HaridusKool

HaridusLasteasutus

Linna ja valla valitsemineHallatavate asutuste põhimäärused, konkursid, korrad, palgad, struktuur ja koosseisud

Teksti suurus:

Saverna Kooli põhimäärus

Saverna Kooli põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Kanepi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2024
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 05.07.2024, 22

Saverna Kooli põhimäärus

Vastu võetud 27.06.2024 nr 9

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 34, koolieelse lasteasutuse seaduse § 5 lg 3 ja § 9 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lg 5 ja § 66 lg 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Kooli nimetus

  Kooli nimetus on Saverna Kool (edaspidi kool).

§ 2.   Kooli õiguslik seisund ja tegutsemise vorm

  (1) Kool on Kanepi Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav munitsipaalüldhariduskool.

  (2) Kooli tegutsemise vorm on põhikool (edaspidi põhikool) ja koolieelne lasteasutus (edaspidi lasteaed), mis tegutsevad ühe asutusena.

  (3) Kool on kooliealistele lastele (edaspidi õpilane) I, II ja III kooliastmes statsionaarses vormis põhihariduse omandamist ning koolieast noorematele lastele (edaspidi: laps) hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus.

§ 3.   Kooli asukoht ja tegutsemiskoht

  (1) Kooli asukoht on Saverna küla, Kanepi vald, Põlvamaa.

  (2) Kooli postiaadress on Kooli 6/2, Saverna küla, Kanepi vald, 63418 Põlvamaa.

  (3) Põhiline õppetöö koht põhikoolile on kooli õppehoone ja lasteaiale kooli lasteaiahoone. Õppetööks kasutatakse ka muid kooli kasutuses olevaid rajatisi.

§ 4.   Kooli struktuur

  (1) Koolil on järgmised struktuuriüksused:
  1) põhikool;
  2) lasteaed, kus direktor moodustab vastavalt vajadusele ja võimalustele sõime-, lasteaia- ja liit- rühmi.

  (2) Kooli struktuuriüksuste asukohad ja postiaadressid on järgmised:
  1) põhikool - Kooli 6/2, Saverna küla, Kanepi vald.
  2) lasteaed - Kooli tee 7, Saverna küla, Kanepi vald.

§ 5.   Pitsat ja sümboolika

  (1) Koolil on oma nimega pitsat ja sümboolika.

  (2) Lasteaed võib kasutada oma nime ja sümboolikat. Ametlikel dokumentidel kasutatakse kooli nime ja pitsatit.

  (3) Kooli sümboolika ja selle kasutamise korra kinnitab kooli direktor käskkirjaga, kooskõlastades selle eelnevalt vallavalitsusega.

§ 6.   Kooli vastuvõtmine

  (1) Õpilaste kooli vastuvõtmise ja koolist väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusministri määrusega volitatud ulatuses kooli direktor.

  (2) Elukohajärgse munitsipaalüldhariduskooli määramise tingimused ja korra kehtestab vallavalitsus.
#CP1252# (3) Lasteaia teeninduspiirkonnaks on Kanepi vald. Vabade kohtade olemasolul võetakse lasteaeda lapsi ka väljastpoolt teeninduspiirkonda.

§ 7.   Asjaajamise keel ja õppekeel

  Kooli õppe- ja asjaajamise keel on eesti keel.

§ 8.   Kooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded

  (1) Kooli tegevuse põhieesmärk on toetada perekonda lapse ja õpilase isiksuse mitmekülgsel arendamisel, luua võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav.

  (2) Kooli ülesanne on luua lapsele ja õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.

  (3) Kool aitab kaasa lapse ja õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab
ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvi- ja võimetekohast õpiteed.

  (4) Kool aitab kaasa põlvkondade vahelise sideme loomisele ja säilimisele.

2. peatükk Kooli juhtimine 

§ 9.   Direktor

  (1) Kooli juhib direktor. Direktor tagab koostöös õppenõukogu, pedagoogilise nõukogu, põhikooli ja lasteaia hoolekogu ning õpilasesindusega kooli tulemusliku ja häireteta töö ning kooli arengukava, õppekavade ja kodukordade täitmise. Direktor juhib õppe- ja kasvatustegevust.

