Räpina Ühisgümnaasiumi põhimäärus
Vastu võetud 15.12.2010 nr 25
jõustumine 01.01.2011
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 19.06.2013 | RT IV, 05.07.2013, 5 | 08.07.2013 |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punkti 37 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvi 66 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Kooli nimetus ja asukoht
(1) Kooli ametlik nimetus on Räpina Ühisgümnaasium (edaspidi ühisgümnaasium), kooli nimetuse ametlik lühend on RÜG.
(2) Ühisgümnaasiumi asukoht ja aadress on Kooli tn 5, Räpina linn, Põlva maakond, sihtnumber 64504.
(3) Ühisgümnaasium on statsionaarse õppevormiga kool, kus põhikool ja gümnaasium tegutsevad ühe asutusena.
§ 2. Ühisgümnaasiumi õiguslik seisund
(1) Ühisgümnaasium on Räpina Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav munitsipaalkool.
(2) Ühisgümnaasiumil on oma nimega pitsat ja sümboolika.
(3) Ühisgümnaasiumil on oma eelarve, mille kinnitab Räpina Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu).
(4) Ühisgümnaasium juhindub oma tegevuses haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast põhimäärusest ning muudest kehtivatest riiklikest ja kohalikest õigusaktidest.
(5) Koolikohustuslike isikute üle arvestuse pidamist korraldab vallavalitsus.
§ 3. Õppekeel
Ühisgümnaasiumis on õppekeeleks eesti keel ja vene keel.
1) põhikooliastmes on õppekeeleks eesti keel või vene keel;
2) vene keeles toimub õppetöö
6. klassis õppeaastani 2010/2011;
7. klassis õppeaastani 2011/2012;
8. klassis õppeaastani 2012/2013;
9. klassis õppeaastani 2013/2014.
3) venekeelses põhikooliosas õpetatakse mõned õppeained eesti keeles, ained määratakse ühisgümnaasiumi õppekava üldosas;
4) gümnaasiumiastmes (10.-12. klass) on õppekeeleks eesti keel.
2. peatükk Tegevuse eesmärgid ja ülesanded
§ 4. Tegevuse eesmärk
Ühisgümnaasium annab oskusi, teadmisi ja vilumusi ning kujundab väärtuste ning käitumisnormide süsteemi, millega tagab eeldused ja võimalused põhihariduse ning üldkeskhariduse omandamiseks.
§ 5. Ühisgümnaasiumi ülesanded
Ühisgümnaasiumi ülesanded on:
1) tagada õppimisvõimalused igale koolikohustuslikule lapsele, kelle elukohajärgseks kooliks on ühisgümnaasium.
2) täiustada võimalusi õppetööväliseks huvialategevuseks;
3) koostada koostöös hoolekogu, õpilasesinduse ja õppenõukoguga kooli arengukava, milles määratakse kooli tegevuskava kolmeks aastaks, ja esitada see kinnitamiseks vallavolikogu poolt kehtestatud korras;
4) täiustada kooli õppevahendeid ning õpetamisvorme ja -meetodeid, koostada õppemetoodilisi materjale ja õppevahendeid;
5) tagada õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse ning koostada tervisekaitse eeskirjade ja -normide kohane päevakava;
6) teha koostööd teiste koolidega õppetöö arendamise eesmärgil;
7) võtta osa projektidest koolile vajalike vahendite soetamiseks;
8) koguda ja säilitada kooli ajaloolisi materjale.
§ 6. Arengukava
(1) Ühisgümnaasiumi järjepideva arengu tagamiseks koostatakse koostöös hoolekogu, õpilasesinduse, õppenõukogu ning ekspertidega kooli arengukava.
(2) Vähemalt kolmeks aastaks koostatud arengukavas määratakse kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad ning turvalisuse tagamine koolis, õpetajate täienduskoolituskava ja tegevuskava.
(3) Arengukava koostamisel arvestatakse sisehindamise aruandes märgitud kooli tegevuse tugevuste ja parendusvaldkondadega.
