Nõo valla põhimäärus
Vastu võetud 19.06.2014 nr 13
Määrus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 8 lõigete 1 ja 2 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Nõo valla tegevuse õiguslikud alused
(1) Nõo vald (edaspidi: vald) kui kohalik omavalitsusüksus juhindub omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmisel põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest seadustest ning nende alusel antud õigusaktidest, sealhulgas käesolevast põhimäärusest.
(2) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja põhimääruse alusel kehtestatud korras oma pädevuse piires Nõo Vallavolikogu (edaspidi: volikogu), volikogu esimees, Nõo Vallavalitsus (edaspidi: vallavalitsus) ja vallavanem või nende poolt volitatud isikud.
(3) Nõo valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse Nõo valla omavalitsusorganite, valla ametiasutuste ja vallavalitsuse hallatavate asutuste moodustamise kord ja pädevus.
§ 2. Valla elanik
Nõo valla elanik on isik, kellel on Eesti rahvastikuregistri järgi püsiv elukoht Nõo vallas.
§ 3. Nõo valla piir ja administratiivkeskus
(1) Nõo valla piir määratakse ja tähistatakse õigusaktidega sätestatud korras ning kantakse riigi maakatastri kaardile.
(2) Valla piiride muutmine on võimalik kooskõlas seadusega pärast elanike arvamuse väljaselgitamist. Antud otsus tehakse volikogu koosseisu häälteenamusega.
(3) Nõo valla administratiivkeskus asub Nõo vallamajas, mille asukoht on Nõo alevikus, Voika tn 23.
§ 4. Nõo valla territooriumi asustusjaotus
Nõo valla territoorium jaguneb küladeks ja alevikeks, mille nimed ja lahkmejooned on kantud katastrikaardile.
2. peatükk Nõo valla sümboolika
§ 5. Valla sümbolid
(1) Nõo valla sümbolid on vapp ja lipp.
(2) Nõo valla vapp koosneb sinisest kilbist, mille alumisest servast tõuseb kiriku hõbedane viiluväli koos torniga, saatena kaks kaheksaharulist kuldset tähte.
1) Valla vappi kasutatakse valla vapipitsatil, samuti valla ametlikel trükistel ja suveniiridel. Valla vapi kasutamine kujunduselemendina, reklaamidel, toodetel jne on lubatud ainult vallavalitsusega kooskõlastatult.
(3) Nõo valla lipul on sinisel taustal kujutatud valla vapp.
1) Valla lipp on heisatud alaliselt koos Eesti lipuga vallamaja ees.
2) Valla lippu kasutatakse valla sümbolina riigipühade ja riiklike tähtpäevade tähistamisel, vallavalitsuse hallatavate asutuste pidulikel sündmustel, vallakodanike austamisel ja muudel vallavalitsusega kooskõlastatud juhtudel.
3) Valla lippu võib heisata koos Eesti lipuga lipupäevadel ja kooskõlas Eesti lipu seaduse nõuetega. Lipupäeval heisatud valla lipp Eesti lippu ei asenda.
4) Valla lippu võib heisata koduvalla tähisena isiklikel, perekondlikel või kollektiivsetel pidulikel sündmustel.
5) Valla sümboolikat kujutavate vimplite ja muude toodete valmistamine ja kasutamine peab olema kooskõlastatud vallavalitsusega.
6) Kasutatav valla lipp peab olema puhas ja terve, kõlbmatuks muutunud lipp hävitatakse sündsal viisil.
(4) Vallal on tänukiri, mis kujundatakse kasutades valla sümboolikat.
(5) Nõo valla vapi ja lipu värvidena kasutatakse:
1) sinine – Pantone Process Blue C;
2) kuldne – Pantone Process Yellow C.
3. peatükk Volikogu
1. jagu Volikogu valimine ja töökorraldus
§ 6. Volikogu valimise kord
(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.
(2) Volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab volikogu oma otsusega.
(3) Volikogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitlusi või -hääletusi.
(4) Volikogu määrab kindlaks oma struktuuri ja töökorra.
(5) Valla valimiskomisjoni esimees kutsub volikogu esimese istungi kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja.
(6) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast.
