Teksti suurus:

Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord

Väljaandja:Viljandi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.08.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 05.07.2019, 6

Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord

Vastu võetud 26.06.2019 nr 76
jõustumine 01.08.2019

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 5 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 2, § 26 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Määrus sätestab hooldusvajadusega isikule hoolduse seadmise, hooldaja määramise, hoolduse lõpetamise ja hooldajale hooldajatoetuse maksmise tingimused ja korra Viljandi vallas (edaspidi kord).

 (2) Korra rakendamise eesmärgiks on isikutele, kes vaimse või kehalise puude või hooldusvajaduse tõttu vajavad abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks, vajaliku abi tagamine.

§ 2.  Kasutatavad mõisted

  Korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) hooldaja – Viljandi Vallavalitsuse alatise sotsiaalkomisjoni (edaspidi sotsiaalkomisjon) otsusega teist isikut hooldama määratud teovõimeline isik;
 2) hooldatav – isik, kelle hooldusvajadus on välja selgitatud hindamise abil ning tal on ajutiselt või püsivalt vajadus kasutada kõrvalabi;
 3) hooldajatoetus – puudega või hooldusvajadusega isiku hooldajale, puudega lapse ühele vanemale, eestkostjale või perekonnas hooldamise lepingu alusel hooldajale antav rahaline toetus osaliseks hooldusega seotud kulude hüvitamiseks;
 4) sotsiaaltöö spetsialist – Viljandi Vallavalitsuse ametiasutuse haridus-, kultuuri-, noorsootöö-, spordi- ja sotsiaalvaldkonna sotsiaaltöö spetsialist;
 5) hooldusvajaduse hindamine – tegevus või tegevused, mille alusel selgitatakse välja hooldusvajadus;
 6) hooldus – hooldaja igapäevane füüsiline tegevus hooldatavale kõrvalabi osutamisel ja juhendamisel söömisel, hügieenitoimingutes, riietumisel, liikumisel või suhtlemisel, abistamine hooldatava õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimingutes ja tehingutes, milles hooldatava teovõime ei ole piiratud. Hooldus sisaldab ka järelevalvet, st ohutuse tagamist inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale;
 7) hooldajatoetuse suurus – ühe isiku eest makstav tasu kalendrikuus, mille suurus sõltub hooldatava hooldusvajadusest ja kehtestatud hooldajatoetuse määrast.

§ 3.  Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise taotlemine

 (1) Hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks esitatakse Viljandi Vallavalitsuse ametiasutusele (edaspidi ametiasutus) taotlus, milles märgitakse hooldust vajava isiku ja hooldaja isikuandmed, puude raskusaste ja kehtivuse tähtaeg ning hoolduse seadmise ja hooldaja määramise vajaduse põhjendus, hooldaja nõusolek hooldajaks määramise kohta.

 (2) Taotluse lisatakse Sotsiaalkindlustusameti otsuse (olemasolul) koopia hooldatava puude raskusastme tuvastamise kohta või rehabilitatsiooniplaan (olemasolul) jm otsuse tegemiseks vajalikud nõutavad dokumendid.

 (3) Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise, sellest keeldumise, muutmise ja lõpetamise ning hooldajatoetuse maksmisega seonduva otsustab sotsiaalkomisjon 10 (kümne) tööpäeva jooksul pärast kõigi nõutud dokumentide esitamist taotleja poolt. Tähtajaks nõutud dokumentide mitteesitamisel jäetakse taotlus rahuldamata.

 (4) Isiku võib määrata hooldajaks enam kui ühele hooldatavale juhul, kui hooldatavate hooldusvajadus ei ületa hooldaja võimekust hooldust teostada.

§ 4.  Hoolduse seadmine

 (1) Hooldus seatakse isikule, kui hooldusvajaduse hindamise käigus selgub, et isik vajab vaimse või füüsilise terviseseisundi või puude tõttu abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

 (2) Hooldus seatakse, kui isiku toimetulekut ei ole võimalik tagada muude teenuste, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

 (3) Hooldatava elukohana peab olema Eesti rahvastikuregistrisse kantud Viljandi vald.

