Lääne-Harju valla korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
Vastu võetud 01.07.2025 nr 6
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2, hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 ja Lääne-Harju Vallavolikogu 29.04.2025 määruse nr 8 „Hädaolukorra seaduses sätestatud ülesannete delegeerimine“ alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse Lääne-Harju valla (edaspidi vald) korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded.
(2) Määruses sätestatakse nõuded elutähtsa teenuse kirjeldusele ehk millisele teenuse osale elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded kehtivad, nõuded teenuse tasemele ning valmisolekule osutada teenust ka teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral ja hädaolukorras ning nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks, katkestuse lubatud aeg, taastamise korraldus ja taastamise prioriteedid, tingimused, mille korral on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga, ning hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus.
(3) Elutähtsad teenused käesoleva määruse mõistes on:
1) kaugküttega varustamine;
2) veega varustamine ja kanalisatsioon;
3) kohaliku tee sõidetavuse tagamine.
2. peatükk Kaugkütteteenuse kui elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
§ 2. Kaugkütteteenuse kirjeldus
Kaugkütteteenus kui elutähtis teenus (edaspidi kaugkütteteenus) on soojuse tootmine, soojuse edastamine teisele soojusettevõtjale ja klientide varustamine soojusega. Kaugkütteteenust osutab kaugkütteseaduse paragrahvi 7 lõikes 3 nimetatud soojusetootja või võrguettevõtjast soojusettevõtja (edaspidi soojusettevõtja).
§ 3. Kaugkütteteenuse nõutud tase ja soojusettevõtja valmisolek
(1) Soojusettevõtja tagab tema omandis või valduses oleva kaugküttesüsteemiga ühendatud tarbijate pideva varustamise soojusega ja kaugküttesüsteemis järjepideva soojusringluse. Soojuskoormuse tagamiseks peab soojusallika temperatuurigraafik ja hüdrauliline režiim lähtuma välisõhu temperatuurist, ilmaprognoosist, tuule kiirusest ja soojusvõrgu inertsist.
(2) Soojusettevõtja võib elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorras, hädaolukorra ohu olukorras või muus sarnases olukorras langetada teenuse taset, vähendades toodangu mahtu või langetades süsteemi juhitava vee temperatuuri.
§ 4. Nõuded kaugkütteteenuse toimepidevuse tagamiseks ja teenuse katkestuse ennetamiseks
(1) Soojusettevõtja peab kaugkütteteenuse toimepidevuse tagamiseks ja teenuse katkestuse ennetamiseks tagama vähemalt järgmist:
1) vajalike oskustega personali kättesaadavuse ööpäevaringselt, et kindlustada teenusega seotud ülesannete täitmine;
2) suutlikkuse jätkata teenuse osutamist elektrikatkestuse korral vähemalt 8 tundi;
3) töökorras ja töövalmiduses tootmisseadmete olemasolu;
4) vajaliku töökorralduse, et jätkata teenuse osutamist, kui on katkenud vedelkütusega varustamine, veega varustamine, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse osutamine ning tootmisseadme küttematerjali tarne.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kohustuse täitmiseks varustab soojusettevõtja autonoomse elektritoitesüsteemiga need ehitised, seadmed ja infosüsteemid, mis on olulised kaugkütteteenuse osutamiseks. Autonoomne elektritoitesüsteem tagab elektritoite pärast põhielektritoite katkestust vähemalt 8 tunniks.
(3) Kui elektrikatkestus kestab enam kui 8 tundi, tarnib soojusettevõtja avariielektrigeneraatorite töö tagamiseks vajalikus mahus kütust enne olemasoleva kütuse lõppemist. Kui soojusettevõtja kasutab muud autonoomset elektritoitesüsteemi, siis ta kas laeb selle süsteemi või asendab teenuse osutamise jätkamiseks uuega.
(4) Kriitilisi tegevusi mõjutavad ohud vastavalt on järgmised:
1) elektrikatkestus;
2) katlamajade kütusega varustamise katkestus;
3) ekstreemsed ilmastikuolud;
4) torustike purunemine;
5) telefoni-, mobiiltelefoni- või andmesideteenuse katkestus.
