnavara kasutusse andmine enampakkumise korras

  (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab linnavara kasutusse andmise otsustaja:
  1) enampakkumise viisi;
  2) kasutusse antava vara koosseisu;
  3) üüri- või rendi alghind;
  4) enampakkumise korraldaja;
  5) enampakkumise läbiviija (vähemalt 3-liikmeline komisjon);
  6) lepingu põhitingimused;
  7) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse;
  8) vajadusel muud tingimused.

  (2) Üüri või rendi alghinna määramisel arvestab linnavara kasutusse andmise otsustaja samas piirkonnas samal otstarbel ja seisukorras ning samadel tingimustel kasutatavate üüri- või rendipindade tasumäärasid, kui nad on kättesaadavad avalikkusele suunatud infoallikatest.

  (3) Enampakkumine kuulutatakse välja Maardu linna ametlikul kodulehel ja vajaduse korral ka kohalikus ajalehes või muudes avalikkusele suunatud infoallikates. Enampakkumise kuulutus avaldatakse vähemalt kümme (10) kalendripäeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib teate avaldamise tähtaeg olla lühem. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid:
  1) enampakkumise korraldaja;
  2) üürile või rendile antava linnavara nimetus, asukoht ja lühiiseloomustus. Vara täpsema iseloomustuse, koosseisu, piiride ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal;
  3) üüri- või rendilepingu tähtaeg;
  4) üüri või rendi alghind;
  5) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg;
  6) enampakkumise läbiviimise viis, kirjaliku pakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja koht ning pakkumisele märgitav märgusõna;
  7) enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses;
  8) enampakkumises osalemise osavõtutasu ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis;
  9) täiendava info saamise koht ja viis.

  (4) Enampakkumise kuulutuse avaldab enampakkumise korraldaja.

§ 12.   Enampakkumisest osavõtjad

  (1) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud.

  (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu:
  1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise korraldajad, alghinna määrajad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende lähisugulased;
  2) riiklike ja kohalike maksude võlglased ning isikud, kellel on linna ees täitmata võlaõiguslikest lepingutest tulenevad rahalised kohustused.

§ 13.   Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus

  (1) Enampakkumine viiakse läbi kas avaliku suulise või kirjaliku pakkumisena. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja.

  (2) Enampakkumise valmistab ette enampakkumise korraldaja.

  (3) Enampakkumise võib läbi viia elektroonilises keskkonnas, arvestades käesolevas korras ettenähtud nõudeid.

§ 14.   Suulise enampakkumise läbiviimise kord

  (1) Enampakkumise avab enampakkumise juhataja. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed, elu- või asukohad ning kontaktandmed registreeritakse. Registreerimiseks tuleb esitada isikut ja volitusi tõendavad dokumendid.

  (2) Enne pakkumiste alustamist annavad pakkujana registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja tingimustest ning esitavad oma isikut, volitusi, osavõtutasu ja tagatisraha tasumist tõendavad dokumendid. Pakkuja, kes keeldub allkirja andmisest või ei esita dokumente osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta või kes kuuluvad korra paragrahvi 12 lõikes 2 nimetatud isikute ringi, enampakkumisest osa võtta ei lubata.

  (3) Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab linnavalitsus enampakkumise komisjoni ettepanekul enampakkumise nurjunuks.

  (4) Pakkujale, kes on täitnud käesoleva paragrahvi esimeses ja teises lõikes ette nähtud nõuded, väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni.

  (5) Enne enampakkumise läbiviimist enampakkumise juhataja:
  1) tutvustab enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda;
  2) kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu suuruse;
  3) tutvustab pakkujaid.

  (6) Osalejad ja kohalviibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma komisjoni liikmete korraldustele. Komisjoni liikmel on õigus nõuda osaleja või kohalviibija lahkumist, kui nad rikuvad enampakkumise protseduurireegleid või ei täida komisjoni liikme korraldusi.

  (7) Pakkumist alustatakse peale enampakkumise juhataja esimest haamrilööki. Pakkuja annab enampakkumise juhatajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise juhatajalt vastava loa. Pakkumine kuulutatakse enampakkumise juhataja poolt haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist.

  (8) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokolli lahutamatuks osaks on osalejate registreerimisleht ja tehtud pakkumiste leht. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed.

  (9) Enampakkumise võitjaks loetakse osaleja, kes tegi kõrgeima pakkumise. Enampakkumise võitja annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et juhul, kui enampakkumise tulemus kinnitatakse, kohustub ta sõlmima lepingu enampakkumise tingimustel. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellisel juhul on enampakkumise komisjonil õigus teha ettepanek lepingu sõlmimiseks pakkujale, kelle pakkumine on tunnistatud paremuselt teiseks.

  (10) Kaebused ja pretensioonid enampakkumise läbiviimise kohta esitatakse kirjalikult kas komisjonile vahetult pärast enampakkumise lõppu või linnavalitsusele enampakkumisele järgneva tööpäeva kella 12:00-ks.