§ 7. Volikogu struktuur ja töökorraldus
(1) Volikogu tööd juhib ja volikogu esindab volikogu esimees.
(2) Volikogu töötab täiskoguna istungitel ja istungitevahelisel ajal komisjonidena.
(3) Volikogu ja tema komisjonide tehnilise teenindamise tagab vallakantselei.
(4) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja.
(5) Volikogu kehtestab töökorra, milles sätestatakse muuhulgas volikogu komisjonide moodustamise kord, komisjonide esimeeste valimise kord, komisjonide õigused ja kohustused ning komisjonide töökorraldus.
§ 8. Volikogu liige
(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.
(2) Volikogu liige juhindub oma tegevuses seadustest, valla põhimäärusest ja teistest õigusaktidest, valla üldistest huvidest ja vajadustest.
(3) Volikogu liikme tegevus on avalik.
(4) Volikogu liikmel on õigus:
1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks volikogu istungi päevakorda;
2) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele või nimetatavatele kohtadele;
3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid;
4) kuuluda komisjonide koosseisu;
5) esineda volikogu istungil ettekandega, sõnavõtuga, avaldusega, repliigiga ja esitada küsimusi;
6) esitada arupärimisi volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele;
7) saada tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel.
(5) Volikogu asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele seaduses sätestatud korras määratud isik.
(6) Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise päevast.
2. jagu Volikogu esimees ja aseesimees
§ 9. Volikogu esimehe valimise kord
(1) Volikogu uue koosseisu esimesel istungil korraldab volikogu esimehe valimised valla valimiskomisjon.
(2) Volikogu esimehe valimiseks esitavad volikogu liikmed volikogu esimehe kandidaadid.
(3) Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15 minutilise sõnavõtuga.
(4) Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni.
(5) Volikogu valib avalikul hääletamisel volikogu liikmete hulgast kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Komisjon valib oma liikmete seast esimehe ja sekretäri.
(6) Häältelugemiskomisjon viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletustulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.
(7) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(8) Igal volikogu liikmel on volikogu esimehe valimisel üks hääl.
(9) Valimistulemus vormistatakse volikogu uue koosseisu esimesel istungil valimiskomisjoni otsusega, muudel juhtudel volikogu otsusena.
(10) Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat.
(11) Volikogu koosseisu häälteenamuse mittesaavutamisel algab valimisprotseduur algusest peale vastavalt § 9 sätestatule.
§ 10. Volikogu esimehe õigused ja kohustused
Volikogu esimees:
1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;
2) esindab või volitab teisi isikuid esindama volikogu talle seadusega, seaduse alusel antud õigusaktide, sealhulgas käesoleva põhimääruse ning muude volikogu õigusaktidega antud pädevuse piires;
3) kirjutab alla volikogu poolt antud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist;
4) esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra kavandi;
5) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg;
6) korraldab volikogu poolt antud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli;
7) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid.
§ 11. Volikogu aseesimehe valimise kord
(1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(2) Salajane hääletamine ja hääletamistulemuse kindlakstegemine toimub käesoleva põhimääruse § 9 sätestatud korras.
§ 12. Volikogu aseesimehe õigused ja kohustused
Volikogu aseesimees:
1) osaleb istungite ettevalmistamisel;
2) täidab volikogu esimehe äraolekul tema ülesandeid;
3) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud ülesandeid vastavalt volikogu ja volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele.
§ 13. Volikogu esimehe asendamine
(1) Kui volikogu esimees ei saa istungil oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu või muul põhjusel, määrab ta suulises vormis enda asendaja.
(2) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma nimetuse volikogu struktuuris lisades sellele sõnad „volikogu esimehe ülesannetes“.
3. jagu Volikogu komisjonid
§ 14. Volikogu komisjonide liigid ja koosseis
(1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone.
(2) Komisjonide ülesandeks on volikogu poolt lahendamist vajavate probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, vajadusel volikogu õigusaktide algatamine ning eelnõude koostamine, arvamuse andmine volikogu määruste ja otsuste eelnõude kohta ning volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimine.
§ 15. Revisjonikomisjoni valimine
(1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.
(2) Revisjonikomisjoni liikmete arvu otsustab volikogu enne revisjonikomisjoni valimist.
