SotsiaalhoolekanneTeenused

Teksti suurus:

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Teavituste nimekirja lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord - sisukord
Väljaandja:Türi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.07.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.08.2019
Avaldamismärge:RT IV, 05.07.2019, 65

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Vastu võetud 22.02.2018 nr 12
RT IV, 27.02.2018, 18
jõustumine 01.03.2018

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
26.04.2018RT IV, 03.05.2018, 7406.05.2018
31.05.2018RT IV, 08.06.2018, 1911.06.2018
28.02.2019RT IV, 07.03.2019, 1510.03.2019, määrust rakendatakse 1. märtsist 2019.
27.06.2019RT IV, 05.07.2019, 2308.07.2019, osaliselt 01.09.2019.

Määrus on antud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja § 22 lõike 2, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 15 punkti 2 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14, § 16 lõike 1, § 89 ja §133 lõike 6 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Määrusega reguleeritakse Türi vallas sotsiaalhoolekande seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmine ning isikutele sotsiaalkaitse tagamiseks hüvitiste andmine.

  (2) Määrusega sätestatakse
  1) sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus ja alused;
  2) sotsiaalhoolekandelise abi liigid ja rahastamise põhimõtted;
  3) Türi valla antavad või makstavad hüvitised, hüvitise õiguse tekkimise alused ja hüvitise andmise korraldus;
  4) Türi valla osutatavad tasulised sotsiaalteenused ning tasu võtmise põhimõtted.

§ 2.   Määruse kohaldamine ja mõistete kasutamine

  (1) Määrust kohaldatakse eeskätt koos sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja sotsiaalhoolekande seadusega ning vajadusel teiste sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist reguleerivate seaduste ja riiklike määrustega.

  (2) Sotsiaalhoolekandelist hüvitist saama õigustatud isiku õiguste, kohustuste ja vastutuse osas rakendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 2. peatüki sätteid ning hüvitise õiguse käsutamist, õiguse peatumist või lõppemist määrusega eraldi ei reguleerita.

  (3) Määruses kasutatakse mõisteid käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud seaduste ja nende alusel antud riiklikes õigusaktides sätestatu tähenduses.

  (4) Proaktiivne teenus määruse mõistes on sotsiaalhoolekandeline otsene avalik teenus, mida ametiasutus osutab oma initsiatiivil, isikute eeldataval tahtel ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmete alusel. Proaktiivset teenust osutatakse automaatselt või isiku nõusolekul.

  (5) Isik määruse mõistes on füüsiline isik (inimene).

2. peatükk KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSELE ÕIGUSAKTIDEGA SOTSIAALHOOLEKANDELISE ABI KORRALDAMISEKS ANTUD PÄDEVUSE JAOTUS NING SOTSIAALHOOLEKANDELISE ABI KORRALDAMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED 

§ 3.   Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmisel

  (1) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ning käesoleva määrusega nimetatud Türi valla ülesandeid täidab peamiselt Türi Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus), kelle struktuuris on ette nähtud sotsiaaltööga tegelevate ametnike ja töötajate teenistus- ja töökohad. Ametnike ja töötajate õigused ja pädevus sätestatakse ametiasutuse sisepädevust reguleerivate aktidega (ametiasutuse põhimäärus, ametijuhendid, vallavanema käskkirjad, teabehaldust reguleerivad korrad jms).

  (2) Määruses sätestatud juhtudel otsustab sotsiaalkaitse korralduse või tagamise Türi Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi vallavalitsus).

  (3) Türi Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) täidab neid sotsiaalkaitse korralduse või tagamisega seotud ülesandeid, mis seadusest tulenevalt on volikogu ainupädevuses.

§ 4.   Sotsiaalkaitse korraldamise ja hüvitiste andmise põhimõtted

  (1) Sotsiaalkaitse korraldamisel on aluseks sotsiaalseadustiku üldosa seadusega sotsiaalkaitse ning selle korralduse põhimõtted, arvestades sotsiaalkaitse tagamisega seotud eriseaduste või määruste erisusi.

  (2) Ametiasutus tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel.

  (3) Kui seadusest tulenevalt on võimalik sotsiaalhoolekandelist abi korraldada ning hüvitist anda taotlust esitamata ning on tagatud sotsiaalhoolekandelise abi osutamiseks vajalike andmete õiguslik kogumine, osutatakse sotsiaalhoolekandelist abi proaktiivselt.

  (4) Ametiasutus peab abivajajast teada saamisel selgitama välja sotsiaalkaitse vajaduse ja ulatuse ning abistama isikut taotluste esitamisel või toimingu tegemisel, kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta ja hüvitis andmata.

  (5) Isiku pöördumisel või abivajajast teada saamisel on ametiasutus kohustatud isiku abivajadust igakülgselt isiku tahtest ning elukorraldusest tulenevalt ning isiku nõusolekul koostöös isiku lähedaste (perekond, kooselus olevad isikud, ülenejad ning alanejad sugulased) ja seadusega sätestatud asjaomaste institutsioonidega (riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, juriidiline isik) hindama. Kompleksse hindamisega ning isiku abivajadusele terviklikust lähenemisest tulenevalt peab ametiasutus selgitama välja parima asjakohase abi (hüvitise andmine, nõustamine, teise sotsiaalkaitse korraldamisega tegelevasse asutusse suunamine), toetamaks abivajaja iseseisvat toimetulekut ning suutlikkust korraldada iseseisvalt oma elu.

  (6) Määrusega sätestatud alustel sotsiaalteenuse eest tasu määramisel või tasunõudest loobumiseks tuleb ametnikul hinnata abivajaja enda ülalpidamise ning perekonnaliikmete seadusega sätestatud ülalpidamist andmise kohustust ning isiku enda ja tema perekonnaliikmete ülalpidamisvõimet.

  (7) Kui isik vajab sotsiaalteenust viivitamatult, kuid puuduvad teenuse saaja ja tema suhtes seaduse alusel ülalpidamist andma kohustatud isikute vahelised kokkulepped või isik vajab sotsiaalteenuse eest tasumiseks aega oma vara käsutamiseks, võib ametiasutus tasuda sotsiaalteenust saama õigustatud isiku kasuks rahalise kohustuse Türi valla eelarvest, kasutades hiljem tagasinõudeõigust ning teenust saama õigustatud isiku kohustuste täitmiseks tehtud kulude hüvitamist käsundita asjaajamise sätetest tulenevalt.

  (8) Erandjuhul võib abivajajale sotsiaalteenuse tagamiseks sotsiaalteenuse eest tasumise kohustuse Türi vallale üle võtta, kui kõiki asjaolusid arvesse võttes on täidetud kõik järgmised tingimused:
  1) sotsiaalteenust vajaval isikul ei ole võimalik vara puudumisel tagada endale vajalikku piisavat ülalpidamist;
  2) puuduvad võimalused nõuda abivajajale kolmandalt isikult ülalpidamise andmist;
  3) täiendavate sotsiaalteenuste toel ei ole võimalik isikule vajalikku ülalpidamist tagada.
Sotsiaalteenuse eest tasumise kohustuse üle võtmise otsustab vallavalitsus.

  (9) Ametiasutus võib sotsiaalkaitse ülesannete paremaks korraldamiseks ning hüvitiste andmise otsuse tegemise kaalumiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks moodustada ametiasutuse juures tegutseva töörühma või komisjoni.

3. peatükk SOTSIAALHOOLEKANDELISE ABI LIIGID JA RAHASTAMINE 

1. jagu Sotsiaalhoolekandelise abi jaotus ja pädevus abi andmisel 

§ 5.   Sotsiaalhoolekandelise abi liigid

  (1) Sotsiaalhoolekandeline abi jaguneb järgmiselt:
  1) riigi korraldatav abi;
  2) kohaliku omavalitsuse ehk Türi valla korraldatav abi.

  (2) Sotsiaalhoolekandeline abi on:
  1) isikule antav mitterahaline hüvitis;
  2) isikule makstav rahaline hüvitis.

§ 6.   Türi valla ülesanded riigi korraldatava abi andmisel

  (1) Türi vald osaleb sotsiaalhoolekande seadusega sätestatud ulatuses ning korras riigi korraldatava mitterahalise abi andmise menetluses.

  (2) Türi vald määrab ja maksab sotsiaalhoolekande seadusega sätestatud ulatuses, tingimustel ja korras riigi korraldatava rahalise hüvitisena toimetulekutoetust ja riigieelarvest makstavat täiendavat sotsiaaltoetust.

  (3) Toimetulekutoetuse määramiseks sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lõikes 5 nimetatud kulude piirmäärad kehtestab määrusega vallavalitsus.

§ 7.   Türi valla sotsiaalhoolekandeline abi

  (1) Türi vald korraldab sotsiaalhoolekande seadusega kohaliku omavalitsuse pädevuses oleva abi andmist käesoleva määrusega sätestatud alustel ja korras.

  (2) Türi valla sotsiaalhoolekandelise abi liigid on:
  1) isikule antav mitterahaline hüvitis ehk Türi valla osutatavad või korraldatavad sotsiaalteenused;
  2) isikule makstav rahaline hüvitis ehk Türi valla eelarvest isikule rahasummana makstav sotsiaaltoetus;
  3) isiku kasuks makstav rahaline hüvitis ehk Türi valla eelarvest rahasummana makstav toetus, mis parandab Türi vallalt sotsiaalhoolekandelist abi saama õigustatud isiku toimetulekut, kuid mis makstakse kulu teinud või teenust osutavale isikule.
[RT IV, 05.07.2019, 23 - jõust. 08.07.2019]

  (3) Türi valla osutatavad sotsiaalteenused (mitteammendav loetelu):
  1) koduteenus;
  2) tugiisikuteenus.
  3) isikliku abistaja teenus;
  4) lastega peresid toetavad sotsiaalteenused;
  5) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
  6) eluruumi tagamise teenus;
  7) juhuveona osutatav sotsiaaltransporditeenus;
[RT IV, 05.07.2019, 23 - jõust. 08.07.2019]

  (4) Teenust saada soovivate isikute paljususe korral ning juhul, kui Türi vald oma asutuste kaudu ise ei ole võimeline teenust osutama, on ametiasutusel õigus teenused korraldada kolmandate isikute või asutuste kaudu.
[RT IV, 05.07.2019, 23 - jõust. 08.07.2019]

  (5) Teisi määruses sätestatud mitterahalisi hüvitisi ehk sotsiaalteenuseid Türi vald ise ei osuta, vaid korraldab abivajajale teenuse saamise.

  (6) Rahalise hüvitisena maksab Türi vald määruse 6. peatükis sätestatud ulatuses, tingimustel ja korras eri liiki sotsiaaltoetusi.

2. jagu Sotsiaalhoolekandelise abi rahastamine 

§ 8.   Sotsiaalhoolekandelise abi rahastamise alused

  (1) Riigi korraldatavat sotsiaalhoolekandelist abi rahastatakse riigieelarvest ning sotsiaalhoolekande seadusega riigi korraldatava rahalise hüvitise maksmiseks vajalik raha kantakse riigi kehtestatud korras Türi valla eelarvesse.

  (2) Türi valla korraldatavate või osutatavate hüvitiste andmine tagatakse Türi valla eelarvega.

  (3) Türi valla korraldatavaid või osutatavaid hüvitisi ning sotsiaalhoolekandelise abi korraldamisega seotud kulusid kaetakse võimalusel ka struktuurifondidest ja sihtfinantseeringutest saadud rahaga. Ametiasutusel on kohustus selgitada välja sotsiaalkaitse korraldatust toetavad meetmed ning struktuurifondide või sihtfinantseerimise tingimuste täitmise võimaluste esinemisel tuleb sotsiaalkaitse tagamiseks ning sotsiaalhoolekande korraldamiseks taotleda täiendavat rahastust või korraldada täiendava rahastamise taotlemine.

  (4) Türi valla osutatavate sotsiaalteenuste eest on teenust vajavalt isikult õigus võtta tasu. Teenused, mille eest on õigus võtta tasu ning tasu suuruse määramise põhimõtted sätestatakse määrusega.

§ 9.   Sotsiaalhoolekandelise abi rahastamise planeerimine

  (1) Sotsiaalhoolekande seadusega Türi vallale esitatud ning Türi valla enda esitatud sotsiaalhoolekandealase statistika alusel planeerib ametiasutus iga järgmise aasta eelarve sotsiaaltoetusteks ning -teenusteks vajaliku raha ning esitab vastavad rahasummad hiljemalt iga aasta 1. juuniks vallavalitsusele.

  (2) Hiljemalt 1. juuniks peab vallavalitsus üle vaatama toimetulekutoetuse määramiseks kehtestatud eluasemekulu piirmäärad ning Türi valla osutatavate tasuliste sotsiaalteenuste hinnad. Eelarve planeerimisel tuleb nimetatud määrasid või hindasid enne järgmise eelarve aasta algust muuta, arvestusega, et muudetud hinnad või määrad hakkavad kehtima uuest eelarveaastast.

  (3) Struktuuritoetuste kasutamist reguleerivate seaduste alusel või kohaliku omavalitsuse osutatavate sotsiaalhoolekandealaste teenuste sihtfinantseerimisel, peab ametiasutus järgneva eelarveaasta koostamiseks välja selgitama võimalused ning eeldatava raha suuruse teenuste täiendavaks rahastamiseks, samuti tingimused teenuste kaasfinantseerimiseks.
[RT IV, 05.07.2019, 23 - jõust. 08.07.2019]

4. peatükk TÜRI VALLA SOTSIAALHOOLEKANDELISE ABI TAOTLEMINE NING ABI ANDMISE KORRALDUS 

§ 10.   Hüvitise taotlemine

  (1) Hüvitise saamiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus, v.a juhul, kui hüvitist saab anda proaktiivselt.

  (2) Taotlus esitatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 24 sätestatud põhimõtteid arvestades. Üldjuhul esitatakse taotlus hüvitise õiguse tekkimisel või võimalusel enne hüvitisele õiguse tekkimist.