 (4) Hooldust ei seata lapse vanemale, kellel on vastavalt perekonnaseadusele õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

§ 5.  Hooldusvajaduse ja hooldaja sobivuse hindamine

 (1) Hooldusvajaduse hindamise abil teeb sotsiaaltöö spetsialist kindlaks:
 1) isiku abi-, toetuse ja järelevalve vajaduse, hinnates hooldatava elukohas tema füüsilist ja vaimset võimekust ja võimalust elada iseseisvalt;
 2) tervislikku, vaimset, emotsionaalset seisundit ning sooritusvõimega seotud riske;
 3) suhteid ja sotsiaalse võrgustiku olemasolu;
 4) hooldajaks määratava isiku sobivust ja võimet tagada hooldatavale abi, järelevalve ja toetus harjumuspärases elukeskkonnas toimetulekuks.

 (2) Hooldusgrupid vastavalt hooldusvajaduse hindamise instrumendile:
 1) hooldusgrupp 1 – minimaalne kõrvalabi elukohas;
 2) hooldusgrupp 2 – keskmine kõrvalabi vajadus elukohas;
 3) hooldusgrupp 3 – ulatuslik kõrvalabi elukohas;
 4) hooldusgrupp 4 – ulatuslik kõrvalabi ja põetus elukohas.

 (3) Sotsiaaltöö spetsialistil on kohustus hooldusvajaduse väljaselgitamiseks külastada taotleja kodu, vajadusel küsitleda hooldatava lähedasi ja kogukonna liikmeid või küsida täiendavaid dokumente. Sotsiaaltöö spetsialist võib kaasata hooldusvajaduse hindamiseks perearsti või pöörduda juhtumikorraldaja või muu võrgustiku spetsialisti poole.

§ 6.   Hooldaja kohustused

 (1) Hoolduse seadmisel määratakse kindlaks hooldaja ülesanded:
 1) hooldada hooldatavat vastavalt tema vajadustele hindamise käigus kokkulepitud tegevustes ja mahtudes, tagades piisava hoolduse;
 2) hooldaja on kohustatud tegema koostööd sotsiaaltöö spetsialistiga, vajadusel perearsti, pereõdede jt spetsialistidega hooldatava paremaks hooldamiseks.

 (2) Järelevalvet hooldaja ülesannete täitmise üle teostab sotsiaaltöö spetsialist, kes võib hooldajalt küsida kirjalikult informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta.

§ 7.  Teavitamiskohustus

 (1) Hooldaja on kohustatud teavitama sotsiaaltöö spetsialisti seitsme (7) tööpäeva jooksul asjaolude tekkimisest, mis toovad kaasa:
 1) hoolduse lõpetamise;
 2) hooldajale sügava puude määramise;
 3) määratud hooldajatoetuse suuruse muutumise (nt suurenenud/vähenenud hooldusvajadus);
 4) hooldaja eest sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimise või äralangemise;
 5) muud olukorrad, mille tekkides ei saa hooldaja hooldust teostada (hooldaja haigestumine või haiglaravile paigutamine, hooldaja elukoha muutumine jne).

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest mitteteatamisel on õigus enammakstud hooldajatoetus tagasi nõuda.

§ 8.  Hoolduse seadmise, hooldaja ja hooldajatoetuse määramise tähtaeg

 (1) Hooldus seatakse, hooldaja ja hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt kuni kolmeks (3) aastaks sotsiaalkomisjoni otsuse vastuvõtmisest alates.

 (2) Hooldus seatakse ja hooldajatoetus määratakse lühemaks perioodiks:
 1) perekonnas hooldamisel oleva lapse puhul perekonnas hooldamise lepingu lõppemise kuupäevani;
 2) kuni kuueks kuuks isiku puhul, kes trauma- ja operatsioonijärgse seisundi või aktiivravi järgselt ei suuda osaleda igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses;
 3) hooldaja või hooldatava tähtajalise elamisloa kehtivuse viimase päevani.