(5) Soojusettevõtja peab oma toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldama vähemalt järgmisi riske ja arvestama toimepidevuse plaani koostamisel:
1) hetkeolukorra kirjeldus ja peamised kitsaskohad toimepidevuse tagamisel;
2) olulise seadme või torujuhtme ulatuslik rike või purunemine, mille tõttu on teenuseta suur hulk kliente;
3) ulatuslik tulekahju soojusettevõttes;
4) oluliste vahendite ajutine puudumine erakordse vajaduse korral ja varustusahela katkemine;
5) elektrikatkestus;
6) soojatootmiseks vajaliku kütuse varustamise katkestus;
7) mobiil- ja andmesideteenuse katkestus;
8) erakordselt rasked ilmastikuolud;
9) küberintsident või olulise infosüsteemi häire või rike;
10) epideemia;
11) personalirisk.
§ 5. Kaugkütteteenuse katkestuse pikim lubatud aeg, hädaolukorra määratlus, taastamise kord ja prioriteedid
(1) Kaugkütteteenus loetakse katkenuks, kui soojusettevõtja ei ole võimeline järjepidevalt ja täies mahus osutama teenust käesoleva määruse paragrahvi 3 lõike 1 kohaselt.
(2) Kaugküttega varustamise teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraks loetakse olukord, kus soojusettevõtja ei ole kütteperioodil võimeline pärast teenuse katkestust taastama teenuse osutamist 8 tunni jooksul.
(3) Soojusettevõtja rakendab kaugkütteteenuse katkestuse korral viivitamata meetmeid, et taastada teenuse osutamine täies mahus.
3. peatükk Veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse kui elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
§ 6. Veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse kirjeldus
Veega varustamine ja kanalisatsiooniteenus kui elutähtis teenus (edaspidi veega varustamise ja kanalisatsiooniteenus) on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus, mida osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud vee-ettevõtja (edaspidi vee-ettevõtja).
§ 7. Veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse nõutud tase ja vee-ettevõtja valmisolek
(1) Vee-ettevõtja peab tagama kliendile ööpäevaringselt joogivee kvaliteedinõuetele ja vähemalt miinimumrõhuga vee kättesaadavuse ühisveevärgi kaudu ja korraldama kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ärajuhtimise ja puhastamise ning oma ülesannete piires sademe- ja drenaaživee ärajuhtimise.
(2) Hädaolukorras või muus sarnases olukorras võib vee-ettevõtja olenevalt ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni teenuse häirest või katkestusest kliendil ajutiselt piirata vee tarbimist ja kanalisatsiooni kasutamist, osutada teenused ajaliste piirangutega ning piirkondade kaupa või need katkestada.
(3) Hädaolukorras peab joogivesi olema tervisele ohutu.
§ 8. Nõuded veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse toimepidevuse tagamiseks ja teenuse katkestuse ennetamiseks
(1) Vee-ettevõtja peab veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse toimepidevuse tagamiseks ja teenuse katkestuse ennetamiseks tagama:
1) vajalike oskustega personali kättesaadavuse ööpäevaringselt teenuse tagamisega seotud ülesannete täitmiseks;
2) suutlikkuse jätkata teenuse osutamist elektrikatkestuse korral vähemalt 24 tundi;
3) kokkulepete sõlmimise teenuse osutamiseks oluliste vahendite varustajatega;
4) lepingute olemasolu vähemalt kahe sideteenuse pakkujaga ja varustama end autonoomsete sideseadmetega teenuse osutamise jätkamiseks teiste elutähtsate teenuste häirete korral;
5) vajaliku töökorralduse, et jätkata teenuse osutamist, kui on katkenud vedelkütusega varustamine või telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse osutamine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kohustuse täitmiseks varustab vee-ettevõtja autonoomse elektritoitesüsteemiga need ehitised, seadmed ja infosüsteemid, mis on olulised veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks. Autonoomne elektritoitesüsteem tagab elektritoite pärast põhielektritoite katkestust vähemalt 8 tunniks.