  (3) Taotluses tuleb märkida
  1) määrusega sätestatud sotsiaalteenuse või -toetuse liik ehk taotletav abi;
  2) taotleja ees- ja perekonnanimi ning isiku sünniaeg või isikukood;
  3) taotleja valikul tema kontaktandmed (postiaadress, e-postiaadress, telefoninumber);
  4) hüvitise saamise õiguse tekkimise või hüvitise andmiseks olulised asjaolud, sh vajadusel andmed kolmandate isikute kohta;
  5) vajadusel määruses sätestatud täiendavad andmed;
  6) taotluse koostamise kuupäev ning taotleja allkiri.
Kui taotlus on esitatud elektroonilise kanali kaudu ning haldusorgan on taotluse esitaja turvalisel viisil tuvastanud, ei pea taotlusele allkirja lisama.

  (4) Kui taotletakse rahalist hüvitist (sotsiaaltoetust) märgitakse taotlusele ka
  1) toetuse maksmise viis (sularahas või ülekandega panka);
  2) raha maksmisel ülekandega panga arvelduskontole vastava arvelduskonto omaniku nimi ning arvelduskonto number.

  (5) Taotlusele lisatakse määruses sätestatud juhtudel või ametiasutuse ametniku põhjendatud nõudmisel dokumendid ja tõendid, mis on vajalikud hüvitise õiguse tekkimise või hüvitise andmiseks oluliste asjaolude väljaselgitamiseks.

  (6) Kui seadusest või muust õigusaktist ei tulene teisiti, esitatakse taotluses ka informatsioon, millisel sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõikes 1 sätestatud viisil soovib taotleja haldusakti või halduslepingu teatavakstegemist või toimingu sooritamisest teavitamist.

  (7) Kui infosüsteemide kasutusvõimalustest või õigusaktide erinõuetest tulenevalt on hüvitise taotlemisele sätestatud erinõuded, tuleb taotluse koostamisel lähtuda ka erinõuetest.

  (8) Taotlus esitatakse üldjuhul kirjalikult või elektrooniliselt. Kui isik objektiivsetel põhjustel ei ole võimeline ise taotlust kirjalikult või elektrooniliselt esitama, võib taotluse esitada suuliselt ametiasutuse sotsiaalosakonna ametnikule, kes isiku avalduse protokollib. Määruses sätestatud juhtudel võib taotluse esitada isiku eest ning tema nõusolekul ka ametiasutuse ametnik.

  (9) Kui hüvitise andmiseks tuleb või on võimalik esitada taotlus infosüsteemi kaudu, koostab ametiasutuse vastav ametnik infosüsteemi kaudu riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude või teiste andmeallikate andmete alusel isiku eest elektroonilise taotluse. Kui isikule endale on tagatud võimalus esitada infosüsteemi kaudu eeltäidetud taotlus, teeb hüvitise taotleja seda ise, kontrollides, kas eeltäidetud andmed on õiged ning peab vajadusel teavitama andmeandjat andmete ebaõigsusest või puudulikkusest.

  (10) Üldjuhul on taotluse esitamine vormivaba. Ametiasutusel on õigus isikute abistamiseks koostada kirjalikke või elektroonilisi taotluste näidiseid.

  (11) Ametiasutusel on kohustus abivajajaid taotluse esitamisel nii esitamise viisi valikul kui ka taotluse koostamisel vajalike andmete esitamisel abistada ning nõustada.

§ 11.   Taotluse menetlemise põhimõtted

  (1) Taotluse ametiasutusele esitamisel kontrollib ametiasutus selle nõuetele vastavust.

  (2) Puuduste esinemisel või ebapiisavate andmete korral annab ametiasutus taotlejale aja puuduste kõrvaldamiseks või täiendavate andmete esitamiseks. Võimalusel kogub ametiasutus andmeid andmekogude, millele on ametiasutusele tagatud juurdepääs, kaudu ise.

  (3) Taotlust menetletakse sisuliselt ehk selgitatakse välja isiku õigus hüvitisele ajast, mil taotlus on koostatud ja esitatud ametiasutusele nõuetekohaselt ning kõigi vajalike tõenditega.

  (4) Hüvitise andmine otsustatakse kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest alates, kui muude õigusaktidega ei ole sätestatud teistsugust tähtaega. Kui esinevad asjaolud, mis takistavad 10 tööpäeva jooksul abi andmise otsustamist, võib ametiasutus võimalusel hüvitise andmise otsustamist erandkorras veel kuni 10 tööpäeva võrra pikendada.

  (5) Taotluse menetlemisel tuleb lähtuda määruse § 4 lõikest 5 ning sotsiaalseadustiku üldosa seadusega sotsiaalkaitse menetlusele ning haldusmenetluse seadusega haldusmenetlusele kehtestatud nõuetest.

§ 12.   Hüvitise andmise korraldus

  (1) Hüvitis antakse
  1) ametiasutuse ametniku haldusakti alusel;
  2) haldusakti asemel antud halduslepingu alusel;
  3) toiminguga, millega isik saab proaktiivselt soodustuse või millega rahuldatakse isiku taotlus hüvitise saamiseks.

  (2) Üldjuhul otsustatakse hüvitise andmine haldusakti alusel. Haldusaktiga otsustatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 23 lõikes 2 märgitud asjaolud ning haldusaktis märgitakse vähemalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 26 lõigetes 1 ja 2 märgitu.

  (3) Hüvitise andmine otsustakse halduslepingu alusel juhul, kui hüvitise andmine või andmise tingimused otsustatakse ametiasutuse, hüvitise saaja ning hüvitise vahetu andjaga (teenuse osutajaga) koosöös. Halduslepingu alusel antava hüvitise andmise menetlusele kehtivad haldusakti andmise menetluse nõuded ning halduslepingule haldusakti ning haldusmenetluse seadusega halduslepingule kehtestatud nõuded.

  (4) Hüvitist antakse toiminguga järgmiste mitterahaliste hüvitiste ehk sotsiaalteenuste taotlemisel:
  1) sotsiaaltransporditeenuse osutamine;
  2) osaliselt väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutaja valimine;
  3) osaliselt tugiisiku teenuse osutaja valimine;
  4) varjupaigateenuse tagamine;
  5) turvakoduteenuse tagamine;
  6) võlanõustamisteenuse korraldamine.

  (5) Rahalist hüvitist antakse toiminguga, st raha maksmisega, kui
  1) hüvitise suurus on igale taotlejale ühesugune kindlaks määratud rahasumma ja makstava hüvitise suurus ei olene otsustaja kaalutlusõigusest (nt sünnitoetus, matusetoetus jms);
  2) hüvitis määratakse taotleja soovitud summas või käesoleva määrusega sätestatud kõrgeimas määras.

  (6) Kui hüvitis antakse toiminguga, tuleb ametiasutusel hüvitise taotlejat taotleja määratud viisil (e-post, telefoni teel, kirjalikult või suuliselt ametiasutuses) hüvitise andmisest teavitada. Rahalise hüvitise maksmisel rakendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 põhimõtteid.

  (7) Haldusakt või haldusleping tuleb taotlejale teatavaks teha sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 27 sätestatud viisil.

§ 13.   Hüvitise andmisest keeldumine, hüvitise andmise peatamine või lõpetamine

  (1) Hüvitise andmisest keeldumine vormistatakse haldusaktiga.

  (2) Hüvitise andmisest keeldutakse, kui isikul puudub õigus hüvitisele.

  (3) Hüvitise andmise peatamine või lõpetamine vormistatakse
  1) haldusakti alusel antud hüvitise puhul haldusaktiga;
  2) halduslepingu alusel antud hüvitise puhul halduslepingu muutmise või lõpetamisega.

  (4) Hüvitise andmine peatatakse või lõpetatakse, kui
  1) hüvitise saaja taotleb hüvitise andmise peatamist või lõpetamist;
  2) esineb sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 18 lõikes 1 või § 19 lõike 1 punktides 2-4 või käesolevas määruses sätestatud asjaolu, mille alusel isiku hüvitise saamise õigus kas peatub või lõpeb.

5. peatükk TÜRI VALLA SOTSIAALTEENUSED 

1. jagu Koduteenus 

§ 14.   Koduteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Koduteenus on ametiasutuse osutatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

  (2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks (näiteks kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine, toidu ja ravimitega varustamine jne).

  (3) Koduteenuse maht selgitatakse välja menetluse käigus ning lähtudes isiku abivajadusest.

  (4) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on koduteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus koduteenuse osutamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 15.   Õigus hüvitisele

  Koduteenust on õigus saada sotsiaalhoolekande seaduse § 5 alusel sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul (edaspidi sotsiaalhoolekandega hõlmatud isik), kes üldjuhul on võimeline harjumuspärases keskkonnas ise hakkama saama, kuid vajab iseseisvaks toimetulekuks teatud ulatuses kõrvalabi.

§ 16.   Hüvitise taotlemine

  Hüvitise saamiseks tuleb ametiasutusele esitada määruse §-s 10 sätestatud viisil ja andmetega taotlus. Taotluses märgitakse lisaks toimingud, milles soovitakse abi saada.

§ 17.   Hüvitise andmine

  (1) Koduteenused määratakse ametniku haldusaktiga või halduslepinguga.

  (2) Haldusaktis või halduslepingus määratakse muuhulgas
  1) koduteenusena tehtavad toimingud;
  2) toimingute tegemise aeg ja maht.

  (3) Kui koduteenuse osutamise eest võetakse teenuse saajalt tasu, märgitakse haldusaktis või halduslepingus ka teenuse eest tasumise kord ja teenuse hind.

§ 18.   Koduteenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Koduteenuse osutamise eest võetakse üldjuhul tasu.

  (2) Koduteenuse eest tasutakse põhimõttel, et osutatud koduteenuste tunnihind on võrdne töölepingu seaduse alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära tunnitasu alammääraga. Koduteenuse hind arvutatakse eelmärgitud põhimõtte alusel lähtuvalt koduteenuse osutamiseks kulunud ajaga.

  (3) Ametnikul on õigus koduteenuse tasu vähendada või tasunõudest loobuda. Koduteenuse hinna vähendamise või tasunõudest loobumise aluseks on põhimõte, et isikul peab pärast eluaseme-, ravi ning sotsiaalhoolekandelise abi kulude tasumist jääma kasutada kahekordne kehtiv toimetulekupiir.

2. jagu Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus 

§ 19.   Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus (edaspidi üldhooldusteenus) on sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.
[RT IV, 05.07.2019, 23 - jõust. 08.07.2019]

  (2) Üldhooldusteenuse sisu on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-s 20 ning üldhooldusteenuse osutamisel koostatakse isikule sotsiaalhoolekande seaduse § 21 alusel hooldusplaan.

§ 20.   Õigus hüvitisele

  Üldhooldusteenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes erivajaduse või sotsiaalse olukorra tõttu pole suuteline iseseisvalt kodustes tingimustes elama ja kelle toimetulekut pole võimalik tagada mõne muu Türi valla või riigi osutatava sotsiaalhoolekandelise abi toel.

§ 21.   Hüvitise taotlemine

  (1) Hüvitise saamiseks tuleb ametiasutusele esitada määruse § 10 lõikes 3 märgitud andmetega taotlus.

  (2) Lisaks märgitakse taotlusele taotleja igakuine sissetulek ning võimalused üldhooldusteenuse eest tasumiseks.

§ 22.   Hüvitise andmine

  (1) Üldhooldusteenus määratakse ametniku haldusaktiga või halduslepinguga.

  (2) Haldusaktiga määratakse teenuse osutamine juhul, kui Türi vald osutab teenust vallaasutuse kaudu ise.

  (3) Halduslepinguga määratakse teenuse osutamine juhul, kui Türi vald korraldab teenuse saamise koostöös teenust osutava juriidilise isiku või riigi- või mõne teise kohaliku omavalistuse asutusega.

  (4) Haldusakti või halduslepinguga määratakse ka teenuse eest tasu maksmine.

§ 23.   Üldhooldusteenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Üldhooldusteenuse osutamise eest võetakse üldjuhul tasu.
[RT IV, 05.07.2019, 23 - jõust. 08.07.2019]

  (2) Isikule, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Türi vallas ning kellele on tagatud üldhooldusteenus Türi valla asutuse kaudu, määratakse üldhooldusteenuse tasu järgmiselt:
[RT IV, 08.06.2018, 19 - jõust. 11.06.2018]
  1) isik, kes kasutab teenuse osutamisel igapäevaeluks ruumi üksinda, tasub teenuse eest 140% teenust osutava Türi valla asutuse eelarveaasta tegevuskulust;
  2) isik, kes kasutab teenuse osutamisel igapäevaeluks ruumi kahekesi, tasub teenuse eest 93% teenust osutava Türi valla asutuse eelarveaasta tegevuskulust.

  (21) Tegevuskulu suuruse ühe isiku kohta määrab igaks eelarveaastaks vallavalitsus. Tegevuskulu hulka arvutatakse asutuse majandamiskulu ja personalikulu. Tegevuskulu hulka ei arvestata isiku personaalsetest vajadustest lähtuvaid lisateenuseid (retseptiravimite, abi- ja hooldusvahendite jm kulu).
[RT IV, 08.06.2018, 19 - jõust. 11.06.2018]

  (3) Juriidilise isiku või riigi- või mõne teise kohaliku omavalistuse asutuse poolt üldhooldusteenuse eest tasumisel lähtutakse teenuse osutaja hinnakirjast.

  (4) Ametnikul on õigus isiku, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Türi vallas, Türi valla asutuse osutatava üldhooldusteenuse tasu vähendada või tasunõudest loobuda. Üldhooldusteenuse hinna vähendamise aluseks on põhimõte, et isikul võib jääda isiklikuks kasutamiseks kuni 15% tema igakuisest sissetulekust, tasunõudest võib loobuda, kui isikul puudub igakuine regulaarne sissetulek.

