Nõo Vallavolikogu töökord
Vastu võetud 19.06.2014 nr 14
RT IV, 05.07.2014, 1
jõustumine 08.07.2014
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 19.11.2020 | RT IV, 25.11.2020, 15 | 01.12.2020 |
Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 44 lõike 1 alusel ning tuginedes Nõo valla põhimääruse § 7 lõikele 5.
§ 1. Üldsätted
(1) Nõo vallavolikogu (edaspidi: volikogu) töökord määrab kindlaks volikogu, juhatuse ja komisjonide töökorralduse lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja muudest sellega kooskõlas olevatest õigusaktidest ning Nõo valla põhimäärusest.
(2) Volikogu tegevuse tasanditeks on volikogu istung, komisjonide tegevus, volikogu esimehe, aseesimehe ja volikogu liikmete saadikutöö.
(3) Töökeeleks volikogu istungil ja komisjonide koosolekutel on eesti keel.
§ 2. Volikogu liikme õigused ja kohustused
(1) Volikogu liikme õigused ja kohustused tulenevad Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatust.
(2) Volikogu liikmel on õigus osaleda koolitustel ja lähetustel. Lähetusse suunamine toimub volikogu esimehe esildise alusel. Lähetuskulude kompenseerimine toimub vastavalt vallavanema käskkirjale.
(3) Vallaasutuste töö kohta info ja andmete saamiseks tuleb pöörduda vallavalitsuse poole, kes korraldab info ja andmete edastamise volikogu liikmele.
(4) Volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni. Kui volikogu liige ei osutu alatiste komisjonide esimeeste ettepanekul nimetatuks ühessegi komisjoni, teeb volikogu liikme komisjoni liikmeks nimetamise kohta ettepaneku volikogu juhatus, kuulates eelnevalt ära volikogu liikme soovi.
(5) Volikogu liige osaleb komisjoni(de) töös ja volikogu istungitel.
(6) Volikogu liige viib ennast kurssi volikogu istungi päevakorras olevate teemade kohta väljasaadetud materjalidega.
(7) Volikogu liige teatab ette volikogu istungilt puudumisest vallakantseleisse või volikogu esimehele.
(8) Volikogu liige lähtub oma tegevuses Nõo valla huvidest.
(9) Volikogu liige on volikogu liikmena tegutsedes korrektne ja teiste isikute suhtes lugupidav.
§ 3. Volikogu juhatus
(1) Volikogu juhatusse kuuluvad volikogu esimees ja aseesimees.
(2) Juhatus:
1) koostab volikogu töökava poolaasta kaupa;
2) koostab volikogu istungi päevakorra;
3) vaatab läbi ettepanekud volikogu liikmete lähetuste kohta;
4) koordineerib teemade, küsimuste, eelnõude arutamist komisjonides;
5) vaatab läbi õigusaktide eelnõud, mida ei arutata komisjonides;
6) algatab vallaelu arendamise arutelusid;
7) arutab muid tõstatatud küsimusi.
§ 4. Volikogu istungi kokkukutsumine
(1) Volikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus ja istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja.
(2) Volikogu liikmetele teatatakse istungi kokkukutsumise aeg, läbiviimise koht ja päevakord ning informatsioon materjalidega tutvumise võimaluse kohta vähemalt neli tööpäeva (sealhulgas teatamise päev ja istungipäev) enne istungi algust.
(3) Kui volikogu istungil mitteosalemisest teatavad üle poole volikogu liikmetest, on volikogu esimehel õigustunnistada volikogu kokkukutsumine ajaliselt ebasobivaks ning teatada istungi mittetoimumisest.
§ 5. Istungi päevakord ja ettevalmistamine
(1) Volikogu istungi päevakorra koostab volikogu juhatus.
(2) Ettepanekuid istungi päevakorra kohta võivad teha:
1) volikogu liikmed;
2) volikogu komisjonid;
3) vallavalitsuse liikmed;
4) valla territooriumil elavad kodanikud, asutused ja ettevõtted volikogu liikme või vallavalitsuse kaudu.
(3) Päevakord kinnitatakse või muudetakse häälteenamusega.