(3) Revisjonikomisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel.
(4) Revisjonikomisjoni liikmed valitakse pärast revisjonikomisjoni esimehe valimist eraldi hääletuse teel. Revisjonikomisjoni liikmeks osutuvad kõige rohkem hääli saanud kandidaadid. Hääletamise ajal on igal volikogu liikmel sama palju hääli kui on valitavaid revisjonikomisjoni liikmeid.
(5) Valimistulemused vormistatakse ühe otsusena.
(6) Ühe revisjonikomisjoni liikme volituste lõppemisel valitakse tema asemele uus liige.
(7) Revisjonikomisjoni liikmeks ei saa valida volikogu liiget, kes töötab vallavalisuse hallatavas asutuses.
§ 16. Revisjonikomisjoni tegevus
(1) Revisjonikomisjonil on õigus:
1) kontrollida ja hinnata vallavalitsuse, vallavalitsuse kui ametiasutuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla vara kasutamise sihtpärasust;
2) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist.
(2) Revisjonikomisjon kontrollib nimetatud asutusi valla põhimääruses sätestatud korras ja oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel.
(3) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja tutvuda kohapeal kõigi oma tööks vajalike dokumentidega.
(4) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud töökorralduse reegleid ja teisi kontrollitava ametiasutuse või asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte.
(5) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust.
(6) Kontrolli tulemuste arutamise järel edastab revisjonikomisjon otsuse ja revisjoniakti vallavalitsusele. Vallavalitsus võtab revisjonikomisjoni otsuse ja akti suhtes seisukoha ja esitab selle kirjalikult kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile.
(7) Majandusaasta aruande juurde kuuluva revisjonikomisjoni otsuse ja revisjoniakti esitab komisjon vallavalitsusele hiljemalt 31. mail. Vallavalitsus võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.
(8) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil.
(9) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse valla veebilehel.
4. peatükk Vallavanem ja vallavalitsus
§ 17. Vallavanema valimise kord
(1) Volikogu valib vallavanema kuni neljaks aastaks.
(2) Volikogu esitab vallavanema kandidaadid. Kandidaatidel on kohustus osaleda volikogu istungil, kus vallavanemat valitakse.
(3) Vallavanema kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15 minutilise sõnavõtuga.
(4) Volikogu valib avalikul hääletamisel volikogu liikmete hulgast kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Komisjon valib oma liikmete seast esimehe ja sekretäri.
(5) Häältelugemiskomisjon viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletustulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.
(6) Vallavanem valitakse kandidaatide seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(7) Igal volikogu liikmel on üks hääl.
(8) Valimistulemus vormistatakse volikogu otsusena.
(9) Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui teises hääletusvoorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid järgmisel volikogu istungil.
§ 18. Vallavanem
(1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus – esitada volikogule ettepanek vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu ning vallavalitsuse liikmete kinnitamise kohta.
(2) Vallavanem:
1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd;
2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusele ja käesolevale põhimäärusele ning volikogu antud pädevusele;
3) võib volitada teisi isikuid esindama valda või vallavalitsust seadustes ja teistes õigusaktides ettenähtud juhtudel;
4) sõlmib vallavalitsuse nimel lepinguid;
5) korraldab vallavalitsuse nimel sõlmitud lepingute täitmise;
6) avab, käsutab ja kasutab valla nimel pangakontosid või volitab selleks teisi isikuid;
7) annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
8) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele;
9) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse struktuuri kinnitamiseks;
10) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;
11) võtab teenistusse ja vabastab teenistusest ametnikud;
12) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu vallavalitsuse töötajatega ning vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidega;
13) täidab muid talle seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega pandud ülesandeid.
§ 19. Vallavanema asendamise kord
(1) Vallavanemat asendab tema äraolekul vallavanema poolt käskkirjaga määratud vallavalitsuse liige.
(2) Vallavanema äraolekul lähevad kõik vallavanema õigused ja kohustused üle vallavanema asendajale.
(3) Vallavanemat asendav vallavalitsuse liige kirjutab dokumente allkirjastades oma nime alla „vallavalitsuse liige vallavanema ülesannetes“.