  (5) Juriidilise isiku või riigi- või mõne teise kohaliku omavalistuse asutuse poolt üldhooldusteenuse eest tasumiseks on isikul õigus taotleda määruses sätestatud korras sotsiaaltoetust.

3. jagu Tugiisikuteenus 

§ 24.   Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Tugiisikuteenus on ametiasutuse osutatav või korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. Last kasvatavale isikule (v.a isik, kes kasvatab ja hooldab last oma töökohustustest tulenevalt) tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna ning lapse arengu tagamine.

  (2) [Kehtetu - RT IV, 05.07.2019, 23 - jõust. 08.07.2019]

  (3) Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenusesaaja vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.

  (4) Tugiisikuteenuse korraldamisel arvestatakse asjaoluga, et tugiisikuteenust võib osutada isik, kes sobib tugiisiku ülesandeid täitma isikuomaduste või kogemuste poolest või kellel on sihtgrupiga töötamise kogemus. Eelistatakse isikuid, kes on läbinud erialase tugiisiku koolituse.

  (5) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on tugiisikuteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus tugiisikuteenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 25.   Õigus hüvitisele

  (1) Tugiisikuteenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul (s.h alaealisel) või perel, kes vajab järgmist kõrvalabi:
  1) abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;
  2) abi puude, haiguse või raske sotsiaalse olukorra tõttu, mis kahjustab isiku või tema pere toimetulekut;
  3) abi sotsiaalseks toimetulekuks kinnipidamiskohast vabanemisel;
  4) abi iseseisvalt elama asumisel asenduskoduteenuse, perekonnas hooldamise teenuse või eestkoste lõppemisel;
  5) abi psüühika- või käitumishäire tõttu.

  (2) Kõrvalabi vajaduse määra ja sisu hindab ametiasutus iga isiku või perekonna puhul eraldi.

§ 26.   Hüvitise taotlemine

  (1) Hüvitise saamiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus. Taotluses märgitakse lisaks määruse § 10 lõikes 3 märgitud andmetele
  1) kõrvalabi vajadus;
  2) vajadusel isiku, kes vahetult osutaks tugiisiku teenust, andmed.

  (2) Hüvitise määramist võib algatada abivajajast teada saamisel ka ametiasutus.

§ 27.   Hüvitise andmine

  (1) Tugiisikuteenuse määramiseks hindab ametiasutus isiku teenuse vajadust ning kõrvalabi vajaduse määra.

  (2) Kõrvalabi määrast lähtuvalt selgitab ametiasutus tugiisikuteenuse korraldamisel välja, kas taotlusel märgitud potentsiaalne tugiisik vastab sotsiaalhoolekande seadusega teenust vahetult osutava isiku nõuetele ning on võimeline tugiisikuteenust taotletud kõrvalabi määras isikule tagama.

  (3) Tugiisiku teenus määratakse haldusaktiga, kui Türi vald osutab teenust ametiasutuse kaudu ise.

  (4) Halduslepinguga määratakse teenuse osutamine juhul, kui Türi vald korraldab teenuse saamise koostöös teenust osutava füüsilise või juriidilise isiku või riigi- või mõne teise kohaliku omavalistuse asutusega.

  (5) Haldusaktis või halduslepingus sätestatakse
  1) abi saaja;
  2) tugiisikuteenuse osutaja;
  3) kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse maht;
  4) vajadusel muud asjaolud.

§ 28.   Tugiisikuteenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Tugiisikuteenus on teenuse saajale tasuta.

  (2) Isikule, kelle kaudu Türi vald tugiisikuteenuse korraldab, tasutakse Türi valla eelarvest vastavalt tugiisikuteenuse osutajaga sõlmitud kokkuleppele või teenuse osutaja hinnakirjale.

  (3) Tugiisikuteenuse eest tasutakse vastavalt tugiisiku esitatud arve või tugiisikuga sõlmitud halduslepingu alusel. Teenuse eest tasumiseks peab teenuse osutaja esitama ka kuuaruande teenuse osutamise mahu ja tegevuste kohta.

  (4) Arve koos aruandega või aruanne tuleb ametiasutusele esitada teenuse osutamisele järgneva kuu 5. kuupäevaks ning teenuse eest tasutakse 7 tööpäeva jooksul arve ja aruande või aruande ametiasutusele esitamisest arvates.

4. jagu Täisealise isiku hooldus 

§ 29.   Täisealise isiku hoolduse eesmärk ja sisu

  Täisealisele isiku hooldus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus ning hooldus seatakse, kui isik vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

§ 30.   Õigus hüvitisele

  Hooldaja määramist on õigus taotleda sotsiaalhoolekandega hõlmatud täisealisel isikul, kes puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

§ 31.   Hüvitise taotlemine

  (1) Hoolduse seadmiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus. Taotluses märgitakse lisaks määruse § 10 lõikes 3 märgitud andmetele
  1) toimingud, milleks hooldajat soovitakse;
  2) võimalusel isiku, keda soovitakse hooldajaks, andmed.

  (2) Kui hoolduse seadmist taotleval isikul on olemas konkreetne isik, keda ta soovib hooldajaks, lisatakse taotlusele hooldaja kirjalik nõusolek hooldajaks määramise kohta.

§ 32.   Hüvitise andmine

  (1) Hooldaja määramiseks hindab ametiasutus hooldatava hooldusvajadust.

  (2) Hooldatava hooldusvajadust hinnates selgitab ametiasutus välja, kas abivajaja hooldusvajadust on võimalik rahuldada teiste valla poolt osutatavate või korraldavate sotsiaalteenustega. Kui abivajaja hooldusvajadust ei ole võimalik rahuldada teiste valla poolt osutatavate või korraldavate sotsiaalteenustega, siis selgitab ametnik menetluse käigus välja, kas taotlusel märgitud potentsiaalne hooldaja on oma tavalisest elulaadist ja toimetulekust ning isikuomadustest tulenevalt võimeline hooldatavale vajalikku abi, juhendamist ja järelevalvet tagama ning vastab sotsiaalhoolekande seadusega teenust vahetult osutava isiku nõuetele. Vajadusel abistab sotsiaaltööspetsialist hooldatava hooldusvajadusest lähtuvalt sobiva hooldaja leidmisel. Ametiasutuse poolt pakutava hooldaja määramiseks peab olema hooldatava kirjalik nõusolek.

  (3) Hooldaja määratakse ametiasutuse ametniku haldusaktiga, milles lisaks muudele haldusaktile kehtestatud nõuetele sätestatakse hooldusülesanded ja vajadusel hoolduse tähtaeg.

  (4) Hooldus seatakse üldjuhul tähtajatult, v.a juhul, kui hoolduse seadmise aluseks olevad asjaolud on ajutise iseloomuga või kui hooldatav taotleb hooldust teatud perioodiks.

§ 33.   Hooldusteenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Hooldusteenust osutatakse teenust saavale isikule tasuta, v.a juhul, kui hooldatav ja hooldaja omavahel ei ole väljaspool avaliku ülesande täitmist tasu maksmises kokku leppinud.

  (2) Hooldajal on määruse 6. peatüki 3. jao 1. jaotise alusel võimalik taotleda hooldajatoetust vastavalt § 108 sätestatud tingimustele.

  (3) Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 11 alusel maksatakse isiku, kes hooldab puudega isikut ning ei tööta ega saa riiklikku pensioni, eest Türi valla eelarvest sotsiaalmaks.

5. jagu Isikliku abistaja teenus 

§ 34.   Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu

  (1) Isikliku abistaja teenus on ametiasutuse osutatav ja korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

  (2) Isikliku abistaja teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevastes tegevustes (liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieeni-, majapidamistoimingutes, muudes toimingutes). Isiklik abistaja aitab puudega inimesel endal tegutseda, st isik ja isiklik abistaja tegutsevad koos.

  (3) Isiklik abistaja lähtub oma töös konkreetse isiku erivajadustest ja tema antavatest tööjuhistest. Teenusesaaja peab oskama selgelt ja arusaadavalt oma vajadustest lähtuvalt teenuse osutajat juhendada. Isikliku abistaja teenust kasutav puudega inimene peab olema võimeline korraldama oma asjaajamist ja koordineerima isikliku abistaja tööd.

  (4) Kui isiklikku abistajat vajab piiratud teovõimega täisealine, lähtub isiklik abistaja eestkostja antavatest tööjuhistest.

  (5) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on isikliku abistaja teenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus isikliku abi teenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 35.   Õigus hüvitisele

  Isikliku abistaja teenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kellele on määratud puue ning kellel objektiivsete asjaolude hindamise tulemusena on vajadus kasutada füüsilist kõrvalabi igapäevaelutegevustes, et tagada harjumuspärases keskkonnas võimalikult iseseisev toimetulek ning võimalus osaleda teistega võrdsetel alustel ühiskonnaelus.

§ 36.   Hüvitise taotlemine

  (1) Isikliku abistaja teenuse taotlemiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus. Taotluses märgitakse lisaks määruse § 10 lõikes 3 märgitud andmetele
  1) põhjus, milleks isiklikku abistajat soovitakse, ning puude raskusaste;
  2) tegevused, milleks isiklikku abistajat vajatakse;
  3) võimalusel isiku, keda soovitakse isiklikuks abistajaks, andmed.

  (2) Kui isikliku abistaja määramist taotleval isikul on olemas konkreetne isik, keda ta soovib enda isiklikuks abistajaks, lisatakse taotlusele isikliku abistaja kirjalik nõusolek isiklikuks abistajaks määramise kohta.

§ 37.   Hüvitise andmine

  (1) Isikliku abistaja määramiseks hindab ametiasutus puudega isiku kõrvalabi määra ning koostöös teenusesaajaga määrab kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ja teenuse saaja üldised juhised.

  (2) Puudega isiku kõrvalabi vajadusest lähtuvalt selgitab ametiasutus välja, kas taotlusel märgitud potentsiaalne isiklik abistaja on oma tavalisest elulaadist ja toimetulekust ning isikuomadustelt võimeline puudega isikule vajalikku kõrvalabi tagama ning vastab sotsiaalhoolekande seadusega isikliku abistaja teenust vahetult osutava isiku nõuetele. Vajadusel abistab ametiasutus puudega isiku kõrvalabi vajaduse määra ning sellest tulenevatest toimingutest lähtuvalt sobiva isikliku abistaja leidmisel. Ametiasutuse poolt pakutava isikliku abi määramiseks peab olema isikliku abistaja kirjalik nõusolek ning puudega isiku, kellel vastav isik isiklikuks abistajaks määratakse, nõusolek.

  (3) Isikliku abistaja teenus määratakse haldusaktiga, kui Türi vald osutab teenust ametiasutuse kaudu ise.

  (4) Isikliku abistaja teenus määratakse halduslepinguga juhul, kui Türi vald korraldab teenuse saamise koostöös teenust osutava füüsilise või juriidilise isiku või riigi- või mõne teise kohaliku omavalistuse asutusega.

  (5) Isiklik abistaja määratakse perioodiks, mil isikule on määratud puue.

§ 38.   Isikliku abistaja teenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Isikliku abistaja teenuse eest võetakse üldjuhul tasu.

  (2) Ametiasutuse osutatava isikliku abistaja teenuse eest tasutakse põhimõttel, et osutatud isikliku abistaja teenuse tunnihind on võrdne töölepingu seaduse alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära tunnitasu alammääraga. Isikliku abistaja teenuse hind arvutatakse eelmärgitud põhimõtte alusel lähtuvalt isikliku abistaja teenuse osutamiseks kulunud ajaga.

  (3) Ametiasutuse korraldatava isikliku abistaja teenuse eest tasutakse vastavalt teenuse osutaja hinnakirjale või poolte kokkuleppel.

  (4) Ametnikul on õigus isikliku abistaja teenuse tasu vähendada või tasunõudest loobuda. Isikliku abistaja teenuse hinna vähendamise või tasunõudest loobumise aluseks on põhimõte, et isikul peab pärast eluaseme-, ravi ning sotsiaalhoolekandelise abi kulude tasumist jääma kasutada kahekordne kehtiv toimetulekupiir.

6. jagu Varjupaigateenus 

§ 39.   Varjupaigateenuse eesmärk ja sisu

  (1) Varjupaigateenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma, ajutise ööbimiskoha võimaluse tagamine.

  (2) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on varjupaigateenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus varjupaigateenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

  (3) Türi vald korraldab varjupaigateenust määruses sätestatud ulatuses ja korras seni, kuni vallavolikogu ei ole varjupaigateenuse osutamise otsustamist halduslepinguga volitanud eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.

§ 40.   Õigus hüvitisele

  (1) Varjupaigateenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes viibib abivajaduse hetkel Türi valla haldusterritooriumil, kellel puudub ööbimiskoht ja kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta tagama ning kellele ei ole võimalik mõne muu sotsiaalhoolekandelise hüvitise või meetmega alalist ööbimiskohta tagada.

  (2) Ametiasutus on kohustatud korraldama varjupaigateenuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavale isikule ka siis, kui isik ise ei ole võimeline abi taotlema või kui varjupaigateenust saama õigustatud isikust on ametiasutusele teada antud.

§ 41.   Hüvitise taotlemine

  (1) Varjupaigateenuse saamiseks võib isik esitada taotluse, kuid ametiasutus on kohustatud teenuse korraldama ka taotlust esitamata.

  (2) Taotlust esitamata peab ametiasutus välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku varjupaika suunamiseks.

§ 42.   Hüvitise andmine

  (1) Varjupaigateenuse tagamiseks on ametiasutus kohustatud selgitama isiku või asutuse, kes on valmis Türi valla haldusterritooriumil asuvatele varjupaigateenust vajavatele isikutele vastavat teenust osutama.

  (2) Varjupaigateenuse korraldamiseks ja teenuse osutamiseks sõlmitakse ametiasutuse ning varjupaigateenust osutava isiku vahel haldusleping, milles muuhulgas märgitakse ka teenuse eest tasumise põhimõtted.