§ 15.   Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord

  (1) Kirjaliku enampakkumise korral tuleb pakkumine esitada enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta. Pakkumine peab olema märgusõna kandvas kinnises ümbrikus

  (2) Pakkumises peavad sisalduma:
  1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikood ja pangakonto number;
  2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel;
  3) dokumendid enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta;
  4) sõnadega ja numbritega väljendatud pakkumise summa eurodes (ilma eurosentideta);
  5) pakkumise tegemise kuupäev, pakkuja esindaja nimi, allkiri, vajaduse korral esindaja volitusi tõendav dokument;
  6) kinnitus, et pakkuja on teadlik enampakkumise esemeks oleva linnavara seisukorrast;
  7) muud pakkumise tingimustes nõutud dokumendid.

  (3) Iga pakkuja võib teha ainult ühe pakkumise. Ühispakkumised ei ole lubatud.

  (4) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale, välja arvatud juhul, kui enampakkumise komisjon on tuvastanud, et tegemist ei ole sisulise kõrvalekaldumisega pakkumise kohta esitatud nõuetest.

  (5) Enampakkumise korraldaja registreerib pakkumised nende saabumise järjekorras. Ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg.

  (6) Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta kehtestatud tingimustele või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab linnavalitsus enampakkumise komisjoni ettepanekul enampakkumise nurjunuks.

  (7) Enampakkumise komisjon avab pakkumised enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas. Pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras.

  (8) Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkuja nimi, isiku- või registrikood ja pakkumise summa. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamisel ning tutvuda pakkumiste avamise protokolliga. Komisjoni liikme kirjalik eriarvamus lisatakse protokollile ja selle kohta tehakse protokolli vastav märge.

  (9) Enampakkumise võitjaks osutub pakkuja, kes tegi kõrgeima pakkumise. Kui kirjaliku pakkumise korral on pakkumised võrdsed, annab enampakkumise komisjon võrdse pakkumise teinud pakkujatele õiguse esitada uus kirjalik pakkumine 3 tööpäeva jooksul. Täiendav pakkumine ei või olla väiksem juba tehtud pakkumisest. Täiendavad pakkumised vaatab läbi komisjon, kes tõmbab ka teistkordse võrdsete pakkumiste tegemisel enampakkumise võitja väljaselgitamiseks loosi.

§ 16.   Elektrooniline enampakkumise läbiviimine

  (1) Elektroonilisel enampakkumisel esitavad pakkujad pakkumusi ja suhtlevad enampakkumise läbiviijaga üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel ning osalejate kasutajanimed ja tehtud pakkumised on kõigile enampakkumisel osalejatele reaalajas kättesaadavad.

  (2) Elektrooniline enampakkumine avatakse enampakkumise teates märgitud ajal ja kohas.

  (3) Elektroonilisel enampakkumisel osaleda soovija registreerib end üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel.

  (4) Elektroonilisel enampakkumisel osaleja on kohustatud järgima enampakkumise protseduurireegleid ja enampakkumise tingimusi ning tasuma enda pakutud hinna, kui enampakkumise tulemused tema kasuks kinnitatakse.

  (5) Elektroonilisel enampakkumisel osaleja tasub osavõtutasu ja tagatisraha, kui see on ette nähtud enampakkumise tingimustes.

  (6) Elektroonilisel enampakkumisel osaleja võib teha piiramatu arvu pakkumusi, mis peab olema suurem alghinnast või eelmisest pakkumisest. Ühe pakkuja tehtud mitmest pakkumusest läheb arvesse üksnes parim.

  (7) Elektrooniline enampakkumine lõpeb enampakkumise tingimustes märgitud tähtajal. Juhul kui enampakkumine on pikeneva lõpuga, lõpeb enampakkumine enampakkumise tingimustes märgitud tähtajal, kui enampakkumise pikenevaks lõpuks määratud perioodi jooksul enne tähtaja saabumist ei ole esitatud ühtegi uut pakkumist. Kui pikenevaks lõpuks määratud perioodi jooksul enne tähtaja saabumist esitatakse uus pakkumus, loetakse selle pakkumuse esitamise hetk pikenevaks lõpuks määratud perioodi uueks alguseks ja enampakkumise aeg pikeneb. Kui pikenevaks lõpuks määratud perioodi jooksul ei esitata ühtegi uut pakkumist, enampakkumine lõpeb.

  (8) Elektroonilise enampakkumise võitjaks on kõrgeima pakkumise teinud osaleja.

§ 17.   Linnavara kasutusse andmine läbirääkimistega pakkumise korras

  (1) Linnavara antakse kasutusse läbirääkimistega pakkumise korras, kui lisatingimuste täitmine on olulisem linnavara kasutamise eest makstava tasu suurusest.

  (2) Lisatingimusteks võivad olla:
  1) tähtajaline sihtotstarbelise kasutamise kohustus;
  2) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine;
  3) investeeringute suurus;
  4) linnavalitsuse poolt kehtestatud muud lisatingimused.