(4) Arengukava kinnitatakse kooli pidaja kehtestatud korras.
3. peatükk Õppe- ja kasvatuskorralduse alused
§ 7. Õppekava
(1) Ühisgümnaasiumi õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on riiklikele õppekavadele vastav kooli õppekava, mis määrab kindlaks:
1) õppe ajalise korralduse;
2) kohustuslike õppeainete täpsustatud ja täiendatud ainekavad;
3) valikainete loendi, ainekavad ja valikutingimused;
4) kooli õppe-eesmärgid.
(2) Ühisgümnaasiumi õppekava kehtestab direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
§ 8. Klassid ja nende täituvuse piirnorm
(1) Klassi täituvuse ülemine piirnorm on põhikooliastmes 24 õpilast ja gümnaasiumiastmes 36 õpilast.
(2) Kooli pidaja võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirnormidest väiksema klassi täituvuse ülemise piirnormi.
(3) Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhikooliastme piirnormist suurema klassi täituvuse ülemise piirnormi, kuni 26 õpilast.
(4) Ühisgümnaasiumis võib avada klasse või õpperühmi hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamiseks põhikooli ulatuses, et luua vajalikud tugiteenused õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis:
1) õpiabirühmi põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks – rühmatäitumuse piirnormiga 6 õpilast;
2) klasse põhiharidust omandavatele käitumisprobleemidega või kasvatusraskustega õpilastele – klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast;
3) klasse õpiraskustega põhiharidust omandavatele õpilastele – klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast;
4) klasse põhiharidust omandavatele lihtsustatud õppel olevatele õpilastele – klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast.
(5) Kooli pidaja nõusolekul võib direktor moodustada ka hariduslike erivajadustega õpilaste klasse ja rühmi, mida põhimääruses sätestatud ei ole.
§ 9. Õppeaeg
(1) Õppeaasta algab 1. septembril, koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister oma määrusega.
(2) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva, lõpuklassis vähemalt 185 päeva. Lõpueksami päev ja sellele eelnevad kaks õppetundidest vaba päeva arvatakse õppepäevade hulka.
(3) Õpilaste nädalakoormus õppetundides määratakse kooli õppekavaga.
(4) Õppetöö põhivormiks on õppetund. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit.
(5) Õppetundide arv ja nende järjekord määratakse tunniplaanis, mis on ühisgümnaasiumi päevakava osa ja mille kinnitab ühisgümnaasiumi direktor.
§ 10. Õpilaste hindamine
(1) Õpilaste hindamine toimub viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» on «hea», «3» on «rahuldav», «2» on «puudulik» ja «1» on «nõrk».
(2) Järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise üldised tingimused ja kord sätestatakse riiklikes õppekavades.
(3) Lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise korra kehtestab haridus- ja teadusminister oma määrusega.
(4) Põhikooli lõpetamise tingimused sätestatakse põhikooli riiklikus õppekavas.
(5) Gümnaasiumi lõpetamise tingimused sätestatakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas.
(6) Põhikooli lõpetajatele väljastatakse põhikooli lõputunnistus, gümnaasiumi lõpetajatele gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus.
§ 11. Hariduslike erivajadustega õpilane
(1) Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes.
(2) Haridusliku erivajadusega õpilane õpib üldjuhul ühisgümnaasiumi tavaklassis. Ühisgümnaasiumis võib haridusliku erivajadustega õpilaste õpetamiseks avada käesoleva põhimääruse § 8 lõigetes 4 ja 5 toodud klasse ja rühmi.
(3) Ühisgümnaasium korraldab andekate õpilaste juhendamist.
(4) Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise ning klassist või rühmast väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
§ 12. Individuaalne õppekava
(1) Individuaalse õppekava koostab ühisgümnaasium, kui muudatuste või kohandustega õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga.
(2) Individuaalne õppekava haridusliku erivajaduse tõttu, mis ei võimalda riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste saavutamist, on lubatud üksnes nõustamiskomisjoni soovitusel.