(4) Vallavanem lubatakse puhkusele ja õppepuhkusele ning suunatakse lähetusse vallavalitsuse korraldusega.
§ 20. Vallavalitsus – omavalitsusüksuse täitevorgan
(1) Nõo Vallavalitsus on omavalitsusüksuse täitevorgan, mis lahendab Nõo valla kui omavalitsusüksuse pädevusse seaduste ja volikogu määruste ning otsustega antud ülesandeid.
(2) Oma ülesandeid teostab vallavalitsus õigusaktide, õigustloovate aktide, järelevalve ja elanike kaasamise kaudu.
(3) Vallavalitsus teostab järelevalvet vallavalitsuse hallatavate asutuste tegevuse üle.
(4) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja volikogu poolt kinnitatud vallavalitsuse liikmed.
§ 21. Vallavalitsuse moodustamise kord ja volituste tähtaeg
(1) Pärast vallavalitsuse liikmete arvu kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem volikogule ettepaneku vallavalitsuse moodustamiseks. Kõigi vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimed esitatakse ühes ettepanekus, millele lisatakse kandidaatide kirjalikud nõusolekud.
(2) Otsuse vastuvõtmise eel teeb vallavanem kuni 5 minutise ettekande, tutvustades uue vallavalitsuse koosseisu ja vajadusel põhjendades oma ettepanekut.
(3) Vallavalitsuse kinnitamise otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälteenamusega.
(4) Kui mõni vallavalitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse uus vallavalitsuse liige vallavanema esildise alusel.
(5) Vallavalitsus saab oma volitused vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. Kui vallavanem esitab vähem vallavalitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud vallavalitsuse liikmete arv, saab vallavalitsus oma volitused, kui on kinnitatud üle poole vallavalitsuse koosseisust.
(6) Volikogu kinnitab vallavalitsuse vallavanema volituste ajaks.
(7) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega:
1) tema tagasiastumisel;
2) vallavanema ettepanekul;
3) temale volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;
4) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
5) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral;
6) tema surma korral;
7) vallavalitsuse tagasiastumisel.
(8) Vallavalitsuse liige esitab tagasiastumisavalduse volikogule vallavanema kaudu.
(9) Vallavanemal on õigusteha volikogule ettepanek vallavalitsuse liikme vabastamiseks.
(10) Vallavalitsuse liikme kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral vabastab volikogu ta ametist kohtuotsuse jõustumise päevast.
(11) Vallavalitsuse liikme vabastamisel lõpevad tema volitused vallavalitsuse liikmena.
§ 22. Vallavalitsuse pädevus
(1) Vallavalitsus:
1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;
2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;
3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;
4) lahendab küsimusi, mis on seaduse alusel delegeeritud valitsusele.
(2) Vallavalitsus võib taotleda volikogult volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.
(3) Vallavalitsus kehtestab vallavalitsuse hallatavate asutuste poolt osutatavate teenuste hinnad.
§ 23. Vallavalitsuse töökord
(1) Vallavalitsuse töövorm on istung.
(2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul teda asendav vallavalitsuse liige.
(3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale vallavanema või tema asendaja vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust.
(4) Ametist lahkuv vallavalitsus tagab jooksvate küsimuste lahendamise kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni.
5. peatükk Vallavalitsus kui valla ametiasutus
§ 24. Valla ametiasutus - vallavalitsus
(1) Nõo valla ametiasutus on Nõo vallavalitsus, kelle ülesandeks on:
1) vallavalitsuse kui täitevorgani poolt antud ülesannete täitmine kooskõlas seaduste ja teiste õigusaktidega;
2) korraldada valla tegevusi, mis ei ole ei volikogu ega vallavalitsuse pädevuses;
3) vallavalitsuse ja volikogu teenindamine.
(2) Vallavalitsuse kui ametiasutuse struktuur, õigused ja kohustused on sätestatud Nõo vallavalitsuse põhimääruses.
(3) Vallavalitsuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitab volikogu.
§ 25. Töötamine vallavalitsuses
(1) Omavalitsusteenistus on töötamine Nõo valla ametiasutuses - vallavalitsuses.