  (3) Linnavalitsusel on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi.

  (4) Läbirääkimistega pakkumismenetluse väljakuulutamisega kinnitatakse:
  1) pakkumismenetluse korraldaja;
  2) linnavara kasutamise lisatingimused (võib täpsustada menetluse käigus);
  3) üüri või rendi alghind (vajadusel);
  4) nõuded pakkujale (vajadusel);
  5) nõuded pakkumise koosseisule;
  6) pakkumiste hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud;
  7) pakkumiste esitamise tähtpäev ja koht;
  8) pakkumismenetluses osalemise tasu;
  9) pakkumise tagatised juhul, kui nende kehtestamist peetakse otstarbekaks;
  10) menetlustoiminguid läbiviiva komisjoni koosseis;
  11) vajadusel muud tingimused.

  (5) Pakkumismenetluse etapid ja läbirääkimised:
  1) pakkuja esitab oma pakkumise kirjalikult;
  2) komisjon kontrollib pakkujate ja pakkumiste vastavust kehtestatud tingimustele;
  3) läbirääkimistele kutsutakse tingimustele vastavad pakkumuste esitajad;
  4) läbirääkimisi peetakse kõikide pakkujatega individuaalselt, komisjon lepib läbirääkimistele kutsutud pakkujatega kokku läbirääkimisteks sobiva aja ja koha;
  5) läbirääkimiste esemeks on:
   a) pakkumise tasu suurus;
   b) linnavara kasutusse andmise lisatingimused.
  6) läbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele;
  7) peale läbirääkimisi esitavad pakkujad läbirääkimiste tulemusena täpsustatud tingimuste kohase lõpliku kirjaliku pakkumise, mis on pakkumiste hindamise aluseks;
  8) lõplike pakkumiste esitamise tähtpäev sätestatakse peale läbirääkimisi ja on kõigile pakkujatele ühesugune. Koos lõplike pakkumiste esitamise tähtpäevaga antakse vajadusel pakkujatele juhend pakkumiste vormistamisest ja nõuetest pakkumise koosseisule;
  9) pakkuja soovil väljastatakse talle õigeaegselt esitatud pakkumise vastuvõtmise kinnituseks vastav teatis;
  10) pakkujaid teavitatakse ka lõplike pakkumiste avamise ajast ja kohast, kõigil pakkujatel on võimalus osaleda pakkumiste avamisel, kus kontrollitakse pakkumiste koosseisu vastavalt esitatud nõuetele ja tehakse teatavaks ka pakkumiste rahaline väärtus;
  11) komisjon kontrollib kõikide lõplike pakkumiste vastavust kehtestatud tingimustele. Pakkumine loetakse vastavaks, kui see vastab kõikidele pakkumise tingimustes kehtestatud ja läbirääkimiste tulemusena täiendatud/parandatud tingimustele, mis esitatakse pakkujale lõpliku pakkumise tegemise ettepanekuga;
  12) komisjon hindab pakkumise vastavalt kehtestatud hindamiskriteeriumitele ja teeb ettepaneku parima pakkumise ehk pakkumise võitja kinnitamiseks;
  13) kui esitatakse kaks või enam võrdväärset pakkumist, annab menetlustoiminguid läbiviiv komisjon võrdse pakkumise teinud pakkujatele õiguse esitada uus pakkumine 3 tööpäeva jooksul. Leping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgem või lisatingimused on parem. Teistkordse võrdsete pakkumiste tegemisel tõmbab komisjon ka enampakkumise võitja väljaselgitamiseks loosi;
  14) pakkumise võitja kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega. Kui linnavara kasutusse andmine kuulub linnavara valitseja pädevusse, pakkumise võitja kinnitatakse vastava linnavara valitseja otsusega;
  15) teade tehtud otsusest edastatakse kõigile pakkumismenetluses osalenud pakkujatele 7 tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.

§ 18.   Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine

  (1) Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus korraldusega. Kui linnavara kasutusse andmine kuulub linnavara valitseja pädevusse, kinnitab enampakkumise tulemused vastav linnavara valitseja.

  (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 15 tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest.

  (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt käesolevas määruses sätestatud korda või enampakkumise võitjaks osutub paragrahvi 12 lõikes 2 nimetatud isik. Enampakkumiste tulemuste mittekinnitamise korral tuleb linnavalitsuse korralduses ära märkida mittekinnitamise põhjus.

  (4) Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga kirjalik üüri- või rendileping. Üüri- või rendilepingu sõlmib linnavalitsus. Kui linnavara kasutusse andmine kuulub linnavara valitseja pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vastava linnavara valitseja.

  (5) Enampakkumise võitjale edastatakse korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta või väljastatakse allkirja vastu. Korraldusele peab olema lisatud teade üüri- või rendilepingu sõlmimise aja ja koha kohta. Kui enampakkumise võitja keeldub korralduse vastuvõtmisest või mõjuva põhjuseta ei ilmu teatatud tähtajal lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha.