  (3) Kui varjupaigateenuse korraldamiseks sõlmitud halduslepinguga ei ole sätestatud teisiti, otsustatakse hüvitise andmine varjupaigateenuse võimaldamisega ning isiku asutusse teenusele võtmisega. Vajadusel sõlmitakse teenuse osutamiseks täiendav haldusleping ametiasutuse, varjupaigateenuse osutaja ning teenuse saaja vahel.

§ 43.   Varjupaigateenuse teenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Võimalusel osaleb varjupaigateenust saama õigustatud isik varjupaigateenuse eest tasumisel vastavalt varjupaigateenuse osutaja kehtestatud hinnakirjale või kokkuleppele ning isiku majanduslikele võimalustele.

  (2) Varjupaigateenuse hinna see osa, mille eest ei ole teenusesaaja oma varalisest seisukorrast lähtuvalt võimeline tasuma, tasutakse Türi valla eelarvest.

  (3) Teenuse eest tasumise aluseks on teenuse osutamiseks sõlmitud leping. Teenuse eest tasutakse Türi vallale esitatud arvete alusel.

7. jagu Turvakoduteenus 

§ 44.   Turvakoduteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Turvakoduteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

  (2) Turvakoduteenus tagatakse:
  1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
  2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

  (3) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.

  (4) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on turvakoduteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus turvakoduteenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 45.   Õigus hüvitisele

  (1) Turvakoduteenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes lähtuvalt ohust oma elule või tervisele või arengut piiravatest asjaoludest vajab väljaspool oma alalist elukohta ajutist turvalist keskkonda.

  (2) Ametiasutus on kohustatud korraldama turvakoduteenuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavale isikule ka siis, kui isik ise ei ole võimeline abi taotlema, või kui turvakoduteenust saama õigustatud isikust on ametiasutusele teada antud.

§ 46.   Hüvitise taotlemine

  (1) Turvakoduteenuse saamiseks võib isik esitada taotluse, kuid ametiasutus on kohustatud teenuse korraldama ka taotlust esitamata.

  (2) Taotlust esitamata peab ametiasutus välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku turvakoduteenusele suunamiseks.

§ 47.   Hüvitise andmine

  (1) Turvakoduteenuse tagamiseks on ametiasutus kohustatud selgitama isiku või asutuse, kes on valmis turvakoduteenust vajavale isikule vastavat teenust osutama.

  (2) Turvakoduteenuse korraldamiseks ja teenuse osutamiseks sõlmitakse ametiasutuse ning turvakoduteenust osutava isiku vahel haldusleping, milles muuhulgas märgitakse ka teenuse eest tasumise põhimõtted.

  (3) Kui turvakoduteenuse korraldamiseks sõlmitud halduslepinguga ei ole sätestatud teisiti, otsustatakse hüvitise andmine turvakoduteenuse võimaldamisega ning isiku asutusse teenusele võtmisega. Vajadusel sõlmitakse teenuse osutamiseks täiendav haldusleping ametiasutuse, turvakoduteenuse osutaja ning teenuse saaja vahel.

§ 48.   Turvakoduteenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Turvakoduteenuse osutamise eest tasub Türi vald Türi valla eelarvest.

  (2) Teenuse eest tasumise aluseks on teenuse osutamiseks sõlmitud leping. Teenuse eest tasutakse Türi vallale esitatud arvete alusel.

8. jagu Sotsiaaltransporditeenus 

§ 49.   Sotsiaaltransporditeenus

  (1) Sotsiaaltransporditeenus on ametiasutuse korraldatav ja ametiasutuse osutatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada isikutele, kes sotsiaalsete, majanduslike või tervislike probleemide tõttu vajavad avalike teenuste saamiseks või elukondlike vajaduste rahuldamiseks abi Türi valla haldusterritooriumil või riigi territooriumil liikumiseks.

  (2) Sotsiaaltransporditeenust osutab ametiasutus juhuveona Türi vallale kuuluva sõidukiga tellimisel tellija määratud ajal ja liikumisteel.
[RT IV, 05.07.2019, 23 - jõust. 08.07.2019]

  (3) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on sotsiaaltransporditeenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus sotsiaaltransporditeenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 50.   Õigus hüvitisele

  (1) Sotsiaaltransporditeenust on õigus saada
  1) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul või isikul, kelle tervislik seisund takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, avalike teenuste kasutamiseks või tööle või õppeasutusse sõitmiseks;
  2) pensionäridel, eelkooliealisel lapsel koos saatjaga ning kooliõpilasel soodustatud tingimustel Türi valla haldusterritooriumil liiklemisel.

  (2) Sotsiaaltransporditeenust juhuveona osutatakse võimalusel ka juriidilistele isikutele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele, kes tegelevad sotsiaalkaitse korraldamisega.
[RT IV, 05.07.2019, 23 - jõust. 08.07.2019]

§ 51.   Sotsiaaltransporditeenuse tagamine
[Kehtetu - RT IV, 05.07.2019, 23 - jõust. 08.07.2019]

§ 52.   Juhuveona sotsiaaltransporditeenuse osutamine

  (1) Juhuveona sotsiaaltransporditeenuse saamiseks peab sotsiaaltransporti juhuveona saama õigustatud isik esitama ametiasutusele vähemalt üks tööpäev enne teenuse vajadust taotluse.

  (2) Taotluses tuleb esitada sotsiaaltransporditeenuse vajaduse aeg ja sihtkoht või marsruut.

  (3) Taotluse võib esitada mistahes viisil (suuliselt, kirjaga, e-postiga) (edaspidi nimetatud tellimus).

§ 53.   Sotsiaaltransporditeenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) [Kehtetu - RT IV, 05.07.2019, 23 - jõust. 08.07.2019]

  (2) Juhuveona osutatud sotsiaaltransporditeenuse eest võetakse teenuse kasutajalt tasu. Teenuse hinna arvestuse aluseks on vallavalitsuse kehtestatud hind.
[RT IV, 03.05.2018, 74 - jõust. 06.05.2018]

9. jagu Eluruumi tagamise teenus 

§ 54.   Eluruumi tagamise teenuse eesmärk ja sisu

  (1) Eluruumi tagamise teenus on ametiasutuse korraldatav ja tagatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaal-majanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama või kellel on puudest tingitult raskusi talle kuuluvas või tema valduses olevas eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga.

  (2) Eluruumi tagamise teenus sisaldab ka puudega isikule ametiasutuse korraldatavat abi puudega isikule kuuluva või tema valduses oleva eluruumi (puudega isiku koduse keskkonna) kohandamiseks nii, et puudega isik saaks võimalikult kaua elada koduses keskkonnas ning selles keskkonnas iseseisvalt toime tulla.

  (3) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on eluruumi tagamise teenusele riikliku määrusega kehtestatud täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus eluruumi tagamise teenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 55.   Sotsiaalkorter, sotsiaalelamu ning sotsiaalkorterite liigid

  (1) Eluruumi tagamise teenuse korraldab ametiasutus Türi vallale kuuluvate eluruumide kasutusele andmisega.

  (2) Vallavolikogu määrab otsusega need eluruumid või elamud, mida kasutatakse eluruumi tagamise teenuse korraldamiseks. Sotsiaalteenusena kasutusele antavat eluruumi nimetatakse sotsiaalkorteriks. Elamut, mille kõik eluruumid on mõeldud kasutamiseks sotsiaalkorteritena, nimetatakse sotsiaalelamuks.

  (3) Sotsiaalkorterid liigitatakse järgmiselt:
  1) sotsiaalühiskorter;
  2) sotsiaalkorter;
  3) sotsiaalkorter kõrvalabi tagamisega.

  (4) Sotsiaalühiskorter on eluaseme teenusena isiku kasutusse antav eluruum (eluruumi osa), mida kasutab üheaegselt mitu eluruumi tagamise teenust saama õigustatud isikut, kes ei moodusta ühte leibkonda. Sotsiaalühiskorteri kasutusele andmiseks peab olema kõikide ühte ja sama eluruumi üheaegselt kasutavate isikute nõusolek.

  (5) Sotsiaalkorter on eluaseme teenusena üksi elava isiku või isiku ja tema perekonna (perekonnaks loetakse perekonnaseadusest tulenevalt abikaasat ja perekonnas ühiselt kasvatatavaid alaealisi lapsi) või kahe isiku, kes on kooselus ning moodustavad ühise leibkonna, kasutusse antav eluruum.

  (6) Sotsiaalkorter kõrvalabi tagamisega on eluaseme teenusena isiku kasutusse antav eluruum, mis asub sotsiaalmajas, kus ametiasutuse poolt on tagatud igapäevane kõrvalabi eluaseme teenust kasutavate isikute elukondlike vajadustega seotud toimingute tagamiseks.

§ 56.   Õigus hüvitisele

  (1) Eluruumi tagamise teenust on õigus saada täisealisel sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes elukondlikest, sotsiaalmajanduslikest või tervislikest põhjustest tulenevalt ei ole võimeline endale ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama või ei ole suuteline senises eluruumis enam oma elu ja tervist ohtu seadmata iseseisvalt hakkama saama.

  (2) Vaba sotsiaalkorteri olemasolu või sotsiaalühiskorterisse majutamise võimalusel on eelistatult eluruumi tagamise teenust õigustatud saama:
  1) eakas isik, kelle suhtes puuduvad perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud ning kes ei suuda senises eluruumis toime tulla;
  2) isik, kellel on tervislikel põhjustel raskusi eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga;
  3) puudega isik, kellel on raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega;
  4) isik, kes ise või kelle pere kasutab regulaarselt sotsiaalhoolekandelisi hüvitisi ning kellel on raskusi laste kasvatamise ja lastele inimväärse kasvukeskkonna tagamisega;
  5) isik, kes tulekahju, loodusõnnetuse või muul sarnasel põhjusel on kaotanud eluaseme;
  6) isik, kelle elukoht enne asenduskoduteenusele suunamist või kinnipidamisasutusse määramist Eesti rahvastikuregistri andmetel oli Türi vallas;
  7) isik, kellel ei ole Türi vallas alalist elukohta, kuid tema kohta on sotsiaalhoolekande-, meditsiini-, pääste- või politseiasutus oma ülesannete täitmise käigusteatanud, et isik viibib püsivalt Türi valla haldusterritooriumil;
  8) isik, kes lähtuvalt oma vanusest, arengutasemest või varalisest olukorrast ei ole ise suuteline eluruumi endale või oma perekonnale soetama ning sotsiaalkorteri eraldamata jätmine ohustab isiku toimetulekut, elu ja tervist.

  (3) Kõrvalabi tagamisega sotsiaalkorterit on eelkõige õigus saada
  1) eakal isikul, kelle suhtes puuduvad perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud ning kes ei suuda senises eluruumis toime tulla;
  2) isikul, kellel on tervislikel põhjustel raskusi eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga;
  3) puudega isikul, kellel on raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega.

§ 57.   Hüvitise taotlemine

  (1) Eluruumi tagamise teenuse taotlemiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus. Taotluses märgitakse lisaks määruse § 10 lõikes 3 märgitud andmetele
  1) põhjus, milleks isik eluruumi tagamise teenust vajab;
  2) asjaolu puude ning selle raskusastme kohta, samuti puudest tingitud vajadused eluruumile ning kõrvalabile;
  3) andmed isiku igakuise sissetuleku (sh sotsiaalhoolekandeliste rahaliste hüvitiste) kohta;
  4) andmed isiku perekonnaliikmete kohta;
  5) sotsiaalkorteri kasutamise aeg, kui isik vajab sotisaalkorterit kindlaks ajaperioodiks;
  6) vajadusel taotlus lubada eraldatud sotsiaalkorterisse majutada teisi täisealisi isikuid.

  (2) Kui eluruumi tagamise teenust vajavad isikud, kes ei ole abielus või kelle vahel ei ole sõlmitud kooselulepingut, kuid moodustavad kooselus ühise leibkonna, peavad isikud taotluse eluruumi tagamise teenuse saamiseks esitama koos, märkides taotlusele käesoleva määruse § 57 punktides 2 ja 3 nimetatud andmed kumbagi taotleja kohta.

  (3) Kui isik või isikud on enne taotluse esitamist tutvunud sotsiaalkorteriga, milles elamisega ollakse nõus, märgitakse taotlusele ka eluruumi tagamise teenusena eeldatavalt kasutusele võetava sotsiaalkorteri aadress.

§ 58.   Hüvitise andmine

  (1) Eluruumi tagamise teenuse vajadust hindab ametiasutus. Ametiasutus selgitab välja võimalused sotsiaalkorteri, mis sobib taotleja ja tema pere vajadustele, kasutusele andmiseks. Enne sotsiaalkorteri kasutusele andmise otsustamist, peab taotleja olema sotsiaalkorteriga tutvunud ning nõus pakutud sotsiaalkorteri kasutusele võtma.

  (2) Käesoleva määruse § 55 lõigetes 5 ja 6 nimetatud eluruumidesse võib ametiasutuse nõusolekul majutada täisealisi isikuid, kes ei ole eluasemeteenust saama õigustatud isikuga abielus või kooselus, kuid kes eluaseme teenust saama õigustatud isiku või tema perekonnaga on elukondlikult seotud.

  (3) Sotsiaalkorter antakse isikule, tema perele või temaga koos elavatele isikutele kasutusele ametiasutuse ametniku haldusaktiga. Võlaõigusseaduse § 272 lõike 4 punktist 4 lähtuvalt ei kohaldata sotsiaalkorteri kasutusõiguse tekkimisel sotsiaalkorteri kasutamiseks võlaõigusseadusega sätestatud elu- või äriruumi üürilepingu sätteid. Sotsiaaleluruumi kasutamiseks ei sõlmita eraldi kirjalikku üürilepingut, vaid üürnik peab eluruumi tagamise teenuse kasutamisel lähtuma haldusakti kõrvaltingimustest.