(3) Kui elektrikatkestus kestab enam kui 8 tundi, tarnib vee-ettevõtja avariielektrigeneraatorite töö tagamiseks vajalikus mahus kütust enne olemasoleva kütuse lõppemist. Kui vee-ettevõtja kasutab muud autonoomset elektritoitesüsteemi, siis ta kas laeb selle süsteemi või asendab teenuse osutamise jätkamiseks uuega.
(4) Vee-ettevõtja peab hädaolukorras või muus sarnases olukorras tagama isevoolse kanalisatsiooniteenuse toimimise või leidma võimaluse ajutise kanalisatsiooniteenuse korraldamiseks.
(5) Vee-ettevõtja peab oma toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldama vähemalt järgmisi riske ja arvestama nendega toimepidevuse plaani koostamisel:
1) olulise seadme või torustiku (magistraaltoru, pumpla, reoveepuhasti) ulatuslik rike või purunemine, mille tõttu on teenuseta suur hulk kliente;
2) joogivee reostumine ja kõlbmatuks muutumine;
3) ulatuslik tulekahju vee-ettevõttes;
4) elektrikatkestus;
5) vedelkütusega varustamise katkestus;
6) telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse katkestus;
7) erakordselt rasked ilmaolud;
8) oluliste vahendite ajutine puudumine erakordse vajaduse korral ja varustusahela katkemine;
9) küberintsident või olulise infosüsteemi häire ja rike;
10) vee-ettevõtte oluliste ehitiste evakueerimise või mahajätmise vajadus;
11) epideemia;
12) personalirisk.
§ 9. Veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse katkestuse pikim lubatud aeg, hädaolukorra määratlus ja taastamise kord
(1) Vee-ettevõtja osutatav veevarustamise ja kanalisatsiooniteenus loetakse katkenuks, kui vee-ettevõtja ei ole võimeline täies mahus osutama teenust käesoleva määruse paragrahvi 7 lõikes 1 kehtestatud tasemel.
(2) Veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse katkestuse lubatud aeg on kuni 24 tundi.
(3) Veega varustamise või kanalisatsiooniteenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraks on olukord, kui vee-ettevõtja ei suuda teenuse osutamist paragrahvi 7 lõikes 1 kehtestatud tasemel tagada juhul, kui:
1) olukord ohustab paljude inimeste elu või tervist või võib põhjustada suurt varalist kahju;
2) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse katkestuse lubatud aeg on ületatud;
3) vee-ettevõtjal puuduvad võimalused veega varustamise ja kanalisatsiooniteenuse taastamiseks.
(4) Vee-ettevõtja on kohustatud rakendama elutähtsa teenuse katkestuse korral viivitamata meetmeid, et taastada teenuse osutamine täies mahus.
(5) Vee-ettevõtja peab tagama hädaolukorras või muus sarnases olukorras klientidele ajutise veevõtuvõimaluse kuni teenuse taastamiseni.
4. peatükk Kohaliku tee sõidetavuse tagamise kui elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
§ 10. Kohaliku tee sõidetavuse tagamise kirjeldus
Kohalike teede sõidetavuse tagamine on kohalikke teid korras hoidva ettevõtja poolt kohalike teede korrashoiu teenus, mis tagab Lääne-Harju valla teede võrgu toimimise ja tingimused ohutuks liiklemiseks vastavalt ehitusseadustiku paragrahvi 97 lõike 2 alusel kehtestatud tee seisundinõuetele ja mida osutab ehitusseadustiku paragrahvi 97 lõikes 8 nimetatud ettevõtja (edaspidi tee-ettevõtja).
§ 11. Kohaliku tee sõidetavuse teenuse tagamise nõutud tase
(1) Hädaolukorras või muus sarnases olukorras tagab elutähtsa teenuse osutaja kohalike teede võrgu toimimise ja tingimused ohutuks liiklemiseks, lähtudes teenuse käesoleva määruse paragrahvis 10 ette nähtud tasemest.