  (6) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama üüri- või rendilepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha.

  (7) Enampakkumise võitja tagatisraha võetakse arvesse edasistes arveldustes, teistele osalejatele tagastatakse see 5 tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist.

  (8) Osavõtutasu enampakkumisest osavõtjatele ei tagastata. Osavõtutasu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud.

  (9) Vara valdusse andmine vormistatakse üleandmis-vastuvõtmise aktiga, millele kirjutavad alla mõlemad pooled või nende esindajad. Üleandmis-vastuvõtmise aktis peavad olema ära toodud andmed vara koosseisu ja seisukorra kohta.

  (10) Kui enampakkumine on nurjunud, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, tunnistab linnavalitsus enampakkumise menetluse lõppenuks.

§ 19.   Üüri- või rendilepingu muutmine ja linnavara allkasutusse andmine

  (1) Üüri- või rendilepingu muutmise otsustab vastavalt pädevusele linnavalitsus või linnavara valitseja.

  (2) Linnavara allkasutusse andmiseks annab kirjaliku nõusoleku vastavalt pädevusele linnavalitsus või linnavara valitseja.

§ 20.   Üüri- või rendilepingute lõppemine, pikendamine ja ülesütlemine

  (1) Linnavara üüri- või rendilepingute lõppemise, pikendamise ja ülesütlemise otsustab vastavalt pädevusele linnavalitsus või linnavara valitseja.

  (2) Üüri- või rendileping ja tasuta kasutamise leping lõpeb seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel ning lepingu lõpetamise korraldab linnavara valitseja.

§ 21.   Linnavara tasuta kasutusse andmine ja tasust vabastamine

  (1) Linnavara tasuta kasutusse andmisel tuleb lähtuda järgmistest tingimustest:
  1) tasuta kasutaja kannab kasutusse antud linnavaraga seotud kõrvalkulud (kommunaalteenused jms);
  2) tasuta kasutaja kannab linnavaraga seotud maksud ja koormised.

  (2) Linnavalitsusel on õigus üürnikud linnavara kasutamise tasu ja kommunaalkulude tasumisest osaliselt või täielikult vabastada Eesti Vabariigi, Harju maakonna või Maardu linna haldusterritooriumil eriolukorra väljakuulutamisel.

§ 22.   Kasutusse antud linnavarale tehtud kulutused

  (1) Linnavara kasutaja võib üüri- või rendilepingu alusel kasutatavale linnavarale teha parendusi või muudatusi ainult linnavara valitseja või linnavalitsuse eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavad vormis nõusolekul.

  (2) Enne nõusoleku andmist hinnatakse linnavara parendamisel või muutmisel tehtavate kulutuste otstarbekust.

  (3) Linnavara parendamisel või muutmisel tehtud kulutused hüvitatakse ainult juhul, kui see tuleneb üüri- või rendilepingust, kusjuures ehitamisele tehtud kulutused hüvitatakse ainult juhul, kui ehitis vastab ehitusseadustikus sätestatud nõuetele.

  (4) Linnavara parendamisel ja muutmisel tehtud kulutused hüvitatakse tulevikus tasumisele kuuluva üüri või rendi arvel, st linnavara kasutaja vabastatakse üüri või rendi tasumisest, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti.

  (5) Käsundita asjaajamisele (võlaõigusseaduse § 286 lg 2) rakendatakse käesolevas paragrahvis sätestatut arvestades järgmiste erisustega:
  1) asjaajamisele asumisest või asjaajamisest teatatakse linnavara valitsejale;
  2) asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamise ja tasu maksmise otsustab linnavalitsus.

§ 23.   Maardu linna omandis oleva tee kasutamine

  (1) Linna omandis oleva tee kasutamine liiklusväliseks otstarbeks on lubatud linnavalitsuse loal, kui seadus ei sätesta teisiti.

  (2) Linnavalitsus võib vajadusel kehtestada linna omandis oleva tee kasutusse andmiseks korra.

§ 24.   Linna omandis olevale ehitisele või kinnistule reklaami, teabe või muu väikevormi paigaldamine

  (1) Linna omandis olevale ehitisele või kinnistule, v.a. tee, reklaami, teabe või muu väikevormi (müügikiosk, monument jms) paigaldamiseks peab olema linnavara valitseja eelnev nõusolek, kui linnavolikogu või -valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Linnavalitsus võib vajadusel kehtestada nõusoleku andmiseks korra.

5. peatükk LINNAVARA VÕÕRANDAMINE  

§ 25.   Linnavara võõrandamise otsustamine

  (1) Linnavara võõrandamise otsustab:
  1) linnavolikogu, kui:
   a) võõrandatava vara müügi alghind on 100 000 eurot või rohkem;
   b) vara võõrandatakse enampakkumiseta ning vara müügihind on 50 000 eurot või rohkem;
   c) vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest, kuid selle eeldatav turuväärtus on 20 000 eurot või rohkem.
  2) linnavara valitseja, kui võõrandatav vara kuulub tema valitsemise alla, on mittevajalik ning vara bilansiline jääkmaksumus on väiksem põhivara kapitaliseerimise alampiirist;
  3) muudel juhtudel linnavalitsus.

