Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Türi valla jäätmehoolduseeskiri

Türi valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Türi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.07.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:09.01.2023
Avaldamismärge:RT IV, 05.07.2019, 25

Türi valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 27.06.2019 nr 7

Määrus on antud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366 ja lõike 2, jäätmeseaduse § 66 lõike 4 ning § 71 lõigete 1 ja 2 ning § 71¹ lõike 1 ja pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Jäätmehoolduseeskirja eesmärk ja reguleerimisala

  (1) Türi valla jäätmehoolduseeskirjaga (edaspidi eeskiri) kehtestatakse täiendavad nõuded jäätmehoolduse korraldamiseks Türi valla haldusterritooriumil (edaspidi nimetatud vald).

  (2) Eeskiri sätestab vallas jäätmehoolduse üldised põhimõtted ning jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korralduse, lähtudes jäätmeseaduse § 71 lõikes 2 ja pakendiseaduse § 15 lõikes 1 sätestatust.

  (3) Eeskirja rakendatakse koos jäätmeseaduse ja selle alusel antud riiklike jäätmealaste õigusaktidega.

§ 2.   Mõisted

  (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktides sätestatu tähenduses, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel sõna üldlevinud tähenduses.

  (2) Tiheasustusala määruse mõistes on Türi valla üldplaneeringus tiheasustusalana määratletud asula või ala. Türi valla üldplaneeringu kehtestamiseni või kui üldplaneeringuga ei sätestata teisti, on määruse mõistes tiheasustusalad järgmised valla asulad: Türi linn, Käru alevik, Oisu alevik, Särevere alevik, Väätsa alevik, Türi-Alliku küla ja Kabala küla.

  (3) Hajaasustusega alad määruse mõistes on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata asulad või alad.

§ 3.   Jäätmehoolduse korraldaja

  Vallas korraldab jäätmehooldust, sealhulgas jäätmeseaduse alusel korraldatud jäätmeveost vabastamise otsustamist, selleks vastavate haldusaktide andmist ja jäätmevaldajate registri pidamist ning täidab kohalikule omavalitsusele seadusega pandud jäätmehoolduse järelevalve ülesandeid Türi Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus), kui seaduse või seaduse alusel antud riiklike õigusaktidega ei ole jäätmehoolduse korralduslikud ülesanded antud volikogu või valitsuse (täitevorgani) pädevusse.

2. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS 

1. jagu Jäätmehoolduse üldised alused 

§ 4.   Jäätmehoolduse eesmärk ning aluspõhimõte

  (1) Jäätmehoolduse eesmärk on hoida keskkond puhtana, tõrjuda seeläbi oht, mis võib kahjustada inimeste ja loomade elu ning tervist, ja suunata jäätmevaldajaid tegutsema viisil, et lõppladestusse ehk prügilasse jõuab võimalikult vähe jäätmeid.

  (2) Türi valla jäätmehoolduse nõuded tulenevad Euroopa Liidu jäätmete raamdirektiivis (2008/98/EÜ) sätestatud jäätmehierarhiast. Jäätmehierarhia kohaselt tuleb esmajärjekorras püüda jäätmeteket vältida. Kui jäätmetekke vältimine on võimatu, tuleb jäätmeobjekti nii palju kui võimalik taaskasutada või jäätmed ette valmistada korduskasutuseks ning võtta uuesti või uuel moel kasutusringlusse. Jäätmed, mille tekkimist ei ole võimalik vältida ning uuesti kasutusele võtta (taaskasutus või ringlussevõtt), tuleb nõuetekohaselt prügilas ladestada.

  (3) Jäätmehierarhiast võib erandkorras kõrvale kalduda, kui jäätmeobjekti kogu olelusringi arvestades annavad muud jäätmehooldusvõtted jäätmehierarhiast parema keskkonnahoiu tulemuse.

§ 5.   Jäätmekäitluse üldised nõuded

  (1) Jäätmekäitluse nõuded tuginevad jäätmehoolduse eesmärgil ja aluspõhimõttel.

  (2) Jäätmed, mille tekkimist ei ole võimalik vältida, tuleb sorteerida jäätmeliikide kaupa. Jäätmete sorteerimise eesmärk on tagada jäätmete võimalikult suurel hulgal korduskasutus või materjali ringlussevõtt. Eelduslikult tuleb jäätmed sorteerida nende tekkemomendil ning jäätmete tekkekohas. Liigiti kogutud jäätmeid tuleb hoida jäätmeliikide kaupa ning sorteeritud jäätmed antakse üle vastavat tegevusõigust omavale jäätmekäitlejale või viiakse selleks ette valimistatud kogumiskohta.

  (3) Taaskasutatavad jäätmed tuleb suunata ringlusse kolme aasta jooksul jäätmete tekkimisest arvates ning kõrvaldamisele kuuluvate jäätmete puhul tuleb jäätmete kõrvaldamine tagada ühe aasta jooksul jäätmete tekkimisest arvates.

  (4) Hoonestatud maaüksusel selle majandamise käigustekkinud segaolmejäätmeid tuleb koguda ja käidelda kuni nende korraldatud jäätmeveo korras üleandmiseni jäätmetekke kohal ning jäätmeid ei tohi üldjuhul paigutada väljaspoole kinnisasja piire ega teisaldada ühelt kinnisasjalt teisele. Segaolmejäätmeid võib teisaldada ühelt kinnisasjalt teisele, kui eeskirjas sätestatud alustel on jäätmevaldajatel õigus segaolmejäätmete kogumiseks ja üleandmiseks kasutada ühist jäätmemahutit.

  (5) Majandustegevuseks avalikult kasutatavate ehitiste vahetusse lähedusse ning avalikult kasutatavatele teedele ja ühiskondlikele aladele (nt park, supelrand, kalmistu, tervisekompleks, mänguväljak, jalg- ja kergliiklustee) tuleb paigaldada vastava jäätmeliigi kogumiseks sobivad ning võimalusel visuaalselt keskkonda sobituvad jäätmemahutid või prügiurnid. Jäätmemahutite ja prügiurnide paigaldamise eest vastutab tegevuskoha või ala omanik või valdaja.