(2) Omavalitsusteenistus toimib avaliku teenistuse seaduse kohaselt ametisse nimetatud ametnike ja töölepingu seaduse alusel tööle võetud töötajate töötamise kaudu vallavalitsuse struktuuriüksustes.
§ 26. Teenistujate õigused ja sotsiaalsed garantiid
Teenistuja suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses ametnikele ja töötajatele ettenähtud õigused ja sotsiaalsed garantiid.
6. peatükk Vallavalitsuse hallatavad asutused
§ 27. Vallavalitsuse hallatavate asutuste moodustamise kord ja põhiülesanded
(1) Vald võib omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi.
(2) Vallavalitsuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt. Vallavalitsuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.
(3) Vallavalitsuse hallatava asutuse juhi vaba ametikoha täitmiseks viib vallavalitsus läbi konkursi vastavalt vallavalitsuse poolt kehtestatud korrale.
(4) Vallavalitsuse hallatava asutuse juhiga sõlmib töölepingu vallavanem.
7. peatükk Valla õigusaktid
§ 28. Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid
(1) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja võtta üksikaktidena vastu otsuseid.
(2) Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ja võtta üksikaktidena vastu korraldusi.
(3) Õigusaktide algatamise õigus on:
1) volikogu komisjonil;
2) volikogu liikmel;
3) vallavalitsusel;
4) vallavanemal;
5) vallasekretäril talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks;
6) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 ettenähtud korras.
§ 29. Õigusaktide kehtivus, avalikustamine ja jõustumine
(1) Valla õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil.
(2) Volikogu ja vallavalitsuse määruste eelnõud avalikustatakse valla veebilehel. Üksikaktide eelnõud ei kuulu avalikustamisele.
(3) Volikogu ja vallavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas. Viide määrusele lisatakse valla veebilehel vastava valdkonna alla.
(4) Volikogu ja vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
(5) Volikogu ja vallavalitsuse üksikaktid avalikustatakse valla veebilehel. Üksikakte, mis sisaldavad juurdepääsupiiranguga andmeid, ei avalikustata.
(6) Volikogu otsused ja vallavalitsuse korraldused jõustuvad üldjuhul teatavakstegemisest, kui aktis eneses ei sätestata teisiti.
(7) Volikogu otsuste ja vallavalitsuse korralduste teatavakstegemise korraldab antud küsimuse menetlemisega tegelev struktuuriüksus.
§ 30. Õigusaktide täitmise kontroll
Volikogu määruste ja otsuste ning vallavalitsuse määruste ja korralduste täitmist kontrollivad revisjonikomisjon, volikogu esimees ja volikogu alatised komisjonid oma pädevuse piires.
8. peatükk Valla esindamine ja vallaelanike tunnustamise kord
§ 31. Valla esindamine
(1) Valla esindamine toimub käesoleva põhimääruse § 1 lõike 2 alusel.
(2) Volikogu esindab volikogu esimees või volikogu esimehe või volikogu poolt nimetatud/määratud isik.
(3) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise vallavalitsusele, tehes seda iga kord eraldi.
(4) Vallavalitsust esindab vallavanem või vallavalitsuse korraldusega nimetatud vallavalitsuse liige.
(5) Vallavalitsuse hallatavat asutust esindab asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik.
§ 32. Valla esindamine kohtus
(1) Vald osaleb kohtuasjades vallavalitsuse või vallavalitsuse hallatava asutuse kaudu.
(2) Valda esindab kohtus vallasekretär, vallavanema poolt volitatud isik või lepinguline esindaja.
(3) Volikogu võib enda esindamiseks kohtus volitada teisi isikuid.
(4) Vallavalitsuse hallatavat asutust esindab kohtus asutuse juht, tema käskkirjaga volitatud asutuse töötaja või lepinguline esindaja.
§ 33. Välissuhted
(1) Volikogu otsustab valla osalemise rahvusvahelistes organisatsioonides ja välisriigi kohaliku omavalitsuse Nõo valla sõprusomavalitsuseks tunnistamise.
(2) Valla esindamist rahvusvahelistes organisatsioonides korraldab vallavalitsus.