 (3) Tähtajaliselt seatud hoolduse jätkamiseks esitab hooldatav või hooldaja ametiasutusele taotluse, millele lisab hoolduse ja hooldaja määramise tähtajalisust tinginud asjaolude jätkumist tõendavad dokumendid.

 (4) Kui tähtajaliselt seatud hoolduse lõppemisel hooldusvajadus jätkub ja hooldaja vastab jätkuvalt hooldajale esitatavatele nõuetele ning hoolduse jätkamise taotlus on esitatud hoolduse lõppemisele järgneva kuu 5. kuupäevaks, jätkuvad hooldus ning hooldaja kohustused ja õigused (sh õigus hooldajatoetusele) katkematult. Kui taotlus esitatakse hiljem, menetletakse seda üldises korras.

 (5) Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise korduval taotlemisel ei ole vaja hooldusvajadust uuesti hinnata, kui hooldaja sobivust ja hoolduse vastavust hooldatava vajadustele on hinnatud vähem kui kolm (3) aastat tagasi.

§ 9.  Hoolduse seadmise, hooldaja ja hooldajatoetuse määramise otsus

  Hoolduse seadmise, hooldaja ja hooldajatoetuse määramise otsuses (edaspidi otsu) märgitakse:
 1) hooldatava ja hooldaja isikuandmed;
 2) hoolduse seadmise põhjused;
 3) hooldaja kohustused ja tegevused hoolduse teostamisel;
 4) hooldajatoetuse suurus;
 5) hoolduse tähtaeg;
 6) keelduva otsuse korral keeldumise põhjendused.

§ 10.  Hooldajatoetuse maksmine

 (1) Hooldajatoetus on hooldajale makstav igakuine sotsiaaltoetus.

 (2) Hooldajatoetust makstakse alates otsuse vastuvõtmise päevast igakuiselt ning see kantakse hooldaja taotluses märgitud pangakontole hiljemalt kalendrikuu viimasel tööpäeval.

 (3) Kui isik on määratud mitme isiku hooldajaks, on tal õigus saada hooldajatoetust iga hooldatava hooldamise eest.

 (4) Ametiasutus maksab sotsiaalhoolekande seaduse alusel hooldajatoetust saava isiku eest sotsiaalmaksu vastavalt sotsiaalmaksuseaduses sätestatule.

 (5) Sotsiaalmaksu ei tasuta hooldaja eest, kes:
 1) vastavalt hooldatava hooldusvajaduse hindamisele saab osalise tööajaga või täistööajaga töötada tagades vajaliku hoolduse;
 2) kellele on tagatud sotsiaalmaksu maksmine teiste seaduste alusel.

§ 11.  Hooldajatoetuse maksmine erisused

  Hooldajatoetust võib sotsiaalkomisjon määrata ja maksta vaid erandjuhul hooldust teostavale ja hooldajaks määratud ülalpidamiskohustusega isikule (abikaasa, vanem, täisealine laps, täisealine lapselaps, vanavanem), kui:
 1) hooldusvajaduse hindamise tulemusena selgub, et hooldatav vajab kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet igal ööpäeval või ööpäevaringselt ning hoolduskoormust ei ole võimalik muul viisil lahendada;
 2) hooldaja ei saa osalise tööajaga või täistööajaga töötada hooldatava suure hooldusvajaduse tõttu.