  (4) Sotsiaalkorter antakse üldjuhul kasutusele tähtaega määramata. Isiku taotlusel või juhul, kui sotsiaalhoolekandelise abi andmise hindamisel on eeldatav, et eluruumi tagamise teenuse vajadus on ajutine, on õigus anda sotsiaalkorter kasutusele tähtajaliselt.

  (5) Haldusaktis märgitakse lisaks
  1) sotsiaaleluruumi tagamise teenust saava isiku või isikute andmed;
  2) eluruumi tagamise teenusena kasutusele antud sotsiaalkorteri aadress;
  3) tähtpäev, millest alates, või periood, mille jooksul on isikul õigus sotsiaalkorterit kasutada;
  4) vajadusel sotsiaaleluruumi tagamise teenust saama õigustatud isikuga sama sotsiaalkorterit kasutama lubatud isikute andmed (nimetatud koos sotsiaalkorterit kasutama õigustatud isik);
  5) kõrvaltingimused eluruumi tagamise teenuse kasutamiseks ning haldusakti hilisemaks muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks;
  6) sotsiaaleluruumi tagamise teenuse eest makstav tasu või tasu arvestamise põhimõtted ning tasu maksmise kord.

§ 59.   Sotsiaalkorteri või -eluruumi kasutamise nõuded (kõrvaltingimused eluruumi tagamise teenuse kasutamiseks)

  (1) Sotsiaalkorterit kasutama õigustatud isik on kohustatud:
  1) kasutama sotsiaalkorterit enda alalise elukohana;
  2) kasutama sotsiaalelamu abiruume ning kinnistut vastavalt nende otstarbele ning arvestama teiste sotsiaalelamu elanike ja naabrite huvidega;
  3) pidama sotsiaalkorteris, sotsiaalelamu üldkasutatavates ruumides ning kinnistul kinni jäätmete käitlemise, tervisekaitse-, tuleohutus- ning sanitaarnõuetest ja elamute ekspluateerimise eeskirjadest;
  4) hoidma sotsiaalelamu üldkasutatavates ruumides ja kinnistul puhtust ja korda;
  5) hüvitama enda süü läbi sotsiaalkorteri, sotsiaalelamu või nendes asuvate seadmete ja kinnistu rikkumisega tekitatud kahjud;
  6) teatama sotsiaalkorteris või sotsiaalelamu üldkasutatavates kohtades sotsiaalkorteri või elamu kasutamisega seotud süsteemide riketest viivitamatult ametiasutusele;
  7) lubama avariide ja rikete likvideerimiseks tema kasutusse antud sotsiaalkorterisse siseneda ametiasutuse esindajal;
  8) andma eluruumi tagamise teenuse vajaduse lõppemisel sotsiaalkorteri üle ametiasutusele mitte halvemas seisukorras kui see oli sotsiaalkorteri tema kasutusse andmisel (v.a arvestades normaalset kulumist);
  9) vabastama sotsiaalkorteri eluruumi tagamise teenuse õiguse lõppemisel või lõpetamisel.

  (2) Sotsiaalkorterit kasutama õigustatud isikul on kehtiva haldusakti alusel õigus ning rahvastikuregistri seaduse alusel kohustus esitada sotsiaalkorteri aadressiandmed Eesti rahvastikuregistrisse elukoha andmetena.

  (3) Sotsiaalkorterit kasutama õigustatud isikul on keelatud:
  1) majutada sotsiaalkorterisse isikuid, kellel ei ole sotsiaalkorteri kasutamise õigust;
  2) pidada sotsiaalkorteris kodu- ning lemmikloomi või -linde;
  3) anda sotsiaalkorteri kasutamise õigust edasi kolmandatele isikutele;
  4) teha sotsiaalkorteri või selle seadmete ümberehitust või -paigutust ilma ametiasutuse nõusolekuta.

§ 60.   Eluruumi tagamise teenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Eluruumi tagamise teenuse eest tuleb üldjuhul maksta tasu.

  (2) Eluruumi tagamise teenuse hinna tasu sotsiaalelamute kaupa või igale sotsiaalkorterile eraldi kehtestab vallavalitsus. Eluruumi tagamise teenuse hind võib olla kehtestatud kindla tasuna või tasu arvestusliku alusena.

  (3) Määratud teenuse tasu käsitletakse eluruumi üürina või eluasemekuluna.

  (4) Ametnikul on õigus eluruumi tagamise teenuse tasu muuta vastavalt kuludele või tasunõudest loobuda. Eluruumi tagamise teenuse tasu vähendamiseks või tasunõudest vabastamiseks tuleb lähtuda põhimõttest, et pärast teenuse saaja igapäevaste vajaduste (tavapärased elukondlikud vajadused ning muud sotsiaalhoolekandelise abi vajadused) rahuldamist jääks isikule tema igakuisest regulaarsest sissetulekust kasutada kuni 15% teenuse saaja elukorraldusest lähtuvalt.
[RT IV, 05.07.2019, 23 - jõust. 08.07.2019]

§ 61.   Alused eluruumi tagamise teenuse lõpetamiseks

  Ametiasutusel on õigus konkreetse sotsiaalkorteri kasutamise õigus lõpetada (haldusakti muuta või haldusakt kehtetuks tunnistada), kui
  1) sotsiaalkorteri kasutaja või temaga koos elav isik rikub korduvalt määruse §-s 59 sätestatud nõudeid;
  2) sotsiaalkorteri kasutaja on rohkem kui kolm kuud jätnud sotsiaalteenuse eest tasumata.

10. jagu Võlanõustamisteenus 

§ 62.   Võlanõustamisteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Võlanõustamisteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

  (2) Kui ametiasutuses on teenistuses sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav ametnik, osutab võlanõustamisteenust ametiasutus.

§ 63.   Õigus hüvitisele

  Õigus hüvitisele on isikul, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.

§ 64.   Hüvitise andmine

  Võlanõustamisteenust antakse ametiasutuse kaudu leitud võlanõustamisteenust vahetult osutava isiku poolt ning võlanõustamisteenus hõlmab teenust saama õigustatud isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.

§ 65.   Võlanõustamisteenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  Võlanõustamisteenust osutatakse isikule tasuta.

11. jagu Lapsehoiuteenus 

§ 66.   Lapsehoiuteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Lapsehoiuteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.

  (2) Lapsehoiuteenuse korraldamise ja andmise võib edasi volitada eraõiguslikule juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale või teise kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele. Teenuse korraldamise edasivolitamise otsustab vallavalitsus, teenuse korraldamiseks sõlmib ametiasutus halduslepingu.

§ 67.   Õigus hüvitisele

  Õigus lapsehoiuteenusele on:
  1) isikul, kes kasvatab 1,5- kuni 3aastast last ning kellele ei ole võimalik tagada lapsehoiuteenust koolieelses lasteasutuses;
  2) sügava või raske puudega last kasvataval isikul täiendavalt hoolduskoormuse vähendamiseks.

§ 68.   Hüvitise taotlemine

  (1) Lapsehoiuteenuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus. Taotluses märgitakse lisaks määruse § 10 lõikes 3 märgitud andmetele
  1) andmed teenust vajava lapse kohta;
  2) võimalusel andmed soovitud teenuse osutaja kohta.

  (2) Ametiasutus nõustab hüvitise taotlejat lapsehoiuteenuse osutaja valikul.

§ 69.   Hüvitise andmine

  (1) Lapsehoiuteenuse tagamiseks on ametiasutus kohustatud selgitama isiku või asutuse, kes on valmis lapsehoiuteenust vajavale isikule vastavat teenust osutama ning kes ise ja kelle tegevus vastab sotsiaalhoolekande seadusega lapsehoiuteenuse osutajale kehtestatud nõuetele.

  (2) Kui lapsehoiuteenust taotletakse raske või sügava puudega lapsele, hindab ametiasutus lapsehoiuteenuse vajadust igal lapsel eraldi.

  (3) Lapsehoiuteenuse osutamiseks sõlmitakse Türi valla, teenust saava isiku ja teenuse osutajaga haldusleping, milles määratakse lapsehoiuteenuse vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse osutamiseks olulised tingimused, milleks on vähemalt teenuse osutamise aeg ja koht.

  (4) Raske ja sügava puudega lapsele tagatakse lapshoiuteenus kalendriaasta lõpuni ka juhul, kui ta kalendriaasta sees saab 18-aastaseks.

§ 70.   Lapsehoiuteenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) 1,5-3aastasele lapsele (v.a raske ja sügava puudega laps) lasteaia koha asemel lapsehoiuteenuse osutamisel tasub last kasvatav isik koolieelses lasteasutuse seaduse § 27 lõikes 3 sätestatud alustel kehtestatud tasu. Ülejäänud lapsehoiuteenusega seotud kulu tasutakse lapsehoiuteenuse osutajale Türi valla eelarvest esitatud arve alusel.

  (2) Puudega last kasvatavale isikule lapsehoiuteenuse osutamine on teenust saavale isikule tasuta. Lapsehoiuteenuse kulu tasutakse teenust osutava isiku esitatud arve alusel Türi valla eelarvest, arvestades sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõigetes 31-33 sätestatut.

12. jagu Asendushooldusteenus 

§ 71.   Asendushooldusteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Asendushooldusteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

  (2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu. Asendushooldusteenust vahetult osutav isik on hoolduspere vanem, perevanem ja kasvataja.

  (3) Asendushooldusteenuse täpsem sisu tuleneb sotsiaalhoolekande seadusest.

§ 72.   Õigus hüvitisele

  Õigus asendushooldusteenusele on sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõigetes 1-3 märgitud lapsel ja sotsiaalhoolekande seadusest tulenevatel alustel kuni 19-aastasel isikul.

§ 73.   Hüvitise taotlemine

  (1) Asendushooldusteenuse korraldamiseks võib esitada taotluse iga isik või asutus, kellel on teave abivajavast lapsest. Taotluses märgitakse andmed taotluse esitaja kohta (nimi või nimetus ja kontaktandmed, juriidilise isiku puhul esindaja andmed) ning avaldajale teada olevad asjaolud, mille põhjal ta eeldab asendushooldusteenuse korraldamise vajadust.

  (2) Asendushooldusteenuse korraldamiseks võib taotluse esitada hoolduspere esindaja.

  (3) Asendushooldusteenust korraldab ametiasutus ka asjaoludest teadasaamisel ilma taotlust esitamata.

§ 74.   Hüvitise andmine

  (1) Asendushooldusteenuse tagamiseks ja tagamisel teeb ametiasutus sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõikes 4 märgitud toimingud ja otsused.

  (2) Asendushooldusteenuse andmine otsustatakse halduslepinguga, mis sõlmitakse hoolduspere, perekodu või asenduskodu teenuse osutajaga.

§ 75.   Asendushooldusteenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Asendushooldusteenus on teenuse saajale tasuta.

  (2) Asendushooldusteenust rahastatakse Türi valla eelarvest, kui Türi vald on teenust saava lapse eestkostja või perekonnaseaduse § 176 lõike 1 alusel eestkostja ülesannete täitja ning asendushooldusele suunatud lapse sissetulekutest. Kui asendushooldusteenusele suunatava lapse viibimiskoht on Türi vallas, kuid tema rahvastikuregistrijärgne elukoht on mõnes teises kohaliku omavalitsuse üksuses, kaasatakse asenduskoduteenuse rahastamisse ka asjaomane kohaliku omavalitsuse üksus.

  (3) Asendushooldusteenust rahastatakse põhimõttel, et lapse isiklike kulude katteks peab iga kuu tegema kulutusi keskmiselt 240 euro ulatuses ja vähemalt 2880 eurot aastas.

  (4) Asendushooldusperele makstakse toetust igas kuus vähemalt sotsiaalhoolekande seaduse § 4511 lõikes 4 sätestatud määras.

  (5) Asendushooldusteenuse eest tasub ametiasutuse või osaliselt teenuse rahastamisse kaasatud kohaliku omavalitsuse üksus teenust osutava isiku esitatud arve või lepingus kokku lepitu alusel, arvestades sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõigetes 34-35 sätestatut.

13. jagu Järelhooldusteenus 

§ 76.   Järelhooldusteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Järelhooldusteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asenedushoolduselt ja eeskostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

  (2) Järelhooldusteenuse täpsem sisu tuleneb sotsiaalhoolekande seadusest.

§ 77.   Õigus hüvitisele

  Järelhooldusteenus tagatakse rahvastikuregistri andmete alusel Türi vallas elavale sotsiaalhoolekande seaduse §-s 4516 märgitud täisealisele isikule.

§ 78.   Hüvitise taotlemine

  (1) Järelhooldusteenuse korraldamiseks võib esitada taotluse
  1) järelhooldusteenust saama õigustatud isik;
  2) õppeasutus, kus järelhooldusteenust saama õigustatud isik õpet jätkab;
  3) isiku täisealiseks saamiseni eestkostja ülesandeid täitnud isik või asendushooldusteenust osutanud isik.

  (2) Taotluses märgitakse andmed taotluse järelhooldust vajava isiku kohta (nimi, sünniaeg või isikukood, võimalusel kontaktandmed), kui andmeid ei esita järelhooldust vajav isik ise, siis avalduse esitaja andmed (nimi või nimetus, kontaktandmed, juriidilise isiku või riigi- või kohaliku omavalistuse asutuse puhul esindaja andmed) ning avaldajale teada olevad asjaolud, mille põhjal ta eeldab järelhooldusteenuse korraldamise vajadust.

  (3) Järelhooldusteenust korraldab ametiasutus ka asjaoludest teadasaamisel ilma taotlust esitamata.

§ 79.   Hüvitise andmine

  (1) Järelhooldusteenuse korraldamisel teeb ametiasutus toimingud ning otsused sotsiaalhoolekande seaduse § 4515 sätestatud eesmärkide täitmiseks.