  (2) Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides, sealhulgas põhimääruses ja arengukavas sätestatud ülesannete täitmisega.

  (3) Direktor täidab talle õigusaktide, töölepingu ja ametijuhendiga pandud ülesandeid, on kooli töötajate jaoks tööandja esindaja. Kooli direktorit asendab vallavanema käskkirjaga määratud isik.

  (4) Direktor võib moodustada õppe- ja kasvatustegevuse ning koolieluga seotud küsimuste lahendamiseks nõuandvaid komisjone ja töörühmasid.

  (5) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe-, kasvatus- ja muu tegevuse, kooli üldseisundi ja arengu eest, samuti kooli vara, sealhulgas eelarvevahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

  (6) Kooli direktoril on põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ning koolieelse lasteasutuse seadusest tulenev pädevus ja ülesanded:
  1) vastutab kooli arengukava koostamise ja elluviimise eest;
  2) kehtestab koolile põhikooli ja lasteaia õppekava;
  3) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel ning käsutab kooli eelarvevahendeid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse, kooli põhimääruse ja arengukavaga antud volituste ulatuses;
  4) kehtestab kooli palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele, töötajatele ja hoolekogudele ning kooskõlastamiseks vallavalitsusele;
  5) sõlmib õpetajate ning teiste töötajatega töölepingud ja täidab teisi tööandja kohustusi;
  6) kinnitab kooli eelarve piires koolitöötajate koosseisu;
  7) teeb vallavalitsusele ja hoolekogule ettepaneku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis;
  8) moodustab lasteaias vastavalt vajadusele ja võimalusele sõime- ja lasteaiarühmad ning lapsevanemate ettepanekul liitrühma;
  9) moodustab põhikoolis vajadusel rühmi ja klasse hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks;
  10) kinnitab lapse toidukulu päevamaksumuse;
  11) kehtestab kooli sisehindamise korra;
  12) kehtestab arenguvestluste korraldamise tingimused ja korra;
  13) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid;
  14) annab oma pädevuse piires käskkirju;
  15) korraldab laste, õpilaste ja töötajate kaitse hädaolukorras koolis.

  (7) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldab vallavalitsus konkursi, milleks kehtestab konkursi läbiviimise tingimused ja korra, esitades selle enne arvamuse andmiseks hoolekogudele.

  (8) Töölepingu direktoriga sõlmib, muudab ja ütleb üles vallavanem või tema volitatud isik.

§ 10.   Hoolekogu

  (1) Põhikooli hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.

  (2) Lasteaia hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele ning teha selle suunalist koostööd lasteaia personaliga

  (3) Hoolekogu moodustamise kord ja töökord kehtestatakse vallavolikogu määrusega.

§ 11.   Õppenõukogu ja pedagoogiline nõukogu

  (1) Põhikooli õppenõukogu ülesanne on õppe ja kasvatuse eesmärkide kindlaksmääramine, põhikooli toimimise ning edukuse analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.

  (2) Õppenõukogu ülesanded ja töökord on kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

  (3) Lasteaia pedagoogilise nõukogu ülesanne on lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine ja hindamine ning direktorile, hoolekogule ning kooli pidajale õppe- ja kasvatustegevuse parandamiseks ettepanekute tegemine.

  (4) Pedagoogilise nõukogu töökorra koostab ja kehtestab kooli direktor, juhindudes koolieelse lasteasutuse seadusest ja koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast.

  (5) Õppenõukogu ja pedagoogilise nõukogu tegevus kavandatakse üheks õppeaastaks ja määratakse kindlaks kooli üldtööplaanis enne õppeaasta algust.

3. peatükk Kooli õppe ja kasvatuse korraldus 

§ 12.   Sisehindamine

  (1) Koolis tehakse sisehindamist. Sisehindamisel analüüsitakse kooli õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust.