§ 12.  Hoolduse seadmata ja hooldajatoetuse määramata jätmine

 (1) Hoolduse võib täisealisele isikule jätta seadmata ja hooldajatoetuse määramata juhul kui:
 1) hindamistulemustest selgub, et isikul ei ole tegelikku abi- ja hooldusvajadust;
 2) hooldust vajava isiku iseseisvat toimetulekut ja sotsiaalset osalemist on võimalik tagada muude sotsiaalteenuste, täiendavate sotsiaaltoetuste või muu abi osutamisega;
 3) kui hooldust vajav isik ei vaja abi isikuhooldustoimingute teostamisel ning hooldatava iseseisvat toimetulekut saab tagada abistamisega majapidamistöödes ja/või toidu- ja tarbekaupade kättetoimetamisel;
 4) potentsiaalne hooldaja ei ole võimeline abivajavat isikut hooldama;
 5) hooldatav või hooldaja ei ole nõus hoolduse seadmise või hooldaja määramisega;
 6) potentsiaalsele hooldajale on määratud sügav puue;
 7) hooldusvajadus on nii suur, et hooldatav vajab paigutamist väljaspool kodu osutatavale hooldusteenusele ööpäevaringset hooldust saama.

 (2) Hooldajatoetust 3- kuni 17-aastase puudega lapse hooldamise eest üldjuhul ei määrata:
 1) taotlejale, kes saab töötutoetust või töötuskindlustushüvitist;
 2) taotlejale, kellele on määratud raske või sügav puue ja kes saab töövõimetoetust;
 3) kui hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega;
 4) last kasvatama ja hooldama kohustatud vanemale, kelle puudega lapse hoolduskoormus ei takista teda asumast tööle osalise tööajaga või täistööajaga.

§ 13.  Hoolduse lõppemine ja lõpetamine

 (1) Hooldus lõpeb:
 1) tähtaja möödumisel;
 2) hooldatava või hooldaja surma korral.

 (2) Hooldus lõpetatakse enne tähtaega sotsiaalkomisjoni otsusega:
 1) hooldaja või hooldatava taotluse alusel;
 2) hooldatava või hooldaja elukoha vahetuse tõttu teise omavalitsusse;
 3) hooldatava hoolduse korraldamisel ööpäevases hoolekandeasutuses;
 4) hooldusvajaduse vähenemisel;
 5) hooldajale sügava puude määramisel;
 6) kui hooldaja ei täida või loobub temale hooldaja määramise otsusega pandud kohustustest;
 7) puudega lapse täisealiseks saamisel;
 8) eestkoste lõppemisel või lõpetamisel;
 9) sotsiaaltöö spetsialisti põhjendatud ettepanekul hoolduse seadmise aluste äralangemisel;
 10) hooldatav soovib uue hooldaja määramist.

 (3) Hoolduse lõppemise või lõpetamisega seonduvalt lõpetatakse hooldajatoetuse maksmine hoolduse lõpetamist tingivate või maksmist välistavate asjaolude tekkimisest alates.

§ 14.  Rakendussätted

 (1) Viljandi Vallavalitsus kehtestab hooldajatoetuse määra ja suuruse, taotluse vormi ning hooldusvajaduse hindamise instrumendi.

 (2) Enne käesoleva korra jõustumist määratud hooldused ja hooldajatoetuse suurused kehtivad kuni tähtaja lõpuni va varasemalt määratud tähtajatu hooldus, mis hinnatakse uuesti aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Hoolduse seadmise tähtaja lõppedes tuleb hinnata isiku hooldusvajadus käesoleva korra alusel.

§ 15.  Määruste kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks:
 1) Viljandi Vallavolikogu 22.10.2014 määrus nr 46 „Täisealisele hooldusvajadusega isikule hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord“;
 2) Tarvastu Vallavolikogu 25.05.2016 määrus nr 12 „Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ning hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord“;
 3) Kolga-Jaani Vallavolikogu 26.01.2017 määruse nr 1 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord
3.1) paragrahv 19;

3.2) paragrahv 41;
 4) Kolga-Jaani Vallavolikogu 25.06.2010 määrus nr 11 „Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord“.

§ 16.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. augustil 2019.

Kaupo Kase
vallavolikogu esimees

/otsingu_soovitused.json