  (2) Linnavara võõrandamise lepingu, asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib linnavalitsus. Kui linnavara võõrandamise otsustamine on linnavara valitseja pädevuses, sõlmib linnavara võõrandamise lepingu linnavara valitseja.

  (3) Kui linnavara võõrandamise on otsustanud linnavolikogu ja võrreldes võõrandamise otsustamise ajaga on võõrandatava objekti võimalik turuväärtus muutunud, võib linnavalitsus määratud alghinda suurendada.

§ 26.   Linnavara võõrandamise viisid

  (1) Linnavara võõrandatakse:
  1) otsustuskorras tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest;
  2) enampakkumise korras (suuline, kirjalik, elektrooniline, läbirääkimistega).

  (2) Linnavara võõrandamisel otsustuskorras tasuta või alandatud hinna eest peab võõrandamise otsustaja otsust põhjendama.

§ 27.   Müügihinna määramine

  (1) Linnavara müügihinna, enampakkumise alghinna ja eeldatava turuväärsuse määrab linnavara valitseja. Juhul kui linnavara bilansiline jääkmaksumus on suurem põhivara kapitaliseerimise alampiirist laseb linnavara valitseja linnavara väärtuse hinnata eksperdil.

  (2) Linnavara valitseja lähtub linnavara hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemise aega.

  (3) Määratud alghinda on igal järgneval enampakkumisel lubatud vähendada kuni 30% võrreldes eelmise enampakkumise alghinnaga. Alghinda on erandina lubatud vähendada rohkem kui 30%, kui enampakkumisel osalemise tõenäosus on äärmiselt madal. Alghinda ei pea määrama teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramisel võib mitte leida varale ostjat.

§ 28.   Linnavara võõrandamine otsustuskorras

  (1) Linnavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda:
  1) kui võõrandatav vara võib laguneda või hävineda enne enampakkumise lõpule viimist;
  2) kui enampakkumise või läbirääkimistega pakkumise korras võõrandamine on nurjunud;
  3) kui vara võõrandatakse linna osalusega juriidilistele isikutele või linna valitseva mõju all olevale juriidilistele isikutele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele;
  4) kui võõrandatavat vara on kasutanud ostja pikaajaliselt (üle 25 aasta);
  5) kinnisasja võõrandamisel hoonestajale, kui hoonestaja on täitnud hoonestusõiguse seadmise lepingus ettenähtud kohustused;
  6) kui kinnistu osa võõrandatakse kinnistute piiride korrastamise eesmärgiks;
  7) isikule, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt;
  8) paragrahvi 25 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhtudel;
  9) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest.

  (2) Linnavara võõrandamisel otsustuskorras käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 nimetatud alusel peab võõrandamise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama.

§ 29.   Linnavara võõrandamine enampakkumise korras

  (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab linnavara võõrandamise otsustaja:
  1) enampakkumise viisi;
  2) alghinna, v.a. läbirääkimistega pakkumuse korras;
  3) enampakkumise korraldaja;
  4) enampakkumise läbiviija (vähemalt 3-liikmeline komisjon);
  5) müügilepingu põhitingimused;
  6) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse;
  7) vajadusel muud tingimused.

  (2) Enampakkumise toimumine kuulutatakse välja kohalikus ajalehes, Maardu linna kodulehel ning vajaduse korral ka muudes avalikkusele suunatud infoallikates. Kuulutus avaldatakse vähemalt kümme kalendripäeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. Kuulutuses peavad sisalduma järgmised enampakkumise tingimused ja andmed:
  1) enampakkumise korraldaja;
  2) võõrandamisele kuuluva linnavara nimetus, vara täpsem iseloomustus (koosseis, piirid ja muud sarnased andmed) antakse täiendava infoga;
  3) võõrandatava vara alghind;
  4) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg;
  5) enampakkumise läbiviimise viis;
  6) kirjaliku pakkumise korral pakkumise esitamise tähtaeg ja avamise aeg, pakkumisele märgitav märgusõna;
  7) enampakkumisel osalemise osavõtutasu ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ja viis;
  8) enampakkumise objekti kohta informatsiooni saamise võimalused.

§ 30.   Enampakkumises osaleda võivate isikute ring

  Enampakkumisel osaleda võivate isikute ring on määratud käesoleva korra paragrahvis 12.

§ 31.   Enampakkumise läbiviimine

  Linnavara võõrandamise enampakkumine viiakse läbi avaliku suulise või kirjaliku pakkumisena vastavalt korra paragrahvides 14 ja 15 sätestatule, arvestades käesoleva korra paragrahvidest 27 ja 29 tulenevaid erisusi. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja.

§ 32.   Enampakkumise tulemuste kinnitamine

  (1) Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus paragrahvis 18 sätestatud korras.