  (6) Avaliku ürituse või tänavakaubanduse korraldaja peab tagama ürituse või kaubandustegevuse ajal ürituse või kaubandustegevuse alal sobilikud jäätmemahutid või prügiurnid, võimalusel jäätmete sorteerimist jäätmeliikide kaupa.

  (7) Jäätmemahuteid tuleb tühjendada sellise sagedusega, et on välditud nende ületäitumine ning tõrjutud oht keskkonnareostusele.

  (8) Jäätmemahuti, mille seisukord on ohtlik jäätmevedaja laadimis- või veotehnikale või laadimis- ja veotöid tegevale töötajale või mis sisaldavad jäätmemahuti märgistusega sobimatut jäädet, on õigus jätta vedajal tühjendamata ning jäätmemahuti tühjendamise peab tagama jäätmemahuti omanik või valdaja.

2. jagu Nõuded jäätmemahutile ja selle paiknemisele 

§ 6.   Tehnilised nõuded jäätmemahutile

  (1) Jäätmemahuti eeskirja mõistes on kaanega suletav konteiner või suletav kilekott, milles antakse jäätmed nende ära vedamiseks üle. Jäätmemahutina ei käsitleta eeskirja §-s 9 sätestatud prügiurne.

  (2) Jäätmekonteiner peab olema terve, puhas, kinnine, veega pestav ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. Konteineri mahutavus peab olema vastavuses konkreetse jäätmeliigi tegeliku jäätmetekkega, jäätmete kaaluga ja veosagedusega. Jäätmekonteineri valdaja peab tagama selle korrashoiu ja puhastamise.

  (3) Nõuetele vastavateks loetakse jäätmemahutid, mida saab laadida veokile koos jäätmetega nende äraveoks või tühjendada jäätmeveoki mehhanismidega. Nõuetele vastavad jäätmemahutid on järgmised:
  1) ühepereelamutes 50 l jäätmekott (kuni 10 kg), mis vastupidavuselt peab tagama jäätmete üleandmise, olema keskkonnaohutu ning tagama, et loomad ja linnud ei saa ligi jäätmekoti sisule;
  2) pakendi üleandmiseks pakendiringlust korraldava ettevõtte jagatav jäätmekott või kuni 150‑liitrine jäätmekott;
  3) suletav ning käsitsi teisaldatav ratastel plastmassist mahuti (põhiliselt 80, 140, 240, 360, 660, 800, 1100 liitrit), mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
  4) 1500- kuni 4500-liitrine kaanega suletav mahuti, mida on võimalik mehhaanilisel teel jäätmeveokisse tühjendada või toimetada käitluskohta;
  5) maasse paigaldatud süvamahuti;
  6) pressmahuti.

  (4) Erandkorras ning kokkuleppel jäätmevedajaga võib jäätmevaldaja kasutada korraldatud olmejäätmeveos käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust erinevaid jäätmemahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja muus osas vastavad eeskirja nõuetele.

§ 7.   Nõuded jäätmemahuti märgistusele

  (1) Kinnisasjalt jäätmete äraveoks kasutatavale jäätmemahutile tuleb kanda kirje kinnisasja koha-aadressi lähiaadressi elementidega (väikekoha nimi või liikluspinna nimi; maaüksuse või hoone number või maaüksuse või hoone number ja täht).

  (2) Üldkasutuses olevad jäätmemahutid peavad eri liiki jäätmete kogumiseks olema tähistatud erinevete värvide või nähtavas kohas kleebiste, kirja või muu märgistusega, mis kirjeldab jäätmemahutisse kogutavat jäätmeliiki. Kui jäätmemahuti on üheselt mõistetavalt märgistamata, käsitletakse seda kui segaolmejäätmeid sisaldavat jäätmemahutit.

  (3) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks kasutatakse erivärvides jäätmemahuteid järgmiselt:
  1) must, hall, roheline – olmejäätmed;
  2) pruun – biolagunevad jäätmed;
  3) sinine – paberi- ja kartongijäätmed;
  4) kollane – pakendijäätmed;
  5) punane – ohtlikud jäätmed.

  (4) Taaskasutusorganisatsiooni paigutatud jäätmemahutile tuleb lisaks eelmärgitule kanda taaskasutusorganisatsiooni sümboolika, kontaktandmed ning jäätmete sortimise lühijuhend.

§ 8.   Nõuded jäätmemahuti paiknemiskohale ja juurdepääsuteele

  (1) Jäätmemahuti asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi, tuleohutuse- ja tervisekaitsealaseid aspekte ning jäätmemahutile peab nii jäätmemahuti kasutajatel kui ka jäätmevedajal olema tagatud ohutu juurdepääs.

  (2) Kuni 1100-liitrised käsitsi teisaldatavad ratastel väikemahuteid tuleb paigutada tasasele ja kõvale maapinnale või neid mahuteid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale alusele nähtavasse kohta, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral lepitakse juurdepääsu tingimused jäätmevedajaga eraldi kokku.

  (3) Jäätmemahuti tühjendamiseks on lubatud kuni 1100-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel jäätmemahuti paigutada jäätmeveo päeval või sellele eelneva päeva õhtul väljaspoole kinnisasja piire juurdepääsutee äärde nii, et see ei häiri sõidukite ega jalakäijate liiklust.

  (4) Jäätmemahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, kruus jms) alusele selliselt, et seda saab tühjendada vahetult jäätmeveoki peatumiskohas.

  (5) Jäätmemahuti võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse, kuid jäätmevaldaja kohustus on tagada selle avamine tühjenduspäeval ning tagatud peab olema vaba juurdepääs mahutile ja jäätmeveoki piisav manööverdamisruum.

  (6) Jäätmekott tuleb kinnisasjale paigutada nii, et see on kaitstud niiskumise ja loomadele liigipääsu eest.

  (7) Ehituse ajal kasutatav eriotstarbeline jäätmemahuti paigaldatakse projektijärgse ehituse puhul ehitusprojektis ettenähtud asukohta ja ajaks. Muudel juhtudel paigaldatakse eriotstarbeline jäätmemahuti kinnistule, kus jäätmed tekivad.