(4) Volikogu liikmete poolt päevakorda esitatud küsimuste ettevalmistamist korraldab volikogu juhatus.
(5) Üldjuhul saab volikogule esitada vastuvõtmiseks otsuste projekte, millega on eelnevalt tutvunud vallavalitsus.
§ 6. Eelnõude menetlemine
(1) Määruste eelnõud töötatakse üldjuhul enne volikogu istungile vastuvõtmiseks või kehtestamiseks esitamist läbi volikogu alatistes komisjonides, mille töövaldkonda see kuulub.
(2) Otsuste eelnõud suunatakse komisjonidesse aruteluks juhatuse otsusel. Otsuse eelnõu, mida komisjoni ei suunata, arutab juhatus.
(3) Kõik komisjonidesse suunatavad eelnõud ja nendega seotud materjalid edastatakse volikogu vastava valdkonna komisjonile saatmisega samaaegselt volikogu listi. Materjalid tuleb komisjonile edastada hiljemalt 2 tööpäeva enne koosoleku toimumist.
(4) Juhul kui komisjoni liikmel ei ole võimalik osaleda komisjoni koosolekul, tuleb esitada muutmisettepanekud enne koosoleku algust komisjoni esimehele.
(5) Komisjoni heakskiidu saanud määruses või otsuses volikogu istungil üldjuhul sisulisi muudatusi ei tehta.
(6) Volikogu liikmed saavad komisjoni poolt heaks kiidetud eelnõu kohta esitada kirjalikke ettepanekuid sõnastuses, mis võimaldab volikogul hääletada. Ettepanek tuleb esitada hiljemalt 2 päeva enne volikogu istungit. Õigusakti eelnõu arutelu käigusteatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja paneb need hääletusele.
(7) Muudatusettepaneku korral, mille esitamisel pole kinni peetud käesoleva paragrahvi nõuetest, informeerib istungi juhataja sellise muudatusettepaneku esitamisest ja volikogu otsustab, kas ettepanekut arutatakse ning kuidas jätkata eelnõu menetlemist istungil.
(8) Konsensuse mittesaavutamisel suunatakse õigusakt tagasi komisjonile ja selle otsustamine lükatakse edasi.
§ 7. Istungi läbiviimine
(1) Volikogu uue koosseisu esimese istungi avab valimiskomisjoni esimees või aseesimees ja juhatab seda volikogu esimehe valimiseni.
(2) Volikogu liikmete ja kutsutud isikute kohalolekut kontrollitakse istungi alguses, iga volikogu liige ja kutsutud isik annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile.
(3) Kui keegi volikogu liikmetest hilineb istungile või lahkub istungilt selle toimumise ajal ajutiselt või lõplikult, kannab ta osavõtulehele saabumise või lahkumise kellaaja.
(4) Volikogu istung on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole volikogu liikmetest.
(5) Volikogu istungid on reeglina avalikud. Kinniseks võib istungi kuulutada, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu on.
(6) Istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või teda asendav volikogu liige.
(7) Istungi avamine hõlmab:
1) istungil osalevate volikogu liikmete arvu fikseerimist;
2) istungi kokkukutsuja poolt kutsutud isikute tutvustamist;
3) istungi päevakorra projekti tutvustamist, päevakorra osas tehtud muudatusettepanekute arutamist ja päevakorra kinnitamist.
(8) Volikogu istungi juhataja õigused ja kohustused:
1) avab istungi, jälgib tööks ja hääletamiseks vajaliku kvoorumi olemasolu;
2) jälgib istungi päevakorrast kinnipidamist;
3) vastutab töökorra järgimise eest kogu istungi kestel;
4) annab soovijatele sõna (üldjuhul taotlemise järjekorras);
5) kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi;
6) märgates sobimatuid väljendeid, nõuab sõnavõtjalt väljendite parandamist või vabandamist, keeldumise korral lõpetab sõnavõtu;
7) kutsub korrale istungiruumis viibija, kelle tegevus takistab istungi normaalset kulgemist, keeldumise korral nõuab tema ruumist lahkumist;
8) viib läbi avalikud hääletamised ja teeb teatavaks nende tulemused;
9) kuulutab välja volikogu otsuse vastuvõtmise, vaheaja ja istungi lõppemise.