§ 13. Motiveerimine ning tugi- ja mõjutusmeetmed
(1) Õpilase tunnustamine kiituskirjaga õpingute jooksul, kiitusega põhikooli lõputunnistusel ja gümnaasiumi lõpetamisel kuld- või hõbemedaliga toimub haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel ja korras.
(2) Täiendavad motiveerimis- ja tunnustamismeetmed näeb ühisgümnaasium ette kodukorras.
(3) Eesmärgiga mõjutada õpilasi ühisgümnaasiumi kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid.
(4) Tugimeetmeteks võivad olla arenguvestluse läbiviimine, individuaalse õppekava rakendamine, tugispetsialisti teenuse osutamine.
(5) Mõjutusmeetmed on:
1) õpilase käitumise arutamine vanemaga;
2) õpilasega tema käitumise arutamine direktori või õppealajuhataja juures;
3) õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus või hoolekogus;
4) õpilasele tugiisiku määramine;
5) kirjalik noomitus;
6) esemete, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga, kooli hoiulevõtmine;
7) õppetunnist eemaldamine koos kohustusega viibida määratud kohas ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused;
8) konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks;
9) kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine, mida võib kohaldada õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vaid vanema nõusolekul;
10) pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus koos määratud tegevusega kuni 1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul;
11) ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis, näiteks üritustest ja väljasõitudest;
12) ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused.
(6) Mõjutusmeetmete rakendamise otsustab direktor või tema volitatud isik. Ajutise õppes osalemise keelu otsustab õppenõukogu.
(7) Õpilane arvatakse koolist välja, kui õpilane oma käitumisega ohustab teiste turvalisust koolis või rikub korduvalt kodukorda, välja arvatud koolikohustuslik õpilane.
(8) Õpilase koolist väljaarvamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
4. peatükk Õpilased ja lastevanemad
§ 14. Õpilaste õigused
Õpilastel on õigus:
1) valida õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi;
2) saada ainekavades ettenähtu omandamiseks täiendavat abi õpetajalt tema tööaja piires;
3) moodustada koolis õpilasesindusi, ühinguid, klubisid ja ringe, mille tegevus ei ole vastuolus kooli ning kodu kasvatustaotlustega;
4) osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamisel;
5) olla valitud õpilasesinduse kaudu kooli hoolekogusse;
6) kasutada klassivälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi- ja tehnilisi vahendeid;
7) vajadusel saada ainelist abi selleks eraldatud summadest ja fondidest;
8) saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;
9) vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitsele;
10) kasutada tasuta vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, põhikoolis lisaks õpikutele ka töövihikuid;
11) olla kaasatud individuaalse õppekava koostamisele;
12) täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes;
13) vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlusele, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides;
14) saada vajadusel vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenust;
15) saada koolitervishoiuteenust;
16) olla teavitatud hinnetest ja talle kohalduvast osast kooli päevakavas;
17) valida ja olla valitud õpilasesindusse vastavalt õpilasesinduse põhimäärusele;
18) olla õppeveerandi või kursuse algul teavitatud õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest;
19) olla ära kuulatud enne tugi- või mõjutusmeetme määramist ning anda arvamus mõjutusmeetme rakendamise kohta;
20) kokkuleppel kooliga läbida osa õppest teistes õppeasutustes;
21) pöörduda oma õiguste kaitseks hoolekogu, vallavalitsuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanema, lastekaitseorganisatsiooni või valla lastekaitseinspektori poole.