  (2) Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor, esitades selle enne arvamuse andmiseks põhikooli hoolekogule.

§ 13.   Õppe ja kasvatustegevuse korralduse alusdokumendid

  Õppe ja kasvatustegevuse korralduse alusdokumentideks on kooli arengukava, õppekavad, kodukorrad ja õppeaasta üldtööplaan.

§ 14.   Kooli arengukava

  (1) Koolil on arengukava, mille elluviimisega tagatakse kooli järjepidev areng.

  (2) Arengukava kinnitab vallavalitsus.

  (3) Arengukava koostamise ja selle täitmise korraldab direktor koostöös õppenõukogu, pedagoogilise nõukogu, hoolekogude, õpilasesinduse ja kooli pidajaga, juhindudes õigusaktides sätestatud tingimustest ja korrast.

  (4) Kooli arengukava on aluseks õppekavade arengusuundadele.

  (5) Arengukava avalikustatakse kooli veebilehel.

§ 15.   Kooli õppekavad

  (1) Põhikooli õppekava koostatakse „Põhikooli riikliku õppekava” ja kooli arengukava alusel. Õppekava kehtestab direktor, kuulates ära hoolekogu, õpilasesinduse ja õppenõukogu arvamuse.

  (2) Lasteaia õppekava koostatakse “Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava“ ja kooli arengukava alusel. Õppekava kinnitab direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu arvamuse.

§ 16.   Kooli kodukorrad

  (1) Põhikooli kodukorra eelnõu kohta annab arvamuse hoolekogu, õppenõukogu ja õpilasesindus ning selle kehtestab direktor.

  (2) Lasteaia kodukorra koostab direktor ja esitab selle kinnitamiseks lasteasutuse hoolekogule.

§ 17.   Kooli üldtööplaan

  Õppe- ja kasvatustöö on korraldatud üldtööplaani järgi. Kooli üldtööplaani arutab läbi õppenõukogu ning kinnitab direktor.

§ 18.   Lapse ja õpilase toetamine

  (1) Põhikoolis on moodustatud pikapäevarühm.

  (2) Kool lähtub õppe korraldamisel kaasava hariduse põhimõtetest. Tulenevalt lapse ja õpilase individuaalsest vajadusest tagatakse lapsele ja õpilasele võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpetajate, tugispetsialistide, abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös.

  (3) Õpilasele, kellel tekib takistusi koolikohustuse täitmisel või mahajäämus õpitulemuste saavutamisel, annab kool üldist tuge, mis kujutab endast õpetaja pakutavat individuaalset lisajuhendamist, tugispetsialistide teenuse kättesaadavust ning vajaduse korral õpiabitundide korraldamist individuaalselt või rühmas.

  (4) Kui kooli tagatud üldine tugi ei anna lapse ja õpilase arenguks soovitud tulemusi, siis võib rakendada koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel tõhustatud tuge või erituge.

§ 19.   Kooli õppekavaväline tegevus

  (1) Õppekavaväliseks tegevuseks loetakse käesoleva põhimääruse tähenduses kooli korraldatud õppekavavälist huvitegevust või muid tegevusi.

  (2) Kool võib korraldada õppekavavälist tegevust, milles osalemine ja mille kaasrahastamine toimub lapse, õpilase või tema vanema nõusolekul.

  (3) Õppekavavälist tegevust kajastatakse kooli päevakavas ja selle korraldamisel lähtutakse kooli kodukorrast.