(2) Vedelkütuse varustamise katkestusest tingitud hädaolukorras või muus sarnases olukorras järgib kohalikku teed korrashoidev ettevõtja kohaliku tee sõidetavuse tagamisel hädaolukorra seaduse paragrahvi 39 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani.
§ 12. Nõuded kohaliku tee sõidetavuse teenuse toimepidevuse tagamiseks ja teenuse katkestuse ennetamiseks
(1) Kohaliku tee sõidetavuse tagamiseks ja selle katkestuse ennetamiseks peab tee-ettevõtja oma toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis arvestama vähemalt järgmiste võimalike ohtudega:
1) tee purunemine või muu olukord, kus tee ei ole enam liiklejatele ohutu;
2) erakordselt rasked ilmaolud;
3) vedelkütusega varustamise katkestus;
4) telefoni-, mobiiltelefoni- või andmesideteenuse katkestus.
(2) Tee-ettevõtja peab kohaliku tee sõidetavuse teenuse toimepidevuse tagamiseks ja katkestuse ennetamiseks tagama vähemalt järgmist:
1) vajalike oskustega personali kättesaadavuse ööpäevaringselt, et kindlustada teenuse tagamisega seotud ülesannete täitmine;
2) ilmastikuoludest lähtuvalt vajalikus koguses ja töövalmiduses teehooldetehnikat ning abivahendeid;
3) lepingute olemasolu, et vajadusel kaasata lisatehnikat ja -tööjõudu ning rakendada muid asjakohaseid meetmeid;
4) vajaliku töökorralduse, et jätkata teenuse osutamist, kui on katkenud vedelkütusega varustamise või telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse osutamine.
§ 13. Kohaliku tee sõidetavuse tagamise katkestuse pikim lubatud aeg, hädaolukorra määratlus, taastamise kord ja prioriteedid
(1) Kohaliku tee sõidetavuse tagamise teenus loetakse katkenuks juhul, kui tee-ettevõtja ei ole võimeline täies mahus osutama teenust käesoleva määruse paragrahvi 11 lõikes 1 kehtestatud tasemel.
(2) Kohaliku tee sõidetavuse tagamise teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraks on olukord, kus on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest, mille tõttu ei suuda tee-ettevõtja teenuse osutamist paragrahvi 11 lõikes 1 kehtestatud tasemel tagada:
1) katkematu lumesadu, mille jooksul sajab 4 tunni jooksul vähemalt 10 sentimeetrit lund;
2) lumesadu, mille jooksul sajab 4 tunni jooksul vähemalt 5 sentimeetrit lund, kui sellega kaasneb tugev tuul kiirusega vähemalt 12 meetrit sekundis ja tekivad ohtlikud tuisuvaalud üle lumekihi kriitilise paksuse kehtestatud tee seisundinõuete tähenduses;
3) muu ilmastikutingimustest tingitud olukord, kus kehtestatud tee seisundinõuete tagamine võib olla märkimisväärselt raskem.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hädaolukorras, sealhulgas tugeva lumesaju või tuisu korral tagab tee-ettevõtja:
1) lumetõrje alates 10 sentimeetri paksusest lumekihist;
2) põhitänavate ja teede, ohtlike tänavalõikude, koolibussiliinide kasutatavate teede ja tuletõrje veevõtukohtade juurde viivate teede hoolduse hiljemalt 6 tunni jooksul libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest;
3) kõnni- ning jalg- ja jalgrattateede hoolduse hiljemalt 8 tunni jooksul libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest;
4) kõrvaltänavate, veotänavate ja -teede, jaotustänavate, väljakute, parkimisplatside, kvartalisiseste tänavate hoolduse hiljemalt 12 tunni jooksul libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–4 loetletud olukordades tagab tee-ettevõtja võimaluse korral teehoolduse asjakohastes sätetes esitatud järjekorras.
(5) Tee-ettevõtja rakendab teenuse katkestuse korral viivitamata meetmeid, et taastada teenuse osutamine täies mahus.