  (8) Jäätmemahuti ajutiselt sõidu- või kõnniteele paigutamiseks, tuleb eratee puhul erateeomanikult või avalikus kasutuses oleva tee puhul Maanteeametilt või ametiasutuselt taotleda luba tee või või selle osa ajutiseks sulgemiseks.

  (9) Juurdepääsutee mahutile peab olema piisava kandevõimega ja tasane, talvisel ajal lumest puhastatud ja vaba muudest transporti takistavatest esemetest.

§ 9.   Prügiurn

  (1) Prügiurn eeskirja mõistes on majandustegevuseks avalikult kasutatavate ehitiste vahetusse lähedusse ning avalikult kasutatavatele teedele ja ühiskondlikele aladele segaolmejäätmete kogumiseks mõeldud anum.

  (2) Valla avalikus ruumis kasutatakse 20-110-liitrise mahutavusega prügiurne, mis on kergesti
tühjendatavad ning võimalusel kaane või sellise tootelahendusega, mis hoiab ära prügiurni
pandud jäätmete tuulega laialikandumise ning jäätmete laiali kandmise lindude ja loomade poolt.

3. jagu Jäätmete vedamine 

§ 10.   Nõuded jäätmeveole

  (1) Jäätmevedu vallas peab toimuma jäätmeveoks määratud ajal ning viisil, mis ei kahjusta isikute õigusi ega keskkonda.

  (2) Türi valla korraldatud olmejäätmete vedu peab toimuma vastavalt jäätmevaldajale teatavaks tehtud veograafikule ning jäätmeveoks määratud ajal.

  (3) Jäätmeveo käigus peab jäätmevedaja koristama jäätmemahuti tühjendamisel või jäätmeveokist pudenenud jäätmed.

  (4) Liigiti kogutavaid jäätmeid tuleb vedada teistest jäätmeliikidest eraldi või viisil, et liigiti kogutud jäätmed ei seguneks ning on võimalik asjaomasele jäätmekäitlejale liigiti üle anda.

  (5) Jäätmevaldaja, kes eeskirjas sätestatud alustel transpordib oma jäätmed jäätmekäitluskohta ise, peab jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktide ja eeskirjaga jäätmeveoks sätestatud reegleid.

4. jagu Jäätmete põletamine 

§ 11.   Jäätmete põletamine

  (1) Jäätmete põletamine on üldjuhul keelatud. Käesolevas paragrahvis nimetamata jäätmeid võib põletada ainult vastavat luba omav jäätmekäitleja.

  (2) Ohtlikke jäätmeid võib põletada vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav jäätmekäitleja.

  (3) Jäätmevaldaja võib hoone küttekoldes põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning tule süütamiseks paberit ja kartongi.

  (4) Jäätmevaldaja võib oma kinnistu piires põletada aiajäätmeid tingimusel, et järgitakse kehtivaid tuleohutusenõudeid.

3. peatükk TÜRI VALLA KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 

1. jagu Korraldatud jäätmeveo alused 

§ 12.   Korraldatud jäätmeveo piirkond

  Vald moodustab ühe korraldatud jäätmeveo piirkonna ning korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud kõik valla hoonestatud maaüksused.

§ 13.   Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid

  (1) Korraldatud jäätmeveo korras võetakse jäätmevaldajalt vastu ning veetakse
jäätmekäitluskohta segaolmejäätmed (kood vastavalt jäätmenimistule 20 03 01).

  (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud tänavatel, ühistranspordipeatustes, avalikes parkides, randades, kalmistutel, haljasaladel, avalikel üritustel (k.a tänavakaubanduses) tekkivad segaolmejäätmed.

§ 14.   Segaolmejäätmete kogumine

  (1) Segaolmejäätmed tuleb koguda segaolmejäätmete jäätmemahutisse ning keelatud on segaolmejäätmete ladustamine väljapoole jäätmemahutit.

  (2) Segaolmejäätmete jäätmemahutisse on keelatud panna:
  1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud eeskirja nõuete kohaselt;
  2) ohtlikke jäätmeid;
  3) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sh üle 30°C kuuma tuhka;
  4) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
  5) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid (sh puuviljad);
  6) biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid;
  7) suurjäätmeid;
  8) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid;
  9) kogumiskaevude sh käimlate setteid;
  10) nakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
  11) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
  12) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat, jäätmekäitlejat või teisi isikuid.

  (3) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad, halvasti lõhnavad või kergesti lenduvad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paber- või kilekotti pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

  (4) Tuhka võib segaolmejäätmete mahutisse panna ainult siis, kui tuhk on jahtunud toatemperatuurini ja see ei põhjusta jäätmete süttimist. Soovitav on tuhk enne mahutisse paigutamist pakendada.

§ 15.   Korraldatud jäätmeveo sagedus

  Korraldatud jäätmeveo sagedus toimub järgmise intervalliga:
  1) tiheasustusaladel vähemalt üks kord nelja nädala tagant;
  2) hajaasustusega aladel vähemalt üks kord 12 nädala tagant.

§ 16.   Korraldatud jäätmeveo aeg

  (1) Korraldatud jäätmevedu toimub üldjuhul tööpäevadel ajavahemikul kell 07:00-22:00.

  (2) Erandkorras ja põhjendatud juhtudel võib segaolmejäätmete vedu ametiasutuse kirjalikul loal toimuda ametiasutuse määratud ajal, mis erineb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ajast.

§ 17.   Korraldatud jäätmeveo teenustasu arvestamise alused

  (1) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajal on õigus võtta jäätmevaldajalt olmejäätmete
kogumise ja jäätmekäitluskohta viimise eest tasu (jäätmeveo teenustasu). Jäätmeveo teenustasu arvestamisel lähtutakse jäätmeseaduse § 66 lõigetes 5 ja 6 sätestatust.

  (2) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval kogumismahutit või jäätmekotti välja pannud või
võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu kogumismahutile või kui jäätmevedajal on õigus jätta kogumismahutisse pandud jäätmeliikide tõttu jäätmemahuti tühjendamata, on jäätmevedajal õigus rakendada teenustasuna tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest arvestatakse jäätmeveo teenustasu arvestamisega sarnastel alustel, v.a asjaolu, et tasu tühisõidu eest ei tohi sisaldada jäätmete käitlemise kulu jäätmekäitluskohas.