(9) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ja nendele vastamisest, sõnavõttudest ja repliikidest.
(10) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted:
1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul 2) kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul;
2) ettekandja või kaasettekandja saab lõppsõnaks – kuni 3 min;
3) küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale, küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt;
4) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul;
5) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mis esitatakse maksimaalselt 2 minuti jooksul;
6) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minut lisaaega;
7) sõnavõtusoovist, küsimuse ja repliigi esitamise soovist antakse märku käetõstmisega;
8) sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab volikogu pärast vastava ettepaneku esitamist poolthäälteenamusega;
9) kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest.
(11) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu arupärimise esitaja soovil kuni 3-minutilisest sõnavõtust, milles põhjendatakse arupärimise esitamise motiive, vastaja ettekandest ja küsimustele vastamisest. Istungi juhatajal on õigus anda arupärimise esitajale kuni 1 minut lisaaega.
(12) Volikogu istungil on istungi juhataja loal sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel, vallasekretäril ja istungil osaleval ning eelnevalt registreeritud isikul.
(13) Läbirääkimised antud päevakorrapunktis lõpevad kas viimase esinemisega või üle poole kohalolevate volikogu liikmete nõusolekul.
(14) Volikogu liikme nõudel tehakse enne otsustamist 5 minutiline vaheaeg.
(15) Enne õigusakti eelnõu hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki sisseviidavaid muudatusettepanekuid ja annab võimaluse teha ettepanekuid hääletamise korra kohta.
(16) Volikogu istungi lõpus annab vallavalitsus informatsiooni, mille kestus võib olla maksimaalselt 30 minutit. Volikogu liige saab esitada küsimusi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. Põhjalikumalt vastamist vajavale küsimusele võib vastata järgmisel istungil.
(17) Õigusakti vastuvõtmise ja istungi lõpetamise kinnitab istungi juhataja haamrilöögiga.
(18) Üldjuhul toimub istung vallamaja istungite saalis. Istungi kokkukutsuja võib vajadusel istungiruumiks valida ka mõne teise koha.
(19) Volikogu istungi kestuseks on kuni neli tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti.
(20) Istungi kestel on üldjuhul üks kuni 15 minutiline vaheaeg iga töötunni järel, kui volikogu ei otsusta teisti.
§ 71. Istungi läbiviimine virtuaalselt
(1) Istung viiakse läbi virtuaalselt ISKE nõuetele vastava elektroonilise infosüsteemi abil või videokoosolekuna, kui epidemioloogiline või mõni muu vältimatu kriisi- või hädaolukord riigis või piirkonnas ei võimalda kohalviibimisega istungi läbiviimist. Istungi läbiviimisel videokoosolekuna tuleb kasutada hääle- ja näotuvastust võimaldavaid elektroonilisi vahendeid.
(2) Virtuaalse istungi läbiviimisel järgitakse istungi läbiviimisele kehtestatud nõudeid.
(3) Virtuaalsel istungil toimub hääletamine kas elektroonilise infosüsteemi abil või suuliselt. Kui hääletus viiakse läbi suuliselt, kuulutab istungi juhataja välja hääletuse ja küsib ükshaaval istungil osalevate liikmete käest nende hääletuse tulemuse. Volikogu liige ütleb oma "ees- ja perekonnanime", "poolt", "vastu" või "erapooletu". Istungi juhataja võib hääletamise vajadusel läbi viia virtuaalse keskkonna sõnumiliidese kaudu, kui hääletus on nähtav kõigile keskkonda loginud isikutele. Suuliselt ei või läbi viia salajast hääletust.
[RT IV, 25.11.2020, 15 - jõust. 01.12.2020]
§ 72. Volikogu liikme võimalus osaleda istungil virtuaalselt
(1) Volikogu liige võib terviseseisundist tuleneva või mõne muu mõjuva põhjuse ilmnemisel osaleda istungil virtuaalsel teel, kasutades selleks nõuetele vastavat elektroonilist infosüsteemi või videokoosoleku teel, kasutades hääle- ja näotuvastusega elektroonilisi vahendeid.