§ 15. Vanema õigused
Vanemal on õigus:
1) olla kaasatud individuaalse õppekava koostamisel;
2) saada teavet lapse õppest puudumistest vähemalt üks kord õppeveerandi jooksul;
3) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;
4) omada juurdepääsu kooli valduses olevale teabele õpilase kohta;
5) olla teavitatud õpilasele kohalduvast osast kooli päevakavas ning õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest;
6) olla teavitatud õpilase hinnetest;
7) vähemalt üks kord aastas osaleda vanemate koosolekul;
8) anda arvamus ajutise õppes osalemise keelu rakendamise korral õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta;
9) esitada taotlus piiratud teovõimega õpilase eest tasuta õpilaspileti saamiseks;
10) kandideerida vanemate esindajana kooli hoolekogusse;
11) pöörduda kooli hoolekogu või ühisgümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse üle järelevalvet teostavate asutuste poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral.
§ 16. Õpilaste ja lastevanemate kohustused
(1) Õpilased on kohustatud:
1) täitma koolikohustust, kusjuures koolikohustuslik on õpilane põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni;
2) täitma kooli kodukorda ja kandma vastutust selle rikkumise eest, õppima vastavalt oma võimetele, end arendama ja oma teadmisi pidevalt täiendama, suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse ning hoidma loodust;
3) osalema aktiivselt õppetöös ja täitma õpiülesandeid;
4) täitma õpetaja antud seaduslikke korraldusi ja ülesandeid;
5) hoidma kooli kasutuses olevat vara.
(2) Koolile sihilikult tekitatud materiaalse kahju hüvitavad õpilased, nende vanemad või vanemaid asendavad isikud vastavalt kehtivale seadusandlusele.
(3) Lapse koolikohustuse täitmata jätmise eest kohaldatakse tema vanematele või vanemaid asendavatele isikutele karistus vastavalt kehtivale seadusandlusele.
(4) Vanem on kohustatud:
1) looma lapsele kodus soodsad tingimused õppimiseks ja koolikohustuse täitmiseks;
2) arvestama hariduse andmise asjades ennekõike lapse võimeid ja kalduvusi. Vajaduse korral küsivad vanemad nõu õpetajalt või muult asjatundlikult isikult;
3) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;
4) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;
5) tegema koostööd lapse õpetamisel ja kasvatamisel;
6) osalema piiratud teovõimega õpilase arenguvestlusel;
7) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole;
8) tagama piiratud teovõimega õpilase järelevalve ning õppe korraldamise individuaalse õppekava alusel ajutise õppes osalemise keelu korral.
§ 17. Koostöö lastevanematega
Vähemalt kord aastas kutsub ühisgümnaasiumi juhtkond (klassijuhataja) kokku lastevanemate koosoleku.
§ 18. Õpilasesindus
(1) Ühisgümnaasiumi õpilastest moodustuval õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega õpilaselu küsimusi.
(2) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires, lähtudes oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.
§ 19. Õpilasesinduse valimise kord
(1) Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor hiljemalt ühe kuu jooksul õppeaasta algusest.
(2) Õpilasesinduse valivad kõik ühisgümnaasiumi 8.-12. klassi statsionaarses õppes õppivad õpilased. Õpilasesinduse maksimaalseks suuruseks on 25 õpilast.
(3) Iga klass võib esitada huvijuhile kahe nädala jooksul valimiste väljakuulutamise päevast vähemalt kaks esindajat klassi õpilaste hulgast.
(4) Kuulumine õpilasesindusse on vabatahtlik ning sinna võib kuuluda 8.-12. klassi õpilane, kes on aktiivne ning peab kinni õpilaste kodukorrast.
(5) Hiljemalt kahe nädala jooksul valimiste väljakuulutamise päevast kutsub huvijuht kokku esimese õpilasesinduse koosoleku.
(6) Kui klasside poolt esitatud kandidaatide arv ületab 25, siis enim kandidaate esitanud klassidele teeb huvijuht ettepaneku vähendada oma kandidaatide arvu.
(7) Õpilasesinduse nimekiri kinnitatakse õpilasesinduse esimesel koosolekul.
(8) Esimesel koosolekul valitakse lihthäälteenamusega vähemalt president, asepresident ja protokollija.
(9) Väljalangenud õpilase asemele on klassil õigus esitada uus kandidaat.