  (3) Jäätmeveo teenustasu ning tasu tühisõidu eest määrab korraldatud jäätmeveos teenust osutada sooviv vedaja riigihanke menetluses.

§ 18.   Korraldatud jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine

  Eeldatakse, et korraldatud jäätmeveo teenustasu (sh tasu tühisõidu eest) on korraldatud jäätmeveo õiguse perioodil muutumatu. Korraldatud jäätmeveo teenustasu võib muuta riigihanke seaduse ja hankedokumentidega sätestatud alustel ning korras.

§ 19.   Lisateenus

  (1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmekäitlusteenus või täiendav segaolmejäätmete veo teenus, mida korraldatud jäätmevedu teostav jäätmevedaja jäätmevaldajale poolte kokkuleppel osutab.

  (2) Lisateenuste osutamisel lähtuvad pooled lepinguvabaduse ning võlaõigusseadusega sätestatud teenuslepingu põhimõtetest.

2. jagu Korraldatud jäätmeveoga liitumine 

§ 20.   Korraldatud jäätmeveoga liitumine

  (1) Valla jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel.

  (2) Jäätmevaldaja osaleb korraldatud jäätmeveos jäätmeseaduse alusel ning tal ei ole kohustust korraldatud jäätmeveoks jäätmevedajaga eraldi lepingut sõlmida. Jäätmevaldaja täidab korraldatud olmejäätmeveoks jäätmeseadust, selle alusel antud riiklikke õigusakte (eeskätt keskkonnaministri määrust „“Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“) ning eeskirjaga kehtestatud nõudeid.

  (3) Kui jäätmevedaja pakub jäätmevaldajale võimalust korraldatud olmejäätmeveoks leping sõlmida, ei tohi lepingu tingimused erineda eeskirja ja kontsessiooniteenuse tellimiseks korraldatud hanke alusdokumentide tingimustest.

  (4) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.

3. jagu Erisused korraldatud jäätmeveos  

§ 21.   Korraldatud jäätmeveost vabastamine

  (1) Jäätmevaldajal on õigustaotleda erandkorras korraldatud jäätmeveost vabastamist (edaspidi korraldatud jäätmeveost vabastamine) jäätmeseaduse § 69 lõike 4 alusel, st kui kinnistul ei elata või seda ei kasutata või kui teatud perioodil kinnistut ei kasutata.

  (2) Korraldatud jäätmeveost vabastamise taotlus esitatakse ametiasutusele ja selles märgitakse:
  1) jäätmevaldaja nimi ja kontaktandmed;
  2) hoonestatud maaüksuse, millelt jäätmete äraveoks vabastust soovitakse, aadress;
  3) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib korraldatud jäätmeveost vabastamist;
  4) tähtaeg, mille jooksul jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastust soovib.

  (3) Taotluse menetleja võib nõuda lisaks taotlusele dokumenti, millega on võimalik tõendada, et hoonestatud kinnisasja ei kasutata või kasutatakse teatud perioodi jooksul (näiteks kinnistu elektritarbimisteatis taotluse esitamise kuupäeva seisuga eelneva aasta kohta).

§ 22.   Erisus jäätmeveo sageduses

  (1) Jäätmevaldajal on õigustaotleda tiheasustusalal korraldatud jäätmeveoks harvemat veosagedust, mis ei või olla pikema intervalliga kui üks kord 12 nädala tagant. Harvemat veosagedust võib taotleda vaid juhul, kui segaolmejäätmete tekke kohal on tagatud eeskirja § 29 kohaselt biolagunevate jäätmete kompostimine.

  (2) Tiheasustusalal korraldatud jäätmeveoks harvema veosageduse õiguse saamiseks esitatakse ametiasutusele taotlus ja selles märgitakse:
  1) jäätmevaldaja nimi ja kontaktandmed;
  2) hoonestatud maaüksuse, millelt korraldatud jäätmeveoks erisust soovitakse, aadress;
  3) sooviavaldus harvemaks veosageduseks ning harvema veosageduse aeg;
  4) kinnitus biolagunevate jäätmete nõuetekohase kompostimise kohta ning kompostimise viis.

§ 23.   Ühise jäätmemahuti kasutamine

  (1) Lähestikku asetsevatel kinnistutel või ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes tekkivate olmejäätmete kogumiseks ning korraldatud olmejäätmeveo korras üleandmiseks on jäätmevaldajatel õigustaotleda ühise jäätmemahuti kasutamist.

  (2) Ühise jäätmemahuti kasutamise õiguse saamiseks esitatakse ametiasutusele taotlus, milles märgitakse:
  1) ühist jäätmemahutit kasutada soovivate jäätmevaldajate nimed ja kontaktandmed ning kinnistute aadressid;
  2) ühise jäätmemahuti kirjeldus ning paiknemise asukoha aadress;
  3) ühise jäätmemahuti kasutajate kirjalik nõusolek ühise jäätmemahuti kasutamiseks ning korraldatud jäätmeveos kontaktisiku nimi ja kontaktandmed.

§ 24.   Korraldatud jäätmeveos vabastuste ja erisuste lõppemine või lõpetamine

  (1) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõpeb, kui:
  1) vabastuse tähtaeg on möödunud;
  2) vabastatud jäätmevaldaja ei esita õigeaegselt vabastusele järgneval aastal hiljemalt 20. jaanuariks jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kirjalikku kinnitust;
  3) korraldatud jäätmeveost vabastamise asjaolude muutumisel või äralangemisel.

  (2) Korraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldajal on vabastuse aluseks olevate asjaolude säilimisel õigus enne korraldatud jäätmeveost vabastamise lõppemist esitada uus taotlus jäätmeveost vabastamiseks uueks perioodiks, arvestades jäätmeseaduse § 69 lõike 5 sätestatud tähtpäeva.

  (3) Ametiasutusel on õigus lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamine või jäätmeveo erisus, kui:
  1) jäätmevaldaja on esitanud taotluses valeandmeid;
  2) jäätmevaldaja esitab asjakohase taotluse ametiasutusele;
  3) vabastamise aluseks olnud asjaolud või jäätmeveos erisuse lubamise asjaolud on muutunud või ära langenud.