  (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel, nurjunuks tunnistamisel või müügihinna mittetasumisel otsustab enampakkumisel olnud linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise linnavalitsus.

§ 33.   Müügilepingu sõlmimine

  (1) Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kahe kuu jooksul kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel notariaalselt tõestatud müügileping.

  (2) Enne müügilepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised ning müügihind peab olema tasutud. Juhul kui enampakkumise võitja soovib osta enampakkumisel müüdavat linnavara krediidiasutuse väljastatava laenuga, peab ta sellest enampakkumise korraldajale teatama kohe pärast tema pakkumise parimaks tunnistamist. Koheseks teatamiseks loetakse enampakkumise korraldajale teatamist parimaks pakkumiseks tunnistamisele järgneval päeval. Enampakkumise võitja kohustub tasuma kogu müügihinna hiljemalt kolme (3) pangapäeva jooksul arvates asjaõiguslepingu sõlmimise päevast. Seejuures kohustub enampakkumise võitja enampakkumuse korraldaja nõudmisel enne asjaõiguslepingu sõlmimist esitama enampakkumuse korraldajale laenu väljastava krediidiasutuse dokumendid, mis tõendavad laenulepingu kehtimist.

  (3) Teate vastuvõtmisest keeldumisel või lepingu sõlmimisele teates ettenähtud tähtajaks mõjuva põhjuseta mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste või maksedokumentide esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja tagatisraha ja õiguse lepingu sõlmimisele.

  (4) Müügilepingu sõlmimise korral, kui enampakkumise võitja on täitnud käesolevas paragrahvis talle esitatud nõuded, loetakse tagatisrahana makstud summa lepingujärgse makse osaks.

  (5) Enampakkumisel osalejaile, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie (5) tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. Osavõtutasu tagastamisele ei kuulu.

  (6) Müügilepingu sõlmimise kulud tasub ostja.

§ 34.   Linnavara võõrandamine läbirääkimistega pakkumise korras

  (1) Linnavara võõrandamine läbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva korra paragrahvides 12, 17 ja 30 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi:
  1) läbirääkimistega pakkumise esemeks on ostuhind ja lisatingimused;
  2) läbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks korra paragrahvi 29 lõikes 2 nimetatud andmetele ära läbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused;
  3) isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata;
  4) läbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele;
  5) läbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad;
  6) pärast läbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta;
  7) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi 10 tööpäeva jooksul täiendada;
  8) läbirääkimistega pakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping. Võitjaks on isik, kelle pakkumise on linnavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab linnavalitsus läbirääkimistega pakkumise nurjunuks;
  9) pärast läbirääkimistega pakkumise tulemustega kinnitamise korralduse saamist on eelläbirääkimistega pakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelemaksu rakendamisel osa sellest pakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul;
  10) müügileping sõlmitakse ühe kuu jooksul arvates läbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest. Mõjuvatel põhjustel võib müügilepingu sõlmimine toimuda käesoleva punkti esimeses lauses sätestatust pikema tähtaja jooksul, kuid mitte rohkem kui kolm (3) kuud arvates läbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest. Kui müügilepingut ei sõlmita, tunnistab linnavalitsus läbirääkimistega pakkumismenetluse lõppenuks ning otsustab linnavara edasise käsutamise.

  (2) Kui laekunud läbirääkimistega pakkumise osavõtutasudest ei piisa linnavara müümise läbirääkimistega pakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega tehtud kulude katmiseks, arvestatakse eelnimetatud kulud maha linnavara müügist laekunud summadest enne viimaste kandmist linnaeelarvesse.

6. peatükk LINNAVARA KOORMAMINE  

§ 35.   Linnavara koormamise mõiste

  Linnavara koormamine käesoleva eeskirja tähenduses on linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine.

§ 36.   Reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine

  (1) Linna omandis olevale kinnisasjale seatakse reaalservituut, reaalkoormatis või ostueesõigus, kui:
  1) see toimub isiku, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks;
  2) see toimub avalikes huvides.

  (2) Linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmise otsustab linnavalitsus.

  (3) Linnavara koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmib linnavalitsus.

§ 37.   Isikliku servituudi seadmine

  (1) Linna omandis olevale kinnisasjale isikliku servituudi seadmine on lubatud, kui:
  1) see toimub selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks;
  2) see toimub avalikes huvides.

  (2) Isikliku servituudi seadmise otsustab:
  1) linnavalitsus, kui see toimub kinnisasjal asuva tehnovõrgu või -rajatise omaniku kasuks;
  2) linnavalitsus, kui see toimub detailplaneeringute menetlemise käigus või avalike objektide (mänguväljakud, spordiplatsid, parklad jne) rajamiseks;
  3) muudel juhtudel linnavolikogu.