(2) Virtuaalsel teel istungil osaleva volikogu liikme hääletuse tulemuste väljaselgitamine toimub käesoleva korra § 7¹ lõike 3 kohaselt.
[RT IV, 25.11.2020, 15 - jõust. 01.12.2020]
§ 8. Volikogu istungi läbiviimine elektrooniliselt
(1) Kiireloomulise otsuse vastuvõtmiseks võib volikogu juhatuse ettepanekul korraldada volikogu istungi elektrooniliselt.
(2) Istungi elektroonilisel korraldamisel saadetakse volikogu liikmetele e-kirjaga vastuvõetava õigusakti eelnõu koos otsuse tegemiseks vajalike materjalide ning selgitustega.
(3) Juhatus määrab saadetud eelnõu osas hääletamise tähtaja.
(4) Volikogu liige edastab digitaalselt allkirjastatud seisukoha (poolt, vastu, erapooletu) vallakantseleile e-kirjaga ning kantselei säilitab kirja elektrooniliselt. Volikogu liikme seisukoht trükitakse välja koos kinnituslehega ning see lisatakse volikogu protokollile. Volikogu liige, kes tähtajaks e-kirja ei saada, loetakse istungil mitteosalenuks.
(5) Volikogu liikmete hääletuse põhjal koostatakse e-istungi protokoll, mis peab sisaldama selle toimumise ajavahemikku, päevakorda, osalejaid, hääletuse kokkuvõtet ja tulemust eelnõu osas.
§ 9. Hääletamise kord
(1) Volikogu määruste ja otsuste vastuvõtmiseks viiakse läbi hääletamine. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.
(2) Hääletamine volikogus on üldjuhul avalik.
(3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. Isikuvalimisteks loetakse olukorrad, kus seadusandja näeb ette valimise korraldamise.
(4) Kui seadusest tulenevalt toimub isiku määramine või kinnitamine ning kandidaate on üks, siis salajast hääletamist ei pea korraldama.
(5) Salajase hääletamise läbiviimiseks moodustab volikogu 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni.
(6) Kui päevakorrapunkti juurde on esitatud mitu otsuse projekti, siis hääletatakse need läbi nende esitamise järjekorras. Otsust tervikuna ei panda hääletusele enne parandusettepanekute läbihääletamist. Arvude hääletamisel alustatakse suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid.
(7) Hääletamisele kuuluv peab olema formuleeritud nii, et
a) see sisaldab ühte ettepanekut, mille osas saab volikogu liige olla poolt, vastu või erapooletu,
b) see sisaldab mitut varianti ja volikogu liige saab olla nendest ühe poolt.
(8) Kui istungi juhataja on asunud hääletamise läbiviimisele, siis enam sõna ei anta.
(9) Hääletamises saavad osaleda vaid hääletamise momendil kohalviibivad volikogu liikmed.
(10) Hääled loetakse järgmises järjekorras:
- poolthääled
- vastuhääled
- erapooletud
(11) Vähemalt ühe volikogu liikme nõudmisel protokollitakse otsuse poolt või vastu hääletanud või erapooletud nimeliselt.
§ 10. Toimingupiirangud
(1) Volikogu liikmel on keelatud otsuse tegemine, kui:
1) otsus või toiming tehakse tema enda või temaga seotud isiku suhtes;
2) volikogu liige on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust;
3) volikogu liige on teadlik tema tegevusega seoses tekkivast korruptsiooniohust.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olukordade ilmemisel taandab volikogu liige end küsimuse otsustamisest ning see protokollitakse.
§ 11. Volikogu õigusaktide vastuvõtmine
(1) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega, välja arvatud seadusega ette nähtud juhud.
(2) Volikogu võtab vastu dokumentidena:
1) määrusi kui üldakte;
2) otsuseid kui üksikakte;
3) deklaratsioone, pöördumisi, seisukohavõtte ja muid dokumente, mis ei oma õigustloovat iseloomu.
§ 12. Istungi protokoll ja õigusaktid
(1) Kõik volikogu istungid protokollitakse. Volikogu liikmetel on õigus nõuda eriarvamuse protokollimist. Protokolli vormistamise korraldab vallakantselei.