§ 25.   Korraldatud jäätmeveoga seotud taotluste menetlemine

  (1) Korraldatud olmejäätmeveo taotlusi menetleb ametiasutus haldusmenetluse seaduse ja jäätmeseadusega sätestatud alustel.

  (2) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamine, jäätmevaldaja õigus jäätmeveo erisuse kohaldamiseks või vastavate õiguste lõpetamiseks vormistatakse ametniku haldusaktiga. Haldusakti ei anta, kui jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 51 alusel.

  (3) Korraldatud olmejäätmeveo erisusi lubava haldusakti alusel kantakse andmed jäätmevaldajate registrisse.

4. jagu Korraldatud jäätmeveo õiguse lõpetamine 

§ 26.   Korraldatud jäätmeveoks sõlmitud hankelepingu ennetähtaegne lõpetamine

  (1) Ametiasutusel on õigus öelda korraldatud jäätmeveoks sõlmitud hankeleping enne tähtaja lõppu üles ja sellega võtta jäätmevedajalt ära jäätmeveo õigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu:
  1) jäätmevedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo loa taotlust pärast seda, kui on teatavaks tehtud hanke tulemus, millega on jäätmevedaja pakkumus korraldatud jäätmeveo teenuse riigihankel edukaks tunnistatud või on keeldutud talle jäätmeloa väljastamisest või on väljastatud jäätmeluba tühistatud;
  2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtajast;
  3) jäätmevedaja on korduvalt jätnud jäätmemahutid graafikujärgselt tühjendamata ja tühjendamata jätmine ei ole vabandatav;
  4) jäätmevedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või hankelepingut.

  (2) Kui esineb lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab ametiasutus sellest jäätmevedajat ning nõuab temalt kirjalikku selgitust. Jäätmevedaja peab selgituse esitama viivitamatult alates sellekohase nõude saamisest.

5. jagu Jäätmevaldajate register 

§ 27.   Jäätmevaldajate register

  (1) Jäätmehoolduse korraldatud jäätmeveo korras tagamiseks, arendamiseks ning segaolmejäätmete käitlemise üle järelevalve teostamiseks peetakse jäätmevaldajate registrit.

  (2) Jäätmevaldajate registrisse kantakse
  1) jäätmeveopiirkonna andmed;
  2) jäätmevedaja andmed;
  3) jäätmevaldaja andmed;
  4) jäätmetekkekoha andmed;
  5) jäätmete kogumise ja üleandmisega seotud andmed, sh andmed korraldatud jäätmeveo
erisuste kohta.

  (3) Jäätmevaldajate registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Türi Vallavalitsus (täitevorgan).

4. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA HÕLMAMATA JÄÄTMETE KÄITLEMINE 

1. jagu Majapidamises ning ettevõtluses liigiti kogutavad jäätmed ja nende käitlemine 

§ 28.   Jäätmete liigiti kogumine

  (1) Jäätmevaldajal on kohustus kodumajapidamises ning ettevõtlustegevuses ja asutuse tegevuses tekkivaid jäätmeid sorteerida ning koguda neid käesolevas paragrahvis nimetatud jäätmeliikide kaupa, eraldades liigiti kogutavad jäätmed segaolmejäätmetest.

  (2) Segaolmejäätmetest tuleb eraldada ning liigiti koguda järgmised kodumajapidamisjäätmed ning samalaadsed kaubandus-, tööstus- ja ametiasutusjäätmed ( sulgudes on märgitud jäätmekood vastavalt jäätmenimistule):
  1) paber ja kartong (20 01 01);
  2) klaas (20 01 02);
  3) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
  4) rõivad ja tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
  5) kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed (20 01 36);
  6) puit (20 01 38);
  7) plastid (20 01 39);
  8) metallid (20 01 40);
  9) patareid ja akud (20 01 34);
  10) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
  11) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed, sealhulgas pinnas ja kivid (20 02 02, 20 02 03);
  12) suurjäätmed (20 03 07);
  13) ohtlikud olmejäätmed - jäätmenimistus koodi 20 01 alajaotises tärniga märgitud jäätmed, sh
luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed (20 01 21*), ohtlikke aineid sisaldavad vedelikud, õlid, värvid, liimid ja vaigud (20 01 13*, 20 01 14*, 20 01 15*, 20 01 17*, 20 01 19*, 20 01 26*, 20 01 27*, 20 01 29*), ohtlikke aineid sisaldav puit (20 01 37*), ravimid (20 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97*, 20 01 98*), klorofluorosüsivesinikke sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed (20 01 23*), patareid ja akud (20 01 33*), ohtlikke osi sisaldavad elektri- ja elektroonikaseadmed (20 01 35*).

  (3) Lisaks olmejäätmetele tuleb liigiti koguda veel
  1) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09), ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid (15 01 10*);
  2) vanarehvid (16 01 03).

§ 29.   Liigiti kogutud jäätmete käitlemise põhimõtted

  (1) Eeskirja §-s 28 nimetatud liigiti kogutud jäätmed ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga ning neid käideldakse eeskirja § 5 lõigetes 2 ja 3 ning § 10 lõikes 4 sätestatust lähtuvalt.

  (2) Liigiti kogutud jäätmed tuleb üle anda eeskirja §-s 33 nimetatud kogumiskohtades või vastava jäätmeliigi käitlemise õigust omavale jäätmekäitlejale.

  (3) Korduskasutusse suunatavaid jäätmeid võib lisaks eeskirja §-s 33 nimetatud kogumiskohtadele üle anda ka realiseerimiskeskustesse või müügikohtadesse, mis tegelevad taaskasutuse ja vastava tooteliigi müügiga.

  (4) Kui tootjale on jäätmeseaduse §-st 26 tulenevalt kehtestatud turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise nõue, tagastatakse vastavat liiki probleemtoode (nt patareid ja akud, kasutatud rehvid, põllumajandusplast, elektri- ja elektroonikaseadmed, mootorsõidukid ja haagised või nende osad) vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale tootja kulul kas tootja tegevuskohas või toote müügikohas.

  (5) Tagatisrahaga pakendid ehk pandipakend tagastatakse müügikohta või taaravastuvõtu punkti.

  (6) Ravimid võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 2 tagastada apteeki.