4. peatükk Laste, õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused 

§ 20.   Õpilase õigused ja kohustused

  (1) Õpilasel on õigus:
  1) võtta osa õppetööst;
  2) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks täiendavalt õpiabi, sealhulgas tugimeetmete rakendamist põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras;
  3) võtta osa õppekavavälisest tegevusest, mis on ette nähtud kooli päevakavas;
  4) kasutada tasuta kooli rajatisi, ruume, õppe-, spordi- ja tehnilisi vahendeid õppekavaväliseks tegevuseks direktoriga kooskõlastatult;
  5) moodustada koolis õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega, ning osaleda selle töös;
  6) osaleda õpilasesindajate kaudu koolielu korraldamises;
  7) saada koolist teavet koolikorralduse ja oma õiguste kohta;
  8) teha direktorile, õpetajatele ja teistele töötajatele ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse ning õppekavavälise tegevuse kohta;
  9) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli juhtkonna, hoolekogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole;
  10) kasutada muid õigusi, mis on ette nähtud kooli tegevust reguleerivates õigusaktides.

  (2) Õpilane on kohustatud:
  1) osalema õppetöös kooli tunniplaani ja õppekorralduse kohaselt;
  2) täitma õpiülesandeid ning omandama teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt;
  3) täitma mõjutusmeetmeid ja kasutama kokkulepitud tugimeetmeid;
  4) suhtuma kaasinimestesse lugupidavalt ja järgima üldtunnustatud moraalinorme;
  5) täitma kooli kodukorda;
  6) hoidma kooli head mainet;
  7) järgima tervislikke eluviise;
  8) hoidma kooli kasutuses olevat vara;
  9) täitma teisi õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

§ 21.   Lapse õigused ja kohustused

  Lapsel on õigus:
  1) vaimselt ja füüsiliselt arendavale tervislikule keskkonnale ja päevakavale;
  2) eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele;
  3) pedagoogide igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel;
  4) osaleda eakohast arengut ja alushariduse omandamist tagavates õpetajate suunatud tegevustes.

§ 22.   Vanema õigused ja kohustused

  (1) Vanemal on õigus:
  1) tuua last lasteaeda ja viia sealt ära vanemale sobival ajal lasteaia päevakava järgides;
  2) nõuda vajalike tingimuste loomist laste ja õpilaste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele;
  3) tutvuda lasteaia õppe- ja tegevuskavaga;
  4) saada teavet kooli töökorralduse kohta;
  5) osa võtta lasteaia üritustest ning osaleda rühma tegevuses;
  6) kasvatamist ja õpetamist puudutavate küsimuste korral pöörduda õpetaja, hoolekogu, direktori, vallavalitsuse või lasteaia üle haldusjärelevalvet teostava organi poole;
  7) saada koolist teavet oma lapse kohta, õpilase õiguste ja kohustuste kohta ning selgitusi õppe- ja kasvatustegevuse teemal;
  8) esitada direktorile või hoolekogule ettepanekuid õppe ja kasvatuse ning õppekavavälise tegevuse kohta;
  9) taotleda haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras oma lapsele õpilasele koduõppe rakendamist;
  10) otsustada õigusaktides sätestatud juhtudel lapsele ja õpilasele kooli pakutavate tugimeetmete rakendamise üle;
  11) osaleda vanemate üld- ja rühma-/klassikoosolekul;
  12) kandideerida hoolekogusse;
  13) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks õpetaja, klassijuhataja, kooli juhtkonna, hoolekogu ning järelevalveorganite poole.

  (2) Vanem on kohustatud:
  1) looma lapsele soodsad tingimused arenemiseks ja alushariduse omandamiseks lasteaias;
  2) tutvuma lasteaia/põhikooli päevakava ja kodukorraga;
  3) kinni pidama lasteaia/põhikooli päevakavast, kodukorrast ja laste tervisekaitse ning tervise edendamise nõuetest;
  4) informeerima õpetajat või direktorit lapse erivajadustest ja tervisehäiretest ning lapse puuduma jäämisest ja tagasi tulekust;
  5) katma lapse toidukulu ja osalustasu vallavolikogu poolt kehtestatud määras ja korras;
  6) tegema kooliga koostööd lapse arenguks;
  7) teavitama koheselt direktorit lasteaiakohast loobumisest ja andmete muutumisest;
  8) looma oma lapsele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;
  9) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama kooli nende muutumisest;
  10) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;
  11) tegema põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja koolieelse lasteasutuse seaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras kooliga koostööd;
  12) kasutama meetmeid, mida kool või elukohajärgne vallavalitsus talle pakub;
  13) pöörduma kooli ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole.