§ 20. Õpilasesinduse põhimäärus
(1) Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega.
(2) Õpilasesinduse põhimääruse eelnõu avalikustatakse kooli veebilehel ning pannakse koolis välja. Kõigil õpilastel on võimalus avalikustamisest kahe nädala jooksul teha kirjalikke parandusettepanekuid. Parandusettepanekud arutab läbi õpilasesindus ühe nädala jooksul avalikustamise lõppemisest.
(3) Põhimäärus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletus viiakse läbi avalikustamises kindlaks määratud päeval. Hääletamist võib läbi viia igas klassis eraldi ning klassi esindaja edastab tulemused õpilasesindusele.
(4) Õpilasesindus esitab põhimääruse kinnitamiseks direktorile. Kolmekümne päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.
5. peatükk Õppekavavälise tegevuse korraldus
§ 21. Raamatukogu
(1) Raamatukogu kogud jagunevad otstarbe järgi põhikoguks ja õppekirjanduse koguks.
(2) Kooliraamatukogu põhiülesannet põhikogu osas täidab Räpina Raamatukogu.
[RT IV, 05.07.2013, 5 - jõust. 08.07.2013]
(3) Õppekirjanduse kogu asub ühisgümnaasiumis.
(4) Kooliraamatukogu töökorralduse alused kehtestab haridus- ja teadusminister.
§ 22. Huvitegevus
(1) Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus.
(2) Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sh huviala- ja aineringid ning stuudiod.
(3) Huvitegevuse läbiviimine fikseeritakse ringipäevikus, kuhu märgitakse õpilase andmed, tunni sisu ja aastaplaan. Ringipäevikut täidab ringijuht.
(4) Ringipäeviku täitmist ning tundide toimumist kontrollib huvijuht.
(5) Õpilasel on õigus kasutada huvitegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras.
§ 23. Pikapäevarühm
(1) Kooli direktor võib kooli pidaja nõusolekul moodustada koolis pikapäevarühmi põhiharidust omandavatele õpilastele.
(2) Pikapäevarühmas korraldatava õppekavavälise tegevusena pakutakse õpilasele järelevalvet ning pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses ning huvide arendamisel.
(3) Pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava kehtestab kooli direktor, määrates seal aja koduste õpiülesannete täitmiseks, puhkuseks vabas õhus ja huvitegevuseks.
(4) Pikapäevarühma täitumuse ülemine piirnorm on 24 õpilast. Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada suurema rühma täitumuse ülemise piirnormi.
(5) Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega ja vanema taotluse alusel või alaealise mõjutusvahendite seaduses sätestatud juhul alaealiste komisjoni otsuse alusel.
6. peatükk Koolitöötajate õigused ja kohustused
§ 24. Koolitöötajad
(1) Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.
(2) Pedagoogid on õpetajad, direktor, õppealajuhataja(d) ning teised õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud.
(3) Pedagoogide ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine, mis tugineb vastastikusel lugupidamisel, üksteisemõistmisel ja koostööl õpilase koduga.
(4) Pedagoogidena võivad töötada isikud, kes vastavad haridus- ja teadusministri määrusega kinnitatud pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele.
(5) Ühisgümnaasiumi teiste töötajate ülesanne on tagada ühisgümnaasiumis häireteta töö, majandamine ning kooli vara korrasolek ja säilitamine.
(6) Koolitöötajate koosseis kinnitatakse direktori ettepanekul kooli pidaja kehtestatud korras, arvestades haridus- ja teadusministri kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisu.
(7) Töölepingud personaliga sõlmib, muudab ja ütleb üles ühisgümnaasiumi direktor vastavuses tööseadusandlusele.
(8) Õpetajate, õppealajuhataja ning teiste õppe- ja kasvatuse alal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks korraldab ühisgümnaasiumi direktor konkursi, mille läbimise korra kinnitab hoolekogu direktori ettepanekul.