  (2) Järelhooldusteenuse tagamiseks korraldatakse järelhooldusteenust saama õigustatud isikule tema iseseisvaks toimetulekuks iseseisev elamine ja tagatakse tugiteenused või makstakse isikule abistavaid sotsiaaltoetusi või tagatakse tugiteenused ja makstakse sotsiaaltoetusi samaaegselt või korraldatakse hüvitise andmine järelhooldusteenust pakkuva juriidilise isiku või jätkuvalt asendushooldusteenust osutava isiku kaudu.
[RT IV, 05.07.2019, 23 - jõust. 08.07.2019]

§ 80.   Järelhooldusteenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Järelhooldusteenuse korraldamisel teenuse osutaja kaudu rahastatakse teenust põhimõttel, et isikule peab isiklike kulude katteks iga kuu tegema kulutusi keskmiselt 240 euro ulatuses ja vähemalt 2880 eurot aastas. Teenuse osutajale tasutakse Türi valla eelarvest ning vajadusel järelhooldusel oleva isiku sissetulekutest. Kui järelhooldusteenust osutab ametiasutus, tagatakse järelhooldusel olevale isikule iseseisev elamine, iseseisva toimetuleku tagamiseks ja õpingute jätkamiseks toetus summas, mis võrdub Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääraga ning vajadusel muud tugiteenused või sotsiaaltoetused.
[RT IV, 05.07.2019, 23 - jõust. 08.07.2019]

  (2) Järelhooldushooldusteenuse eest tasub ametiasutus teenust osutava isiku esitatud arve alusel või lepingus kokku lepitu alusel, arvestades sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõigetes 34-35 sätestatut.

6. peatükk TÜRI VALLA EELARVEST MAKSTAVAD SOTSIAALTOETUSED 

1. jagu Abivajadusest sõltumatud mitteperioodilised toetused 

1. jaotis Sünnitoetus 

§ 81.   Sünnitoetus

  (1) Sünnitoetus on Türi valla eelarvest lapse kasvatamisega kaasnevate kulutuste katmiseks makstav ühekordne toetus.

  (2) Sünnitoetust makstakse järgmiselt:
  1) 350 eurot pärast lapse sünni registreerimist:
  2) 350 eurot pärast lapse aastaseks saamist.

§ 82.   Õigus hüvitisele

  (1) Sünnitoetust on õigus saada lapse vanemal, kelle lapse ning lapse ühe vanema elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Türi vallas.

  (2) Kui lapse vanem või vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse sünnitoetus lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale.

§ 83.   Hüvitise taotlemine

  (1) Sünnitoetuse saamiseks tuleb ametiasutusele üldjuhul esitada määruse §-s 10 sätestatud alustel ja korras taotlus.

  (2) Määruse § 82 lõikes 2 sätestatud juhul võib ettepaneku sünnitoetuse maksmiseks lapse tegelikule hooldajale teha ametiasutuse sotsiaaltööspetsialist või lastekaitsespetsialist.

  (3) Taotlus sünnitoetuse saamiseks tuleb esitada 3 kuu jooksul sünnitoetuse saamise õiguse tekkimisest arvates.

  (4) Sünnitoetuse teise osa maksmiseks ei pea taotlust esitama, kui ametiasutusel on võimalik hüvitist anda proaktiivselt.

§ 84.   Hüvitise andmine

  (1) Hüvitise maksmiseks kontrollib ametiasutus toetuse saamise õigust ning vormistab dokumendi toetuse maksmise ülekandmiseks.

  (2) Hüvitise maksmiseks ei anta haldusakti ega vormistata halduslepingut, vaid hüvitist antakse toiminguga, st raha ülekandmisega isiku esitatud arvelduskontole või raha sularahas taotlejale üleandmisega.

2. jaotis Kooli alustamise toetus 

§ 85.   Kooli alustamise toetus

  (1) Kooli alustamise toetus on Türi valla eelarvest lapse põhihariduse omandamise alustamisel kaasnevate kulutuste katmiseks makstav ühekordne toetus.

  (2) Kooli alustamise toetust makstakse 100 eurot lapse kohta.

§ 86.   Õigus hüvitisele

  (1) Kooli alustamise toetust makstakse lapse põhihariduse omandamise alustamisel lapse ühele vanemale, kui lapse ja lapse ühe vanema elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Türi vallas.

  (2) Kui vanem ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse kooli alustamise toetust lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale.

§ 87.   Hüvitise taotlemine

  (1) Kooli alustamise toetuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada määruse §-s 10 sätestatud alustel ja korras taotlus, milles märgitakse ka lapse, kes alustab põhihariduse omandamist, andmed ning kooli nimetus, kus laps põhihariduse omandamist alustab.

  (2) Määruse § 86 lõikes 2 sätestatud juhul võib ettepaneku kooli alustamise toetuse maksmiseks lapse tegelikule hooldajale teha ametiasutuse sotsiaaltööspetsialist või lastekaitsespetsialist.

  (3) Taotlus kooli alustamise toetuse maksmiseks tuleb esitada õppeaasta algusest 3 kuu jooksul.

§ 88.   Hüvitise andmine

  Kooli alustamise toetust makstakse määruse §-s 84 sätestatud korras.

3. jaotis Eakate sünnipäevatoetus 

§ 89.   Eakate sünnipäevatoetus

  (1) Eakate sünnipäevatoetus on Türi valla eelarvest eakatele sünnipäeva puhul makstav mitteperioodiline toetus.

  (2) Eakate sünnipäevatoetust makstakse isikule tema 80. ja 85. sünnipäeva puhul ning alates 90. eluaastast iga sünnipäeva puhul.

  (3) Toetust makstakse 50 eurot.

§ 90.   Õigus hüvitisele

  Sünnipäevatoetust makstakse Eesti rahvastikuregistri andmetel Türi vallas elavale 80-aastasele, 85-aastasele, 90-aastasele ja üle 90-aastasele eakale tema sünnipäeva puhul.

§ 91.   Hüvitise taotlemine

  (1) Sünnipäevatoetuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada määruse §-s 10 sätestatud alustel ja korras taotlus.

  (2) Taotlus sünnipäevatoetuse saamiseks tuleb esitada kolme kuu jooksul hüvitise saamise õigusele tekkimisest.

  (3) Taotlus sünnipäevatoetuse saamiseks tuleb esitada 3 kuu jooksul isiku sünnikuupäevast arvates.

§ 92.   Hüvitise andmine

  Sünnipäevatoetust makstakse määruse §-s 84 sätestatud korras.

4. jaotis Matusetoetus 
[RT IV, 07.03.2019, 15 - jõust. 10.03.2019, rakendatakse 1. märtsist 2019.]

§ 93.   Matusetoetus

  (1) Matusetoetus on matuse korraldamisega kaasnevate kulude osaliseks katmiseks makstav toetus.

  (2) Matusetoetust makstakse 250 eurot ühe isiku matuse kohta.

  (3) Matusetoetust ei maksta järgmistel juhtudel:
  1) taotlejale on isiku, kelle matuse korraldamise kulude osaliseks katmiseks toetust taotletakse, toetuse maksnud mõni teine kohaliku omavalitsuse üksus;
  2) isiku eest, kes on tunnistatud surnuks kohtuotsuse alusel;
  3) surnu matuse korraldas ning kattis kulud kohalik omavalitsus või riik.
[RT IV, 07.03.2019, 15 - jõust. 10.03.2019, rakendatakse 1. märtsist 2019.]

§ 94.   Õigus hüvitisele

  (1) Üldises korras makstakse matusetoetust ühele matuse korraldamisega seotud füüsilisele isikule, kui isiku, kelle matuse kulude katmises taotleja osales, elukoht surma registreerimisel Eesti rahvastikuregistri andmetel oli Türi vald.

  (2) Erandkorras on õigus taotleda matusetoetust
  1) ühel matuse korraldamisega seotud füüsilisel isikul, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Türi vald ja kes osales sellise isiku, kellel surma registreerimise hetkel puudus Eesti rahvastikuregistris elukoht, matuse korraldamisega seotud kulu katmises;
  2) Türi valla haldusterritooriumil elaval füüsilisel isikul, kellel Eesti rahvastikuregistris puudub elukoht, ja kes osales isiku matusekulu katmises, kuid tal ei teki õigust saada matusekulu hüvitamist sellelt kohalikult omavalitsuselt, kus asus surnud isiku elukoht surma registreerimise hetkel ning sama isiku matuse korraldamiseks ei ole toetust makstud ühelegi teisele asjaomase isiku matuse korraldamisega seotud isikule.

  (3) Kui matusekorraldajaid on mitu, peavad matusega seotud kulusid teinud isikud kokku leppima, kes kulu teinud isikutest taotleb matusetoetust.
[RT IV, 07.03.2019, 15 - jõust. 10.03.2019, rakendatakse 1. märtsist 2019.]

§ 95.   Hüvitise taotlemine

  (1) Matusetoetuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada määruse §-s 10 sätestatud alustel ja korras taotlus, milles märgitakse ka isiku, kelle matuse korraldamisega seotud kulu katmiseks toetust taotletakse, andmed.

  (2) Määruse § 94 lõike 2 punktis sätestatud juhul tuleb taotluses märkida ka elu- või viibimiskoht Türi valla haldusterritooriumil, asjaolu kui kaua isik Türi valla territooriumil alaliselt on asunud ning põhjus, miks ei ole isiku elukoht rahvastikuregistris registreeritud, samuti kinnitus selle kohta, et taotleja ei ole saanud ja tal ei ole võimalik saada matusetoetust ühestki teisest kohalikust omavalitsusest.

  (3) Taotlus matusetoetuse saamiseks tuleb esitada kolme kuu jooksul isiku, kelle matusekulude katmisel hüvitist saama õigustatud isik osales, surmapäevast arvates.
[RT IV, 07.03.2019, 15 - jõust. 10.03.2019, rakendatakse 1. märtsist 2019.]

§ 96.   Hüvitise andmine

  Matusetoetust makstakse määruse §-s 84 sätestatud korras.
[RT IV, 07.03.2019, 15 - jõust. 10.03.2019, rakendatakse 1. märtsist 2019.]

2. jagu Abivajadusest sõltuvad mitteperioodilised toetused 

1. jaotis Abivajaduse hindamise alus ja abivajadusel hüvitist taotlema õigustatud isik 

§ 97.   Abivajaduse hindamise alus

  (1) Abivajaduse hindamisel selgitatakse välja isiku ja tema pere ülalpidamisvõime ehk võimalused ning valmisolek iseseisvalt ning kõrvalise abita ehk sotsiaalhoolekandelise hüvitiseta toime tulla.

  (2) Rahalist hüvitist makstakse isikule, kes on toimetulekuraskustes.

  (3) Määruse mõistes loetakse isik toimetulekuraskustesse sattunuks, kui tema perekonnale jääb pärast perekonna kõigist sissetulekutest (netopalk, stipendiumid, riiklikud rahalised hüvitised, elatisraha jm) sotsiaalhoolekande seaduse alusel määratud põhjendatud eluaseme-, ravi ning sotsiaalhoolekandelise abi kulude mahaarvamist kuus kasutada summa, mis on alla kahekordset riiklikku kehtivat toimetulekupiiri või kui isik on sattunud abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või planeerimatu väljamineku tõttu või isikul puudub oskus oma rahaasju iseseisvalt juhtida ning vajab tuge igapäevaelu korraldamisel.
[RT IV, 03.05.2018, 74 - jõust. 06.05.2018]

  (4) Lapse puudest tulenevate lisakulutuste hüvitamiseks makstakse puudega lapse vanemale kuni lapse 18-aastaseks saamiseni kuludokumentide esitamisel toetust pere sissetulekust sõltumata.
[RT IV, 05.07.2019, 23 - jõust. 08.07.2019]

§ 98.   Õigus abivajadusest sõltuvale rahalisele hüvitisele

  Määruses sätestatud abivajadusest sõltuvat rahalist hüvitist on õigus saada toimetulekuraskustesse sattunud sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul.

2. jaotis Toetus ravikulude hüvitamiseks ja abivahendi soetamiseks 

§ 99.   Toetus ravikulude hüvitamiseks ja abivahendi soetamiseks

  (1) Ravikulu hüvitamise või abivahendi soetamise toetus on Türi valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud isikule ravikulude või abivahendi soetamisega kaasnevate kulude katmiseks makstav mitteperioodiline toetus.

  (2) Toetust makstakse:
  1) laste prillide ning täiskasvanutel prilliklaaside soetamise kulu hüvitamiseks;
  2) proteeside (v.a hambaproteesid), tugiaparaatide ja muude erivajadusest tulenevate abivahendite soetamise või rentimise kulu hüvitamiseks;
  3) retseptiravimite ostmise kulu hüvitamiseks;
  4) muu puudest tuleneva ja raviks vajaliku kulu hüvitamiseks;
  5) haigla väljastatud omaosalusarve tasumisega seotud kulu hüvitamiseks.

  (3) Toetust makstakse kuni 100% ravi või abivahendi hinnast, kuid mitte rohkem kui kahekordne toimetulekutoetuse piirmäär kuus. Toetuse suurus sõltub isiku toimetulekuvõimest ning elukondlikest vajadustest.
[RT IV, 05.07.2019, 23 - jõust. 08.07.2019]

  (4) Toetuse arvutamisel arvatakse toetussummast maha puudest tingitud lisakulutuste kompenseerimiseks makstav riiklik toetus.

  (5) Üle määratud piirmäära võib anda toetust vallavalitsuse põhjendatud loa alusel.
[RT IV, 05.07.2019, 23 - jõust. 08.07.2019]

§ 100.   Hüvitise taotlemine ja andmine

  (1) Hüvitise saamiseks tuleb esitada määruse §-s 10 sätestatud alustel ja korras taotlus, millele lisatakse ravi- või abivahendi kulu tegemist tõendav dokument.

  (2) Hüvitist antakse ametiasutuse ametniku haldusakti või toimingu alusel.