(6) Tee-ettevõtja võtab teenuse osutamise taastamiseks vajaduse korral kasutusele lisatehnika, rakendab vajaduse korral lisatööjõudu ja alltöövõtjaid ning muid asjakohaseid meetmeid.
(7) Tee-ettevõtja peab oma toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldama vähemalt järgmisi riske ja arvestama nendega toimepidevuse plaani koostamisel:
1) olulise seadme ulatuslik rike või purunemine;
2) ulatuslik tulekahju tee-ettevõtja olulises ehitises;
3) erakordse vajaduse korral ja varustusahela katkemisel oluliste vahendite ajutine puudumine;
4) elektrikatkestus;
5) vedelkütusega varustamise katkestus;
6) telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse katkestus;
7) erakordselt rasked ilmaolud;
8) küberintsident ja/või olulise infosüsteemi häire või rike;
9) epideemia;
10) personalirisk.
5. peatükk Hädaolukorrast või selle ohust teavitamise ja tegutsemise korraldus
§ 14. Hädaolukorrast või selle ohust teavitamine ja teavituse sisu
(1) Elutähtsa teenuse osutaja teavitab viivitamatult Lääne-Harju vallavanemat või Lääne-Harju abivallavanemat elutähtsa teenuse katkestusest ja selle tõttu tekkinud hädaolukorrast või selle ohust kui:
1) teenuse katkestuse piirkonnas elab vähemalt 50 inimest;
2) piirkonnas on häiritud koolide, lasteaedade tegevus või teenuse katkestusega võib kaasneda reaalne oht inimeste tervisele, elule või nende varale.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitus peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
1) katkestuse toimumise aeg ja eeldatav kestus;
2) katkestuse tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus;
3) teenuse taastamiseks või teenuse katkestuse mõju vähendamiseks rakendatavad meetmed;
4) esialgsed andmed teenuse tarbijate kohta, keda mõjutab hädaolukord või selle oht;
5) prognoositav mõju teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 1 teavitab elutähtsa teenuse osutaja avalikkust teenuse katkestusest põhjustatud hädaolukorrast või selle ohust oma veebilehel, sotsiaalmeedia kanalites, valla meediakanalite vahendusel ja otseteavitusena klientidele. Võimalusel teavitatakse teenuse tarbijaid täiendavate kanalite kaudu (nt e-post, sms-teavitus, infotelefon).
(4) Tee-ettevõtja teavitab avalikkust tekkinud teenuse katkestusest valla ja muude meediakanalite vahendusel esimesel võimalusel.
§ 15. Hädaolukorra lahendamine
(1) Hädaolukorras kutsub Lääne-Harju vallavanem kokku vähemalt kriisikomisjoni kriisistaabi ning kaasab vastava ettevõtte esindaja hädaolukorra lahendamisse.
(2) Inimeste esmavajaduste rahuldamiseks avab vallavalitsus antud piirkonnas kerksuskeskuse koos asjakohase varustatusega kuni katkenud teenus on taastatud.
§ 16. Hädaolukorra sündmuse kohta aruande esitamise tingimused ja kord
(1) Vee-ettevõtja, soojusettevõtja ja tee-ettevõtja on kohustatud esitama Lääne-Harju Vallavalitsusele üksikasjaliku sündmuse aruande hiljemalt 30 päeva jooksul pärast sündmuse avaldumist juhul, kui:
1) elutähtsat teenust ei suudetud taastada käesolevas määruses teenuse katkestuse lubatud aja jooksul;
2) elutähtsa teenuse erakorraline katkestus mõjutas enam kui 50 inimest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruanne peab sisaldama:
1) sündmuse analüüsi, mis viis teenuse katkemiseni;
2) kasutusele võetud meetmete ja nende sobivuse analüüsi antud olukorras;
3) hinnangut ja tegevuskava vajalike muudatuste ning meetmete kasutuselevõtuks koos ajagraafikuga.
6. peatükk Rakendussätted
§ 17. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Jaanus Saat
vallavanem
Anti Pärtel
vallasekretär
Facebook
X.com