  (3) Isiklik servituut seatakse tasu eest või tasuta. Tasu suuruse määrab kindlaks isikliku servituudi seadmise otsustaja. Tasuta isikliku servituudi seadmine võib toimuda seaduses sätestatud juhtudel või põhjendatud avalikest huvidest lähtuvalt.

  (4) Isikliku servituudi seadmise lepingu sõlmimise korraldab linnavalitsus.

§ 38.   Hoonestusõiguse seadmine

  (1) Linna omandis olevat kinnisasja võib koormata hoonestusõigusega.

  (2) Kinnistule võib seada hoonestusõiguse kui:
  1) kinnistu ei ole vajalik avalikuks kasutamiseks või linna valitsemiseks ning kinnistule on kavandatud püstitada maaga püsivalt ühendatud ehitis või rekonstrueerida ja/või laiendada kinnistul asuvat ehitist;
  2) kinnistule on vajalik püstitada avalikuks kasutamiseks või linna valitsemiseks vajalik ehitis või kinnistul asuvat avalikuks kasutamiseks või linna valitsemiseks vajalikku ehitist on vajalik rekonstrueerida ja/või laiendada.

  (3) Hoonestusõiguse seadmise otsustab:
  1) linnavolikogu, kui:
   a) kinnistu koormatakse hoonestusõigusega tähtajaga üle 25 aasta;
   b) hoonestusõigus seatakse tasuta.
  2) muudel juhtudel linnavalitsus.

  (4) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise või otsustuskorras.

  (5) Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda:
  1) linna osalusega või linna valitseva mõju all oleva juriidiliste isikute kasuks;
  2) avalik-õiguslike juriidilistele isikute kasuks;
  3) linna omandis oleval kinnisasjal asuva ehitise omaniku kasuks;
  4) muudel juhtudel lähtudes põhjendatud avalikest huvidest.

  (6) Linnavarale hoonestusõiguse seadmist muul viisil peab põhjendama, hoonestusõiguse seadmise viis ja vajadusel kord peab sisalduma hoonestusõiguse seadmise otsuses.

  (7) Hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimise korraldab linnavalitsus.

§ 39.   Hoonestusõiguse seadmise algatamine ja ettevalmistamine

  (1) Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette linnavalitsus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel.

  (2) Hoonestusõiguse seadmisel enampakkumise pakkumise korras kinnitatakse:
  1) hoonestusõiguse tähtaeg;
  2) hoonestusõiguse tasu või omandamisõiguse alghind ja maksmise kord;
  3) enampakkumise läbiviimise viis;
  4) osavõtutasu ning tagatisraha suurus (kui see on otstarbekas) ning tasumise kord ja viis;
  5) lepingu sõlmimisel nõutavad tagatised;
  6) hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitiste lubatud suurim ehitusalane pind, ehitiste lubatud kõrgus vm), hoonestamise tähtpäev, vajadusel sanktsioonid lepingu rikkumisel jm lepingu olulised tingimused;
  7) pakkumise läbiviija (vähemalt 3-liikmeline komisjon);
  8) läbirääkimistega pakkumise korral pakkumise võitja väljaselgitamise alused ja hoonestusõiguse seadmise lisatingimused;
  9) objekti kohta info saamise koht ja viis.

  (3) Enampakkumise toimumine kuulutatakse välja kohalikus ajalehes, Maardu linna koduleheküljel ning vajaduse korral ka muudes avalikkusele suunatud infoallikates. Kuulutus avaldatakse vähemalt kümme kalendripäeva enne pakkumise läbiviimist. Teistkordsel pakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. Kuulutuses peavad sisalduma järgmised pakkumise tingimused ja andmed:
  1) pakkumise korraldaja;
  2) pakkumise läbiviimise viis (läbirääkimistega, enampakkumine suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral esitamise tähtaeg ja koht ning pakkumisele märgitav märgusõna;
  3) hoonestusõigusega koormatava kinnisasja asukoht, suurus, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus;
  4) hoonestusõiguse tasu või omandamisõiguse algsuurus;
  5) hoonestamise tingimused ja hoonestusõiguse tähtaeg;
  6) läbirääkimistega pakkumise korral selle lisatingimused;
  7) pakkumises osalemise osavõtutasu ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis;
  8) pakkumise läbiviimise koht ja aeg;
  9) läbirääkimistega pakkumise võitja väljaselgitamise alused;
  10) nõuded pakkumisel osalemiseks ja pakkumise vormistamiseks;
  11) vajaduse korral muud tingimused;
  12) objekti kohta informatsiooni saamise võimalus.

§ 40.   Enampakkumises osaleda võivate isikute ring

  Enampakkumises osaleda võivate isikute ring on määratud käesoleva korra paragrahvis 12.

§ 41.   Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras

  Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub avalikult kas suulise või kirjaliku pakkumisena käesoleva korra paragrahvides 14 - 15 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi:
  1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse tasu suurus või hoonestusõiguse omandamisõigus;
  2) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping.

§ 42.   Hoonestusõiguse seadmine läbirääkimistega pakkumise korras

  (1) Hoonestusõiguse seadmine toimub läbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine hoonestusõiguse seadmisel on olulisem hoonestusõiguse tasust.