§ 25. Personali õigused ja kohustused
Personali ülesanded, õigused, kohustused ning vastutus määratakse kindlaks kooli töökorraga, ametijuhendite ja töölepingutega kooskõlas tööseadusandlusega, pedagoogide teenistust reguleerivate ja muude õigusaktidega.
7. peatükk Ühisgümnaasiumi juhtimine
§ 26. Direktor
(1) Ühisgümnaasiumi juhib direktor, kes on kooli seaduslik esindaja.
(2) Direktor kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(3) Ühisgümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmiseks kinnitab konkursi tingimused ja korra ning kuulutab välja ja viib läbi avaliku konkursi vallavalitsus.
(4) Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab või ütleb üles vallavanem või tema volitatud ametiisik.
(5) Õppetegevusega seotud otsuste täitmise eest on vastutavad õppealajuhatajad, kes juhivad otseselt õppetöö korraldust.
(6) Direktori ülesanded:
1) esindab ühisgümnaasiumi;
2) sõlmib, peatab, muudab või ütleb üles töölepingud koolitöötajatega;
3) teeb kooli pidajale ettepaneku koolitöötajate koosseisu kinnitamiseks;
4) annab oma pädevuse piires käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi;
5) kehtestab kooli õppekava, kodukorra, päevakava ja töökorralduse reeglid;
6) kinnitab juhtkonna koosseisu ning korraldab juhtkonna tööd;
7) korraldab kooli asjaajamist;
8) tagab kooli eelarve täitmise;
9) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise;
10) tagab kooli õppenõukogu ja hoolekogu seaduslike otsuste täitmise;
11) kehtestab arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra;
12) kehtestab kooli sisehindamise korra ning kinnitab sisehindamise aruande;
13) arvab isiku õpilaste nimekirja ning koolist välja vastavalt õigusaktidele;
14) koordineerib tugispetsialistide teenuse osutamist koolis;
15) korraldab pedagoogide ametikohtade täitmiseks avaliku konkursi;
16) korraldab õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamise;
17) korraldab õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras;
18) korraldab kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise ning kehtestab selle;
19) määrab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija;
20) määrab individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud;
21) kutsub kokku kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks vähemalt üks kord aastas õpilaste vanemate koosoleku ning vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel selle klassi õpilaste vanemate koosoleku;
22) otsustab tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamise;
23) korraldab esimesed õpilasesinduse valimised;
24) annab aru hoolekogule;
25) juhatab õppenõukogu koosolekut ja korraldab õppenõukogu tegevust;
26) koordineerib arengukava ja üldtööplaani koostamist.
§ 27. Õppealajuhataja
(1) Õppealajuhataja määrab ametisse kooli direktor ning ta allub direktorile.
(2) Õppealajuhataja:
1) korraldab kooli õppetööd koostöös kooli juhtkonna ja õppenõukoguga;
2) koostab ja kooskõlastab tunniplaanid ning ruumide jaotuse;
3) koostab koostöös õpetajatega kooli õppekava ja tunnijaotusplaani ning valmistab ette õppekorraldust puudutavad dokumendid;
4) kontrollib õppetunde ja õppetööga seotud dokumentide täitmist ja kasutamist;
5) tegeleb süsteemselt õpetajate töö hindamisega;
6) koostab kooli üldtööplaani õppetööd puudutava osa;
7) tagab kooli arengukava õppetööd puudutava osa täitmise;
8) planeerib õppetööks vajalikke ressursse;
9) korraldab kooli metoodilist tööd;
10) planeerib õpetajate täienduskoolitust;
11) tegeleb sisekontrolliga õppe-ja kasvatustegevuse üle;
12) koordineerib olümpiaadidel, konkurssidel ja võistlustel osalemist;
13) valmistab ette õppe- ja kasvatustööd puudutavaid õppenõukogu otsuseid;
14) analüüsib eksami- ja tasemetööde tulemusi ning teeb kokkuvõtteid kooli õpilaste õpitulemustest;
15) juhendab õpetajaid tööülesannete täitmisel, korraldab puuduvate õpetajate asendamist;
16) algatab õppetegevuse uuendusi;
17) tagab kooli igapäevase õppetöö toimimise.