  (7) Töötlemata puidujäätmete käitlemisel tuleb eelistada puidujäätmete põletamist kütmise eesmärgil või muud taaskasutust.

  (8) Bioloogiliselt mittelagunevaid aia- ja haljastujäätmeid (nt kivid ja pinnas) võib Keskkonnaameti väljastatud vastavasisulise registreerimistõendi alusel taaskasutada registreerimistõendis määratud tingimustel.

§ 30.   Biolagunevate jäätmete kompostimine

  (1) Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid ning köögi- ja sööklajäätmeid võib lisaks jäätmete üleandmisele kompostida.

  (2) Kinnistul tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid ning toidujäätmeid on lubatud kompostida jäätmete tekkekoha kinnistul kinnistes kompostimiskastides ehk kompostrites, kuhu ei pääse ligi linnud ega loomad, ning aia- ja haljastusjäätmeid (ilma toidujäätmeteta) ka kompostiaunas.

  (3) Kompostiaun või komposter peab paiknema vähemalt ühe meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti, ja vähemalt kümne meetri kaugusel kaevust.

  (4) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid.

  (5) Korrastamata, roiskuva, haisva, prügise, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja tervisele ohtliku ning mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab omanik omal kulul likvideerima.

§ 31.   Tagatisrahata pakendijäätmete käitlemine

  (1) Pakendimahutisse võib panna ainult tagatisrahata pakendeid. Pakendid pannakse pakendimahutisse lahtiselt või kilekotti (soovitatavalt läbipaistvasse) pakendatult. Pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad, võimalusel kokku pressitud ning vastama pakendiettevõtja või pakendiorganisatsiooni vastavas juhendis toodud pakendi käitlemise nõuetele.

  (2) Tagatisrahata pakendi jäätmete kogumiskohad vallas määratletakse taaskasutusorganisatsiooni ja Türi valla (ametiasutuse esinduses) vahel sõlmitavas lepingus, arvestades pakendiseaduse §-s 171 sätestatud tingimusi. Ametiasutusel on õigus kokku leppida, et pakendijäätmete kogumist korraldatakse ka nende tekkekohal kogumisena, st pakendijäätmete äravedu jäätmevaldajalt otse, ning sellisel juhul võib pakendijäätmete kogumiskohtade tihedust ning kogumiseks ettenähtud konteinerite arvu ja mahtu vallas vähendada. Pakendijäätmete kogumiskohtadest teavitab ametiasutus avalikkust Türi valla veebilehe www.tyri.ee kaudu.

  (3) Pakendeid tuleb koguda pakendiliikide kaupa. Kui pakendiorganisatsioon tagab pakendite järelsortimise ja taaskasutusse suunamise, on pakendi tekkekohas või kogumiskohas õigus koguda pakendimaterjali selle pakendiorganisatsioonile üleandmiseni ühte mahutisse.

  (4) Pakendimahutil peab olema kirjas kasutajale nähtavas kohas ja selgelt loetavalt, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada, pakendiliiki täpsustav näidisloetelu, pakendeid koguva pakendiorganisatsiooni nimi, veebilehe aadress, kontaktandmed ja seda pakendimahutit tühjendava jäätmekäitleja nimetus ja kontaktandmed.

  (5) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendite ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

  (6) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud:
  1) hoidma pakendipunktis olevad mahutid terved ja puhtad, tagades vajadusel nende puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest ja mustusest;
  2) tagama, et kaane, luugi vmt suletavad mahutid on ohutud ja kergelt avatavad ka lastele, eakatele ning puudega isikutele;
  3) vältima jäätmemahuti ületäitumist ning mahutite tühjendamisel koristama tühjendamise käigus ja ületäituvuse tõttu maha kukkunud pakendijäätmed ning need pakendijäätmed, mis on pandud mahuti kõrvale maha, kuna neid ei ole oma suuruse tõttu võimalik mahutisse paigutada;
  4) kui pakendipunkti ümbruse koristamise kohustuses ei ole maaomaniku ja pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni vahel kokku lepitud teisiti ja pakendimahutid on olnud ületäitunud, korraldama pakendijäätmete koristamise kuni 3 m raadiuses pakendipunktist.

§ 32.   Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete käitlemine

  (1) Kodumajapidamises, sh ettevõtlustegevuse ja asutuse tegevuse käigustekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi liikide kaupa.

  (2) Vedelal kujul ohtlike jäätmete kogumiseks kasutusse võetud mahutid peavad olema suletavad ja lekkekindlad. Mahuti tuleb vastavalt jäätmeliigile märgistada.

  (3) Ohtlike jäätmete kodumajapidamises hoidmisel tuleb kasutusele võtta meetmed, mis tõrjuvad ohuolukorra inimeste ja loomade elu või tervise või keskkonna kahjustumisele.

§ 33.   Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete üleandmise ja kogumiskohad vallas

  (1) Eeskirja 4. peatüki 1. jaos käsitletud liigiti kogutud jäätmeid saab üle anda valda rajatud jäätmejaamades, viia jäätmete kogumiskohtadesse või eri liiki jäätmete kogumiseks mõeldud ja valda paigaldatud konteineritesse ning lõppladestusena vallas asuvasse Väätsa prügilasse.

  (2) Kõiki eeskirja § 28 lõigetes 2 ja 3 nimetatud liigiti kogutud jäätmeid saab üle anda Türi linnas asuvas jäätmejaamas (aadress Türi vald, Türi linn, Viljandi mnt 17b).

  (3) Lisaks jäätmejaamadele saab kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmeid, suurjäätmeid, ohtlikke olmejäätmed ja vanarehve viia jäätmekogumispunktidesse. Jäätmekogumispunktid asuvad Oisu alevikus (aadress Türi vald, Oisu alevik, Tehnika tänav 2), Kabala külas (aadress Türi vald, Kabala küla, Jäätmejaama (kü 83501:001:0314)) ja Käru alevikus (aadress Türi vald, Käru alevik, Lai tänav 11a).

  (4) Jäätmeid võib üle anda liigiti ja lõppladestamiseks vallas asuvasse Väätsa prügilasse, mis asub aadressil Türi vald, Roovere küla.