(2) Volikogu protokollile kirjutab alla volikogu istungi juhataja. Protokoll avalikustatakse valla veebilehel ja saadetakse volikogu listi hiljemalt üheksandal päeval pärast istungi toimumist.
(3) Viie päeva jooksul pärast protokolli avalikustamist on volikogu liikmeil õigus nõuda paranduste tegemist protokolli. Selle nõude põhjendatuse otsustab istungi juhataja.
(4) Volikogu määrused avaldatakse Riigi Teatajas.
(5) Volikogu otsused avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras.
(6) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla istungi juhataja. Vajadusel võib õigusakte allkirjastada ka digitaalselt.
(7) Volikogu istungist võib teha salvestusi, informeerides sellest eelnevalt kohalviibijaid. Istungi ametlikku salvestist säilitatakse vähemalt 6 kuud, kui volikogu ei otsusta teisiti.
§ 13. Volikogu komisjonid
(1) Volikogu moodustab volikogu pädevusse kuuluvate otsuste ja määruste ettevalmistamiseks, volikogu istungitevahelise järjepideva töö tagamiseks ja teiste seaduses ja valla põhimääruses sätestatud ülesannete täitmiseks komisjonid.
(2) Volikogu sätestab komisjoni moodustamise otsuses ka moodustatava komisjoni põhilised töövaldkonnad.
(3) Komisjoni arvamused, ettepanekud, seisukohad on volikogule soovituslikud.
(4) Komisjoni esimees võib komisjoni töösse kaasata spetsialiste.
§ 14. Volikogu komisjonide liigid ja tegevuse alused
(1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide ülesandeks on vastavalt oma töövaldkonnale volikogu poolt lahendamist vajavate probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, vajadusel volikogu õigusaktide algatamine ning eelnõude koostamine, arvamuse andmine volikogu määruste ja otsuste eelnõude kohta ning volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimine.
(2) Komisjoni töövormiks on koosolek. Koosoleku kutse koos esialgse päevakorraga peab olema komisjoni liikmetele kättesaadav vähemalt kaks tööpäeva enne koosolekut.
(3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust.
(4) Komisjon juhindub oma töös seadustest, neist tulenevatest õigusaktidest, volikogu õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest ja volikogu töökorrast.
(5) Volikogu alatine komisjon moodustatakse volikogu koosseisu volituste perioodiks.
(6) Volikogu ajutise komisjoni moodustamisel määrab volikogu tähtaja komisjoni seisukoha esitamiseks.
§ 15. Komisjoni moodustamise alused
(1) Komisjonide esimehed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse poolthäälteenamusega komisjoni esimehe esildise alusel.
(2) Igas volikogu poolt moodustatavas alatises komisjonis peab olema vähemalt kolm volikogu liiget. Vähemalt üks komisjoni liige peab olema vallavalitsuse esindaja. Komisjoni liikme volitused algavad ja lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel.
(3) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda.
(4) Ajutise komisjoni moodustamisel volikogu:
1) määrab komisjoni moodustamise aluse, eesmärgi ning tegevuse valdkonna;
2) valib komisjoni esimehe volikogu liikmete hulgast;
3) kinnitab komisjoni esimehe ettepanekul komisjoni koosseisu.
§ 16. Komisjoni esimees
(1) Komisjoni esimees:
1) juhib komisjoni tööd;
2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra, kusjuures komisjoni esimehel on õigus võtta lisaks volikogu esimehe poolt määratutele komisjoni menetlusse teisi eelnõusid;
3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;
4) kuulutab välja komisjoni koosoleku ja päevakorra;
5) otsustab, keda kutsuda osalema külalisena komisjoni koosolekul;
6) juhatab komisjoni koosolekut;
7) korraldab komisjoni koosolekute protokollimise;
8) annab vähemalt kord aastas komisjoni tööst volikogule aru;
9) kirjutab alla komisjoni poolt koostatavatele ja väljastatavatele dokumentidele.
(2) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni esimehe määratud komisjoni liige.
(3) Komisjoni esimehe tagasiastumisel, volikogu poolt vabastamisel, umbusalduse avaldamisel, volikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel või muul põhjusel lahkumisel valib volikogu komisjoni uue esimehe volikogu liikmete hulgast. Komisjoni esimees esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu.