§ 28. Juhtkond
(1) Kooli juhtkonna moodustavad direktor, õppealajuhataja(d), huvijuht ja direktori asetäitja majandusalal.
(2) Juhtkonna peamisteks ülesanneteks on kooli igapäevategevuse, arendamise ja majandamise planeerimine, kooli struktuuriüksuste töö juhtimine, kooli sisehindamise korraldamine, kooli regulatsioonide ja strateegiate väljatöötamise korraldamine ning sisekontroll.
(3) Juhtkonna otsused on koolitöötajatele täitmiseks kohustuslikud.
§ 29. Õppenõukogu
(1) Ühisgümnaasiumis on õppenõukogu, mille ülesanne on kooli õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.
(2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja.
(3) Õppenõukogu ülesanded ja töökorra kehtestab haridus- ja teadusminister.
§ 30. Hoolekogu
(1) Ühisgümnaasiumi edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks moodustab vallavalitsus kooli hoolekogu, mille ülesanne on õppe- ja kasvatustegevuse jälgimine ning selleks tegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamine.
(2) Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse kooli pidaja kehtestatud korras.
(3) Hoolekogu ülesanded:
1) kooli pedagoogide, kohaliku omavalitsuse volikogu, vanemate ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ja mõjutamisel;
2) esitab arvamuse ühisgümnaasiumi õppekava ja selle muudatuste kohta;
3) esitab arvamuse arenguvestluste korraldamise tingimuste ja korra kohta;
4) esitab arvamuse ühisgümnaasiumi põhimääruse ja selle muudatuste kohta;
5) esitab arvamuse ühisgümnaasiumi vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu kohta;
6) osaleb ühisgümnaasiumi arengukava ja selle muudatuste ettevalmistamisel, esitab arvamuse ühisgümnaasiumi arengukava ja selle muudatuste kohta;
7) esitab arvamuse ühisgümnaasiumi kodukorra ja selle muudatuste kohta;
8) kehtestab direktori ettepanekul pedagoogide vaba ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi läbiviimise korra;
9) esitab arvamuse ühisgümnaasiumi sisehindamise aruande kohta;
10) esitab arvamuse ühisgümnaasiumi eelarve eelnõu kohta vallavalitsuse õigusaktidega kehtestatud korra kohaselt.
§ 31. Sisehindamine
(1) Ühisgümnaasiumis tehakse sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng.
(2) Sisehindamisega selgitatakse välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust.
(3) Ühisgümnaasiumi sisehindamise korra kehtestab direktor.
(4) Ühisgümnaasium koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul. Aruandes tuuakse välja kooli tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad.
(5) Sisehindamise aruande kehtestab kooli direktor, esitades selle enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja kooli pidajale.
(6) Sisehindamise küsimustes kooli nõustamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
8. peatükk Finantseerimise, majandamise ja asjaajamise alused
§ 32. Vara ja raamatupidamine
(1) Ühisgümnaasiumi vara moodustavad koolile Räpina valla poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.
(2) Kogu vara sihtotstarbeline kasutamine käesolevast põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks toimub vastavalt Räpina vallavara valitsemise korrale.
(3) Ühisgümnaasiumi raamatupidamist korraldab vallavalitsus.
§ 33. Ühisgümnaasiumi rahalised vahendid
(1) Ühisgümnaasiumi eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigieelarvest, Räpina valla eelarves kooli ülalpidamiseks ettenähtud vahenditest, sihtasutustele või fondidele esitatud taotluste alusel eraldatud vahenditest, toetustest, annetustest ning välisabist.
(2) Ühisgümnaasiumi eelarve kava projekti kohta annab arvamuse hoolekogu, eelarve kinnitab vallavalitsuse ettepanekul vallavolikogu.