(3) Sõprusomavalitsustega lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus, andes sellest eelnevalt teada volikogu istungil. Vallavalitsus korraldab ka nimetatud lepingute täitmist.
§ 34. Tunnustamise kord
Vallaelanike tunnustamine toimub volikogu poolt kinnitatud korra alusel.
9. peatükk Arengukava, eelarve ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted
§ 35. Arengukava
(1) Vallal peab olema arengukava. Valla arengukava on alusdokument valla strateegiliseks juhtimiseks, mis määrab valla arendamise põhiseisukohad lähtudes valla olukorra ning arenguvajaduste analüüsist seotuna väliskeskkonnaga, valla arengu soovitud tulevikust, kehtivatest normdokumentidest ja valla rahalistest võimalustest.
(2) Valla arengukava, valdkonnapõhised ning hallatavate asutuste arengukavad koostatakse, muudetakse ja kinnitatakse volikogu poolt kehtestatud Arengukava koostamise korra alusel.
(3) Kõik seaduse alusel vallale kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla arengukava, eelarvestrateegia ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus.
(4) Arengukava koostamisest teavitatakse igakülgselt ning kaasatakse erinevaid huvigruppe.
§ 36. Valla eelarve mõiste
(1) Eelarve on eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse vastava aasta tegevuste finantseerimisele.
(2) Eelarveaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
§ 37. Eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldpõhimõtted
(1) Olulisemad eelarve koostamise põhimõtted on:
1) eelarves peavad kajastuma kõik tulud ja kulud (täielikkuse põhimõte);
2) eelarve kõik tulud ja kulud peavad olema nii selgesti ja arusaadavalt esitatud, et nende päritolu ja eesmärk oleksid üheselt mõistetavad (selguse põhimõte);
3) eelarve tulud ja kulud peavad olema kooskõlas (tasakaalustatuse põhimõte);
4) eelarve hõlmab kindla perioodi - eelarveaasta - tulusid ja kulusid (eelnevuse põhimõte);
5) kõik eelarve menetluse etapid peavad olema avalikustatud määral, mis võimaldab igal kodanikul saada ülevaate kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvepoliitikast (avalikkuse põhimõte).
(2) Eelarve koostamise aluseks on valla arengukava ja eelarvestrateegia.
(3) Eelarvestrateegia koostatakse valla arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostatakse iseseisva dokumendina.
(4) Täpsem kord eelarve ja eelarvestrateegia koostamise, menetlemise ja muutmise kohta sätestatakse seaduses ning volikogu vastavas määruses.
(5) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.
(6) Finantsjuhtimisel lähtutakse seaduses või muudes õigusaktides sätestatud finantsjuhtimisepõhimõtetest, et tagada optimaalne omavalitsus ja finantsdistsipliinist kinnipidamine.
10. peatükk Valla vara, planeeringud ja ehitustegevus
§ 38. Valla vara
(1) Valla vara on vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv omand koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega.
(2) Vallavara valitsemine toimub volikogu kehtestatud korra alusel.
§ 39. Planeeringud
(1) Valla üldplaneering on planeering, mis koostatakse kogu valla territooriumi või selle osa kohta. Üldplaneering on valla ruumilist arengut kavandav strateegiline dokument, mille eesmärk on valla arengu põhisuundade ja tingimuste määramine.
(2) Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja see on lähiaastate ehitustegevuse aluseks.
§ 40. Ehitustegevus
Ehitustegevust valla territooriumil reguleeritakse vastava valdkonna seaduste, määruste ning muude õigusaktidega.
§ 41. Kohalikud maksud ja koormised
(1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse volikogu poolt enne valla eelarve kinnitamist või muutmist ja neid rakendatakse koos eelarve või selle muutmisega.
(2) Volikogu võib kehtestada koormisi.
11. peatükk Rakendussätted
§ 42. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine
(1) Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu, kui volikogu istungil on läbi viidud vähemalt kaks lugemist. Vaheaeg kahe lugemise vahel peab olema vähemalt neli päeva.
(2) Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega.
§ 43. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks Nõo Vallavolikogu 14.12.2006 määrus nr 21 „Nõo valla põhimääruse kehtestamine“.
Jaanus Järveoja
Volikogu esimees
Facebook
X.com