§ 17. Volikogu komisjoni õigused ja kohustused
(1) Volikogu alatine komisjon:
1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
2) algatab volikogu õigusaktide eelnõusid;
3) annab arvamusi ja võib teha muudatusettepanekuid talle läbivaatamiseks antud õigusaktide eelnõude kohta;
4) teeb volikogu esimehele ettepanekuid volikogu istungitel arutlusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta.
(2) Komisjonidele suunab materjale läbivaatamiseks volikogu juhatus.
(3) Komisjonil on õigus:
1) kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha vallakantseleile taotlusi ekspertiisi tellimiseks;
2) saada vallavalitsuselt komisjoni tööks vajalikke õigusakte, dokumente ja teavet.
(4) Komisjoni otsustused valla õigusaktide andmisel on volikogule soovituslikud.
§ 18. Komisjoni koosolek
(1) Volikogu alatise komisjoni koosolek toimub üldjuhul 1 kord kuus.
(2) Komisjoni koosolekul:
1) töötatakse läbi volikogu istungile esitatavate õigusaktide eelnõud;
2) arutletakse vallaelus oluliste küsimuste lahendamist;
3) tehakse ettepanekuid volikogule esitatavate eelnõude kohta.
(3) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees vastavalt vajadusele või volikogu esimehe ettepanekul ning esitab ka arutusele tulevad teemad.
(4) Komisjoni esimees tagab koosoleku protokolli vormistamise ja selle esitamise vallakantseleisse viie tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist.
(5) Komisjoni koosoleku protokollid avalikustatakse valla veebilehel ja saadetakse volikogu listi.
§ 19. Komisjoni koosoleku korraldamine elektrooniliselt
(1) Kiireloomulise küsimuse lahendamiseks ning kui otsustamisele tulev küsimus ei nõua huvitatud isikute koosolekule kutsumist, võib komisjoni esimehe ettepanekul korraldada komisjoni koosoleku elektrooniliselt.
(2) Koosoleku korraldamisel elektrooniliselt saadetakse komisjoni liikmetele e-kirjaga otsustamist vajavad küsimused ning vastuvõetava õigusakti eelnõu koos otsuse tegemiseks vajalike materjalide ning selgitustega.
(3) Komisjoni esimees määrab saadetud e-kirjale vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui üks tööpäev.
(4) Komisjoni liige saadab oma seisukoha e-kirjaga komisjoni esimehele või tema poolt määratud komisjoni liikmele. Komisjoni liige, kes vastust ei saada, loetakse komisjoni koosolekul mitteosalenuks.
(5) Komisjoni liikmete poolt esitatu põhjal koostatakse e-koosoleku protokoll, mis peab sisaldama selle toimumise ajavahemikku, osalejaid, päevakorda, komisjoni liikmete poolt esitatud seisukohti, ettepanekuid, märkusi jms. ning komisjoni esimehe kokkuvõtet selle kohta, missugused ettepanekud esitatakse volikogu istungile.
§ 20. Revisjonikomisjon
Revisjonikomisjoni tegevus toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel ja tuginedes Nõo valla põhimääruses sätestatule.
§ 21. Arupärimiste menetlemine
(1) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule.
(2) Arupärimine võib olla esitatud kirjalikult või volikogu istungil ka suuliselt.
(3) Kirjalik arupärimine esitatakse vallakantseleisse või antakse üle volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab olema formuleeritud arusaadavalt ja see peab sisaldama sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse kas kirjalikult või suuliselt.
(4) Volikogu istungil esitatud arupärimisele võib vastata järgmisel volikogu istungil. Kirjalikult kantseleisse esitatud arupärimisele tuleb vastata võimalusel 5 tööpäeva jooksul, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt.
§ 22. Lõppsätted
(1) Volikogu töökorda võib volikogu teha parandusi ja täiendusi koosseisu häälteenamusega.
(2) Käesoleva volikogu töökorra kehtetuks tunnistamine ja uue töökorra kinnitamine toimub valla õigusaktide kehtetuks tunnistamisele ja jõustumisele sätestatud korras.
Facebook
X.com