(3) Ühisgümnaasiumi eelarve täitmist jälgib hoolekogu ja kontrollib vallavalitsus ning kooli eelarve täitmine kinnitatakse valla majandusaasta aruandega vallavolikogu poolt.
§ 34. Aruandlus ja kontroll
(1) Ühisgümnaasium esitab oma tegevuse kohta finants- ja statistilisi aruandeid õigusaktidega kehtestatud ulatuses ja korras.
(2) Ühisgümnaasiumi finantsmajanduslikku tegevust kontrollivad vallavalitsus ja vallavolikogu revisjonikomisjon.
(3) Haridus-ja Teadusministeeriumil on õigus teostada riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse seaduslikkuse üle. Riiklikul järelevalveorganil on õigus kaasata riikliku järelevalve teostamisse eksperte.
§ 35. Asjaajamine
(1) Asjaajamise keel on eesti keel.
(2) Ühisgümnaasium korraldab oma asjaajamist lähtudes kehtivatest riiklikest ja kohalikest õigusaktidest.
(3) Ühisgümnaasiumi õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
9. peatükk Ühisgümnaasiumi ümberkorraldamise, pidamise üleandmise ja tegevuse lõpetamise alused
§ 36. Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine
(1) Ühisgümnaasiumi tegevuse ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu ning otsuse viib ellu vallavalitsus.
(2) Ühisgümnaasiumi ümberkorraldamine võib toimuda järgmistel juhtudel:
1) koolinõudluse suurenemisel või vähenemisel antud piirkonnas;
2) suurenenud või vähenenud finantseerimisvõimaluste tõttu;
3) ümberkorralduste tõttu haridussüsteemis;
4) muudel seadustest või riiklikust regionaalpoliitikast tulenevatel juhtudel.
(3) Ühisgümnaasiumi tegevus lõpetatakse, kui:
1) riikliku järelvalveorgani hinnangul ei vasta kooli õppetase riikliku õppekavaga kehtestatud nõuetele;
2) kooli ei ole võimalik finantseerida;
3) kõik koolitusload on tühistatud;
4) teistel seadusega ettenähtud juhtudel.
(4) Ühisgümnaasiumi ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub ajavahemikus 1. juulist sama aasta 31. augustini.
(5) Ühisgümnaasiumi ümberkorraldamise, või tegevuse lõpetamise otsusest teavitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi, Põlva maavanemat, vanemaid, õpilasi, õpilaste elukohajärgseid valla- või linnavalitsusi ja ühisgümnaasiumi personali hiljemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.
(6) Ühisgümnaasiumi ümberkorraldamisel või tegevuse lõpetamisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ning töösuhteid reguleerivatest ja muudest õigusaktidest.
§ 37. Ühisgümnaasiumi pidamise üleandmine
(1) Vallal on õigus anda kooli pidamine üle riigile või teisele vallale või linnale.
(2) Kooli pidamine antakse üle vana ja uue pidaja kokkuleppel, arvestades seaduses sätestatud tingimusi ja tähtaegu.
(3) Kooli pidamise üleandmine toimub pärast viimase õppeveerandi lõppu. Kooli pidamise üleandmise otsusest teatatakse kooli õpilastele ja töötajatele hiljemalt kaks kuud enne uue õppeaasta algust.
(4) Kooli pidamise üleandmisel tagab uus kooli pidaja õpilastele võimaluse jätkata üldhariduse omandamist koolis.
10. peatükk Põhimääruse rakendussätted ja jõustumine
§ 38. Põhimääruse kehtestamine ja muutmine
(1) Põhimääruse ja selle muutmise eelnõu koostab kooli direktor või vallavalitsus.
(2) Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
(3) Ühisgümnaasiumi direktor esitab põhimääruse arutamiseks ja ettepanekute tegemiseks vallavalitsusele, kes seejärel esitab selle kehtestamiseks vallavolikogule.
(4) Ühisgümnaasiumi põhimääruse kehtestab, muudab või tunnistab kehtetuks vallavolikogu.
Facebook
Twitter