  (3) Lapsevanem on kohustatud tagama lapse/õpilase heaolu. Lapse/õpilase heaolu on tema arengut toetav seisund, milles tema füüsilised, tervislikud, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused on rahuldatud.

§ 23.   Esimese õpilasesinduse valimise ja õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord

  (1) Direktor korraldab õpilaste teavitamise põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevast õigusest valida õpilasesindus. Direktor korraldab esimese õpilasesinduse valimise juhul, kui selleks on soovi avaldanud 1/10 kooli 5.-9. klassi õpilastest.

  (2) Esimene õpilasesindus valitakse 5.-9. klassi õpilaste üldkoosolekul. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 õpilaskonnast. Kui õpilaskonna üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub direktor hiljemalt järgmisel poolaastal kokku uue üldkoosoleku.

  (3) Õpilasesinduse liikmete arvu otsustab õpilaskonna üldkoosolek lihthäälteenamusega. Õpilasesinduse liikmete valimiseks on igal üldkoosolekul osalejal õpilasesinduse liikmete arvule vastav häälte arv. Õpilasesinduse liikmeteks valitakse koosolekul enam hääli saanud õpilased.

  (4) Kui esimene õpilasesindus on valitud, koostab õpilaskond direktori määratud koolitöötaja abil õpilasesinduse põhimääruse. Õpilasesinduse põhimäärus ja selle muudatused kiidetakse heaks õpilaskonna üldkoosolekul, mis on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 õpilaskonnast. Õpilasesinduse põhimäärus kiidetakse heaks lihthäälteenamusega.

  (5) Õpilasesinduse põhimääruse muutmises osaleb kogu õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega.

  (6) Õpilasesinduse põhimääruse eelnõu peab läbima avaliku arutelu. Õpilasesinduse põhimääruse eelnõuga saab tutvuda kooli veebilehel. Arvamused saab esitada toimivale õpilasesindusele, kes vastutab õpilasesinduse põhimääruse eelnõu koostamise eest. Saadud tagasiside arutatakse õpilasesinduses läbi ja vajadusel korrigeeritakse õpilasesinduse põhimääruse eelnõud.

  (7) Enne õpilasesinduse põhimääruse eelnõu esitamist direktorile kinnitamiseks peavad põhimääruse eelnõu läbi arutama ja heaks kiitma 5.-9. klassi õpilased. Klasside heakskiitvad otsused protokollitakse ning esitatakse arvamustega direktorile.

  (8) Hiljemalt 30 päeva jooksul põhimääruse eelnõu kättesaamisest kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.

5. peatükk Koolitöötajate õigused ja kohustused 

§ 24.   Töötajad

  (1) Kooli töötajad on direktor, põhikooli- ja lasteaiaõpetajad, tugispetsialistid, teised õppe- ja kasvatusala töötajad ning muud töötajad.

  (2) Kool kannab pedagoogide andmed Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS).

§ 25.   Töötajate koosseisu kinnitamine ja töölepingud

  (1) Kooli töötajatega sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingud direktor töölepingu seaduses sätestatud tingimustel.

  (2) Kooli töötajate koosseisu kinnitab direktor.

  (3) Direktor lähtub kooli töötajate koosseisu kinnitamisel õigusaktides sätestatud nõuetest ning kooli efektiivse toimimise tagamise põhimõttest.

  (4) Õpetajate, teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi. Kui konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat pedagoogi, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus, ning aasta jooksul korraldab direktor uue avaliku konkursi.

§ 26.   Töötajate õigused ja kohustused

  (1) Töötajal on õigus:
  1) saada koolilt teavet õppe- ja töökorralduse reeglite kohta;
  2) saada täiskasvanute koolituse seaduses ja töölepingu seaduses sätestatud tingimuste kohaselt täienduskoolitust;
  3) töötada õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates tingimustes;
  4) kasutada tasuta kooli eesmärkidest tulenevaks õppekavaväliseks tegevuseks kooli ruume, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid direktoriga kooskõlastatult;
  5) esitada direktorile ja hoolekogule õppetegevuse ja töökorralduse parendamise ettepanekuid;
  6) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi.