  (5) Eri liiki jäätmeid võib panna ka valda paigaldatud eri liiki jäätmete kogumise konteineritesse (eeskätt paber ja papp ning pakend). Eri liiki jäätmete kogumiskohtade asukohad ja informatsioon, millist liiki jäätmeid vastavas jäätmete kogumiskohas saab üle anda, määrab ametiasutus.

  (6) Suurjäätmeid kogutakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud jäätmekäitluskohtades, millega on tagatud jäätmevaldajale võimalus suurjäätmed ära anda jäätmevaldaja asu- või elukohast 15 km kaugusel.

  (7) Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemiseks ja üleandmiseks võib Türi vald ametiasutuse esinduses sõlmida lepinguid teiste kohalike omavalitsuste ja juriidiliste isikutega.

  (8) Teave korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete üle andmise võimalustest, kogumiskohtadest ning jäätmejaamade tegutsemisaegade kohta avaldatakse Türi valla veebilehel www.tyri.ee.

2. jagu Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemine 

§ 34.   Ehitusjäätmete käitlemise üldnõuded

  (1) Ehitusjäätmete käitlemine tuleb kajastada ehitusprojektis. Ehitusprojektile (sh lammutusprojekt) peavad olema lisatud järgmised andmed:
  1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus;
  2) pinnasetööde mahtude bilanss;
  3) selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil;
  4) jäätmete kavandatavad käitlustoimingud ja -kohad.

  (2) Kui ehitamise käigustekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb jäätmetekkekohal korraldada nende liigiti kogumine ning ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele tuleb lisada ehitusjäätmete õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

  (3) Lammutustööde lõpetamisel tuleb esitada õiend ehitusjäätmete käitlemise ning üleandmise kohta.

  (4) Võimalusel tuleb eelistada ehitusjäätmete korduskasutust ning need selleks ette valmistada. Kõrvaldada võib ainult selliseid jäätmeid, mille taaskasutamine pole võimalik. Tekkinud ehitusjäätmete taaskasutamiseks või ehitusjäätmete tekkekohas kõrvaldamiseks peab olema Keskkonnaameti luba või vastava tegevuse registreering.

  (5) Ehitusjäätmed, mida ei saa taaskasutada või jäätmetekkekohal kõrvaldada, võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või jäätmete väljaspool nende tekke kohta taaskasutamiseks isikule, kellel on asjakohane keskkonnakompleksluba, jäätmeluba või kes on nende jäätmete käitlejana Keskkonnaametis registreeritud. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

  (6) Ehitamise käigus välja kaevatud pinnas tuleb ladustada eraldi ja seda võib kasutada samal kinnistul maastiku kujundamiseks. Kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga.

§ 35.   Ehitusjäätmete valdaja kohustused

  (1) Ehitusjäätmete ohutu hoidmise ja käitlemise eest vastavalt eeskirja nõuetele vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

  (2) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks vastava lepinguga.

  (3) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:
  1) vältima ja vähendama jäätmete teket;
  2) koguma ehitusjäätmed nende tekkekohal liigiti, kui ehitusjäätmeid tekib eeldatavasti kokku üle 10 m3, kasutades selleks vastavalt tähistatud mahuteid või selleks eraldatud ala ehitusobjektil. Liigiti tuleb koguda vähemalt
a) puit;
b) paber ja kartong;
c) metall;
d) mineraalsed jäätmed (kivid, tellised, krohv, betoon jms);
e) klaas;
f) pinnas;
g) plastijäätmed;
h) ohtlikud jäätmed;
i) korduskasutuseks sobivad materjalid;
j) pakendid;
  3) valima jäätmete kogumiseks viisi, mille puhul on välistatud nende sattumine keskkonda ning kõrvaliste isikute juurdepääs jäätmetele;
  4) andma käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud jäätmed üle vaid isikule, kellel on vastav õigus nende jäätmete korduskasutamise ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või muul moel taaskasutamiseks, kui tal endal pole võimalik neid jäätmeid korduskasutada või taaskasutada;
  5) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja nende veol või nende kohapeal taaskasutamisel;
  6) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks ja tagama juurdepääsu jäätmeveokile mahutite teenindamiseks;
  7) kooskõlastama ametiasutusega jäätmemahuti paigutamise tänavale, sõidu- või kõnniteele ning parklasse või parki ja haljasalale;
  8) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud jäätmemahutid eri liiki jäätmete kogumiseks;
  9) teavitama oma töötajaid kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

§ 36.   Ohtlikud ehitusjäätmed

  (1) Ohtlikke ehitusjäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi. Muuhulgas tuleb eraldi koguda:
  1) asbesti sisaldavad jäätmed (eterniiti, asbesttsementplaate, asbesttsementtorusid, isolatsioonimaterjali), järgides asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõudeid;
  2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh nende jääke sisaldav taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid;
  3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjal, tõrva sisaldav asfalt);
  4) ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal;
  5) saastunud pinnas.

  (2) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

  (3) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema märgistatud ja lukustatavad või valvatavad.

  (4) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri määrusega kehtestatud piirnormi (keskkonnaministri määrus „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“).

3. jagu Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemine 

§ 37.   Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise üldnõuded

  (1) Käesolevas jaos sätestatud kord on kohustuslik kõikidele vallas asuvatele tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistu jaotises 18 (edaspidi tervishoiujäätmed).

  (2) Tervishoiuasutused peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks.

  (3) Tervishoiujäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda:
  1) bioloogilised jäätmed;
  2) teravad ja torkivad jäätmed;
  3) nakkusohtlikud jäätmed;
  4) laboratooriumide jäätmed;
  5) ravimijäätmed;
  6) radioaktiivsed jäätmed;
  7) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa vastavalt jäätmenimistule;
  8) eeskirja § 28 lõigetes 2 ja 3 nimetatud jäätmed;
  9) diskreetne vanapaber.

  (4) Mahuteid, mis sisaldavad tervishoiujäätmeid, tuleb hoida tervishoiuasutuses piisava suurusega sobivas lukustatavas hoiuruumis. Hoiuruum peab olema jahe ja ventileeritud, kergesti puhastatavatest materjalidest seinte ja põrandatega.