  (2) Hoonestusõiguse seadmine läbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva korra paragrahvis 16 sätestatud korras.

§ 43.   Hoonestusõiguse lepingu tingimused

  (1) Hoonestusõiguse lepingus määratakse kindlaks:
  1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number;
  2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused;
  3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord;
  4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest;
  5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus (vajadusel);
  6) kindlustamiskohustus (vajadusel) ja hoonestusõiguse võõrandamise tingimused;
  7) hoonestamise tähtaeg;
  8) lepingu täitmise tagatised (vajadusel);
  9) muud vajalikud andmed.

  (2) Hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimise kulud, notaritasu ja riigilõivu tasub hoonestaja.

  (3) Linnavalitsus sätestab hoonestusõiguse seadmise lepingus kokkuleppe, millega hoonestaja kohustub küsima linnavalitsuse nõusolekut hoonestusõiguse võõrandamiseks või hüpoteegi, servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega koormamiseks või kolmandate isikutega hoone kasutuslepingute sõlmimiseks. Hoonestusõiguse seadmisel kantakse need kohustused kinnisturaamatusse.

§ 44.   Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmine

  (1) Kinnistul asuva ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus otsustuskorras.

  (2) Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmisel lähtutakse käesoleva korra paragrahvide 38, 39 ja 43 sätetest.

7. peatükk LINNAVARA MAHAKANDMINE JA LINNAVARA HULKA KUULUVAD NÕUDED 

§ 45.   Linnavara mahakandmine

  (1) Linnavara (põhivara) utiliseeritakse või hävitatakse, kui see ei ole enam vajalik, seda ei ole võimalik võõrandada ning selle säilitamine on ebaotstarbekas.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud linnavara kantakse maha (bilansist välja). Linnavara mahakandmisel koostab linnavara valitseja mahakandmise akti, milles peavad sisalduma järgmised andmed:
  1) mahakandmisele kuuluva linnavara täpne koosseis;
  2) soetusmaksumus ja akumuleeritud kulum;
  3) vara lühiiseloomustus;
  4) kõlbmatuks muutumise põhjused;
  5) linnavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused;
  6) linnavara hävitamise või utiliseerimise tegevuskava ja selle maksumus;
  7) muud linnavaraga seotud olulised andmed.

  (3) Linnavara mahakandmise otsustab linnavalitsus. Kui linnavara (v.a. ehitis) bilansiline jääkmaksumus on väiksem kui 1500 eurot, otsustab linnavara mahakandmise linnavara valitseja.

  (4) Linnavara hävitamise kohta koostab linnavara valitseja akti, mis peab sisaldama andmeid hävitamise kulude ja viisi kohta, samuti andmeid linnavara hävitamisest saadud materiaalsete väärtuste kohta.

  (5) Lõikes 4 nimetatud akti koostajad korraldavad linnavara hävitamise akti kohta kande tegemise raamatupidamise dokumentidesse.

§ 46.   Linnavara hulka kuuluvate nõuete sissenõudmine, loobumine ja lootusetuks tunnistamine

  (1) Nõudeid hinnatakse vastavalt raamatupidamise seadusele, avaliku sektori finantsjuhtimise ja aruandluse juhendile ning selle alusel antud õigusaktidele.

  (2) Nõude esitamisest või sissenõude täitmisele pööramisest võib loobuda, kui nõue osutub lootusetuks või selle sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud.

  (3) Nõude esitamisest loobumise otsustab:
  1) linnavolikogu, kui nõue on suurem kui 10 000 eurot;
  2) linnavalitsus, kui nõue on väiksem kui 10 000 eurot või sellega võrdne.

  (4) Nõuded võlgniku vastu esitab kohtulikus või kohtuvälises korras linnavara valitseja, kelle bilansis nõue on kajastatud.

  (5) Pankroti-, likvideerimise või muus sarnases menetluses osaliselt või täielikult rahuldamata jäänud nõuded tunnistatakse lootusetuks ning kantakse maha vastavas menetluses tehtud otsuse või muu asjakohase dokumendi alusel.

§ 47.   Järelevalve teostamine

  Linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise üle teostavad järelevalvet linnavalitsus ja Maardu Linnavolikogu revisjonikomisjon.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED  

§ 48.   Linnavara valitsemise korra rakendamine

  Enne käesoleva määruse jõustumist alustatud linnavara võõrandamise ja kasutusse andmise menetlused viiakse lõpule seni kehtinud korras.

§ 49.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks järgmised määrused:
  1) Maardu Linnavolikogu 31.01.2006 määrus nr 92 „Maardu linnavara valitsemise kord“.
  2) Maardu Linnavolikogu 27.06.1996 määruse nr 109 Lisa 2 „Linnavara registri pidamise kord Maardu linnas“.

§ 50.   Linnavara valitsemise korra jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Ailar Lyra
Maardu Linnavolikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json