  (3) Isiku suhtes, kelle taotlus sotsiaaltoetuse saamiseks rahuldati taotletavas summas, vormistab ametnik dokumendi sotsiaaltoetuse maksmise ülekandmiseks. Ametnik teavitab taotlejat kas suuliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil hüvitise määramisest ning taotluse rahuldamisest. Hüvitist antakse toiminguga, st raha ülekandmisega taotluses märgitud arvelduskontole või raha sularahas taotlejale üleandmisega.

  (4) Kui isiku taotlus sotsiaaltoetuse saamiseks rahuldati osaliselt või kõrvaltingimusega, vormistatakse hüvitise andmine ametniku haldusaktiga.

3. jaotis Toetus riiklike dokumentide vormistamiseks 

§ 101.   Toetus riiklike dokumentide vormistamiseks

  (1) Riiklike dokumentide (isikutunnistus, elamisluba jt) vormistamise toetus on Türi valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud isikule riiklike dokumentide, mille olemasolu on seadusega kohustuslik, taotlemise ning väljastamisega seotud kulu katmiseks makstav mitteperioodiline toetus.

  (2) Toetust makstakse kuni 100% dokumendi saamiseks vajalikust kulust. Toetuse suurus sõltub isiku toimetulekuvõimest ning elukondlikest vajadustest.

§ 102.   Hüvitise taotlemine ja andmine

  (1) Hüvitise saamiseks tuleb esitada määruse §-s 10 sätestatud alustel ja korras taotlus.

  (2) Hüvitist antakse kas toimingu või ametiasutuse ametniku haldusakti alusel, lähtudes määruse § 100 lõigetes 3 ja 4 sätestatust.

4. jaotis Toetus haridusasutuses laste toitlustamiseks ja koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõike 3 alusel kehtestatud tasu (lasteaia kohatasu) hüvitamiseks 

§ 103.   Toetus haridusasutuses laste toitlustamiseks ja koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõike 3 alusel kehtestatud tasu (lasteaia kohatasu) hüvitamiseks

  (1) Haridusasutuses laste toitlustamiseks ja koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõike 3 alusel kehtestatud tasu (lasteaia kohatasu) kulu katmise toetus on Türi valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud isikule või perele, kes kasvatab üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses õppivat või lasteaias käivat last, makstav mitteperioodiline toetus.

  (2) Toetust makstakse kuni 100% teenust osutava isiku määratud hinnast. Toetuse suurus sõltub isiku toimetulekuvõimest ning elukondlikest vajadustest.

§ 104.   Hüvitise taotlemine ja andmine

  (1) Hüvitise saamiseks tuleb esitada määruse §-s 10 sätestatud alustel ja korras taotlus, milles märgitakse ka lapse või üldhariduskoolis õppiva isiku nimi ning vastava õppeasutuse nimetus.

  (2) Hüvitist antakse kas toimingu või ametiasutuse ametniku haldusakti alusel, lähtudes määruse § 100 lõigetes 3 ja 4 sätestatust.

  (3) Kui taotleja on esitanud taotluses vastava tahteavalduse, võib toetuse maksta ka haridusasutuse pidajale või haridusasutuses vastava teenuse osutajale (toitlustajale).

5. jaotis Toetus töövihikute soetamiseks 
[Kehtetu - RT IV, 05.07.2019, 23 - jõust. 08.07.2019]

§ 105.   Toetus töövihikute soetamiseks
[Kehtetu - RT IV, 05.07.2019, 23 - jõust. 08.07.2019]

§ 106.   Hüvitise taotlemine ja andmine
[Kehtetu - RT IV, 05.07.2019, 23 - jõust. 08.07.2019]

6. jaotis Sotsiaalse ja psühholoogilise nõustamise teenuse toetus 

§ 107.   Sotsiaalse ja psühholoogilise nõustamise teenuse toetus

  (1) Sotsiaalse ja psühholoogilise nõustamise teenuse toetus on Türi valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud isikule, kellele endale või kelle perekonnale on iseseisvaks turvaliseks toimetulekuks, suuremaks iseseisvuseks ning omavastutuse võime arendamiseks vajalik sotsiaalne või psühholoogiline nõustamine, sotsiaalse või psühholoogilise nõustamise teenuse kulu katmiseks makstav mitteperioodiline toetus.

  (2) Sotsiaalse või psühholoogilise nõustamise teenuse eest makstakse toetust teenuse hinna suuruses summas.

§ 108.   Hüvitise taotlemine ja andmine

  (1) Hüvitise saamiseks tuleb esitada määruse §-s 10 sätestatud alustel ja korras taotlus, millele lisatakse teenuse osutaja väljastatud arve.

  (2) Hüvitist antakse kas toimingu või ametiasutuse ametniku haldusakti alusel, lähtudes määruse § 100 lõigetes 3 ja 4 sätestatust.

  (3) Kui taotleja on esitanud taotluses vastava tahteavalduse, võib toetuse maksta ka teenuse osutajale.

7. jaotis Toetus raske majandusliku olukorra puhul 

§ 109.   Toetus raske majandusliku olukorra puhul

  (1) Raske majandusliku olukorra toetus on Türi valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud isikule makstav mitteperioodiline toetus isiku ajutise raske majandusliku olukorra leevendamiseks, toimetuleku soodustamiseks ning hädavajalike sotsiaalsete ning majanduslike vajadustega seotud kulude katmiseks.

  (2) Toetust raske majandusliku olukorra puhul makstakse:
  1) asenduskodust tagasipöördunud isikule iseseisva elu alustamiseks vajalike vahendite soetamiseks;
  2) kinnipidamisasutusest tagasipöördunud isikule hädavajalike olmevajaduste rahuldamiseks;
  3) isikule, kes ise või kelle perekond on sattunud toimetulekuraskustesse elatusvahendite kaotuse või planeerimatu väljamineku tõttu (lähedase surm, tulekahju, loodusõnnetus vms).

  (3) Erandjuhul võib käesolevas paragrahvis nimetatud toetust maksta toimetulekuraskustes isikule eluaseme teenuste eest maksmiseks või eluruumi hädavajaliku sanitaarse olukorra parandamiseks.

  (4) Toetust makstakse kuni kolme kehtiva riikliku toimetulekupiiri määra ulatuses. Toetuse suurus sõltub isiku toimetulekuvõimest ning elukondlikest vajadustest.

§ 110.   Hüvitise taotlemine ja andmine

  (1) Hüvitise saamiseks tuleb esitada määruse §-s 10 sätestatud alustel ja korras taotlus.

  (2) Hüvitist antakse kas toimingu või ametiasutuse ametniku haldusakti alusel, lähtudes määruse § 100 lõigetes 3 ja 4 sätestatust.

3. jagu Erivajadusest tulenevad toetused 

1. jaotis Hooldajatoetus 

§ 111.   Hooldajatoetus

  Hooldajatoetus on Türi valla eelarvest raske või sügava puudega isiku hooldamise toetamiseks makstav perioodiline toetus.

§ 112.   Õigus hüvitisele

  (1) Hooldajatoetust on õigus saada sotsiaalhoolekande seaduse § 26 ning käesoleva määruse 5. peatüki 4. jaos sätestatud korras sügava või raske puudega täisealise isiku hooldajaks määratud isikul, kellele ei maksta töötutoetust ning kelle suhtes on samaaegselt täidetud üks alljärgnevatest tingimustest:
  1) hooldataval puudub ülalpidamiskohustusega isik või ülalpidamiskohustusega isik ei ole oma elukorralduslikust, tervislikust või varalisest seisundist tulenevalt võimeline oma ülalpidamiskohustust täitma;
  2) hooldatava abivajaduse tõttu ei ole hooldajal võimalik tööle asuda või töötamine on oluliselt piiratud.
[RT IV, 05.07.2019, 23 - jõust. 08.07.2019]

  (2) Hooldajatoetust on õigus saada raske või sügava puudega 1,5-18-aastast last kasvataval ja hooldaval vanemal, eestkostjal (v.a juriidilisel isikul) või perekonnas hooldamise lepingu alusel perekonnas hooldamisele suunatud last kasvataval ja hooldaval isikul, kes puudega lapse hooldamise tõttu ei saa töötada või töötamine on oluliselt piiratud.
[RT IV, 05.07.2019, 23 - jõust. 08.07.2019]

  (3) Hooldajatoetust on õigus saada avalduse alusel hoolduse seadmise järgneva kuu 1. kuupäevast.
[RT IV, 05.07.2019, 23 - jõust. 08.07.2019]

  (4) Hooldajatoetust on õigus saada aja jooksul, millal hooldataval on olemas kehtiv arstliku ekspertiisi otsus puudeastme määramise kohta ning toetuse summa määratakse kehtiva ekspertiisiotsusega määratud puudeastmest lähtuvalt. Kui hoolduse keskel ekspertiisiotsuse kehtivus lõpeb, peatatakse perioodiks, mil kehtivat ekspertiisiotsust ei ole, hooldajale toetuse maksmine ning uue ekspertiisiotsuse andmisel makstakse hooldajale tema avalduse alusel toetust tagasiulatuvalt kogu hoolduse aja eest vastavalt ekspertiisiotsusel märgitud puudeastmele. Taotlus toetuse maksmiseks tuleb esitada 10 tööpäeva jooksul ekspertiisiotsuse teatavakstegemisest. Kui hooldaja ei esita taotlust toetuse maksmiseks eelmärgitud tähtajal, talle toetust tagasiulatuvalt ei maksta, vaid toetuse maksmist jätkatakse päevast, mil hooldaja esitas avalduse.

  (5) Hooldajatoetuse maksmise lõppemisel või lõpetamisel makstakse hooldajatoetust jooksva kuu eest täismahus.

  (6) Hooldajatoetust makstakse iga kuu 25. kuupäevaks.

§ 113.   Hüvitise suurus

  Hooldajatoetust makstakse
  1) raske puudega täisealise isiku hooldajale 50 eurot kuus;
  2) sügava puudega täisealise isiku hooldajale 100 eurot kuus;
  3) raske ja sügava puudega lapse hooldajale summas, mis on ühekordne toimetuleku piirmäär kuus.
[RT IV, 05.07.2019, 23 - jõust. 08.07.2019]

§ 114.   Hüvitise taotlemine ja andmine

  (1) Hüvitise saamiseks tuleb esitada §-s 10 sätestatud alustel ja korras taotlus, milles märgitakse ka
  1) hooldatava andmed (nimi, elukoht, kontaktandmed);
  2) hooldatava puudeaste;
  3) haldusakti, millega isik on määratud hooldajaks, või kohtuotsuse, millega isik on määratud eestkostjaks, kuupäev ja number;
  4) lapse rehabilitatsiooniplaan;
  5) omakäeline kinnitus, et puudega isiku hooldamise tõttu ei saa asuda tööle.

  (2) Vajadusel lisatakse taotlusele hoolduse seadmist tõendava haldusakti, eestkostjaks määramise kohtuotsuse ning hooldatavale puude määramise arstliku ekspertiisi otsuse koopia.

  (3) Hüvitist antakse ametiasutuse ametniku haldusakti alusel.

2. jaotis Isikliku abistaja toetus 

§ 115.   Isikliku abistaja toetus

  Isikliku abistaja toetus on Türi valla eelarvest raske või sügava puudega isikule määratud isikliku abistaja ülesannete täitmisel teenust osutava füüsilise isiku isikliku aja hüvitamiseks makstav toetus.

§ 116.   Õigus hüvitisele

  (1) Isikliku abistaja toetust on õigus saada füüsilisel isikul, kes sotsiaalhoolekande seaduse §‑de 27-29 ning käesoleva määruse 5. peatüki 5. jaos sätestatud alustel on määratud raske või sügava puudega isiku isiklikuks abistajaks. Isikliku abistaja toetust ei maksta, kui isikliku abistaja teenust osutab juriidiline isik.

  (2) Isikliku abistaja toetust makstakse arvestuslikult lähtuvalt puudega isikule abi osutamiseks kulunud ajast. Arvestuse aluseks on kalendrikuu jooksul isikliku abistamise aja ja tegevuse kohta koostatud aruanne. Aruandes märgitakse kuupäevaliselt isikliku abistaja tegevused. Aruande peab kinnitama isik, kellele isikliku abistaja teenus on määratud või selle isiku seaduslik esindaja.

§ 117.   Hüvitise suurus

  (1) Isikliku abistaja toetus määratakse vastavalt ühes kuus puudega isiku abistamiseks kulunud tundidele korrutatuna isikliku abistaja toetuse arvestusliku määraga ühe tunni kohta, kuid mitte rohkem kui 20 tunni eest kuus.

  (2) Isikliku abistaja toetuse arvutamise tunnihind on võrdne töölepingu seaduse alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära tunnitasu alammääraga.

§ 118.   Hüvitise taotlemine ja andmine

  (1) Hüvitise saamiseks tuleb esitada §-s 10 sätestatud alustel ja korras taotlus, milles märgitakse ka isiku, kellele isikliku abistaja teenust osutatakse, andmed (nimi, elukoht, kontaktandmed).

  (2) Isikliku abistaja toetuse maksmiseks peab isiklik abistaja isikliku abistamise teenuse osutamisele järgneva kuu 10. kuupäevaks esitama koos taotlusega ametiasutusele aruande. Aruande alusel koostab ametiasutuse ametnik dokumendi toetuse väljamaksmiseks.

  (3) Hüvitise maksmiseks ei anta haldusakti ega vormistata halduslepingut, vaid hüvitist antakse toiminguga, st raha ülekandmisega taotluses märgitud arvelduskontole või raha sularahas taotlejale üleandmisega.

3. jaotis Üldhooldusteenuse tagamise toetus 

§ 119.   Üldhooldusteenuse tagamise toetus

  Üldhooldusteenuse tagamise toetus on üldhooldusteenust saama õigustatud isikule teenuse osutamise tagamiseks Türi valla eelarvest perioodiliselt makstav toetus.