  (5) Kõik tervishoiuasutustes tekkivad jäätmed tuleb üle anda isikule, kes omab asjakohast keskkonnakompleksluba, jäätmeluba või on Keskkonnaametis nende jäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt kontrollima, et isikul, kellele ohtlikud jäätmed üle antakse, on lisaks ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

§ 38.   Bioloogilised jäätmed

  Bioloogilised jäätmed (operatsiooni käigustekkinud jäätmed, sh amputeeritud kehaosad ja elundid, vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokku puutunud meditsiinitarbed ja katseloomade jäänused) tuleb koguda ja pakkida tekkekohas plastikkotti, millel on markeering,,Bioloogilised jäätmed”. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutuse nimi) ja pakkimise kuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda ja käidelda käesolevas peatükis sätestatud korras.

§ 39.   Teravad ja torkivad jäätmed

  Teravad ja torkivad jäätmed (nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms) tuleb koguda raskesti läbitorgitavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed”. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutuse nimi) ja pakkimise kuupäev ja käidelda käesolevas peatükis sätestatud korras.

§ 40.   Ohtlikud tervishoiujäätmed

  (1) Tervishoiuasutuses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda üksteisest lahus, pakendada vastavalt ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise korrale ja anda üle vastavat õigust ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.

  (2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi. Nakkusohtlikud jäätmed peavad olema enne prügilasse üleandmist eelnevalt töödeldud viisil, mis välistab nakkusohu levimist ladestusalal ja väljaspool seda.

  (3) Laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena.

  (4) Ravimijäätmed (sh kasutuskõlbmatud vaktsiinid) tuleb koguda nimetuste kaupa. Ravimijäätmeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest. Ravimijäätmete käitlemisel lähtutakse muuhulgas ravimiseadusest tulenevatest nõuetest.

  (5) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed (nt kraadiklaasid, amalgaamplommid, elavhõbedat sisaldavad reagendid) tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse nii, et vesi katab elavhõbeda.

  (6) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

  (7) Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokku puutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt) tuleb pakendada kiirguskindlasse märgistatud säilituspakendisse, hoida lukustatult hoidlas või koheselt korraldada nende üleandmine radioaktiivsete jäätmete käitlejale.

§ 41.   Diskreetne vanapaber

  Diskreetne vanapaber (paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, teisi isikuid ja ravitööd puudutavate andmetega) tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas, purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse.

§ 42.   Tehnilised nõuded tervishoiu- ja veterinaarasutuse jäätmehoidlatele

  (1) Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:
  1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse madalaimale korrusele, soovitavalt eraldi väljapääsuga hoonest;
  2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema jahe, varjatud päikese eest ning seal ei tohi olla närilisi ega putukaid;
  3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja tulekindel uks (tulepüsivusklass vähemalt EI-30) peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist;
  4) põranda ja seina liitekoht peab olema teostatud ümarnurgana;
  5) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav, lukustatav ja ei tohi olla jäätmešahti.

  (2) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud tekkivate jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama Veterinaar- ja Toiduameti esitatud nõuetele.

6. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMINE 

§ 43.   Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise põhimõtted

  (1) Jäätmehoolduse arendamise eesmärk on suunata jäätmevaldajat järjest enam tegutsema keskkonnahoidlikult ning jäätmehierarhia põhimõtteid järgivalt.

  (2) Jäätmete sorteerimine ning liigiti üleandmine peab muutuma jäätmevaldajale mugavaks ning lihtsaks. Selleks on eesmärk hõlmata kodumajapidamistest korraldatud jäätmeveoga või korraldada eraldi jäätmeveo teenusena järgmiste jäätmeliikide kogumine:
  1) hiljemalt 1. jaanuarist 2024 biojäätmed;
  2) hiljemalt 1. jaanuarist 2025 tekstiilijäätmed ja ohtlikud jäätmed.

  (3) Järjest enam tuleb liigiti kogutud jäätmeid suunata taas- või korduskaustamisele eesmärgiga, et aastaks 2030 on taaskasutuses
  1) 30% puidujäätmetest;
  2) 60% olmejäätmetest;
  3) 70% pakendijäätmetest;
  4) 75% klaasijäätmetest;
  5) 80% mustametallijäätmetest;
  6) 85% paberi- ja papijäätmetest.

7. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHTADE JÄRELHOOLDUSE NÕUDED 

§ 44.   Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

  (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ja võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

  (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoha viimane käitaja on kohustatud suletud jäätmekäitluskoha ja selle vahetu ümbruse korrastama, puhastama seal leiduvatest jäätmetest ning taastama jäätmekäitluseelse olukorra.

  (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha viimane käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

  (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

  (5) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti väljastatavas jäätme- või kompleksloas.

7. peatükk JÄRELEVALVE  

§ 45.   Riiklik järelevalve

  Riiklikku järelevalvet jäätmeseaduseset ja eeskirjast tulenevate nõuete täimise üle teevad Keskkonnainspektsioon ja ametiasutus.

§ 46.   Teenistuslik järelevalve

  Teenistuslikku järelevalvet eeskirjast tulenevate ametiasutuse ülesannete täitmise üle teeb Türi Vallavalitsus (täitevorgan).

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 47.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2016 määruse nr 152 “Käru valla, Türi valla ja Väätsa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine“ alusel moodustus haldusreformi tulemusel Käru valla, Türi valla ja Väätsa valla ühinemisel uus omavalitsusüksus Türi vald, kes Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 92 lõike 2 alusel on ühinenud omavalitsusüksuste õigusjärglane.
Haldusreformi seaduse § 16 lõikest 1 ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõikest 41 tulenevalt tunnistada kehtetuks
  1) Käru Vallavolikogu 15. juuni 2011 määrus nr 4 „Käru valla jäätmehoolduseeskiri“ (RT IV, 12.02.2013, 3);
  2) Väätsa Vallavolikogu 16. juuni 2011 määrus nr 4 „Väätsa valla jäätmehoolduseeskiri“ (RT IV, 28.12.2013,75);
  3) Türi Vallavolikogu 26. juuni 2014 määrus nr 25 „Türi valla jäätmehoolduseeskiri“ (RT IV, 03.07.2014, 18).

Andrus Eensoo
volikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json