  (2) Õpetajate ja teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate töötajate ülesanne on tagada laste ja õpilaste areng õppe- ja kasvatustegevuse abil, mis tugineb ühiselt seatud eesmärkidele ja kokkulepitud hindamispõhimõtetele. Teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majanduslik teenindamine.

  (3) Töötajad on kohustatud lähtuma oma ülesannete täitmisel, omavahelises suhtluses ja suhtluses laste, õpilaste ning nende vanematega, kooli arengukavas ja kooli õppekavades sätestatud sihiseadest ning koolis kokkulepitud alusväärtustest.

  (4) Töötajate täpsemad õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.

  (5) Töötajatel, kellel on olemas teave abivajavast lapsest/õpilasest, on kohustus teatada info direktorile ja kohalikku omavalitsuse laste heaolu spetsialistile.

  (6) Töötajatel on keelatud avalikustada lapselt/õpilaselt saadud teavet lapse/õpilase perekonna kohta

6. peatükk Majandamise ja asjaajamise alused 

§ 27.   Kooli vara ja eelarve

  (1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar, muu vara ja eelarvevahendid, mille Kanepi vald on andnud koolile sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks.

  (2) Koolil on oma eelarve Kanepi valla eelarve osana.

  (3) Kooli tegevust rahastatakse kooli eelarvest, mis moodustub riigieelarvest, Kanepi valla eelarves kooli ülalpidamiseks ettenähtud vahenditest, laekumistest sihttoetusteks, annetustest ja õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest.

§ 28.   Asjaajamise alused

  (1) Kooli asjaajamist korraldatakse direktori kehtestatud asjaajamiskorra järgi.

  (2) Kooli õppe- ja kasvatusalaseid kohustuslikke dokumente peetakse paberil või elektrooniliselt. Kohustuslikes dokumentides andmete esitamisel ning dokumentide täitmisel ja pidamisel lähtutakse haridus- ja teadusministri kehtestatud korrast.

  (3) Kooli raamatupidamisarvestust ja aruandlust korraldab vallavalitsus.

§ 29.   Järelevalve

  (1) Kooli juhtimist ja tegevust kontrollib vallavalitsus.

  (2) Haldusjärelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium.

  (3) Teenistuslikku järelevalvet kooli tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab vallavalitsus.

  (4) Koolitervishoiuteenuse osutamise üle teostab vastavalt oma pädevustele haldusjärelevalvet Terviseamet.

7. peatükk Kooli ümberkorraldamine, pidamise üleandmine ja tegevuse lõpetamine 

§ 30.   Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine

  (1) Kooli korraldab ja kujundab ümber või lõpetab kooli tegevuse volikogu otsusel vallavalitsus, kuulates enne ära hoolekogude ja õpilasesinduse arvamused.

  (2) Kool korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse ajavahemikus 1. juulist sama aasta 31. augustini.

8. peatükk Põhimääruse kinnitamine, muutmine ning rakendussätted 

§ 31.   Põhimääruse kinnitamine ja muutmine

  (1) Kooli põhimääruse kehtestab Kanepi Vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul.

  (2) Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogudele, õpilasesindusele, õppe- ja pedagoogilisele nõukogule.

§ 32.   Rakendussätted

  (1) Tunnistada kehtetuks Kanepi Vallavolikogu 19.06.2018 määrus nr 33 „Saverna Põhikooli põhimäärus”

  (2) Tunnistada kehtetuks Kanepi Vallavolikogu 17.04.2018 määrus nr 21 „Saverna Lasteaed Sipsik põhimäärus“

  (3) Määrus jõustub 01.septembril 2024

Aivar Luts
volikogu aseesimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json