§ 120.   Õigus hüvitisele

  Õigus hüvitisele on Türi vallast sotsiaalhoolekandelist abi saama õigustatud isikul, kellele on tagatud üldhooldusteenus ning isikul puudub võimekus tasuda täies ulatuses üldhooldusteenuse tasu.
[RT IV, 08.06.2018, 19 - jõust. 11.06.2018]

§ 121.   Hüvitise suurus

  Hüvitist makstakse summas, mis jääb üldhooldusteenust saama õigustatud isikul pärast enda ülalpidamisvõime ning perekonnaseadusest tulenevalt isikule ülalpidamist andma kohustatud isikute ülalpidamisvõime realiseerimist üldhooldusteenuse tasust puudu.

§ 122.   Hüvitise taotlemine ja andmine

  (1) Hüvitise saamiseks tuleb esitada §-s 10 sätestatud alustel ja korras taotlus, milles märgitakse lisaks järgmised asjaolud:
  1) kas isikul on perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud;
  2) ülalpidamist andma kohustatud isikute olemasolul vastavate isikute nimed ja kontaktandmed;
  3) asjaolu, kas ülalpidamist andma õigustatud isikud täidavad perekonnaseadusest tulenevalt ülalpidamiskohustust või mitte ning nende võimekus taotlejale ülalpidamist anda;
  4) kui ülalpidamiskohustusega isikud ei täida ülalpidamiskohustust, põhjus, miks nad seda ei tee.
Kui ülalpidamiskohustusega isik on vabastatud ülalpidamiskohustuse täitmisest või on tema ülalpidamiskohustust kohtuotsuse alusel piiratud, lisatakse taotlusele vastava kohtuotsuse koopia.

  (2) Hüvitist makstakse juhul, kui ametiasutus on isiku varalist seiskorda, isiku enda ülalpidamisvõimet ja ülalpidamist andma kohustatud isikute ülalpidamisvõimet hinnates jõudnud järeldusele, et üldhooldusteenust saama õigustatud isikule ei ole võimalik teenust tagada ilma toetust määramata.

  (3) Kui hüvitise maksmist menetletakse koos isiku üldhooldusteenusele suunamisega, otsustakse hüvitise andmine määruse § 22 lõikes 3 märgitud halduslepinguga.

  (4) Kui hüvitise maksmine otsustakse eraldi menetlusega, vormistatakse otsuse ametniku haldusaktiga.

4. jaotis Puudega isiku eluruumi kohandamise toetus 
[RT IV, 05.07.2019, 23 - jõust. 08.07.2019]

§ 1221.   Puudega isiku eluruumi kohandamise toetus

  Puudega isiku eluruumi kohandamise toetus on Türi valla eelarvest makstav toetus puudega isiku eluruumi ümberehitamiseks või sellele juurdepääsu tagamiseks viisil, mis leevendavad või kõrvaldavad puudest tingitud takistused eluruumi kasutamisel. Toetatakse puudega isiku eluruumis tehtavaid ümberehitusi (edaspidi eluruumi kohandamine), et tagada puudega isikule tema erivajadusi silmas pidades senisest paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused, parandades seeläbi puudega inimese iseseisvat toimetulekut ja vähendades hoolduskoormust.
[RT IV, 05.07.2019, 23 - jõust. 08.07.2019]

§ 1222.   Õigus hüvitisele

  (1) Õigus hüvitisele on Türi vallast sotsiaalhoolekandelist abi saama õigustatud puudega isikul, kes kasutab Türi vallas asuvat eluruumi alaliseks elamiseks ning kes on kohandatava eluruumi omanik või on kohandatav eluruum temaga samas eluruumis elava perekonnaliikme omandis.

  (2) Õigus taotluse menetlemisele tekib juhul, kui taotleja või taotleja ja tema perekond on nõus toetuse menetlemiseks lubama toetuse määraja paikvaatluseks ning asjaolude hindamiseks oma eluruumi ning lubama eluruumi olukorda asja menetluse eesmärgil jäädvustama. Keeldumisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.

  (3) Õigus hüvitisele on ühekordne, st puudega isik saab taotleda toetust ainult ühe Türi vallas asuva ning tema kasutuses oleva eluruumi kohandamiseks.
[RT IV, 05.07.2019, 23 - jõust. 08.07.2019]

§ 1223.   Hüvitise suurus

  (1) Toetust eluruumi kohandamiseks määratakse vastavalt eluruumi kohandamiseks vajalike ehitustööde hinnale.

  (2) Toetuse määramisel arvestatakse puudega isiku enda või tema perekonna majanduslikku olukorda ning võimekust eluruumi kohandamiseks vajalike ehitustööde hinna katmisel. Kui puudega isik ja tema perekond on võimelised osa eluruumi kohandamiseks vajalike tööde eest tasuma ise, makstakse Türi valla eelarvest toetust osas, mida puudega isik või tema perekond ise oma igapäevast toimetulekut kahjustamata rahastada ei suuda. Hüvitise andmisest on õigus keelduda, kui hüvitist saama õigustatud isikul või tema perekonnal on võimekus ise eluruumi kohandamise eest tasuda.
[RT IV, 05.07.2019, 23 - jõust. 08.07.2019]

§ 1224.   Hüvitise taotlemine

  (1) Hüvitise saamiseks tuleb esitada §-s 10 sätestatud alustel ja korras taotlus, milles märgitakse lisaks järgmised asjaolud:
  1) kohandatava eluruumi andmed;
  2) teostatavate ehitus- või ümberehitustööde kirjeldus;
  3) taotletav summa.

  (2) Taotlusega koos esitatakse järgmised dokumendid:
  1) puude määramise otsus;
  2) kohandamise hinnapakkumine vähemalt kahelt töövõtjalt.

  (3) Taotluse menetlejal on õigus nõuda täiendavaid dokumente puudega isiku või puudega isiku ja tema perekonna sissetuleku ning varalise seisukorra kohta, kui vastavad asjaolud ei ilmne avalikest või riiklikest andmekogudest ja infosüsteemidest.
[RT IV, 05.07.2019, 23 - jõust. 08.07.2019]

§ 1225.   Hüvitise andmine

  (1) Toetuse määramiseks teeb hüvitise määraja eelnevalt kodukülastuse, kaasates menetlusse ametiasutuse ehitusspetsialisti, vajadusel eksperte ja teisi sotsiaaltöötajaid.

  (2) Taotluse menetlejal on õigus nõuda lisadokumente, sealhulgas täiendavate hinnapakkumiste esitamist ning teha ettepanekuid säästlikemate lahenduste kasutamiseks.

  (3) Hüvitis isiku kasuks antakse haldusaktiga, milles märgitakse
  1) puudega isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood, kelle kasuks hüvitis antakse;
  2) kohandatava eluruumi aadress;
  3) juriidilise isiku nimi ja registrikood, kes eluruumi kohandamiseks vajaliku tööd teostab ning kellega sõlmitakse puudega isiku kasuks antava toetuse kasutamiseks tsiviilõiguslik leping.

  (4) Vähemalt 10 tööpäeva jooksul pärast haldusakti teatavakstegemist sõlmitakse Türi valla, toetust saama õigustatud puudega isiku või teda esindama õigustatud isiku ning eluruumi kohandamiseks vajalike ehitustööde tegijaga kolmepoolne leping, milles märgitakse muuhulgas
  1) eluruumi kohandamiseks vajalikud tööd;
  2) tööde teostamise lõpptähtpäev;
  3) tööde rahastamise kord.

  (5) Puudega isikut soodustava toetusena tema eluruumi kohandamiseks tehtud tööde eest maksab ametiasutus toetuse töid teostanud isiku arvelduskontole pärast seda, kui tööd on nõuetekohaselt üle antud ja vastu võetud. Tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktile kirjutab Türi valla nimel alla haldusakti andja, puudega isik või teda esindama õigustatud isik ning tööde teostaja esindaja.

  (6) Hüvitise andjal on õigus võlaõigusseadusega sätestatud alustel ja korras hüvitist vähendada või jätta see andmata, kui töö on tehtud oluliste puudustega ja puudused on antud tähtajal jäetud kõrvaldamata. Vastav õigus märgitakse ka hüvitise andmise ja lepingu sõlmimise aluseks olevas haldusaktis.
[RT IV, 05.07.2019, 23 - jõust. 08.07.2019]

§ 1226.   Erisused hüvitise taotlemisel ja menetlemisel

  Kui puudega isiku eluruumi kohandamiseks kasutatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse alusel Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatavate meetmete raha, esitatakse ja menetletakse puudega isiku eluruumi kohandamise taotlusi vallavalitsuse kehtestatud määruse „Projektist „Puuetega inimest eluaseme füüsiline kohandamine“ toetuse taotlemise ning saamise täiendavad tingimused“ alusel. Samas korra alusel kasutatakse Türi valla eelarvest makstavat omaosaluse summat.
[RT IV, 05.07.2019, 23 - jõust. 08.07.2019]

7. peatükk IGAPÄEVAELU TOETAMISE TEENUSE OSUTAMISEL TÜRI VALLA EELARVEST TEENUSEGA SEOTUD KULU KATMINE 

§ 123.   Igapäevaelu toetamise teenuse osutamise ruumide kulude katmine

  (1) Türi valla asutuse kaudu igapäevaelu toetamise teenuse osutamisel, kaetakse teenuse osutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulu täies ulatuses Türi valla eelarvest.

  (2) Riigi- või mõne teise kohaliku omavalitsuse asutusena või juriidilise isikuna tegutseva igapäevaelu toetamise teenuse osutaja, kes osutab nimetatud teenust Türi valla elanikele, kasutuses või omandis olevate ruumide kulu kaetakse Türi valla eelarvest järgmiselt:
  1) osaletakse nende ruumide kulu katmisel, mida kasutatakse teenusesaajale otseselt teenuse osutamiseks (v.a büroo-, lao-, abiruumid jms);
  2) punktis 1 nimetatud ruumide kulu kaetakse Türi valla eelarvest põhimõttel, et ruumide majanduskulu jagatakse teenust saavate isikute arvuga ning Türi vald tasub majanduskulu ühe isiku kohta vastavalt Türi vallas elavate teenust saavate isikute arvule.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 124.   Sotsiaalhoolekandeliste hüvitiste kehtivus

  Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2016 määruse nr 152 “Käru valla, Türi valla ja Väätsa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine“ alusel moodustus haldusreformi tulemusel Käru valla, Türi valla ja Väätsa valla ühinemisel uus omavalitsusüksus Türi vald, kes Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 92 lõike 2 alusel on ühinenud omavalitsusüksuste õigusjärglane.
Haldusreformi seaduse § 16 lõike 1 ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõike 41 alusel kehtivad ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste õigusaktid kuni haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kehtestamiseni selle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil, kus need valdade ja linnade ühinemiseni kehtisid.
Ühinenud omavalitsusüksuste (Käru valla, Türi valla ja Väätsa valla) sotisaalhoolekande korraldamist reguleerivate õigusaktide kehtetuks tunnistamisest jäävad ühinenud omavalitsusüksuste määruste alusel antud haldusaktid ja lepingud sotsiaalhoolekandeliste hüvitiste andmiseks kehtima kuni haldusaktis või lepingus märgitud tähtaja lõpptähtpäeva või hüvitise saamise õiguse lõpetamist tingiva juriidilise asjaolu saabumiseni või kuni haldusakti kehtetuks tunnistamise või lepingu lõpetamiseni.

§ 125.   Erisused hüvitiste andmisel

  (1) Isikud, kellele on määratud raske ja sügava puudega täisealise või lapse hooldamise eest hooldajatoetus, ei pea määruses sätestatud suuruses hooldajatoetuse maksmiseks uut taotlust esitama, vaid ametiasutus korraldab õigustatud isikutele hooldajatoetuse määramise ja maksmise määruse §-s 113 sätestatust lähtuvalt.

  (2) Hooldusperele, kelle kaudu on Türi vald korraldanud asendushooldusteenuse, makstakse korra § 75 lõikes 4 sätestatud määras arvestusega, et perel on õigus toetust saada alates 1. jaanuarist 2018.

  (3) Lähtudes õigustatud ootuse põhimõttest, makstakse isikule, kellele enne 1. jaanuari 2018 kehtinud Käru Vallavolikogu 22. mai 2007 määruse nr 82 „Toetuste maksmise tingimused ja kord“ § 2 sätete alusel maksti pärast lapse sündi Käru valla eelarvest sünnitoetuse esimene osa (200 eurot) ning kelle laps saab kolme aastaseks 2018ndal ja 2019ndla aastal makstakse lapse kolmeaastaseks saamisel sünnitoetuse täiendav (teine) osa, s.o 350 eurot. Sünnitoetuse teist (täiendavat) osa on õigus saada isikul, kes vastab Käru Vallavolikogu 22. mai 2007 määruse nr 82 „Toetuste maksmise tingimused ja kord“ § 2 lõikes 6 sätestatud tingimustele, st laps ja tema seaduslik esindaja elavad rahvastikuregistri andmete alusel lapse sünnist alates aadressil, mis enne haldusreformi asus Käru valla territooriumil. Toetust makstakse lapse seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ning antakse määruse §-s 84 sätestatud korras.

  (4) Lähtudes õigustatud ootuse põhimõttest, makstakse 2018. aastal Käru Põhikooli lõpetajale enne 1. jaanuari 2018 kehtinud Käru Vallavolikogu 22. mai 2007 määruse nr 82 „Toetuste maksmise tingimused ja kord“ §-s 5 sätestatud koolilõpetamise toetust 64 eurot. Koolilõpetamise toetust makstakse Käru Põhikooli lõpetajale, kui talle väljastatud lõputunnistusel on nii õppeained kui käitumine hinnatud vähemalt hindega „rahuldav“. Toetust makstakse kooli lõpetanu seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel, millele lisatakse lõputunnistuse koopia ning antakse määruse §-s 84 sätestatud korras.

§ 126.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstid välja jäetud]

§ 127.   Määruse jõustumine
[Kehtetu - RT IV, 03.05.2018, 74 - jõust. 06.05.2018]

/otsingu_soovitused.json